lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-1339/11

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-1339/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1755
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 145 lg 2Kokkulepe aegumise kohtaTsÜS § 154 lg 1Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumineTsÜS § 158 lg 1, 2Aegumise katkemine nõude tunnustamisegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-1339

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-1339

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2016, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

OÜ Taru Pluss hagi S&S Company vastu võlgnevuse 9293, 92 euro nõudes

Hagihind

9293, 92 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: OÜ Taru Pluss (RK 10133021, asukoht Keskväljak 8a, 41536 Jõhvi) Hageja lepinguline esindaja: Marko Tiirik (OÜ Tiirik Õigusbüroo, e-post [email protected] ) Kostja: OÜ S&S Company (RK 11234959; registrijärgne asukoht Põhja-allee 5-27, 30324 Kohtla-Järve) Kostja seaduslik esindaja: Kristo Sootalu (e-post [email protected] )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.OÜ Taru Pluss hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt S&S Company OÜ Taru Pluss kasuks 9293, 92 eurot. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud OÜ S&S Company kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147 lg 2Aegumistähtaja algus
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 271Üürilepingu mõiste
VÕS § 339Rendilepingu mõiste
VÕS § 76Kohustuse täitmine
Välja mõista OÜ-lt S&S Company OÜ Taru Pluss kasuks menetluskulud 950 eurot, sh. riigilõiv 550 eurot ja õigusabukulud 400 eurot.
5.Välja mõista OÜ-lt S&S Company OÜ Taru Pluss kasuks viivis menetluskuludelt (950 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-16-1339

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I HAGEJA NÕUE

1.Hageja esitas hagi OÜ S&S Company vastu rendilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.05.2007 tähtajatu rendileping. Kostja võttis alates 01.07.2007 tähtajatult rendile ruumid asukohaga Keskväljaku 8a Jõhvi ja kohustus tasuma renditasu 9000 krooni (575, 20 eurot), millele lisandub käibemaks 1620 krooni (103, 54 eurot) jooksva kuu eest iga kuu 5-ndaks kuupäevaks (rendilepingu artikkel 1.1-1.3). Elektri eest tasumine pidi toimuma pärast elektriarve esitamist. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kastutamiseks asja ja üürnik kohustub tasuma selle eest üüri. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja tunnustas 03.04.2010 avalduses võlgnevust 123000 eesti krooni (7861, 13 eurot) ning 01.04.2013 saldo teatise kinnituses võlga 9293, 92 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt 9293, 92 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagi on aegunud. Saldokinnitus on käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu lahendid 3-2-1-21-06, p 15; 3-2-1-149-11, p 20). Aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru. Hageja leiab, et selgesõnalist võla tunnistamist kokkuleppel võlausaldajaga pärast nõude aegumist võib põhimõtteliselt lugeda ka nt kokkuleppeks aegumise pikendamise kohta TsÜS § 145 lg 2 mõttes. (Riigikohtu lahend 3-2-1-146-13).

II KOSTJA VASTUS

3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Võlgnevus tuleneb 2007 aastal sõlmitud rendilepingust ja on tekkinud enne 2010 aastat. Viimane hageja esitatud arve kostjale muutus sissenõutavaks 10.01.2009. Hagejal tulnuks selle nõudega pöörduda kohtusse hiljemalt 2012 aasta lõpus. Aegumine saab katkeda aegumistähtaja 3 aasta sees. Peale aegumistähtaja möödumist ei saa aegumine enam katkeda. Riigikohus ei ole saldokinnitust üheski lahendis lugenud ega saagi lugeda dokumendiks, sest saldokinnitus ei ole võlatunnistus, mida saaks lugeda võlausaldaja ja võlgniku vaheliseks kokkuleppeks. Saldokinnitus ei ole muud kui kostja raamatupidamise kirje väljatrükk. Asjaolu, et kostja raamatupidamises on selline kirje, mida saldokinnitusega kirjeldatakse ei katkesta hageja nõude aegumist. Heast raamatupidamistavast tulenevalt oleks hagejal olnud kohustus nõue kostja vastu aegumistähtaja tõttu maha kanda ja kostjat teavitada. Kui kohus jätab aegumise kohaldamata, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse

2-16-1339 seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl. 60, 54). Kostja on esitanud aegumise vastuväite. Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõue tuleneb 01.05.2007 poolte vahel sõlmitud rendilepingust. Kohus nõustub poolte seisukohaga. Toimiku materjalides olev leping (tl. 25) vastab VÕS §-s 339 sätestatud rendilepingu mõistele. Lepingust nähtub, et hageja andis kostjale rendile ruumid asukohaga Keskväljaku 8a Jõhvi ja kostja kohustus selle eest maksma igakuiselt renditasu ja kõrval kulu (elektrienergia).

5.Kohus ei nõustu poolte väidetega, et renditasu nõude aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg
1.Kohus leiab, et kuna kostja pidi lepingu p 1.1 järgi hagejale tasuma renditasu ja elektrienergia eest igakuiselt, on tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 tähenduses. Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Järelikult algas igal aastal esitatud arvetest tuleneva renditasu ja kõrvalkulu nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest.
6.Toimiku materjalidest (tl. 29) nähtub, et hageja nõuab võlga, mis on tekkinud perioodil 01.12.2007-31.12.2008. Seega algas 2007 aasta maksete aegumistähtaeg 01.01.2008 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2010 kell 24.00 ning 2008 aasta maksete aegumistähtaeg algas 01.01.2009 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud nõudega kohtusse pöörduma hiljemalt 2012 aasta lõpus ning peale aegumistähtaja möödumist ei saa aegumine enam katkeda. Hageja leiab, et aegumine on katkenud kahel korral kostja poolt nõude tunnustamisega (03.04.2010 avalduses ja 19.04.2013 saldoteatises). Kohus nõustub kostja seisukohaga aegumise katkemise osas. Riigikohus on leidnud, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (RKTKo 3-2-1146-13 p 24). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja seaduslik esindaja Kristo Sootalu on 03.04.2010 allkirjastanud hagejale adresseeritud avalduse, mille kohaselt seoses tekkinud võlgnevuse 123 000 krooni (7861, 13 eurot) maksmisega, garanteerib ta võla tasumise mõistliku aja jooksul (tl 30). Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja poolt 03.04.2010 allkirjastatud avaldust saab lugeda nõude tunnustamiseks TsÜS § 158 lg 2 tähenduses, kuna avaldusest nähtub selgelt, et kostja seaduslik esindaja on võlgnevusest teadlik ja lubab selle hagejale tasuda. Eeltoodu alusel katkes hageja nõude kolme aastane aegumistähtaeg kostja poolt nõude tunnustamisega TsÜS § 158 lg 1 järgi ja algas järgmisel päeval, so. 04.04.2010 uuesti. Võla tunnistamise ajaks ei olnud hageja nõude aegumistähtaeg möödunud ning järelikult sai aegumistähtaeg katkeda.
7.Hageja arvates on saldokinnitus käsitatav deklaratiivse võlatunnistusena. Kostja väitel ei ole saldokinnitus võlatunnistus. Kohtu hinnangul on võlgniku enda poolt välja antud saldokinnitus alati käsitletav võla tunnistamisena, kuid võlausaldaja poolset saldokinnitust saab lugeda võlgniku poolseks nõude tunnustamiseks ainult siis, kui sellel on võlgniku vastavasisuline kinnitus. Teisiti öeldes, kui saldokinnituse esitab võlausaldaja ning sellel on võlgniku poolne kinnitus allkirja näol, võib seda käsitleda deklaratiivse võlatunnistusena, millega võlgnik tunnistab algse kohustuse olemasolu. Toimiku materjalidest tuleneb, et hageja on 19.04.2013 koostanud saldokinnituse, kus kostja seaduslik esindaja on oma allkirjaga kinnitanud, et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 9293, 92 eurot (145 418, 31 krooni) (tl. 28). Järelikult on kostja kinnitanud oma rendilepingust tulenevat võlga hageja ees ja kohtu hinnangul on selline võlausaldaja esitatud ja kostja allkirjastatud saldokinnitus käsitletav deklaratiivse võlatunnistustena. Kuna hageja

2-16-1339 nõude kolme aastane aegumistähtaeg algas tervikuna uuesti 04.04.2010, hageja on saldokinnituse koostanud 19.04.2013 ja saldokinnituselt ei nähtu, millal kostja on võlgnevust kinnitanud, järeldab kohus, et kostja on nõuet tunnustanud igal juhul peale kolmeaastase aegumistähtaja möödumist (04.04.2013 kell 24.00). Samas nõustub kohus hageja seisukohaga, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks. Sellisele seisukohale on jõudnud Riigikohus hageja viidatud lahendis, kus on öeldud, et aegunud nõude tunnustamist saab lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks, kui võlatunnistus on tehinguna kehtivalt tehtud ning võlgnik oli loobutavast vastuväitest teadlik või pidi sellest teadma ja sai loobumise tagajärjest aru (RKTKo 3-2-1-146-13 p 24). Kuna kostja on nõuet tunnustanud peale aegumistähtaja möödumist, saab seda lugeda aegumise vastuväitele tuginemisest loobumiseks. Kostja ei ole väitnud, et ta ei teadnud nõude aegumisest võlatunnistust (saldokinnitust) allkirjastades.

8.Tulenevalt VÕS § 339 ja rendilepingu p-st. 2.1.1 oli kostjal (rentnikul) kohustus tasuda hagejale rendi eest tasu ning tulenevalt VÕS §-st 341, 292 lg 1 kokkuleppe korral ka renditud asjaga seotud kulusid. Lepingu p 1.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda elektrienergia eest. Renditasu suuruses on pooled kokku leppinud lepingu p-s 1.1 ning selleks oli 9000 krooni (575, 20 eurot), millele lisandub käibemaks 1620 krooni (103, 54 eurot). Hageja on kostjale esitanud perioodil 01.12.2007-31.12.2008 arveid selgitusega „rendimaks ja elektrienergia“ (tl 11-24). Renditasu, kulutuste ja hageja nõude suuruse osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS §-de 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Kostja on jätnud renditasu ja elektrienergia eest tasumata. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 9293, 92 eurot. Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 950 eurot, sh. tasunud riigilõivu 550 eurot ja kandnud õigusabi kulusid 400 euro ulatuses. Hagiavalduse koostamisele on kulunud esindajal 2 h ja kostja vastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele samuti 2 h. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta on mõistlik. Kohus leiab arvestades hageja esindaja koostatud kahte menetlusdokumenti nende sisu ja mahtu ning asja õiguslikku küsimust, et hageja esindaja ajakulu 4 h on põhjendatud ja vajalik. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 950 eurot.

2-16-1339 Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval