lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2190/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2190/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1674
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 38 lg 1, 5Kaebuse sisuHKMS § 41 lg 2Vaidluse eseHKMS § 116 lg 5Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 4Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2190/14Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja19.12.20183-18-2190/16Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.12.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-558/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.09.20203-20-558/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja01.06.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-2190

Haldusasi

Vladimir Viira kaebus Tartu õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.12.2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Viira määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vladimir Viira

Vangla

tegevuse

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taoltus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitaja taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitaja taotlus tema riigilõivust vabastamiseks tähelepanuta.
4.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 19.12.2018. a määruse peale menetlusse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 52 lg 1Avalduse vorm
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
5.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule 20.11.2018 kaebuse, millele pani pealkirjaks „Tuvastamisnõue“. Määruskaebuse esitaja toob kaebuses esile 13 punkti, milles ta kirjeldab vangla häirivaid tegevusi järgmiselt: „1) Minu suhtes toimub diskrimineerimine keele ja rahvuse alusel. Mida kinnitavad minu kaebused. 2) Vangla küüniliselt annab valeandmeid, sellega üritab kõrgemal seisvaid organeid segadusse ajada. See puudutab riigikeele valdamist minu poolt ja mulle omistatavat riigikeele oskuse kategooriat. 3) Arstiabi mitte võimaldamine ja mitte osutamine. Ma ei saa väljakannatamatute valudega sanitaarosakonda. Kuna valvurid ei teavita terviseprobleemidest. 4) Jäetakse ilma päevasest toidunormist, ei fikseerita reglemendi ja seaduse kohaselt nõudmise korral väljastada tsiviilset ja normi järgi toitu. 5) Informatsiooni puudumine ja selle esitamine arusaadavas keeles seaduse ja Rec.(2006)2 kohaselt, mis on ka diskrimineerimine.

6) Pidamine vastuvõetamatutes tingimustes kambrites temperatuuri korral, mis ületab normi, keeluga kaitsta end kõrvetavate päikesekiirte eest. Seejuures kasutades ära ametiseisundit korraldades kinnipeetavatele repressioone. 7) Administratsiooni poolt töötajate õigusvastase tegevuse varjamine. Vaatamata õigusvastase tegevuse silmnähtavusele. 8) Tõkestamine ja minult võimaluse võtmine isiklikku hügieeni järgida ja puhtust kambris hoida selleks vahendeid andmata jättes. 9) Kasutades oma võimu raha äravõtmine isikukontolt. Olematute teenuste osutamise eest. 10) Töö eest mitte maksmine, täitsin meditsiinivenna kohustusi, aga mulle selle eest ei makstud. 11) Raha ära võtmise ähvarduse all sunniti mulle peale kaupa kauplusest, vaatamata sellele, et kirjalikult olin sellest juba varem keeldunud. Tellimata kauba peale sundimine. 12) Füüsilise ja psüühilise surve avaldamine. 13) Piinamine.“ Kaebusele oli lisatud rohkem kui 100 lehekülge lisasid.

2.Tartu Halduskohus jättis 27.11.2018. a määrusega kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja, et halduskohtule teatada, kas ta esitab kohtule üksnes tuvastamisnõude.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 03.12.2018 vastuse, milles taotles riigi õigusabi kaebuse nõude koostamiseks, kuna ta ei valda õigusnorme, mistõttu ei saa halduskohtule anda täpset vastust.
4.Tartu Halduskohus jättis 07.12.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning kaebuse teist korda käiguta. Määruskaebuse esitajal tuli halduskohtule selgitada, millist vangla konkreetset tegevust ta vaidlustab ning kuidas see tema õigusi rikkus. Samuti tuli määruskaebuse esitajal teatada, kas ta nõuab üksnes vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Määruskaebuse esitajal tuli halduskohtule vastata hiljemalt 13.12.2018.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 16.12.2018 selgitused, milles leidis, et halduskohus kasutab ära tema juriidilist kirjaoskamatust. Määruskaebuse esitaja kirjutaks täieliku põhjendatud kaebuse ja ei paluks juristi abi, kui ta seda oskaks. Kaebusele on lisatud dokumendid, kus on kirjas see, mida rikuti. Määruskaebuse esitaja ei saa aru, mida halduskohus tahab. Määruskaebuse esitaja märkis, et tal ei ole võimalik ajaliselt vastata. Määruskaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu riigi õigusabi andmata jätmist ning jäi varem esitatud taotluste juurde.
6.Tartu Halduskohus tagastas 19.12.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele, määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudust ning puudus takistas asja läbivaatamist. Halduskohus ei saanud menetleda kaebust, milles on üldsõnalised väited vangla häiriva tegevuse kohta. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitajal tuli halduskohtule kirjeldada vangla konkreetset tegevust, millega määruskaebuse esitaja õigusi piirati, kuid määruskaebuse esitaja ei teinud seda ega andnud ka teada, kas tema tahteks on esitada üksnes tuvastamisnõue. Kohtule konkreetsete faktiliste asjaolude kirjeldamiseks ning määruskaebuse esitaja tegeliku tahte selgitamiseks ei ole halduskohtu hinnangul vaja professionaalset õigusabi advokaadi näol. Veel märkis halduskohus, et asjaolu, et määruskaebuse esitaja vaidlustas halduskohtu määruse riigi õigusabi andmata jätmise kohta, ei peata HKMS § 116 lg 5 kohaselt puuduste kõrvaldamise täitmise tähtaega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 12.19.2018. a määruse tühistada ja saata asi uuele läbivaatamisele teises koosseisus.

Määruskaebuse esitaja hinnangul ei täitnud halduskohus oma otseseid kohustusi, kasutas ära tema juriidilist kirjaoskamatust ja jättis ta ilma võimalusest kaitsta oma õigusi. Määruskaebuse esitaja hinnangul on tema kaebus perspektiivne, kuid ta ei ole võimeline vastu seisma kohtu bürokraatiale. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle on vaja juristi, et õigesti oma nõuet väljendada. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole asjas puuduseid. Määruskaebuse esitaja selgitas halduskohtule oma pretensioone ning seda, kus on tõendid. Kui halduskohus oleks kohustusi täitnud ja tutvunud taotluses esitatud materjalidega, siis ei oleks halduskohtul tekkinud rumalaid küsimusi. Määruskaebuse esitaja soovib suulist menetlust, juristi abi ja riigilõivust vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha riigi õigusabi taotluse, istungi taotluse ning riigilõivust vabastamise taotluse osas (I) ning seejärel otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise ja lahendab määruskaebuse (II). I
9.Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 kohaselt on riigi õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas koostanud halduskohtule esitatud kaebuse ning ringkonnakohtule esitatud määruskaebused ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja ka varasemalt halduskohtumenetluses korduvalt kaebusi ja taotlusi esitanud. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu hinnangul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et menetlusosaline peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole ilmtingimata vajalik, et määruskaebuse esitajat esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
10.Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebuse esitaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
11.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses soovinud suulist menetlust. HKMS § 210 lg 4 ls 1 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungit korraldada. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata. II
12.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas

asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

13.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.12.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
14.HKMS § 38 lg 5 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37. HKMS § 38 lg 1 p 6 sätestab, et kaebuses märgitakse vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses selliseid täpseid ja asjakohaseid andmeid esitanud ning asja materjalidest ei nähtu, et selliste andmete esitamine oleks olnud võimatu, mistõttu ei saanud halduskohus määruskaebuse esitaja kaebust menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja ei esitanud neid andmeid halduskohtule ka siis, kui halduskohus nii 27.11.2018. a kui ka 07.12.2018. a määrustega teda selleks kohustas, selgitades määruskaebuse esitajale üksikasjalikult, millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kõrvaldada. Sellega täitis halduskohus ka HKMS § 2 lg-st 5 tuleneva selgitamiskohustuse. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et halduskohtul oleks olnud kohustus midagi enamat teha.
15.HKMS § 41 lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ainuõigus oli valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus, ei olnud määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule dokumentide esitamine piisav, sest halduskohus ei saa asuda määruskaebuse esitaja asemel kaebust sisustama. Seega ei olnud halduskohtul võimalik määruskaebuse esitaja asemel hakata tõenditest tulenevalt hindama, milliste haldusaktide ja toimingutega seoses määruskaebuse esitaja erinevaid nõudeid esitada võiks ning sellist kaebust menetleda.
16.Seejuures märgib ringkonnakohus, et tulenevalt HKMS § 52 lg 1 ls-st 1 tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud rohkem kui 100 lehekülge lisasid, kuid on kaebuses vaid väga üldsõnaliselt märkinud, millised vangla tegevused tema hinnangul tema õigusi rikuvad. Seejuures ei ole määruskaebuse esitaja aga täpsustanud, milliseid konkreetseid haldusakte või toiminguid ta silmas peab. Sellist kaebust ei saa pidada selgeks ning halduskohtule ei saa ette heita, et halduskohus määruskaebuse esitaja tahtest aru ei saanud ja kohustas teda kaebuse puudusi kõrvaldama. Ringkonnakohus märgib, et isiku eesmärgi ja tema õigusi rikkuvate eluliste asjaolude kirjeldamine ning sealhulgas ka kuupäevade ja haldusaktide nimetamine ei vaja õigusalaseid teadmisi, mistõttu pidi määruskaebuse esitaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ka ilma juriidilise abita suuteline olema.
17.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohustab kohut kaebust selle esitajale tagastama, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu väidetut, et määruskaebuse esitaja ei ole määruse tegemise ajani puuduseid kõrvaldanud ega kohtule vastanud. Kuna käesoleval juhul ei märkinud määruskaebuse esitaja kaebuses HKMS § 38 lg 1 p-des 5 ja 6 nõutud andmeid ning määruskaebuse esitaja ei ole neid ka hilisemalt puuduste kõrvaldamiseks esitanud, pidi halduskohus kaebuse määruskaebuse esitajale tagastama.
18.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2018. a määruse tühistamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja