lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-558/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-558/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2249
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

08.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-558

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta XX määruskaebus menetlusse.

Jätta Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määrus muutmata ning XX määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vanglas kinni peetav XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille väidete kohaselt: -

kaebaja ei ole saanud arsti välja kirjutatud massaažipalli; võeti ära lõikelaud; kaebajale ei tagastata Tallinna vanglas saadud peeglit, kammi ja arsti välja kirjutatud salve; ära võetud asjad jäetakse nimekirja kandmata (pintsetid, prügikotid); võeti ära arsti lubatud kummilint; asjade äravõtmine tekitab stressi ja tervisekahjustusi; kaebaja pole saanud meditsiinilist abi (hepatiit, parodontoos, ninaprobleem); Tallinnas tehti talle operatsioon liiga hilja; võeti ära arsti välja kirjutatud õli; algasid maksavalud, mille ravimiseks õdede väitel ravimeid ei ole ja talle antakse valuvaigisteid;

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-558 -

kontaktisik ei suhtle kaebajaga ega anna vastuseid ja koopiaid; kontaktisik ei mõista vene keelt, kaebaja ei oska eesti keelt, aga talt nõutakse kirjalikke pöördumisi; kambris puudub päevavalgus ja värske õhk, ventilatsioon ei tööta, santehnika ei tööta, veekasutus on piiratud ja vee kvaliteet on halb; spordisaalile ei tagata graafikujärgset juurdepääsu ja kaebajat provotseeritakse, et kaebaja rikkumiste tõttu ei lubata teda spordisaali; kaebajale ei pakutud jalutuskäiku; avatud on kaebaja kirju ja valvurid viibivad kaebaja arstivisiitide juures; kaebajale ei ole antud elukutsele vastavat tööd, majapidamistööd alandavad, tööd suunatakse tegema uneajal; kaebajale proovitakse sokutada riigikeelseid kirju, mida ta keeldub vastu võtmast.

Kaebaja nõudis tööst keeldumise tõttu määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, vangla kohustamist väljastada kaebajale tema esitatud dokumentidest koopiad ning moraalse, füüsilise ja materiaalse kahju eest hüvitise määramist.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 01.06.2020 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 ning lg 2 p 21 alusel. Riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata. Võõrkeelsetest pöördumistest Vangla kinnitusel on kaebaja võõrkeelsed pöördumised, vaided ja taotlused tagastatud, sest kaebaja pole soostunud pöördumisi ja selgitustaotlusi eesti keeles esitama ning pole olnud nõus vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keelde tõlkimist korraldama ega tõlkimise eest tasuma. Samuti keeldub kaebaja kõiki eestikeelseid dokumente vastu võtmast. Kaebaja varasemad eestikeelsed pöördumised ning asjaolu, et vangla on võimaldanud kaebajale eesti keele õpet ja kaebajal on tõlke eest tasumiseks piisavad rahalised vahendid, näitavad, et tegelikkuses on kaebaja võimeline esitama eestikeelseid pöördumisi, vaideid ja taotlusi. Seega pole vangla kohustatud kaebaja eest võõrkeelsete vaiete ning taotluste tõlkimist vangla sisekorraeeskirja (VSE) §-s 491 sätestatud korras korraldama ega tõlkimise eest tasuma. Kohtu hinnangul on kaebaja vajadusel võimeline koostama edukaid eestikeelseid vaideid ja kaebusi. Kaebaja on varasemalt esitanud kohtule pikki eestikeelsed arusaadavad kaebuseid ja muid menetlusdokumente (23.09.2014 kaebus ja 23.09.2014 avaldus asjas nr 3-14-52173, 07.09.2016 kaebus ja 07.09.2016 taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks asjas nr 3-161779) ning vanglale eestikeelseid vaideid ja taotlusi, sh on kaebaja võimeline läbima vaidemenetlust eesti keeles (vt 16.07.2014 taotlus nr 5-18/14/19964-1, 02.02.2016 kahjunõue Tallinna Vanglale ja 15.02.2016 taotlus puuduste kõrvaldamiseks kahjutasunõudes nr 537/16/26-1). Samuti on kaebaja esitanud eelmisel aastal Tartu Vanglale kümneid eestikeelseid teabenõudeid (nt Tartu Vangla poolt esitatud dokumendid nr 2-3/1992-1; 2-3/2523-1, 2-5/9281, 2-3/2257-1, 2-3/2256-1, 2-3/1893-1, haldusasjas nr 3-19-1810 on analoogseid päringuid veel), kus kaebaja nimel on esitatud eesti keeles küsimusi (miks puudub televiisoris retromuusika kanal, kui palju riik maksab ühe vangi kohta, miks on hommikul menüüs riisipuder, miks on kabel valget värvi jne). Arvestades eelmisel aastal Tartu Vanglale esitatud teabenõuete iseloomu ja sisu, on kaebaja ilmselgelt võimeline ennast eesti keeles väljendama ka siis, kui tema õigusi intensiivselt riivatakse. Lisaks nähtub, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks ja ta saab muude eestikeelset suhtlust nõudvate korralduslike küsimustega hakkama, nt vangla poest kauba tellimine. Arvukatest sellekohastest vaidlustest nähtuvalt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2018 määrus asjas nr 3-18-478 ja Tartu Halduskohtu 03.04.2019 määrus asjas nr 3-19560) peaks kaebaja nüüdseks olema teadlik võõrkeelse vaide ja taotluse tõlkimise tingimustest ning sellest, et keeleoskuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul ei ole vangla kohustatud 2(6)

3-20-558 tema võõrkeelseid avaldusi tõlkima. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja keelekeskkond oleks viimaste aastate jooksul muutunud muukeelsemaks, mis õigustaks kaebaja võõrkeelsete avalduste tõlkimise vajadust võrreldes varasemate kohtumenetlustega. Töö andmine ja distsiplinaarkaristuse tühistamine Kaebaja nõuab töötamisega seotud distsiplinaarkaristuse tühistamist ja on teinud etteheite, et vangla ei anna talle erialast tööd. Kaebaja ei ole esitanud erialase töö saamiseks vanglale taotlust ega ka kohtule konkreetset kohustamisnõuet. Seetõttu, kui kaebaja üheks eesmärgiks oli, et kohus kohustaks vanglat talle erialast tööd andma, tuleb kaebus selles osas tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu. Kaebaja on esitanud 28.02.2020 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 5-2/20/146 peale vaide (vastustaja lisa 6). Vangla on määranud kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduse kõrvaldamiseks, mille kohaselt tuli kaebajal võõrkeelne vaie tõlkida või esitada avaldus vaide tõlkimiseks saatmiseks ja märkida, kas ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud. Kuna kaebaja ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks vastu ei võtnud ja puudust ei kõrvaldanud, tagastas vangla 20.04.2020 vaide. Kuigi kaebaja esitas kaebuse distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ennatlikult (enne vaide tagastamist), on vaie halduskohtu määruse tegemise ajaks kaebajale tagastatud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja vaide tagastamine põhjusel, et ta jättis vaide puuduse kõrvaldamata ja võõrkeelse dokumendi tõlkimata, oleks õigusvastane. Seetõttu pole käskkirja tühistamise nõude osas kohtueelset menetlust läbitud. Kahju hüvitamine Kaebaja on kaebuses üleüldiselt toodud väidetega seoses esitanud kahju hüvitamise nõude. Vastustaja esitatud tõenditest lähtuvalt on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotlused vanglale ainult jalutuskäikude osas. Vangla on teinud kaebajale ettepaneku mõlema taotluse puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja keeldus vastu võtmast. Vangla on puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu taotlused tagastanud. Kohtule ei nähtu, et taotluste tagastamine taotluste tõlkimata jätmise tõttu oleks ilmselgelt olnud õigusvastane, mistõttu pole kaebaja jalutuskäikudega seotud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kohus nõustub vanglaga, et märgukirju, selgitustaotlusi ja pöördumisi, milles kaebaja ei ole rahul arstide tööga, ametnike tööga, soovib teada spordisaali ja spordiga tegelemise või selle keelamise aluste kohta ning soovib teada, mis alusel viibis valvur koos temaga arsti vastuvõtul, ei saa pidada konkreetseks taotluseks, kahjunõudeks või vaideks, sest neis pole vaidlustatud ühtki konkreetset haldusakti või toimingut, esitatud kahjunõuet või muud taotlust. Kohtule ei nähtu kaebusest ega vastustaja vastusest, et kaebaja oleks ülejäänud kaebuse väidetega (v.a tööga seotud distsiplinaarkaristus, ravimite tagastamine, jalutuskäikudega seotud kahju) seoses esitanud kahju hüvitamise taotlusi. Seetõttu tuleb kaebus selles osas tagastada, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Ravimite tagastamine Vangla on üht pöördumistest nr 5-18/20/6445-1 pidanud algselt märgukirjaks või selgitustaotluseks, kuid kohtumenetluses asunud seisukohale, et tegemist võis olla ka vaidega. Kohtule nähtub nimetatud venekeelsest dokumendist, et kaebaja taotleb 04.03.2020 kambrist ära võetud ravimite tagastamist ja õiglast kahjuhüvitist. Kui nimetatud dokumenti pidada vaideks, tuleks ravimite tagastamiseks ja õiglase kahjuhüvitise määramiseks esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Vangla vastusest nähtub, et 04.03.2020 läbiotsimisel võeti kaebajalt ära kaks aegunud ravisalvi ja kaks aegunud pihustit. Samuti nähtub kaebaja tervisekaardi väljavõttest, et kaebajale on määratud 3(6)

