Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
08.09.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-558
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta XX määruskaebus menetlusse.
Jätta Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määrus muutmata ning XX määruskaebus rahuldamata.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
kaebaja ei ole saanud arsti välja kirjutatud massaažipalli; võeti ära lõikelaud; kaebajale ei tagastata Tallinna vanglas saadud peeglit, kammi ja arsti välja kirjutatud salve; ära võetud asjad jäetakse nimekirja kandmata (pintsetid, prügikotid); võeti ära arsti lubatud kummilint; asjade äravõtmine tekitab stressi ja tervisekahjustusi; kaebaja pole saanud meditsiinilist abi (hepatiit, parodontoos, ninaprobleem); Tallinnas tehti talle operatsioon liiga hilja; võeti ära arsti välja kirjutatud õli; algasid maksavalud, mille ravimiseks õdede väitel ravimeid ei ole ja talle antakse valuvaigisteid;
3-20-558 -
kontaktisik ei suhtle kaebajaga ega anna vastuseid ja koopiaid; kontaktisik ei mõista vene keelt, kaebaja ei oska eesti keelt, aga talt nõutakse kirjalikke pöördumisi; kambris puudub päevavalgus ja värske õhk, ventilatsioon ei tööta, santehnika ei tööta, veekasutus on piiratud ja vee kvaliteet on halb; spordisaalile ei tagata graafikujärgset juurdepääsu ja kaebajat provotseeritakse, et kaebaja rikkumiste tõttu ei lubata teda spordisaali; kaebajale ei pakutud jalutuskäiku; avatud on kaebaja kirju ja valvurid viibivad kaebaja arstivisiitide juures; kaebajale ei ole antud elukutsele vastavat tööd, majapidamistööd alandavad, tööd suunatakse tegema uneajal; kaebajale proovitakse sokutada riigikeelseid kirju, mida ta keeldub vastu võtmast.
Kaebaja nõudis tööst keeldumise tõttu määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, vangla kohustamist väljastada kaebajale tema esitatud dokumentidest koopiad ning moraalse, füüsilise ja materiaalse kahju eest hüvitise määramist.
3-20-558 tema võõrkeelseid avaldusi tõlkima. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja keelekeskkond oleks viimaste aastate jooksul muutunud muukeelsemaks, mis õigustaks kaebaja võõrkeelsete avalduste tõlkimise vajadust võrreldes varasemate kohtumenetlustega. Töö andmine ja distsiplinaarkaristuse tühistamine Kaebaja nõuab töötamisega seotud distsiplinaarkaristuse tühistamist ja on teinud etteheite, et vangla ei anna talle erialast tööd. Kaebaja ei ole esitanud erialase töö saamiseks vanglale taotlust ega ka kohtule konkreetset kohustamisnõuet. Seetõttu, kui kaebaja üheks eesmärgiks oli, et kohus kohustaks vanglat talle erialast tööd andma, tuleb kaebus selles osas tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu. Kaebaja on esitanud 28.02.2020 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 5-2/20/146 peale vaide (vastustaja lisa 6). Vangla on määranud kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduse kõrvaldamiseks, mille kohaselt tuli kaebajal võõrkeelne vaie tõlkida või esitada avaldus vaide tõlkimiseks saatmiseks ja märkida, kas ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud. Kuna kaebaja ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks vastu ei võtnud ja puudust ei kõrvaldanud, tagastas vangla 20.04.2020 vaide. Kuigi kaebaja esitas kaebuse distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ennatlikult (enne vaide tagastamist), on vaie halduskohtu määruse tegemise ajaks kaebajale tagastatud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja vaide tagastamine põhjusel, et ta jättis vaide puuduse kõrvaldamata ja võõrkeelse dokumendi tõlkimata, oleks õigusvastane. Seetõttu pole käskkirja tühistamise nõude osas kohtueelset menetlust läbitud. Kahju hüvitamine Kaebaja on kaebuses üleüldiselt toodud väidetega seoses esitanud kahju hüvitamise nõude. Vastustaja esitatud tõenditest lähtuvalt on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotlused vanglale ainult jalutuskäikude osas. Vangla on teinud kaebajale ettepaneku mõlema taotluse puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja keeldus vastu võtmast. Vangla on puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu taotlused tagastanud. Kohtule ei nähtu, et taotluste tagastamine taotluste tõlkimata jätmise tõttu oleks ilmselgelt olnud õigusvastane, mistõttu pole kaebaja jalutuskäikudega seotud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kohus nõustub vanglaga, et märgukirju, selgitustaotlusi ja pöördumisi, milles kaebaja ei ole rahul arstide tööga, ametnike tööga, soovib teada spordisaali ja spordiga tegelemise või selle keelamise aluste kohta ning soovib teada, mis alusel viibis valvur koos temaga arsti vastuvõtul, ei saa pidada konkreetseks taotluseks, kahjunõudeks või vaideks, sest neis pole vaidlustatud ühtki konkreetset haldusakti või toimingut, esitatud kahjunõuet või muud taotlust. Kohtule ei nähtu kaebusest ega vastustaja vastusest, et kaebaja oleks ülejäänud kaebuse väidetega (v.a tööga seotud distsiplinaarkaristus, ravimite tagastamine, jalutuskäikudega seotud kahju) seoses esitanud kahju hüvitamise taotlusi. Seetõttu tuleb kaebus selles osas tagastada, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ravimite tagastamine Vangla on üht pöördumistest nr 5-18/20/6445-1 pidanud algselt märgukirjaks või selgitustaotluseks, kuid kohtumenetluses asunud seisukohale, et tegemist võis olla ka vaidega. Kohtule nähtub nimetatud venekeelsest dokumendist, et kaebaja taotleb 04.03.2020 kambrist ära võetud ravimite tagastamist ja õiglast kahjuhüvitist. Kui nimetatud dokumenti pidada vaideks, tuleks ravimite tagastamiseks ja õiglase kahjuhüvitise määramiseks esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Vangla vastusest nähtub, et 04.03.2020 läbiotsimisel võeti kaebajalt ära kaks aegunud ravisalvi ja kaks aegunud pihustit. Samuti nähtub kaebaja tervisekaardi väljavõttest, et kaebajale on määratud 3(6)
3-20-558 15.04.2020 hobusesalvi ja ninatilkade ravi. Kuigi kaebuses ega vastustaja vastuses pole täpsustatud, millised konkreetsed ravisalvid ja pihustid kaebajalt läbiotsimisel ära võeti ja kas need olid VSE § 641 lg 5 ja Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt kaebajale väljastatud, ei oma see praegusel juhul tähtsust. Kaebajalt äravõetud ravimid olid aegunud. Vangla peab tagama kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise (vangistusseaduse (VangS) § 49) ning kinnipeetavat tuleb kohelda tema inimväärikust austavalt (VangS § 41). Aegunud ravimite omamise ja seetõttu ka kasutamise lubamine võib ohustuda kinnipeetava tervist ja sellega ka inimväärikust. Sarnaselt toiduainete aegumiskuupäevadele on ravimite aegumiskuupäev indikatsiooniks, mis ajani on ravimit sihtotstarbeliselt ohutu kasutada. Pärast aegumiskuupäeva möödumist ei saa enam eeldada ega kindel olla, et ravim on jätkuvalt sihtotstarbelisel kasutamisel ohutu. Nt on söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete omamine kinnipeetavale keelatud (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.6). Seega ei saaks halduskohus kohustada vanglat tagastama isikule aegunud ravimeid või söömiskõlbmatut toitu. Jätkuva ravivajaduse olemasolul oli kaebajal võimalik taotleda uute ravimite väljastamist. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja õigusi aegunud ravimite äravõtmisega ülemäära piiratud ning seetõttu ei saanud talle tekkida ka märkimisväärset kahju, mistõttu on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui vangla oleks algselt käsitanud kõnealust pöördumist vaidena ja pärast vaidemenetlust oleks kaebaja kohtusse pöördunud, oleks kohus kaebuse tagastanud. Tervishoiuteenuse osutamine Kaebuses on tehtud etteheiteid ka tervishoiutöötajate tegutsemisele ja tervishoiuteenuse osutamisele vanglas. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamisega kaasneb eraõiguslik suhe, millest tekkinud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus, sh vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlused (vt Riigikohtu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p-d 9 ja 10). Seega, kui kaebaja pole rahul talle määratud raviga või arstide ja õdede tööga, talle ei määrata soovitud protseduuri, teda ei suunata eriarstile või on tal muu seesugune etteheide tervishoiuteenuse osutajale, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks ravi andmisest keeldutud, vaid pigem on ravi igati kohendatud ja määratud, sh hepatiidi, erinevate valude ja muu osas. Kui kaebajale keeldutakse ravi osutamast või ravi korraldamisest muudel kui meditsiinilistel põhjustel, tuleb tal esitada enne kohtusse pöördumist vaie ja läbida vaidemenetlus. Kui kaebaja pole nõus talle prillide väljastamata jätmisega, kuigi arst need talle määranud on, tuleb tal läbida enne halduskohtusse pöördumist vaidemenetlus. Vangla kohustamine dokumentide koopiate väljastamiseks Kaebaja nõuab vangla kohustamist andma kaebajale koopiad kaebaja esitatud avaldustest, kaebustest, vaietest ja kohustavatest nõudmistest, haginõuetest ja pöördumistest. VangS § 52 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus saada vangiregistrist paberkandjal koopiaid või väljatrükke tasuta kuni 20 lehekülge ühes kalendrikuus, alates 21. leheküljest kuus tuleb tasuda 0,19 eurot enne koopia või väljatrüki väljastamist. Kinnipeetaval tuleb koopiate ja väljatrükkide saamiseks esitada allkirjastatud taotlus (VangS § 52 lg 4). Kaebaja on vanglalt taotlenud koopiate saamist tema enda koostatud dokumentidest. Kõik eelnimetatud võõrkeelsed pöördumised ja vaided on vangla kas tagastanud või lahendanud. Kaebaja pole enda esitatud dokumentide koopiate väljastamata jätmise peale vanglale vaideid esitanud ja vaidemenetlust läbinud. Seetõttu on kaebajal vangla kohustamiseks tema enda esitatud dokumentide koopiate väljastamiseks esitatud nõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Riigi õigusabi taotlus
4(6)
3-20-558 Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Kaebaja on võimeline koostama pikki tekste oma õiguste kaitseks (varasemalt ka eestikeelseid) ning seetõttu on ta võimeline ise oma õigusi kohtus kaitsma. Kaebaja on osalenud varasemalt arvukates kohtumenetlustes, sh esitanud määruskaebusi ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Seega on tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised ja kohtumenetluses osalemise kogemus selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Eelnevat on kohtud kaebaja puhul ka varasemalt täheldanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2019 määrus asjas nr 3-19-424, 05.03.2019 määrus asjas nr 3-19-229 ja 27.02.2019 määrus asjas nr 3-19-177, Tartu Halduskohtu 07.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2190). Praegusel juhul on kaebuse tagastamisest tulenevalt kaebaja võimalused esitatud kaebusega oma õigusi kaitsta niivõrd vähesed, et riigi õigusabi taotlus tuleb ka seetõttu rahuldamata jätta.
XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määruse peale.
Halduskohus rikkus kohtumenetluse ja põhiseaduse norme. Rahvusvaheliste standardite järgi ei tohi vangla kinnipeetavat diskrimineerida keele alusel ega teda alandada. Vangla ei taganud kaebaja tervise kaitset. Kohus jättis korrektselt tuvastamata, kas ravimid olid aegunud. Kaebajal on vaja koopiaid dokumentidest. Kohus peab andma kaebajale menetlusabi.
3-20-558 nähtu, et kaebaja oleks vahemikus 04.03.–14.04.2020 toimunud vastuvõttudel kurtnud selle üle, et temalt võeti ära salvid ja pihustid, mida ta jätkuvalt vajab. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning ravimite tagastamise ja nende äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete rahuldamine oleks ebatõenäoline.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.