1.Võtta asja juurde järgmised dokumendid: - haldusasja nr 3-16-1779 materjalidest 07.09.2016 kaebuse tekst 4-l lehel, XX 07.09.2016 taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks 1-l lehel, XX 02.02.2016 kahjutasunõue Tallinna Vanglale 3-l lehel ja XX 15.02.2016 taotlus Tallinna Valnglale puuduste kõrvaldamiseks kahjutasunõudes nr 5-37/16/26-1 1-l lehel; - haldusasja nr 3-14-52173 materjalidest 23.09.2014 kaebuse tekst 1-l lehel, XX 23.09.2014 avaldus 1-l lehel, Tallinna Vangla 06.10.2014 menetlusdokumendi lisa 1 (XX 16.07.2014 taotlus nr 5-18/14/19964-1 1 lehel); - haldusasja nr 3-19-1810 materjalidest Tartu Vangla 16.10.2019 vastustest kaebaja teabenõuded viidetega nr 2-3/1992-1; 2-3/2523-1, 2-5/928-1, 2-3/2257-1, 2-3/2256-1, 2-3/1893-1.
2.Tagastada XX kaebus.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Väljastada kaebajale väljatrükk tema 26.03.2020 esitatud kaebuse tekstist.
Lahendi avalikustamisel asendada kaebaja nimi läbivalt ja kaebaja terviseandmed/diagnoosid (p-d 1 ja 10) tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.XX (ik xxxxxxxxxxx) esitas 26.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1(6)
Kaebaja nõuab tööst keeldumise tõttu määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, vangla kohustamist talle tema esitatud dokumentidest koopiate väljastamiseks ning moraalse, füüsilise ja materiaalse kahju eest kahjuhüvitise määramist. Lisaks soovib kaebaja kohtult riigi õigusabi andmist, riigilõivust vabastamist, talle dokumentide vene keeles saatmist ja koopiat kaebusest.
2.Kohus küsis kaebuse väidete kohta andmeid, sh võimalikke vaideid, pöördumisi ja selgitustaotluseid, Tallinna Vanglalt. Vangla vastuse kohaselt on kaebaja esitanud kaebuses toodud väidete kohta mitmeid võõrkeelseid pöördumisi, mille hulgas on märgukirjad ja selgitustaotlused nr 518/20/6445-1 (lisad 1-3, 5), 07.01.2020 (lisa 22) ja 04.02.2020 (lisa 23) pöördumised, vaided nr 518/20/6445-1 (lisa 4) ja nr 5-15/20/53-1 (lisa 6), kahjunõuded 12.03.2020 (lisa 10) ja 19.03.2020 (lisa 11) ning 18.02.2020 pöördumine prillide saamiseks (lisa 19).
3.Kohus tagastab kaebuse (I) ning lahendab seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse, menetlusabi taotluse, asja suulise arutaise avalduse ja taotluse kaebuse koopia väljastamiseks (II). I
4.Kohus leiab, et kaebuses esitatud nõudeid ei ole võimalik menetlusse võtta ega ka menetluskõlbulikuks muuta. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1, 4 ja lg 2 p 21 alusel. Kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vt määruse punktid 7, 8, 11), ravimite tagastamisega seotud kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt määruse p 9) ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine pole halduskohtu pädevuses (vt määruse p 10).
5.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust uuesti kohtu poole pöörduda, kuna kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus pole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kohus hoiatab siiski kaebajat, et taoliste kaebuste, nagu käesolevas asjas, kus esitatud on palju segaseid üldisi väiteid ilma konkreetseid haldusakte või toiminguid vaidlustamata ja ilma konkreetseid taotlusi esitamata, sh olukorras, kus kaebajale on korduvalt selgitatud vaidemenetluse korda ja ta oskab sellest ka soovi korral lähtuda, võivad sarnaste kaebuste edaspidi esitamisel kohtud pidada kaebuse esitamist kaebaja poolt kaebeõiguse kuritarvitamiseks ning seetõttu tema kaebused tagastada (HMKS § 121 lg 2 p 22). Kaebeõiguse kuritarvitamise tõttu on kaebaja kaebus ka varasemalt tagastatud (vt Tartu Halduskohtu 25.10.2019 määrus nr 3-19-1810).
6.Vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks on ette nähtud kohustuslik kohtueelse menetluse kord. Enne kohtusse pöördumist tuleb vangla haldusakti või toimingu peale esitada vaie vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile. Kui vaides või taotluses esinevad puudused, võib vaideorgan määrata kaebajale tähtaja puuduste (nt võõrkeelse vaide tõlkimine) kõrvaldamiseks. Kohtusse saab kaebaja pöörduda 30 päeva jooksul pärast seda, kui vangla on tema vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud või rahuldamata jätnud. Kui vangla viivitab õigusvastaselt vaide lahendamisega, saab kaebaja kohtusse pöörduda ühe aasta jooksul arvates päevast, mil vangla oleks pidanud tema vaide lahendama. Kui kaebajale tagastatakse tema vaie põhjusel, et ta pole määratud tähtaja jooksul vaides esinevaid puudusi kõrvaldanud, pole tal õigust kaebusega sama vaidemenetluse eseme osas kohtusse pöörduda (VangS § 11 lg 41, 5, 7, 81, HMS § 76 ja 78 ning HKMS § 47 lg 2 ja 3). Kohus rõhutab, et halduskohtusse kaebuse esitamiseks tuleb kaebajal esitada esmalt vaie vangla haldusaktile või toimingule, millega kaebaja õigusi rikutakse ja läbida vaidemenetlus, sh kõrvaldada vaide puudused. Töö andmine ja distsiplinaarkaristuse tühistamine
2(6)
7.Kaebaja nõuab töötamisega seotud distsiplinaarkaristuse tühistamist ja on teinud etteheite, et vangla ei anna talle erialast tööd. Kaebaja ei ole kohtule esitatud andmete kohaselt erialase töö andmiseks esitanud vanglale taotlust ega ka kohtule konkreetset kohustamisnõuet. Seetõttu, kui kaebaja üheks eesmärgiks oli, et kohus kohustaks vanglat talle erialast tööd andma, tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada, sest kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on esitanud 28.02.2020 distsiplinaarkäskkirja nr 5-2/20/146 peale vaide (vastustaja lisa 6). Vangla on määranud kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduse kõrvaldamiseks, mille kohaselt tuli kaebajal võõrkeelne vaie tõlkida või esitada avaldus vaide tõlkimiseks saatmiseks ja märkida, kas ta on nõus kandma tõlkega kaasnevad kulud (vastustaja lisa 7). Kuna kaebaja ettepanekut puuduste kõrvaldamiseks vastu ei võtnud (vastustaja lisa 8) ja puudust ei kõrvaldanud, tagastas vangla 20.04.2020 vaide (vastustaja lisa 9). Kuigi kaebaja esitas kaebuse distsiplinaarkaristuse tühistamiseks ennatlikult (enne vaide tagastamist tegemist), on vaie käesoleva määruse tegemise ajaks kaebajale tagastatud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja vaide tagastamine põhjusel, et ta jättis vaide puuduse kõrvaldamata ja võõrkeelse dokumendi tõlkimata, oleks õigusvastane (vt määruse punktid 12 ja 13). Seetõttu pole kaebajal distsiplinaarkaristuse tühistamise osas kohtueelset menetlust läbinud see nõue tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kahju hüvitamine
8.Kaebaja on üleüldiselt kaebuses toodud väidetega seoses esitanud kahju hüvitamise nõude. Vastustaja esitatud tõenditest lähtuvalt on kaebaja esitanud kahju hüvitamise taotlused vanglale ainult jalutuskäikude osas (vastustaja lisad 10 ja 11). Vangla on teinud kaebajale ettepaneku mõlema taotluse puuduste kõrvaldamiseks (lisad 12 ja 13), mida kaebaja keeldus vastu võtmast (lisad 14 ja 15). Vangla on puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu taotlused tagastanud (lisad 16 ja 17). Kohtule ei nähtu, et taotluste tagastamine taotluste tõlkimata jätmise tõttu oleks ilmselgelt olnud õigusvastane (vt määruse punktid 12 ja 13), mistõttu pole kaebaja jalutuskäikudega seotud kahju hüvitamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kohus nõustub vanglaga, et märgukirju, selgitustaotlusi ja pöördumisi, milles kaebaja ei ole rahul arstide tööga (lisad 1 ja 22), ametnike tööga (lisad 2 ja 23), soovib teada spordisaali ja spordiga tegelemise või selle keelamise aluste kohta (lisa 3) ning soovib teada, mis alusel viibis valvur koos temaga arsti vastuvõtul (lisa 5) ei saa pidada konkreetseks taotluseks, kahjunõudeks või vaideks, sest neis pole vaidlustatud ühtki konkreetset haldusakti või toimingut, esitatud kahjunõuet või muud taotlust. Kohtule ei nähtu kaebusest ega vastustaja vastusest, et kaebaja oleks ülejäänud kaebuse väidetega (v.a tööga seotud distsiplinaarkaristus, ravimite tagastamine, jalutuskäikudega seotud kahju) seoses esitanud kahju hüvitamise taotlusi. Seetõttu tuleb kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajal on läbimata kohtustulik kohtueelne menetlus. Ravimite tagastamine
9.Vangla on üht pöördumistest nr 5-18/20/6445-1 (lisa 4) pidanud algselt märgukirjaks või selgitustaotluseks, kuid kohtumenetluses asunud seisukohale, et tegemist võis olla ka vaidega. Kohtule nähtub nimetatud venekeelsest dokumendist, et kaebaja taotleb 04.03.2020 kambrist äravõetud ravimite tagastamist ja õiglast kahjuhüvitist. Kohus leiab, et kui nimetatud dokumenti pidada vaideks, tuleks ravimiste tagastamiseks ja õiglase kahjuhüvitise määramiseks esitatud kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kohtule nähtub vangla vastusest, et 04.03.2020 läbiotsimisel võeti kaebajalt ära 2 aegunud ravisalvi ja 2 aegunud pihustit. Samuti nähtub kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõttest (vastustaja lisa 21), et kaebajale 3(6)
on määratud 15.04.2020 hobusesalvi ja ninatilkade ravi. Kuigi kaebuses ega vastustaja vastuses pole täpsustatud, millised konkreetsed ravisalvid ja pihustid kaebajalt läbiotsimisel ära võeti ja kas need olid VSKE § 641 lg 5 ja Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt kaebajale väljastatud, ei oma see kohtu hinnangul praegusel juhul tähtust. Kaebajalt äravõetud ravimid olid aegunud. Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise (VangS § 49) ja kinnipeetavat tuleb kohelda tema inimväärikust austavalt (VangS § 41). Kohtu hinnangul võib aegunud ravimite omamise ja seetõttu ka kasutamise lubamine ohustuda kinnipeetava tervist ja sellega ka inimväärikust. Sarnaselt toiduainete aegumiskuupäevadele on ravimite aegumiskuupäev indikatsiooniks, mis ajani on ravimit sihtotstarbeliselt ohutu kasutada. Pärast aegumiskuupäeva möödumist ei saa enam eeldada ega kindel olla, et ravim on jätkuvalt sihtotstarbelisel kasutamisel ohutu. Näiteks on söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete omamine kinnipeetavale Tallinna Vanglas keelatud (Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.6). Seega ei saaks ka kohus vanglat kohustada isikule aegunud ravimeid või söömiskõlbmatut toitu tagastama. Jätkuva ravivajaduse olemasolul oli kaebajal võimalik taotleda uute ravimite väljastamist. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole aegunud ravimite äravõtmisega ülemäära piiratud ning seetõttu ei saanud talle tekkida ka märkimisväärset kahju, mistõttu on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui vangla oleks algselt käsitlenud kõnealust pöördumist vaidena ja pärast vaidemenetlust oleks kaebaja kohtusse pöördunud, oleks kohus kaebuse tagastanud. Tervishoiuteenuse osutamine
10.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vangla kohustamine dokumentide koopiate väljastamiseks
11.Kaebaja nõuab vangla kohustamist andma kaebajale koopiad kaebaja esitatud avaldustest, kaebustest, vaietest ja kohustavatest nõudmistest, haginõuetest ja pöördumistest. VangS § 52 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus saada vangiregistrist paberkandjal koopiaid või väljatrükke tasuta kuni 20 lehekülge ühes kalendrikuus, alates 21. leheküljest kuus tuleb tasuda 0,19 eurot enne koopia või väljatrüki väljastamist. Kinnipeetaval tuleb koopiate ja väljatrükkide saamiseks esitada allkirjastatud taotlus (VangS § 52 lg 4). Kohtule nähtub, et kaebaja on vanglalt taotlenud koopiate saamist tema enda koostatud dokumentidest (vt vastustaja lisad 1, 2, 4, 5, 6, 19, 23). Kõik eelnimetatud võõrkeelsed pöördumised ja vaided on vangla kas tagastanud või lahendanud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks enda esitatud dokumentide koopiate väljastamata jätmise peale vanglale vaideid esitanud ja vaidemenetluse läbinud. Seetõttu on kaebajal vangla kohustamiseks tema enda esitatud dokumentide koopiate väljastamiseks esitatud nõude osas kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Võõrkeelsetest pöördumistest
12.Vangla vastuse kohaselt on kaebaja erinevad võõrkeelsed pöördumised, vaided ja taotlused tagastatud, sest kaebaja pole soostunud pöördumisi ja selgitustaotlusi eesti keeles esitama ning pole olnud nõus vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keelde tõlkimise korraldama ega tõlkimise eest tasuma. Samuti keeldub kaebaja kõiki eestikeelseid dokumente vastu võtmast. Kaebaja varasemad eestikeelsed pöördumised, asjaolu, et vangla on võimaldanud kaebajale eesti keele õpet ja kaebajal on tõlke eest tasumiseks piisavad rahalised vahendid, näitavad, et tegelikkuses on kaebaja võimeline 4(6)
eestikeelseid pöördumisi, vaideid ja taotlusi esitama. Seega pole vangla kohustatud kaebaja eest võõrkeelsete vaiete ja taotluste tõlkimist VSKE § 491 sätestatud korras korraldama ega tõlkimise eest tasuma.
13.Kohtu hinnangul kaebaja on vajadusel võimeline koostama edukaid eestikeelseid vaideid ja kaebusi. Kaebaja on varasemalt esitanud kohtule pikki eestikeelsed arusaadavad kaebuseid ja muid menetlusdokumente (vt 23.09.2014 kaebus ja 23.09.2014 avaldus haldusasjas nr 3-14-52173, 07.09.2016 kaebus ja 07.09.2016 taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks haldusasjas nr 3-161779) ning vanglale eestikeelseid vaideid ja taotlusi, sh on kaebaja võimeline läbima vaidemenetlust eesti keeles (vt Tallinna Vangla 06.10.2014 menetlusdokumendi lisa 1 (XX 16.07.2014 taotlus nr 5-18/14/19964-1) haldusasjas nr 3-14-52173, XX 02.02.2016 kahjutasunõue Tallinna Vanglale ja 15.02.2016 taotlus Tallinna Vanglale puuduste kõrvaldamiseks kahjutasunõudes nr 5-37/16/26-1 haldusasjas nr 3-16-1779). Samuti on kaebaja esitanud eelmisel aastal Tartu Vanglale kümneid eestikeelseid teabenõudeid haldusasjas nr 3-19-1810 (nt Tartu Vangla poolt esitatud dokumendid nr 23/1992-1; 2-3/2523-1, 2-5/928-1, 2-3/2257-1, 2-3/2256-1, 2-3/1893-1, samas asjas on analoogseid päringuid veel), kus kaebaja nimel on esitatud eesti keeles küsimusi nagu miks televiisoris puudub retromuusika kanal, kui palju riik maksab ühe vangi kohta, miks on hommikul menüüs riisipuder, miks on kabel valget värvi jne. Arvestades eelmisel aastal Tartu Vanglale esitatud teabenõuete iseloomu ja sisu, on kaebaja ilmselgelt võimeline ennast eesti keeles väljendama ka siis, kui tema õigusi intensiivselt riivatakse. Lisaks nähtub kohtule, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks ja ta saab muude eestikeelset suhtlust nõudvate korralduslike küsimustega hakkama, nt vangla poest kauba tellimine (vt vastustaja lisa 18). Kaebaja peaks arvukatest sellekohastest vaidlustest nähtuvalt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 11.04.2018 määrus nr 3-18-478 ja Tartu Halduskohtu 03.04.2019 määrus nr 3-19-560) käesolevaks hetkeks olema teadlik võõrkeelsete vaiete ja taotluste tõlkimise tingimustest ning sellest, et keeleoskuse ja piisavate rahaliste vahendite olemasolul ei ole vangla kohustatud tema võõrkeelseid avaldusi tõlkima. Samuti ei nähtu kohtule, et kaebaja keelekeskkond oleks viimaste aastate jooksul muutunud muukeelsemaks, mis õigustaks kaebaja võõrkeelsete avaldust tõlkimise vajadust võrreldes varasemate kohtumenetlustega. II
14.Kaebaja on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus ei rahulda kaebaja taotlust RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel. Kohtu hinnangul on kaebaja on võimeline koostama pikki tekste oma õiguste kaitseks (varasemalt ka eestikeelseid) ning seetõttu on kaebaja võimeline ise oma õigusi kohtus kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja osalenud varasemalt arvukates halduskohtumenetlustes, sh esitanud määruskaebusi ka ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse. Seega on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised ja kohtumenetluses osalemise kogemus selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Eelnevat on kohtud kaebaja puhul ka varasemalt täheldanud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2019 määrus nr 3-19-424, 05.03.2019 määrus nr 3-19-229 ja 27.02.2019 määrus nr 3-19-177, Tartu Halduskohtu 07.12.2018 määrus nr 3-18-2190). Käesoleval juhul on kaebuse tagastamisest tulenevalt kaebaja võimalused esitatud kaebusega oma õigusi kaitsta niivõrd vähesed, et riigi õigusabi taotlus tuleb ka seetõttu rahuldamata jätta.
15.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlus. Kohus jätab seetõttu kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks tähelepanuta. Samuti jätab kohus kaebuse tagastamise tõttu tähelepanuta kaebaja avalduse kaebuse suulises menetluses läbi vaatamiseks.
5(6)
16.Kaebaja soovib käesoleval juhul ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest. Kohus rahuldab käesoleval juhul kaebaja taotluse ja väljastab talle ärakirja. Siiski märgib kohus, et üldjuhul pole HKMS § 28 lg 2 ja § 88 koosmõjust tulenevalt põhjendatud kaebaja enda kohtule esitatud taotlustest ja avaldustest kaebajale koopiate väljastamine, kuivõrd isikule on tema enda poolt esitatud dokumendi sisu teada ning tal on enamasti enne dokumendi esitamist võimalik teha sellest ärakiri (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsuse nr 3-3-1-59-16 p 13). Sama on kaebajale juba selgitatud ka Tartu Halduskohtu 19.02.2019 määruses nr 3-19-222. Seetõttu võivad kaebaja sellekohased taotlused tulevikus rahuldamata jääda.
17.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel lahendis kaebaja nime ja kajastatud diagnoosid (vt määruse p 1 ja 10) tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.