1.Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2015 määrus osaliselt erikontrolli perioodi 01.01.2003 kuni 06.09.2013 määramise osas ja teha selles osas maakohtule tagasi saatmata uus määrus, millega määrata erikontrolli perioodiks 01.01.2003 kuni 20.06.2013. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Lugeda Harju Maakohtu 25.08.2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 2.1.Tagastada MG’ile, VK’le, OÜ-le BH, VT’ile, LL’le ja AK’ile 31.05.2016.a. elektrooniliselt esitatud materjalid. 2.2.Avaldus rahuldada osaliselt. 2.3.Korraldada B Aktsiaselts (registrikood XXXXXXXX) suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo COBALT OÜ (registrikood 10188708). Tööd hakkavad teostama vandeadvokaadid Liina Linsi, Kalev Saare ja Liina Naaber-Kivisoo. 2.4.Määrata erikontrolli läbiviija tasuks maksimaalselt 10 800 eurot (koos käibemaksuga). 2.5.Erikontrolli läbiviijal selgitada välja kõik OÜ Ö ja B kontserni äriühingute, sh OÜ B vaheliste suhetega ning OÜ Ö poolt B kontserni varade kasutamisega seotud asjaolud perioodil 01.01.2003 kuni 20.06.2013. Erikontrolli aruandes vastata alljärgnevatele küsimustele:
2.5.1.Kas B kontserni kuuluva OÜ-ga B samal tegevusalal tegutsev OÜ Ö on tegutsenud B territooriumil (mh kas OÜ Ö töötajate, transpordi ja klientide pääs B territooriumile Tallinnas, XXX kajastub kontrollitava perioodi pääsla- ja sadamaregistrites jm asjakohastes dokumentides)?
2.5.2.Kas OÜ Ö on kontrollitaval perioodil kasutanud B kontserni varasid? Milliseid B kontserni liikmete põhivarasid on võimaldatud OÜ-l Ö kasutada?
2.5.3.Kas ja kui suurt tasu on OÜ Ö B kontsernile varade kasutamise eest maksnud?
2.5.4.Millised suulised või kirjalikud lepingud on kontrollitaval perioodil eksisteerinud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel (sõlmimise aeg, põhitingimused, lõppemise kuupäev)?
2.5.5.Kas ja milliseid teenuseid on OÜ Ö osutanud B kontserni kuuluvatele ühingutele ja milliseid teenuseid on B kontserni kuuluvad ühingud osutanud OÜ-le Ö? Kas ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud omandanud OÜ-lt Ö ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud võõrandanud OÜ-le Ö? Kas ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest tasunud ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest maksnud?
2.5.6.Milliste B kontserni kuuluvate äriühingute formaalsete otsustega (juhatuse, nõukogu, osanike või aktsionäride otsused) on antud B kontserni varasid OÜ Ö kasutusse (kuupäevad, otsuse lühisisu)? Kes nimeliselt juhtorgani liikmena või osaniku/aktsionäri esindajana on osalenud nende otsuste vastuvõtmisel?
2.6.Määrata, et B Aktsiaselts erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaeg on võimaluse korral kuus kuud peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. 2.7.Kohus selgitab, et B Aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijal tutvuda kõigi erikontrolliks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. See õigus on erikontrolli läbiviijal ka kontrollitava aktsiaseltsiga samas kontsernis olevate äriühingute suhtes. Erikontrolli läbiviija peab hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või teabe andmisest keeldumise korral võib erikontrolli läbiviija kahe nädala jooksul, alates keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud, esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse või nõukogu liikmete kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (ÄS § 330 lg 4). 2.8.Jätta menetluskulud (sealhulgas erikontrolli läbiviija tasu) B Aktsiaselts kanda.
3.MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK (avaldajad) esitasid 06.09.2013 Harju Maakohtule avalduse B AS (puudutatud isiku) vastu erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks.
2.Avaldajad on puudutatud isiku aktsionärid ja neile kuulub ca 40,25% aktsiakapitalist. Avaldajad soovivad erikontrolli läbiviimist selgitamaks välja, kas puudutatud isiku juhatuse liikmed FB ja TG on tekitanud puudutatud isikule kahju, mistõttu puudutatud isikul on FB ja TG vastu kahju hüvitamise nõue. Puudutatud isiku territooriumil on aastaid tegutsenud võõras äriühing OÜ Ö, kes on kasutanud oma tegevuses puudutatud isiku vara. OÜ-s Ö kuulus kuni 2011. aasta maini 50% osakapitalist RB-le, kes on puudutatud isiku juhatuse liikme FB tütar ja puudutatud isiku nõukogu esimehe MB õde. 2011. aasta maini oli RB ka OÜ Ö juhatuse liige. Puudutatud isikul on tütarühing OÜ B. OÜ B ja OÜ Ö tegutsesid samal tegevusalal, neil oli vähemalt üks ühine klient. TG oli kuni 2011. aasta oktoobrini nii OÜ B kui OÜ Ö juhatuse liige. OÜ Ö on alates 1996. aastast käesoleva ajani tegutsenud aadressil XXX, Tallinn, kus tegutsevad ka puudutatud isik ja OÜ B. OÜ Ö kasutab OÜ B telefoninumbrit ja e-postiaadressi, st jagatakse ühiseid ruume ja kontaktvahendeid. OÜ Ö on saanud kasutada ka puudutatud isikule kuuluvaid tankereid Vigri ja Randal. 01.11.2011
sõlmis puudutatud isik OÜ-ga Ö üürilepingu XXX territooriumi kasutamiseks. 01.12.2011 toimunud erakorralisel üldkoosolekul väitis aga puudutatud isiku juhatus, et kõige suuremaks tehinguks OÜ Ö ja B kontserni vahel oli telefoni ostmine hinnaga 598,15 eurot. Sellega esitas juhatus üldkoosolekule valeinformatsiooni.
3.Avaldajad arvavad, et OÜ Ö tegevuskulusid kannab B kontsern, kandes seeläbi otsest varalist kahju. Kuna OÜ Ö ja OÜ B on tegutsenud pikaajaliselt samal tegevusalal, on nad konkurendid. Avaldajad leiavad, et puudutatud isiku vara tasuta OÜ-le Ö kasutada andmisega on puudutatud isikule tekitatud olulisel määral kahju. Kahju orienteeruv suurus on 212 000 eurot. Kahju suurus on leitud järgmiselt: OÜ B on puudutatud isikule maksnud perioodil 2009-2012 puudutatud isiku vara kasutamise eest umbes 22% aastasest käibest. 212 000 eurot on 22 % OÜ Ö käibest perioodil 2009-2012. Lisaks nimetatud kahjule võis OÜ B jääda ilma tulust tegevuse eest, mida tema asemel viis läbi OÜ Ö. Võimaldades OÜl Ö puudutatud isiku territooriumil tasuta tegutseda ja selle vara kasutada, on FB rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. TG aga, olles samaaegselt nii OÜ B kui OÜ Ö juhatuse liige, on rikkunud konkurentsikeeldu.
4.20.06.2013 toimus puudutatud isiku üldkoosolek, mille päevakorras oli erikontrolli läbiviimise otsustamine seoses OÜ Ö ja B kontserni suhetega avaldaja MG pakutud sõnastuses. Üldkoosolek hääletas erikontrolli läbiviimise vastu. Puudutatud isiku nõukogu on kahel korral otsustanud mitte tegeleda sisejuurdlusega seoses OÜ-ga Ö. Aktsionärid on esitanud teabenõudeid puutuvalt tehingutesse OÜ-ga Ö, kuid vastused esitatud küsimustele on olnud pealiskaudsed ja osaliselt ka ebaõiged. Erikontrolli läbiviimise vajadust kinnitab ka asjaolu, et puudutatud isiku majandustulemused on järsult halvenenud. 2011. aruandeaasta kasum oli 9 758 000 eurot ja 2012. aasta keskel prognoosis juhatus oodatavaks kasumiks 10 000 000 eurot, kuid 2012. aasta detsembris teavitati üldsust ootamatust kahjumisse langemisest. 2012. aasta kahjum oli 16 414 000 eurot, mis võib viidata puudutatud isiku juhatuse jämedatele juhtimisvigadele või kuritarvitustele. Juhatuse ülesanded erikontrolli läbiviimisel piirduvad üksnes teabe ja vajalike dokumentide andmisega. Erikontrolli raames ajaperioodi vaatlemine alates 2003. aastast on põhjendatud, kuna see aitab kaasa juhatuse võimalike minetuste väljaselgitamisele.
5.Avaldajad paluvad rahuldada avaldus ja korraldada B Aktsiaseltsi erikontroll järgmiselt:
1.Määrata erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ või alternatiivselt Advokaadibüroo Lentsitus & CASUS OÜ juhatuse liige Margus Lentsius.
2.Teha erikontrolli läbiviijale ülesandeks välja selgitada kõik OÜ Ö ja B kontserni äriühingute, sh OÜ B vaheliste suhetega ning OÜ Ö poolt B kontserni varade kasutamisega seotud asjaolud perioodil 01.01.2003 kuni tänaseni ning erikontrolli aruandes vastata alljärgnevatele küsimustele:
2.1.kas B kontserni kuuluva OÜ-ga B samal tegevusalal tegutsev OÜ Ö on tegutsenud B territooriumil (mh kas OÜ Ö töötajate, transpordi ja klientide pääs B territooriumile Tallinnas XXX kajastub kontrollitava perioodi pääsla- ja sadamaregistrites jm asjakohastes dokumentides)?
2.2.Kas OÜ Ö on kontrollitaval perioodil kasutanud B kontserni varasid? Milliseid B kontserni liikmete põhivarasid on võimaldatud OÜ-l Ö kasutada?
2.3.Kas ja kui suurt tasu on OÜ Ö B kontsernile varade kasutamise eest maksnud?
2.4.Millised suulised või kirjalikud lepingud on kontrollitaval perioodil eksisteerinud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel (sõlmimise aeg, põhitingimused, lõppemise kuupäev)?
2.5.Kas ja milliseid teenuseid on OÜ Ö osutanud B kontserni kuuluvatele ühingutele ja milliseid teenuseid on B kontserni kuuluvad ühingud osutanud OÜ-le Ö? Kas ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud omandanud OÜ-lt Ö ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud võõrandanud OÜ-le Ö? Kas ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö
selliste teenuste ja/või kaupade eest tasunud ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest maksnud?
2.6.Milliste B kontserni kuuluvate äriühingute formaalsete otsustega (juhatuse, nõukogu, osanike või aktsionäride otsused) on antud B kontserni varasid OÜ Ö kasutusse (kuupäevad, otsuse lühisisu)? Kes nimeliselt juhtorgani liikmena või osaniku/aktsionäri esindajana on osalenud nende otsuste vastuvõtmisel?
3.Määrata erikontrolli läbiviimise tasu maksimumsuuruseks 9 000 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Määrata, et erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaeg on kaks kuud alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtumääruse, millega otsustatakse erikontrolli korraldamine, jõustumisest.
6.Avaldajad paluvad jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. B Aktsiaseltsi seisukoht
7.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. 2012. aastani tegeles OÜ B pilsivete käitlemisega, käesoleval ajal tegeleb aga kaubaveoga maanteel ja lisategevusalana ohtlike jäätmete kogumisega. OÜ Ö põhitegevusalaks on ohtlike jäätmete töötlemine ja kõrvaldamine. Kontorit ei ole OÜ-l Ö puudutatud isiku territooriumil kunagi olnud. FB ei ole võimaldanud kellelgi puudutatud isiku vara tasuta kasutada. Pilsivete jm ohtlike jäätmete käsitlemiseks vajalik vara on antud üürile OÜ-le B ja puudutatud isik on saanud selle eest üüritulu. Kui OÜ B on kasutanud üürilevõetud vara eesmärgipäratult, vastutab selle eest eelkõige avaldaja VK mitte FB. Avaldajad soovivad saada teavet, mis eelkõige puudutab OÜ Ö tegevust ohtlike jäätmete käitlemise valdkonnas, millise teabe on puudutatud isik juba esitanud. Taotletava erikontrolli esemeks on seega OÜ Ö, mitte puudutatud isik. TG enam B kontsernis ei tööta ega alluks samuti puudutatud isikus määratud erikontrollile. Puudutatud isikul ei ole võimalik vastata OÜ-d Ö puudutavatele küsimustele.
8.VK oli aastatel 2000-2010 OÜ B üheks juhatuse liikmeks. Avaldajate küsimused jäävad samasse ajaperioodi, mil VK oli OÜ B juhatuse liige. MG on alates 1996. aastast puudutatud isiku nõukogu liige. VK kuulus perioodil 1996-2010 puudutatud isiku juhatusse. Osaühing B on MG, VK ja VT ühisettevõte. VT, LL ja AK on olnud puudutatud isiku või selle kontserni ettevõtetega töösuhtes. Sisuliselt paluvad avaldajad erikontrolli korraldamist nende endi tegevuse suhtes. VK on teinud puudutatud isiku ja OÜ B nimel koostööd OÜga Ö pilsivete käitlemise korraldamisel. MG on nõustanud OÜ-d Ö õigusküsimustes ja oma tegevuse kindlustamisel. Avaldajad on seega olnud ja on ka täna teadlikud OÜ Ö tegevusest. MG ja VK on OÜ-d Ö ise aidanud tegevuse korraldamisel puudutatud isiku territooriumil. MG ja VK ei tõstatanud kunagi küsimust, et TG võiks tegutseda huvide konfliktis. Sel ajal kui avaldajad puudutatud isiku juures töötasid, ei avaldanud nad mingit huvi OÜ Ö tegevuse suhtes.
9.Avaldaja MG nõudel on üks erikontroll juba läbi viidud 2012. aasta teisel poolel. Siis ei soovinud avaldajad esitada erikontrolli läbiviijale OÜ-ga Ö seotud küsimusi. 20.06.2013 aktsionäride üldkoosolekul, kus avaldaja MG esitas nõude erikontrolli läbiviimiseks seoses puudutatud isiku ja OÜ Ö suhetega, keeldus MG aktsionär OÜ F küsimustele vastamisest. 01.11.2011 toimus MG, VK ja N OÜ nõudel puudutatud isiku aktsionäride üldkoosolek, kus anti aktsionäridele teavet. VK esitas üldkoosolekule samad OÜ-d B ja OÜ-d Ö puudutavad küsimused, mis on avaldajate taotletava erikontrolli esemeks. Nimetatud küsimustele vastas puudutatud isiku juhatus järgmisel üldkoosolekul 01.12.2011, kus teabe andmine jätkus. Aktsionärid pidasid vastuseid piisavateks. Nende küsimuste osas (erinevalt muudest küsimustest) ei esitatud kohtule avaldust teabe andmiseks.
10.Erikontrolli määramiseks puudub mõjuv põhjus. Audiitor ei tuvastanud tehinguid, mis oleks tehtud B kontserni ühingute juhtkonda kuuluvate isikute ja ühingute vahel. Avaldajatel ei ole konkretiseeritud kahtlustust. Erikontrolli läbiviimisega kaasneb puudutatud isikule suur kulu erikontrolli läbiviijale makstava tasu näol. Lisandub kulu seoses sellega, et puudutatud isiku töötajad ja juhtkonna liikmed erikontrolli läbiviimist korraldavad, s.o võimaldavad tutvuda dokumentidega ja annavad teavet. Puudutatud isiku 2012. aasta majandustulemused ei saa omada puutumust avaldajate taotlusega erikontrolli läbiviimiseks, kuna erikontrolli läbiviijale soovitakse esitada küsimusi puudutatud isiku tegevuse kohta alates 2003. aastast. Puudutatud isiku juhatus tõi 2012. aasta keskel selgelt välja, et võib tekkida kahjum. Erikontrolli periood alates 2003. aastast ei ole põhjendatud, sest mistahes nõuded 2003. aastal oleksid tänaseks aegunud. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 aastat alates rikkumise toimepanemisest. 28.12.2011 nõukogu koosolekul pidas MG vajalikuks erikontrolli raames uurida perioodi 2006-2011. Puudutatud isiku majandustegevus ja –tulemused ületavad oluliselt neid mastaape, millele avaldajad tuginevad. Avaldajate seisukohast ei tulene, mille alusel saab kahju tekkimist eeldada, kuidas saab kahju olla tuletatav OÜ B ja OÜ Ö 2012. aasta majandusaasta aruandest ning millele põhineb avaldajate eeldus, et samas proportsioonis renditulu peaks laekuma B-le ka OÜ-lt Ö. Avaldajad ei ole selgitanud, kuidas sai väidetav kahju menetluse kestel suureneda, samastades ekslikult OÜ-le B tekkinud väidetava kahju ja puudutatud isikule tekkinud väidetava kahju. Avaldajad ei ole põhistanud väidetavalt tekkinud kahju ja selle suurust ning sedagi, et selline väidetav kahju oleks piisavalt suur.
11.Puudutatud isik on seisukohal, et erikontrolli ei saa määrata varasema perioodi kui 01.01.2009 kohta, sest avaldajad väidavad kahju tekkimist alles alates aastast 2009. Eelnevast tulenevalt peaks igal juhul jätma avalduse rahuldamata osas, millega nõutakse erikontrolli läbiviimist seoses asjaoludega perioodil 2003-2008. Erikontrolli ei saa määrata hilisema perioodi kui 04.06.2013 või 20.06.2013 kohta, kuivõrd avaldajad ei saa nõuda erikontrolli määramist hiljem toimunud asjaolude osas, sest hiljem toimunud asjaolude osas ei ole aktsionärid erikontrolli korraldamata jätmist otsustanud. Seega saab avalduses märgitud nõuet määrata erikontroll seoses asjaoludega „kuni tänaseni“ mõista selliselt, et see tähendab kuni üldkoosolekule esitatud nõude esitamiseni (04.06.2013) või maksimaalselt üldkoosoleku poolt erikontrolli korraldamise üle otsustamiseni (20.06.2013). Hilisema perioodi osas ei saa avaldajad erikontrolli määramist nõuda. B Aktsiaseltsi juhtorganite ja audiitori seisukoht
12.Puudutatud isiku nõukogu on seisukohal, et OÜ-ga Ö seotud erikontrolli läbiviimine ei oleks otstarbekas. Nõukogu leiab, et puudub mõjuv põhjus erikontrolli läbiviimiseks. Kogu teave OÜ Ö kohta on teabest huvitatud aktsionäridele juba avaldatud. Audiitor ega nõukogu ei ole tuvastanud, et puudutud isik oleks võimaldanud OÜ-l Ö puudutatud isiku territooriumil tasuta tegutseda ja B kontserni vara tasuta kasutada. Arvestades OÜ Ö käibeja kasuminumbreid, ei ole tõenäoline, et erikontrolli avalduses toodud suuruses kahju saaks isegi teoreetiliselt olla puudutatud isikule tekitatud (II köide tl 243- 245).
13.Puudutatud isiku audiitor AV esitas seisukoha, mille kohaselt on ta auditeerinud puudutatud isiku 2009., 2010., 2011. ja 2012. aasta majandusaasta aruandeid. Puudutatud isiku majandusaasta aruanded kajastavad tehinguid seotud osapooltega. Audiitor ei ole tuvastanud, et OÜ Ö oleks seotud osapool. Audiitor ei ole majandusaasta aruannete auditeerimisel leidnud, et tehingud OÜ-ga Ö vajavad eraldi äramärkimist (II köide tl 239242). 03.05.2016 toimunud kohtuistungil nõustusid menetlusosalised sellega, et toimikus olevad audiitori, nõukogu ja juhatuse seisukohti võib kohus kasutada ja ei ole vaja täiendavalt nende seisukohta küsida (VII köide tl 123 pöördel).
Esimese astme kohtu määrus
14.Harju Maakohus jättis 25.08.2015 määrusega rahuldati avaldus osaliselt. Maakohus tagastas avaldajatele 31.05.2016 elektrooniliselt esitatud materjalid. Maakohus määras korraldada B Aktsiaseltsi suhtes erikontroll ja määrata erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo COBALT OÜ (registrikood 10188708). Tööd hakkavad teostama vandeadvokaadid Liina Linsi, Kalev Saare ja Liina Naaber-Kivisoo. Erikontrolli läbiviija tasuks määrati maksimaalselt 10 800 eurot (koos käibemaksuga). Erikontrolli läbiviijale määrati kohustus selgitada välja kõik OÜ Ö ja B kontserni äriühingute, sh OÜ B vaheliste suhetega ning OÜ Ö poolt B kontserni varade kasutamisega seotud asjaolud perioodil 01.01.2003 kuni 06.09.2013. Määrati, et B Aktsiaselts erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaeg on võimaluse korral kuus kuud peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Menetluskulud jäeti B Aktsiaseltsi kanda. Erikontrolli aruandes kohustati vastama alljärgnevatele küsimustele: a. Kas B kontserni kuuluva OÜ-ga B samal tegevusalal tegutsev OÜ Ö on tegutsenud B territooriumil (mh kas OÜ Ö töötajate, transpordi ja klientide pääs B territooriumile Tallinnas XXX kajastub kontrollitava perioodi pääsla- ja sadamaregistrites jm asjakohastes dokumentides)? b. Kas OÜ Ö on kontrollitaval perioodil kasutanud B kontserni varasid? Milliseid B kontserni liikmete põhivarasid on võimaldatud OÜ-l Ö kasutada? c. Kas ja kui suurt tasu on OÜ Ö B kontsernile varade kasutamise eest maksnud? d. Millised suulised või kirjalikud lepingud on kontrollitaval perioodil eksisteerinud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel (sõlmimise aeg, põhitingimused, lõppemise kuupäev)? e. Kas ja milliseid teenuseid on OÜ Ö osutanud B kontserni kuuluvatele ühingutele ja milliseid teenuseid on B kontserni kuuluvad ühingud osutanud OÜ-le Ö? Kas ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud omandanud OÜ-lt Ö ja millist kaupa on B kontserni kuuluvad ühingud võõrandanud OÜ-le Ö? Kas ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest tasunud ja millist tasu on vastavad ühingud OÜ-le Ö selliste teenuste ja/või kaupade eest maksnud? f. Milliste B kontserni kuuluvate äriühingute formaalsete otsustega (juhatuse, nõukogu, osanike või aktsionäride otsused) on antud B kontserni varasid OÜ Ö kasutusse (kuupäevad, otsuse lühisisu)? Kes nimeliselt juhtorgani liikmena või osaniku/aktsionäri esindajana on osalenud nende otsuste vastuvõtmisel?
15.Maakohus lähtus asja lahendamisel mh käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu poolt 09.12.2015 kohtumääruses antud juhistest. Äriseadustiku (ÄS) § 298 lg 1 p 6 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses erikontrolli määramine. ÄS § 330 lg 2 järgi, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kuivõrd äriregistri ja aktsiaraamatu väljavõtte kohaselt on avaldajatele kuuluvate aktsiatega esindatud ca 40,25% B AS-i aktsiakapitalist ning üldkoosolek ei võtnud vastu erikontrolli korraldamise otsust, on avaldajatel ÄS § 330 lg 2 alusel õigus nõuda erikontrolli läbiviimist (I köide tl 19-20, 21, 22-23).
16.Riigikohus on käesolevas tsiviilasjas 09.12.2015 tehtud kohtumääruse p-s 18 leidnud, et emaühingu aktsionäril on õigus taotleda erikontrolli korraldamist seoses kontserni kuuluvate ühingutega. Kuigi emaühing ja tütarühingud on iseseisvad juriidilised isikud, ei tähenda see, et kontsernistruktuuri võiks kasutada selleks, et varjata emaühingu aktsionäride eest tütarühingute tegevust (VII köide tl 86).
17.Maakohus leidis, et tsiviilasja materjalidest saab järeldada B AS-i ja OÜ Ö vaheliste võimalike varaliste suhete olemasolu. Puudutatud isik on avaldajate viidatud asjaolusid vaidlusaluse perioodi kohta eitanud. Oluline on ka avaldajate poolt esitatud kahju orienteeruv suurus 212 000 eurot, mille saamisel on aluseks võetud OÜ Ö käive perioodil 2009-2012 ning OÜ B ja B AS-i vahel sõlmitud varade kasutamiseks kasutusrendilepingus kokkulepitud OÜ B rendikulu määr (22%-i käibest) (I köide tl 11, II köide tl 220).
18.Maakohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud puudutatud isiku väited, et OÜ Ö on väike ettevõtte, mille mõju kontsernile arvestades konsolideeritud käivet, on ebaoluline (II köide tl 44-45). Isegi juhul kui OÜ Ö näol on tegemist väikese ettevõttega, mille käive kogu B kontserni käibest on alla 0,16%, ei saa sellega õigustada võimalikku B AS-i huvide kahjustamist ning jätta sellel põhjusel erikontroll määramata.
19.Samuti on Riigikohus oma 09.12.2015 kohtumääruse p-s 15 leidnud, et õige on määruskaebuse väide, et võimaliku kahju suuruse arvestamisel lähtusid kohtud ekslikult B kontserni kui terviku käibest. Sellise põhjenduse tulemuseks on ekslik järeldus, nagu võiks väga suure käibega äriühingule tekitada mitmesaja tuhande euro suuruse kahju, ilma et seda kahju võiks pidada piisavalt suureks, et kahju tekkimist saaks erikontrolli abil kindlaks teha (VII köide tl 86). Lisaks on Riigikohus käesolevas tsiviilasjas 09.12.2015 tehtud kohtumääruse p-s 18 leidnud, et õige on maakohtu seisukoht, et asjaolu, et mõni avaldajatest on olnud kas Ö või B juhtorgani liige või kontserni kuuluva ühingu töötaja, ei välista nende õigust taotleda aktsionärina erikontrolli määramist (VII köide tl 86).
20.Kohus leidis, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et vähemalt üks avaldajatest on alates 2011.a. korduvalt tõstatanud küsimusi seonduvalt B AS-i ja OÜ Ö võimalike varaliste suhetega. Nimetatud asjaolu nähtub aktsionäride MG, VK ja N 23.11.2011 teabenõudest (I köide tl 98-99), 26.10.2011 B AS-i erakorralisele üldkoosolekule esitatud küsimustest (I köide tl 103-104), 01.11.2011 üldkoosoleku protokolli lisast 14 (I köide tl 98-99), 28.12.2011 ja 17.02.2012 nõukogu koosoleku protokollidest (II köide tl 143-169), 04.06.2013 MG kirjalikust nõudest üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks (I köide tl 179181) ning 29.05.2013 aktsionäride üldkoosoleku protokollist (I köide tl 182-193). Kohus leidis, et puudutatud isiku väited selle kohta, et erikontrolli avalduses esitatud küsimuste osas on juba läbi viidud, ei ole kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. 07.06.2012 puudutatud isiku üldkoosoleku protokollist nähtub, et varasemalt läbiviidud erikontrolli eesmärk oli selgitada ajavahemikul 01.01.2007 kuni 31.12.2011 B AS-i poolt oma aktsiate omandamis- võõrandamistehingutega seotud asjaolusid (II köide tl 179-199). Seega on avaldus puudutatud isiku suhtes erikontrolli korraldamiseks põhjendatud.
21.Kohus leidis, et antud juhul tuleb erikontroll määrata perioodi 01.01.2003 kuni 06.09.2013 osas, kuivõrd avaldajad on vastava nõude esitanud kohtule 06.09.2013 (I köide tl 5) põhjusel, et puudutatud isiku üldkoosolek on 28.06.2013 hääletanud erikontrolli läbiviimise vastu (I köide tl 182-193). Kohus põhjendas, et Riigikohus on 09.12.2015 kohtumääruse ps 18 leidnud, et kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel siiski arvestada, kas tegu võib olla kahju jätkuva tekitamisega, mis on saanud alguse varem kui viis aastat tagasi. Sellisel juhul võib olla põhjendatud kontrollida ka perioodi, mil rikkumised alguse said, olgugi et osa nõudeid võib praeguseks olla aegunud (VII köide tl 86). Sellest tulenevalt kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud määrata erikontroll avaldajate poolt märgitud ajast alates, s.o 01.01.2003. Kohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et erikontrolli lõppemise tähtajaks ei saa olla kohtumääruse tegemise aeg või erikontrolli läbiviimise alguse aeg, kuivõrd erikontrolli läbiviimise eesmärgiks on välja selgitada, kas äriühingule on tekitatud kahju mingil konkreetsel ajavahemikul ning nimetatud ajavahemik ei saa olla suunatud tulevikku.
22.ÄS § 330 lg 3 järgi võivad erikontrolli läbiviijaks olla audiitorid, vandeadvokaadid või advokaadiühingud. Kuivõrd puudutatud isik on vaielnud vastu avaldajate poolt taotletud
Advokaadibüroo Lentsius & Casus määramisele erikontrolli teostajaks, leidis kohus, et erikontrolli läbiviijaks tuleb määrata isik, kelle osas ei ole menetlusosalised vastuväiteid kohtule esitanud (VII köide tl 157, 206). Kohus on teinud 15.03.2016.a. päringud järgmistele audiitorbüroodele: B AS, D AS, G OÜ, E AS, R OÜ, V OÜ (VII köide tl 9196). Nimetatud büroodest on nõustunud erikontrolli läbiviimisega B AS ning E AS maksumusega 18 900 eurot, millele lisandub käibemaks (VII köide tl 98, 103-105, 106108). Avaldajad on 03.05.2016.a. toimunud kohtuistungil vaielnud vastu B AS-i ja P erikontrolli läbiviijaks määramisele (VII köide tl 123 pöördel). 11.05.2016 on kohus teinud järelpäringud riiklikult tunnustatud ekspertidele JK-le, AV-le, JJ-le ja IN-le (VII köide tl 128-131). Nimetatud isikud ei ole avaldanud soovi erikontrolli teostamiseks (VII köide tl 132-134, 138). 19.05.2016 on kohus teinud järelpäringud D OÜ-le ja K OÜ-le (VII köide tl 139-140). Avaldajad on vaielnud vastu D OÜ määramisele erikontrolli teostajaks (VII köide tl 142) ning K OÜ on teatanud, et seoses tekkida võiva huvide konflikti tõttu ei soovi nad erikontrolli teostada (VII köide tl 162). Eelnevast tulenevalt on kohus teinud 13.06.2016 järelpäringud Advokaadibüroole Eversheds Ots & Co, Advokaadibüroole COBALT, Advokaadibüroole VARUL, B OÜ-le ja Advokaadibüroole SORAINEN (VII köide tl 156160). Nimetatud töö vastuvõtmisest on keeldunud huvide konflikti tõttu Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co ja Advokaadibüroo VARUL (VII köide tl 164, 166) ning samuti on keeldunud töö vastuvõtmisest B OÜ (VII köide tl 165).
23.Advokaadibüroo COBALT OÜ on 20.06.2016 esitanud omapoolse nõusoleku erikontrolli teostamiseks. Nimetatud nõusoleku kohaselt võib projekti kogumaksumuseks kujuneda 10 000 eurot (VII köide tl 169-173). Avaldajad on tasunud erikontrolli läbiviimise kulude katteks ette 10 800 eurot (II köide tl 18). Kuivõrd kohtul ei ole alust kahelda Advokaadibüroo COBALT OÜ erikontrolli läbiviimise neutraalsuses ning isik vastab ÄS § 330 tingimustele, määras kohus erikontrolli läbiviijaks Advokaadibüroo COBALT OÜ ning erikontrolli läbiviimise maksimaalseks tasuks 10 800 eurot. Advokaadibüroo COBALT OÜ määramisele ei ole vastu vaielnud ka avaldajad ja puudutatud isik.
24.Kohus on 22.08.2016 e-kirjaga palunud Advokaadibüroo COBALT OÜ-l täpsustada, keda plaanitakse määrata erikontrolli läbiviijaks või läbiviijateks ning milline on eeldatav töö valmimise tähtaeg (VII köide tl 174). 24.08.2016 esitas Advokaadibüroo COBALT OÜ kohtule avalduse, millise kohaselt palutakse erikontrolli läbiviijaks määrata nimetatud advokaadibüroo ning tööde teostajateks on vandeadvokaadid Liina Linsi, Kalev Saare ja Liina Naaber-Kivisoo, kes on esitanud ka vastavad kirjalikud nõusolekud (VII köide tl 189195, 203-204). Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, kohus leidis, et erikontroll tuleb läbi viia võimaluse korral kuue kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
25.Avaldajad esitasid kohtule koos 31.05.2016.a. e-kirjaga tsiviilasjas nr. 2-12-35717 kohtule esitatud taotluse (VII köide tl 142). Kohus leidis, et avaldajate poolt 31.05.2016 elektrooniliselt esitatud materjalid ei oma puutumust käesoleva tsiviilasjaga ning need tuleb avaldajatele tagastada.
26.Kuivõrd kohus määras erikontrolli läbiviija, jäeti kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. MG, VK, OÜ BH, VT, LL ja AK määruskaebus
27.Avaldajad paluvad määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles avaldus jäeti osaliselt rahuldamata.
28.Avaldajate arvates on maakohus valesti piiranud erikontrolli perioodi kohtule erikontrolli määramise avalduse esitamise päevaga, s.o 06.09.2013. Erikontrolli perioodi selline piiramine riivab avaldajate õiguseid ning võimaldab puudutatud isikul kohtumenetlust venitades erikontrolli kasutusvõimalusi oluliselt piirata. Avaldajad paluvad kohtul määrata erikontrollitava perioodi lõpptähtajaks asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumise
aeg. Arvestades kohtulikult määratud erikontrolli läbiviimise perioodi, on väikeaktsionäridel võimalik saada informatsiooni puudutatud isikut kahjustavatest tehingutest kõige varem alles neli aastat pärast nende toimumist. Seeläbi ei taga erikontrollitava perioodi piiramine kohtule avaldamise ajaga vähemusaktsionäride õiguste sisulist kaitset.
29.Kohus on erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaja määranud põhjendamatult 6-kuulisena, ehkki avaldajad taotlesid kahekuist tähtaega ja puudutatud isik ei vaielnud tähtaja osas vastu.
30.Maakohus on ka ebaõigesti jätnud avaldajate tasutud ettemaksu 10 800 eurot tagastamata. Erikontrolli kulude ettemaksule kohaldub eriregulatsioonina TsMS § 605, mistõttu tuleb ettemaksu tagastamine otsustada juba põhimenetluse käigus. Ettemaksu kohaldamise alus on ära langenud olukorras, kus kohus on otsustanud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Arvestades, et ettemaksu tagastamisel ei saa mistahes vastuväiteid olla ka puudutatud isikul, puudub alus sellise menetlusliku otsustuse edasilükkamiseks kuni menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise menetluseni. Kuivõrd ettemaksu tagastamise edasilükkamiseks puudub ka õiguslik alus, tulnuks ettemaksu tagastamine otsustada juba maakohtu määrusega. B Aktsiaseltsi määruskaebus
31.Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või rahuldada avaldus määruskaebuses märgitud ulatuses.
32.Puudutatud isik on seisukohal, et erikontrolli ei oleks tohtinud määrata kogu kontserni (s.o 80 ühingu) osas. Avaldajad on nõudnud ja maakohus on põhjendanud erikontrolli määramist tuginedes väidetele, mis seonduvad üksnes puudutatud isikuga ning puudutatud isiku tütarühinguga OÜ B. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad need väited tingida erikontrolli määramise kogu kontserni, see tähendab ka väidetesse mittepuutuva enam kui 80 ühingu osas. Avaldajate taotluses ega maakohtu määruses ei sisaldu mitte ühtegi põhjust ega põhjendust, miks peaks olema erikontrolliga hõlmatud rohkem kui 80 sellist ühingut, kelle tegevuse osas ei ole esitatud mitte ühtegi erikontrolli aluseks olla saavat väidet. Maakohus on selles osas rikkunud määruse põhjendamise kohustust.
33.Puudutatud isik leiab, et erikontrolli ei oleks tohtinud määrata aastate 2003-2013 (s.o kümne aasta) osas. Samas tugines maakohus valdavalt väidetele, mis puudutavad OÜ Ö tegevust aastatel 1996-2010 ning OÜ Ö majandusaasta aruandeid aastatel 2006-2007 (määruse p-d 21-23). Jääb arusaamatuks, kuidas sai selliste väidete pinnalt määrata erikontrolli asjaolude osas kuni 2013. aastani. Üldjuhul saab taotleda erikontrolli üksnes nende asjaolude suhtes, mis jäävad juhtorgani liikme viieaastase aegumistähtaja sisse. Isegi kui tegemist oleks väidetava kahju jätkuva tekitamisega, poleks tohtinud määrata erikontrolli varasema perioodi kohta kui 2009. Pikema perioodi kohta erikontrolli määramine oleks ka eluliselt võimatu, sest RPS § 12, KMS § 36 ja MKS § 58 kohaselt säilitatakse dokumente seitse aastat. Samuti ei oleks tohtinud määrata erikontrolli hilisema perioodi kohta kui 2013. aasta juunini. Kuna avaldajad pöördusid kohtusse põhjusel, et puudutatud isiku üldkoosolek jättis MG 04.06.2013 nõude rahuldamata, ei saa ka kohtule esitatud taotlusel märgitud „kuni tänaseni“ tähendada pikemat perioodi kui 04.06.2013. Seetõttu ei olnud põhjendatud määrata erikontrolli perioodini 06.09.2013. Erikontrolli ei saa määrata asjaolude osas, mis on toimunud pärast erikontrolli läbiviimise üle hääletanud üldkoosoleku toimumist.
34.Lisaks ei oleks tohtinud määrata erikontrolli läbiviijaks advokaadibürood. Maakohus märkis ka üllatuslikult, et Advokaadibüroo COBALT OÜ määramisele ei ole vastu vaielnud ka avaldajad ja puudutatud isik. Puudutatud isik ei saanudki Advokaadibüroo COBALT määramisele vastu vaielda, sest kohus polnud Advokaadibüroo COBALT osas puudutatud
isiku seisukohta küsinud ning puudutatud isikul polnud ka infot, et kohus kavatseb Advokaadibüroo COBALT erikontrolli läbiviijaks määrata. Kuna küsimused puudutavad eelkõige B tegevuse majanduslikku, mitte õiguslikku külge, siis erikontrolli läbiviijad peaksid olema audiitorid, mitte advokaadid. Kaks audiitorbürood on ka olnud nõus erikontrolli läbiviimisega. Advokaadibürood erikontrolli läbiviijaks määrates, E AS-i põhjendamatult kõrvale jättes, erikontrolli läbiviimiseks sobivaid audiitorbüroosid välja selgitamata jättes ning ringkonnakohtu suuniseid eirates rikkus maakohus TsMS § 436 lg-t 1 (koosmõjus § 478 lg-ga 1 ja § 463 lg-ga 2), § 5 lg-t 3 ning § 658 lg-t 2 (koosmõjus §-ga 659). Menetluse edasine käik
35.Puudutatud isik palus jätta avaldajate määruskaebuse rahuldamata. Avaldajad palusid jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.
36.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
37.Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel osaliselt tühistada erikontrolli perioodi 01.01.2003 kuni 06.09.2013 osas ja määrata, et erikontrolli perioodiks on 01.01.2003 kuni 20.06.2013. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Avaldajate määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
38.Määruskaebuste menetlemisel lähtub ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustamise ulatusest (TsMS § 651 lg 1, § 659). Avaldajad on määruskaebuses leidnud, et 1) maakohus on valesti piiranud erikontrolli perioodi kohtule erikontrolli määramise avalduse esitamise päevaga, s.o 06.09.2013; 2) maakohus on erikontrolli aruande valmimise ning aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaja määranud põhjendamatult 6-kuulisena; 3) maakohus on ebaõigesti jätnud avaldajate tasutud ettemaksu 10 800 eurot tagastamata. Puudutatud isik on määruskaebuses leidnud, et 1) erikontrolli ei oleks tohtinud määrata kogu kontserni osas; 2) erikontrolli ei oleks tohtinud määrata aastate 2003-2013 (s.o kümne aasta) osas; 3) erikontrolli läbiviijaks ei oleks tohtinud määrata advokaadibürood. Järgnevalt vastab kolleegium määruskaebustes esitatud väidetele.
39.Kolleegiumi arvates on erikontroll õigesti määratud kogu kontserni osas. Erikontrolli määramine kogu kontserni suhtes aitab täita mh eesmärki selgitada välja, kas avaldajate toodud asjaoludel võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorgani liikmete vastu. Kohtul ei ole käesoleval juhul erikontrolli määramisel võimalik täpselt kindlaks määrata, milliseid tehinguid tuleb kontrollida. Õige ei ole puudutatud isiku väide, et avaldajad on nõudnud ja maakohus on põhjendanud erikontrolli määramist tuginedes väidetele, mis seonduvad üksnes puudutatud isikuga ning puudutatud isiku tütarühinguga OÜ B. Erikontrolli sisuks on käesoleval juhul mh selgitada välja lepingud B kontserni kuuluvate äriühingute ja OÜ Ö vahel, OÜ Ö poolt teenuste osutamine kontserni kuuluvatele ühingutele ja teenuste saamine teistelt kontserni kuuluvatelt ühingutelt. Seega ei hõlma erikontrolli aluseks olevad asjaolud üksnes OÜ-d B. Arvestades avaldajate esiletoodud asjaolusid, on kahju tekitamise asjaolude väljaselgitamiseks vaja uurida sisuliselt kogu kontserni kuuluvate äriühingute tehinguid, mis võisid B Aktsiaseltsi avaldajate nimetatud asjaoludel kahjustada. Käesolevas menetlusstaadiumis ei ole ka enam vaidlust erikontrolli määramise eelduste esinemise üle. Lisaks ei ole erikontrolli määramine kogu kontserni suhtes vastuolus Riigikohtu
seisukohtadega: Riigikohus on selgitanud, et emaühingu aktsionäril on õigus taotleda erikontrolli korraldamist seoses kontserni kuuluvate ühingutega. Kuigi emaühing ja tütarühingud on iseseisvad juriidilised isikud, ei tähenda see, et kontsernistruktuuri võiks kasutada selleks, et varjata emaühingu aktsionäride eest tütarühingute tegevust (RKTKm 3-2-1-158-15, p 18). Seejuures tähendab erikontrolli läbiviimine kogu kontserni suhtes ikkagi maakohtu määruses püstitatud küsimustest lähtumist.
40.Puudutatud isiku väitele, et erikontrolli ei tohiks määrata aastate 2003-2013 (s.o kümne aasta) osas, on maakohus juba vastanud, viidates mh Riigikohtu selgitusele. Käesoleval juhul võib olla tegemist kahju jätkuva tekitamisega ja nõuete võimalik aegumine ei takista kontrollimast perioodi, mil võimalikud rikkumised alguse said (RKTKm 3-2-1-158-15, p 18). Seejuures ei piira erikontrolli tähtaega üldkoosoleku toimumise aeg. Samuti on avaldajad õigesti välja toonud, et erikontrolli määramist perioodiks 2003-2013 ei takista dokumentide säilitamist puudutavad sätted.
41.Kolleegium ei nõustu aga avaldajate seisukohaga, et kestva rikkumise asjaolude selgitamiseks on käesoleval juhul vajalik määrata erikontrolli perioodi lõpuks üldkoosolekust hilisem kuupäev. Avaldajate arvates on maakohus valesti piiranud erikontrolli perioodi kohtule erikontrolli määramise avalduse esitamise päevaga, s.o 06.09.2013. Kolleegiumi arvates on õige puudutatud isiku seisukoht, et avaldajatel ei ole õigust taotleda käesolevas asjas erikontrolli määramist hilisema perioodi osas kui kuni 20.06.2013. Erikontrolli perioodi lõpukuupäeva osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja märkida lõpukuupäevaks 20.06.2013. Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et erikontrolli lõppemise tähtajaks ei saa olla kohtumääruse tegemise aeg või erikontrolli läbiviimise alguse aeg, kuivõrd erikontrolli läbiviimise eesmärgiks on välja selgitada, kas äriühingule on tekitatud kahju mingil konkreetsel ajavahemikul ning nimetatud ajavahemik ei saa olla suunatud tulevikku. Samas ei ole maakohus põhjendanud, miks erikontrolli lõpukuupäevaks tuleb määrata kohtusse pöördumise aeg 06.09.2013, mida avaldajad said ise mõjutada.
42.Kuna seadusest ei tulene regulatsiooni erikontrolli lõpukuupäeva määramiseks, tuleb kolleegiumi arvates lähtuda erikontrolli regulatsiooni eesmärgist. Kolleegiumi arvates ei ole avaldajate taotletud viisil erikontrolli lõpukuupäeva määramine kooskõlas erikontrolli määramise eesmärgi ja sisuga. Kolleegiumi arvates tuleb erikontrolli eesmärki ja sisu arvestades lähtuda kuupäevast, mil avaldajatel tekkis õigus nõuda erikontrolli läbiviimist ÄS § 330 lg 2 alusel kohtult. Kohtul on võimalik erikontroll määrata vaid juhul, kui erikontrolli määramist ei otsusta üldkoosolek, kus toimub aktsiaseltsi kõigi küsimuste otsustamine. Seega ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks erikontrolli määramise otsustamine perioodi kohta alates 20.06.2013, mil aktsiaseltsi üldkoosolek ei võtnud vastu erikontrolli määramise otsust. See tähendab, et käesolevas tsiviilasjas otsustatud erikontrolli esemeks ei ole B kontserni varade kasutamisega seotud asjaolud, mis võisid tekkida pärast 20.06.2013 üldkoosolekut. Asjaolu, et tegemist võib olla jätkuva kahju tekitamisega, ei õigusta aktsiaseltsi allutamist erikontrollile ulatuses, milles üldkoosolek ei ole (uuesti) kaalunud erikontrolli läbiviimist uue perioodi osas. Erikontrolli määramine pikemaks perioodiks kui üldkoosoleku toimumise aeg tähendaks põhjendamatut sekkumist aktsiaseltsi juhtimisse. Eeltoodut arvestades ei nõustu ringkonnakohus ka avaldajatega selles, et erikontrolli lõpukuupäevaks tuleb määrata erikontrolli läbiviimist otsustava lahendi jõustumise kuupäev. Maakohtu määrus tuleb erikontrolli perioodi osas (resolutsiooni p 5) osaliselt tühistada ja määrata, et erikontrolli käigus kontrollitakse asjaolusid perioodil 01.01.2003 kuni 20.06.2013.
43.Avaldajad on ka seisukohal, et maakohus on erikontrolli aruande valmimise ja aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaja määranud põhjendamatult 6-kuulisena. Kolleegium avaldajatega ei nõustu. Olukorras, kus erikontroll määrati pikema kui
kümneaastase perioodi kohta, ei saa kuuekuulist tähtaega pidada põhjendamatuks, arvestades analüüsimist vajava materjali mahtu. Tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist ei olnud maakohus seotud avaldajate taotlusega määrata erikontrolli läbiviimiseks kahekuuline tähtaeg. Kolleegiumi arvates on maakohtu määratud erikontrolli aruande valmimise ja aktsionäridele kättesaadavaks tegemise tähtaeg 6 kuud põhjendatud.
44.Menetlusosalised on erinevatel seisukohtadel erikontrolli läbiviija isiku suhtes. Puudutatud isiku arvates ei oleks tohtinud määrata erikontrolli läbiviijaks advokaadibürood ning maakohus on põhjendamatult jätnud erikontrolli läbiviijat määrates kõrvale E AS-i. Puudutatud isikule oli Advokaadibüroo COBALT OÜ erikontrolli läbiviijaks määramine üllatuslik. Avaldajad on aga seisukohal, et erikontrolli läbiviija on määratud õigesti. Kolleegium nõustub avaldajate seisukohaga.
45.Tulenevalt TsMS § 604 lg-st 1 ei ole kohus erikontrolli läbiviija määramisel seotud avaldusega. Erikontrolli läbiviija peab andma enda määramiseks nõusoleku (TsMS § 603 lg 3) ning kohus peab veenduma määratava isiku vastavuses seaduse nõuetele, sh võimes erikontrolli ülesandeid vajalikul määral täita (TsMS § 603 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul olla kahtlust kohtu poolt Advokaadibüroost COBALT OÜ määratud erikontrolli läbiviijate professionaalsetes teadmistes ja kogemuses ning sõltumatuses. Seega ei ole maakohus oma diskretsioonipiire ületanud. Puudutatud isiku väide Advokaadibüroo COBALT OÜ erikontrolli läbiviijaks määramise üllatuslikkusest ei ole põhjendatud, sest etoimiku vahendusel pidi puudutatud isikule olema nähtav, millistelt isikutelt on kohus küsinud nõusolekut ja pakkumisi erikontrolli teostamiseks.
46.Kolleegium ei nõustu avaldajate seisukohaga, et kuna menetluskulud jäeti puudutatud isiku kanda, oleks kohus pidanud tagastama avaldajatele nende poolt deposiiti tasutud ettemaksu 10 800 eurot. Riigikohus on selgitanud, et erikontrolli läbiviija tasu tuleb välja mõista sarnaselt menetluses osalenud eksperditasudele riigi kontole. TsMS § 151 lg 3 kohaselt maksab kohus, kui tunnistaja, tõlk või ekspert on oma kohustuse täitnud, talle tasu välja sõltumata sellest, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosaliselt sisse nõutud. See põhimõte kehtib ka erikontrolli läbiviija suhtes (RKTKm 3-2-1-9-11, p 11). Käesoleval juhul tähendab see seda, et pärast erikontrolli läbiviimist tasutakse läbiviija tasu avaldajate poolt deposiiti tasutud ettemaksust. Kui ettemaks ei kulu täies ulatuses ära erikontrolli läbiviija tasu maksmisele, saavad avaldajad nõuda ülejäänud tasu tagastamist. Erikontrolli läbiviijale deposiidist tasutu saavad avaldajad vastavalt menetluskulude jaotusele nõuda puudutatud isikult menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Eeltoodud põhjendusega on kolleegiumi hinnangul kooskõlas ka Riigikohtu seisukoht, et erikontrolli määramisel võib jätta menetluskulude jaotuse kindlaks määramata ning määrata see alles pärast erikontrolli tulemuste selgumist (RKTKm 3-2-1-55-16, p 20). Seega ei pidanud maakohus avaldajatele nende poolt deposiiti tasutud ettemaksu tagastama. Menetluskulude jaotus
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
48.Arvestades, et avaldajate määruskaebus jääb rahuldamata ja puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse väga väikeses osas, jätab ringkonnakohus määruskaebuste menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda (TsMS § 172 lg 6, § 171 lg 1).
49.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul määruse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.