3-20-558 15.04.2020 hobusesalvi ja ninatilkade ravi. Kuigi kaebuses ega vastustaja vastuses pole täpsustatud, millised konkreetsed ravisalvid ja pihustid kaebajalt läbiotsimisel ära võeti ja kas need olid VSE § 641 lg 5 ja Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt kaebajale väljastatud, ei oma see praegusel juhul tähtsust. Kaebajalt äravõetud ravimid olid aegunud. Vangla peab tagama kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamise (vangistusseaduse (VangS) § 49) ning kinnipeetavat tuleb kohelda tema inimväärikust austavalt (VangS § 41). Aegunud ravimite omamise ja seetõttu ka kasutamise lubamine võib ohustuda kinnipeetava tervist ja sellega ka inimväärikust. Sarnaselt toiduainete aegumiskuupäevadele on ravimite aegumiskuupäev indikatsiooniks, mis ajani on ravimit sihtotstarbeliselt ohutu kasutada. Pärast aegumiskuupäeva möödumist ei saa enam eeldada ega kindel olla, et ravim on jätkuvalt sihtotstarbelisel kasutamisel ohutu. Nt on söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete omamine kinnipeetavale keelatud (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.6). Seega ei saaks halduskohus kohustada vanglat tagastama isikule aegunud ravimeid või söömiskõlbmatut toitu. Jätkuva ravivajaduse olemasolul oli kaebajal võimalik taotleda uute ravimite väljastamist. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja õigusi aegunud ravimite äravõtmisega ülemäära piiratud ning seetõttu ei saanud talle tekkida ka märkimisväärset kahju, mistõttu on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui vangla oleks algselt käsitanud kõnealust pöördumist vaidena ja pärast vaidemenetlust oleks kaebaja kohtusse pöördunud, oleks kohus kaebuse tagastanud. Tervishoiuteenuse osutamine Kaebuses on tehtud etteheiteid ka tervishoiutöötajate tegutsemisele ja tervishoiuteenuse osutamisele vanglas. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Tervishoiuteenuse osutamisega kaasneb eraõiguslik suhe, millest tekkinud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkohtus, sh vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlused (vt Riigikohtu 07.04.2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p-d 9 ja 10). Seega, kui kaebaja pole rahul talle määratud raviga või arstide ja õdede tööga, talle ei määrata soovitud protseduuri, teda ei suunata eriarstile või on tal muu seesugune etteheide tervishoiuteenuse osutajale, tuleb tal pöörduda maakohtusse. Kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks ravi andmisest keeldutud, vaid pigem on ravi igati kohendatud ja määratud, sh hepatiidi, erinevate valude ja muu osas. Kui kaebajale keeldutakse ravi osutamast või ravi korraldamisest muudel kui meditsiinilistel põhjustel, tuleb tal esitada enne kohtusse pöördumist vaie ja läbida vaidemenetlus. Kui kaebaja pole nõus talle prillide väljastamata jätmisega, kuigi arst need talle määranud on, tuleb tal läbida enne halduskohtusse pöördumist vaidemenetlus. Vangla kohustamine dokumentide koopiate väljastamiseks Kaebaja nõuab vangla kohustamist andma kaebajale koopiad kaebaja esitatud avaldustest, kaebustest, vaietest ja kohustavatest nõudmistest, haginõuetest ja pöördumistest. VangS § 52 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus saada vangiregistrist paberkandjal koopiaid või väljatrükke tasuta kuni 20 lehekülge ühes kalendrikuus, alates 21. leheküljest kuus tuleb tasuda 0,19 eurot enne koopia või väljatrüki väljastamist. Kinnipeetaval tuleb koopiate ja väljatrükkide saamiseks esitada allkirjastatud taotlus (VangS § 52 lg 4). Kaebaja on vanglalt taotlenud koopiate saamist tema enda koostatud dokumentidest. Kõik eelnimetatud võõrkeelsed pöördumised ja vaided on vangla kas tagastanud või lahendanud. Kaebaja pole enda esitatud dokumentide koopiate väljastamata jätmise peale vanglale vaideid esitanud ja vaidemenetlust läbinud. Seetõttu on kaebajal vangla kohustamiseks tema enda esitatud dokumentide koopiate väljastamiseks esitatud nõude osas kohtueelne menetlus läbimata. Riigi õigusabi taotlus

4(6)

3-20-558 Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Kaebaja on võimeline koostama pikki tekste oma õiguste kaitseks (varasemalt ka eestikeelseid) ning seetõttu on ta võimeline ise oma õigusi kohtus kaitsma. Kaebaja on osalenud varasemalt arvukates kohtumenetlustes, sh esitanud määruskaebusi ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Seega on tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised ja kohtumenetluses osalemise kogemus selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Eelnevat on kohtud kaebaja puhul ka varasemalt täheldanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2019 määrus asjas nr 3-19-424, 05.03.2019 määrus asjas nr 3-19-229 ja 27.02.2019 määrus asjas nr 3-19-177, Tartu Halduskohtu 07.12.2018 määrus asjas nr 3-18-2190). Praegusel juhul on kaebuse tagastamisest tulenevalt kaebaja võimalused esitatud kaebusega oma õigusi kaitsta niivõrd vähesed, et riigi õigusabi taotlus tuleb ka seetõttu rahuldamata jätta.

XX esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 01.06.2020 määruse peale.

Halduskohus rikkus kohtumenetluse ja põhiseaduse norme. Rahvusvaheliste standardite järgi ei tohi vangla kinnipeetavat diskrimineerida keele alusel ega teda alandada. Vangla ei taganud kaebaja tervise kaitset. Kohus jättis korrektselt tuvastamata, kas ravimid olid aegunud. Kaebajal on vaja koopiaid dokumentidest. Kohus peab andma kaebajale menetlusabi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 01.06.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
5.Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebajal oli vahendeid tõlkimise eest tasumiseks ja ta oli võimeline pöörduma vangla poole eesti keeles. Kaebaja ei ole neid kohtu tuvastatud asjaolusid sisuliselt vaidlustanud. Ta leiab ekslikult, et temal kui vene keelt kõneleval inimesel peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles. Selline arusaam on vastuolus VSE §-s 491 sätestatud korraga. Eestikeelne suhtlus riigiasutuses on Eesti põhiseadusliku korra üks osis. Lisaks tekitab võõrkeelne asjaajamine riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riik tagab tõlkimise võimaluse inimesele, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu saada kahjustada. Nagu halduskohus on õigesti tuvastanud, pole see XX puhul nii. Õigust nõuda suhtlust vanglaga kinnipeetava soovitud keeles ei anna isiku maailmavaade ega isiklik mugavus või eelistused. Kaebajal on võimalik esitada vanglale taotlused uuesti, järgides seaduses ning VSE §-s 491 sätestatud korda.
6.Ringkonnakohus möönab, et vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kaebajalt ära võetud salvid ja pihustid olid aegunud. Samas tuleb arvestada, et ravimite andmine kinnipeetavatele on vanglas rangelt kontrollitud. Tallinna Vangla kodukorra p 19.10 järgi väljastatakse lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) kinnipeetavale ravimitopsis, millele on kantud ravimi nimetus, kinnipeetava nimi, kambri number ja ravi lõppemise kuupäev; plastpakendis olevad silma- ja ninatilgad väljastatakse originaalpakendis, millele kantakse kinnipeetava nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev. Originaalpakendis väljastatud ravimitel peab olema näha ka aegumise kuupäev. Arvestades, et vanglal on lihtne tuvastada ravi lõppemise või ravimi aegumise kuupäeva, pole ringkonnakohtul mõistlikku põhjust kahelda vastustaja kinnituses, et kaebajalt ära võetud ravimid olid aegunud. Aegunud ravimite tagastamise nõue on perspektiivitu. Aegunud ravimite äravõtmine (vajadusel väljavahetamine) on kinnipeetava enda huvides, et vältida tema tervisliku seisundi halvenemist või kahjustumist kasutuskõlbmatu preparaadi kasutamise tõttu. Kui kaebaja vajas äravõetud ravimeid, oli tal võimalik vangla meditsiiniosakonnalt uued küsida. Halduskohus on viidanud kaebaja tervisekaardi väljavõttele, millelt nähtub, et kaebajale on 15.04.2020 määratud hobusesalv ja ninatilgad. Kaebaja ei ole määruskaebuses väitnud, et neid preparaate talle tegelikult ei väljastatud või et äravõetud salv ja pihustid olid teistsuguse raviotstarbega. Ravikaardilt ei 5(6)

3-20-558 nähtu, et kaebaja oleks vahemikus 04.03.–14.04.2020 toimunud vastuvõttudel kurtnud selle üle, et temalt võeti ära salvid ja pihustid, mida ta jätkuvalt vajab. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning ravimite tagastamise ja nende äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuete rahuldamine oleks ebatõenäoline.

7.Halduskohus on muus osas oma seisukohti asjakohaselt, üksikasjalikult ja põhjalikult motiveerinud ning kuna ringkonnakohus nõustub nendega täielikult, puudub vajadus neid siinkohal korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium