Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-18-1963 21. detsember 2018 Roby Koik X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle C1 tasemel eesti keele õppimise võimalus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21. jaanuarini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 23.07.2018 Tartu Vanglale pöördumise, milles märgib, et lõpetas 2016. a eesti keele kursused B2 tasemel ning on alates sellest ajast nõudnud, et tal võimaldatakse jätkata õpinguid C1 tasemel.
X esitas 03.08.2018 Tartu Vanglale pöördumise, milles küsib, millal tal võimaldatakse C1 tasemel eesti keelt õppida.
3.Tartu Vangla vastas X i 23.07.2018 pöördumisele 07.08.2018, et C1 taseme kursust ei ole võimalik läbi viia, kuna rühma avamiseks ei ole piisavalt soovijaid. C1 taseme ootenimekirjas on registreeritud ainult kolm isikut. Nii väikse õppijate arvuga pole võimalik õpperühma avada. Vangla märkis, et eesti keele õppimine C1 tasemel ei ole peamiseks prioriteediks vanglas viibivate kinnipeetavate riskifaktorite maandamisel.
4.X esitas 09.08.2018 pöördumise Tartu Vangla poole, milles märgib, et ei ole vangla 07.08.2018. a vastusega rahul ning teeb vanglale ettepaneku, et igasse sektorisse võiks riputada seinale paberi, kuhu eesti keelt õppida soovijad saavad ennast kirja panna.
5.Vangla vastas 29.08.2018 X i 03.08.2018 selgitustaotlusele, et käesoleval hetkel ei ole C1 rühma avamiseks piisavalt huvilisi ja seega pole võimalik rühma avada. Õpperühm avatakse vähemalt 15 soovija olemasolul. C1 tasemel õpingute alustajal peab olema keskharidus ja sooritatud eesti keele riiklik B2 taseme eksam.
6.Vangla vastas 10.09.2018 X i 09.08.2018. a pöördumisele, milles märkis, et on tema samasisulistele pöördumistele varem juba korduvalt vastanud. Vangla lisas, et X i pahameel on mõistetav, kuid riigikeele C1 taseme kursusest osavõtuks ei piisa üksnes kinnipeetava soovist, vaid täidetud peavad olema ka haridusega seotud eeltingimused (vähemalt keskharidus või sooritatud eelnevalt B2 tasemel eksam). Käesoleval hetkel ei ole C1 taseme rühma piisavalt palju sobivaid kinnipeetavaid, kuna kõnealused isikud on vabanenud või teistesse vanglatesse ümber paigutatud. Vangla juhtis uuesti tähelepanu asjaolule, et eesti keele õppimine C1 tasemel ei ole peamiseks prioriteediks vanglas viibivate kinnipeetavate riskifaktorite maandamisel.
7.X palus 17.09.2018. a pöördumisega veel selgitada talle eesti keele õppimisega seonduvat.
8.Vangla vastas 12.10.2018 X i 17.09.2018. a pöördumisele ning selgitas vangistusseaduse ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 182 „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasude arvutamise ja maksmise kord“ regulatsiooni.
9.X esitas 17.09.2018 vanglale vaide 07.08.2018. a vastuse nr 6-24/5797-2 ja 10.09.2018. a vastuse nr 6-24/5797-4 peale.
10.Tartu Vangla jättis 17.10.2018. a vaideotsusega nr 1-11/372-2 X i vaide rahuldamata.
11.X esitas 14.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega vaidlustab Tartu Vangla tegevust osas, milles vangla ei võimalda tal õppida eesti keelt tasemel C1 ning kohustada vanglat panema üles kuulutusi, et soovijad saaksid ennast registreerida eesti keele kursusele. Kaebaja märkis, et tal on individuaalses täitmiskavas (ITK) kirjas, et tal tuleb õppida eesti keelt C1 tasemel, kuid tal ei lasta õppida, vastatakse, et ei ole piisavalt õpilasi. Kaebaja arvates on soovijate leidmiseks vaja kuulutused üles panna.
12.Tartu Vangla esitas 19.10.2018 ja 25.10.2018 vastusena kohtunõuetele kohtule X i pöördumised ja vangla vastused neile ning X ile 06.10.2017 kinnitatud ITK.
13.Kohus võttis 26.10.2018. a määrusega kaebuse menetlusse nõudega kohustada vanglat tagama talle võimalus õppida C1 tasemel eesti keelt ning kohustas vastustajat kaebusele vastama.
14.Tartu Vangla esitas 26.11.2018 vastuse kaebusele. Vastustaja märgib, et ta jääb vaideotsuses esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja lisas, et 30.10.2018 muudeti kaebaja ITK-d eesti keele õpet puudutavas osas ning enam talle eesti keele C1 taseme õpet ette nähtud ei ole. Seega puudub vastustaja hinnangul kaebajal õigus selle võimaldamist nõuda. Kehtivast õigust ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale riigikeele õpet, kui ITK seda ette ei näe. Seega ei saa kohus vanglat ka selleks kohustada. Vastustaja märgib täiendavalt, et kuigi kaebaja ITK-s oli eesti keele C1 taseme õppe võimaldamine perioodil 2017-2018 ette nähtud, ei rikkunud vastustaja selle võimaldamata jätmisel kaebaja õigusi. Kaebaja ITK nägi 2017-2018 täitmisperioodil ette eesti keele C1 taseme õppe võimaldamise tingimusel, et vanglal on selleks võimalus, milleks oli grupi täituvuseks piisava arvu kinnipeetavate olemasolu. Kaebajale
selgitati, et grupi täituvuseks kinnipeetavaid ei ole piisavalt, seega oli õppe võimaldamiseks sätestatud kõrvaltingimus täitmata ning puudus kohustus kaebajale riigikeele C1 taseme õppe võimaldamiseks. Vangla vastusele oli lisatud X ile 30.10.2018 kinnitatud ITK. Kohtu seisukoht
15.Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et alust kaebuse rahuldamiseks ei ole.
16.Kaebaja on esitanud kohustamiskaebus nõudega kohustada Tartu Vanglat tagama kaebajale võimalus õppida C1 tasemel eesti keelt. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
17.Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ITK-d muudeti 30.10.2018 eesti keele õpet puudutavas osas ning enam talle eesti keele C1 tasemel õpet ei ole ette nähtud, siis puudub kaebajal õigus selle võimaldamist nõuda. Kohus sellega ei nõustu.
18.Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 4 kohaselt antakse kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei soovi eesti keele õpet VangS §-de 35 (põhi- ja üldkeskhariduse) ja 36 (kutseharidus) raames. Seega on VangS § 34 lg 4 teise lause kohaselt eesti keele õppe korraldamine ja finantseerimine vanglateenistuse ülesanne.
19.Riigikohus on leidnud, et VangS § 35 lg-st 2 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust vanglas üldkeskhariduse omandamisele, kui vastav märge ITK-s puudub (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). VangS § 35 lg 2 kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadustest.
20.Kaebajale on 06.10.2017. a kinnitatud ITK-ga ette nähtud tegevusena riigikeele omandamine tasemel C1 vastavalt vangla võimalusele (grupi täituvuse korral). Kaebajale 30.10.2018 kinnitatud ITK-ga riigikeele omandamine enam täitmisperioodi tegevusena ette nähtud ei ole. Vangla on seetõttu seisukohal, et kaebajal puudub õigus nõuda talle eesti keele õppe võimaldamist C1 tasemel.
21.Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kui kaebajale kehtiv ITK eesti keele C1 taseme õpet ette ei näe, puudub kaebajal õigus selle võimaldamist nõuda. Erinevalt VangS § 35 lg-s 2 sätestatud kitsendavast tingimusest, et kinnipeetavale tuleb võimaldada üldkeskhariduse omandamist üksnes juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud, puudub samasugune regulatsioon eesti keele õppimise võimaldamise kohta. Vastustaja hinnangul tuleneb see täiendav tingimus Vabariigi Valitsuse 28.06.2007. a määrusega nr 182 kehtestatud „Kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmise määrad ning tasu arvutamise korra“ (edaspidi kord) § 1 lg-st 3. Nimetatud sätte kohaselt makstakse õppimise ees tasu täiskasvanud kinnipeetavale, kes on ületanud õpikohustusliku vanuse piiri vastavalt VangS § 84 lg-le 1 ja
kellele õppimine on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Nimetatud kord on kehtestatud VangS § 341 lg 3 alusel. VangS § 341 lg 1 kohaselt võib täiskasvanud kinnipeetavale maksta õppimise eest tasu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestab kinnipeetavale õppimise ees makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega.
22.Kohus on seisukohal, et riigikeele õppimise ITK-s sisaldumise nõue on seotud üksnes tasu maksmisega õppimise eest. VangS § 341 lg 1 ei ole täiskasvanud kinnipeetavale õppimise eest tasu maksmine imperatiivne. Seega juhul, kui eesti keelt mitte valdav kinnipeetav soovib õppida eesti keelt, kuid eesti keele õppimine ei ole tema ITK-s ette nähtud, siis on VangS § 34 lg 4 kohaselt vanglal kohustus anda talle võimalus eesti keele õppimiseks, kuid ta ei pea talle selle eest tasu maksma. Käesolevas asjas ei ole vaidlustanud kaebaja eesti keele õppimise eest tasu maksmise küsimust, vaid soovib üksnes saada võimalust eesti keele õppimiseks.
23.Seda, et eesti keele õppimise võimaldamist saab nõuda ka juhul, kui ITK seda ette ei näe, kinnitab ka asjaolu, et VangS § 16 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetava ITK-s ette näha hariduse osas üksnes kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Samuti peab justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 21 hariduse omandamise osas ITK-s olema vähemalt märgitud ja kajastatud vajadus põhi- või keskhariduse omandamiseks ja viide õppeastmele, kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadusele koos saadud koolituse märkimisega. Nimetatud sätetes puudub kohustus kajastada ITK-s ka eesti keele õpet, mis ei toimu põhi-, üldkesk- või kutsehariduse omandamise raames. VangS § 16 lg 1 p 7 kohaselt tuleb ITK-s küll ette näha ka muud vangistuse täideviimise eesmärkida saavutamiseks vajalikud abinõud, kuid kuna VangS § 34 lg 3 kohaselt on eesti keele õppimine, mis ei toimu põhi-, üldkesk- või kutsehariduse omandamise raames, vabatahtlik, siis ei saa eesti keele õppimise tagamise kohustust vangla poolt siduda ka selle sätte alusel ITK-s sisaldumisega.
24.Vangla on keeldunud kaebajale C1 tasemel eesti keele õppimise võimaldamisest põhjendusega, et C1 rühma avamiseks ei ole antud hetkel olnud piisavalt huvilisi ning seetõttu ei saa rühma avada. Vangla 07.08.2018. a vastuse nr 6-24/5797-2 (tl 10), 29.08.2017. a vastuse nr 2-3/2270-2 (tl 8) ja 10.09.2018. a vastuse nr 6-24/5797-4 (tl 12) kohaselt avatakse õpperühm vähemalt 15 soovija olemasolul ning C1 tasemel õpingu alustajal peab olema keskharidus või sooritatud eesti keele riiklik B2-taseme eksam. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja keeleoskuse tase on piisav, et alustada õpinguid C1 tasemel.
25.VangS § 34 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, anda tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel võimaldatakse vangidele eesti keele õpet kuni C1 (kõrge) tasemeni (https://www.vangla.ee/et/karistuse-kandmine/haridus-vanglas).
26.Vangla on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et C1 taseme keeleõppe rühma avamiseks ei ole antud hetkel olnud piisavalt soovijaid. Vangla väite kohaselt on C1 taseme ootenimekirjas registreeritud ainult kolm isikut, õpperühm avatakse vähemalt 15 soovija olemasolul.
27.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on seega, kas vanglal on õigus keelduda eesti keelt mittevaldavale kinnipeetavale eesti keele C1 tasemel õppe võimaldamisest, kui õpperühma avamiseks ei ole piisavalt soovijaid.
28.Kohtu hinnangul ei ole vanglal kohustust eesti keelt mittevaldavale kinnipeetavale võimaldada eesti keele õppimist koheselt, mil kinnipeetav selleks soovi avaldab. Kaebaja taotlustest nähtub, et tema sooviks on, et vangla võimaldaks tal eesti keelt õppida keelekursusel. Keelekursuse korraldamisega kaasnevad kulud. Kohus saab vangla keeldumise põhjendusest aru selliselt, et üheks keeldumise põhjuseks on asjaolu, et vangla ei pea kolmele soovijale keeleõppe korraldamiseks eraldi keelerühma avamist majanduslikult otstarbekaks.
29.Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018-2021 kohaselt on Justiitsministeeriumi valitsemisala üheks peamiseks planeeritud tegevuseks aastateks 2018-2021 kinnipeetavate riigikeele õppe tagamine senisest suuremas mahus. Sinna juurde on märgitud, et see eeldab lisarahastust (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_20182021.pdf). Kohtu hinnangul järeldub sellest, et vanglal ei ole piiramatuid finantsilisi võimalusi kinnipeetavatele eesti keele kursuste korraldamiseks ja finantseerimiseks. Seetõttu on keelekursuse rühma avamiseks miinimum osalejate arvu määramine mõistlik. Vangla ei ole küll välja toonud, millest lähtuvalt nad on arvu 15 keelekursuse rühma miinimum osalejate arvuna määramisel lähtunud, kuid kuna käesoleval juhul on vangla väitel sobivaid soovijaid üksnes kolm, siis kolmele osalejale eraldi rühma avamine võib majanduslikus mõttes olla tõepoolest ebamõistlik. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, et C1 taseme keelekursusel saavad osaleda üksnes need, kellel on olemas sellele eelnev ehk B2 keeleoskuse tase. Lisaks sellele on oluline arvestada asjaoluga, et tulenevalt VangS § 34 lg 4 esimesest lausest peab kinnipeetav ise avaldama soovi eesti keele õppimiseks, ehk see on vabatahtlik. Seega on usutav vangla väide, et C1 keeleoskustaseme kursustel osaleda soovijaid on üksnes kolm.
30.Vastustaja on vaideotsuses täiendavalt märkinud, et kaebajal on riigikeel omandatud B2 tasemel, mis on piisav tema riskifaktorite maandamiseks, sest kaebaja suuline ja kirjalik riigikeele oskus on piisav igapäevaelus toime tulemiseks ja enda õiguste kaitsmiseks. Keeleseaduse § 23 lg 3 kohaselt võetakse keeleoskustasemete määramisel aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed. Selle kohaselt mõistab B2 keeleoskustasemega inimene keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma, suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga, oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Kohus nõustub vastustajaga, et B2 keeleoskuse tase on piisav igapäevaelus toime tulemiseks ja enda õiguste kaitsmiseks.
31.Vastustaja on täiendavalt märkinud, et arvestades kaebaja vabanemise tähtaega, milleks on 07.02.2032, on põhjendatud tingimus, et kaebajale võimaldatakse C1 tasemel riigikeele omandamine vaid juhul, kui selle taseme õppegrupp saab täidetud. Kohus saab sellest aru, et vangla on käesoleval juhul keeldunud kaebajale eesti keele õppimise võimaldamiseks üksnes praegusel hetkel, mil ei ole piisavalt soovijaid õppegrupi avamiseks. Samuti on vastustaja 10.09.2018. a vastuses nr 6-24/5797-4 märkinud, et C1 taseme rühma ei ole praegu võimalik avada, sest selleks ei ole piisavalt huvilisi. Kuna kaebaja on vastavalt VangS § 34 lg-le 4 avaldanud soovi eesti keele õppimiseks, siis on vanglal võimalik registreerida kaebaja C1 taseme õppe ootenimekirja. Vangla vastustest nähtub, et vanglal on selline ootenimekiri olemas. Vastasel korral ei oleks vangla saanud ka väita, et hetkel on ainult kolm huvilist. Kuigi kaebajale 30.10.2018 kinnitatud ITK-s riigikeele omandamist C1 tasemel täitmisperioodi tegevusena ette nähtud ei ole, ei takista see kaebajale eesti keele õppimise võimaldamist, kui õppegrupi avamiseks leidub piisav arv soovijaid, sest kohus leidis eespool, et ITK-s eesti keele õppimise kajastumisest sõltub üksnes õppimise eest tasu maksmine.
32.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul vastustaja käesoleval juhul õiguspäraselt jätnud kaebaja taotlused C1 tasemel eesti keele õppimise võimaldamiseks rahuldamata. Seega jääb kaebus rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.