lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1963/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1963/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
764
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tartu

Haldusasja number

3-18-1963

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagada talle C1 tasemel eesti keele õppimise võimalus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu

21.detsembri 2018. a otsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2018. a otsusele läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla tegevust, et tal ei lasta õppida eesti keelt C1 tasemel ning kohustada vanglat panema üles kuulutused, et kõik soovijad saaksid end registreerida eesti keele C1 taseme kursusele. Kaebajal ei lasta eesti keelt õppida, kuna vangla vastab, et kursuse avamiseks ei ole piisavalt palju soovijaid. Kaebuses taotles J. Kolesnikov riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist kaebuse esitamisel. Tartu Halduskohus vabastas 26. oktoobri 2018. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja võttis kohustamiskaebuse menetlusse.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus jättis 21. detsembri 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei soovi eesti keele õpet põhi- ja üldkeskhariduse ega kutsehariduse raames. Seega on eesti keele õppe korraldamine ja finantseerimine vanglateenistuse ülesanne. Puudub regulatsioon selle kohta, et kinnipeetavale tuleb võimaldada riigikeele õpe juhul, kui see on individuaalses täitmiskavas (ITK) ette nähtud. Riigikeele õppimise ITK-s sisaldumise nõue on seotud üksnes tasu maksmisega õppimise eest, kuid sellega seonduvat ei ole kaebaja vaidlustanud. Eesti keele õppimise võimaldamist saab nõuda ka juhul, kui ITK seda ette ei näe. Vanglal ei ole kohustust võimaldada eesti keele õppimist koheselt, mil kinnipeetav selleks soovi avaldab.
3.J. Kolesnikov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Kaebaja esitas nimekirja 26 nimega, kes soovivad õppida eesti keelt C1 tasemel. Vangla pidi saatma kaebaja õppima eesti keelt C1 tasemel, kuna see

oli kaebaja ITK-s kirjas. Vangla käitus valesti kui eemaldas kaebaja ITK-st eesti keele õppimise C1 tasemel. Kaebaja palus probleem lahendada, et ta saaks õppida eesti keelt C1 tasemel.

4.Tartu Ringkonnakohus ei jätkanud 27. veebruari 2019. a määrusega J. Kolesnikovile menetlusabi andmist riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel (resolutsiooni punkt 2), jättis apellatsioonkaebuse käiguta (resolutsiooni punkt 3) ja andis tähtaja kümme päeva alates määruse resolutsiooni punkt 2 jõustumisest riigilõivu 15 euro tasumiseks ja kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks (resolutsiooni punkt 4).
5.J. Kolesnikov esitas Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2019. a määruse peale. Riigikohus jättis 27. märtsi 2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.
7.Tartu Ringkonnakohus on 27. veebruari 2019. a määrusega otsustanud mitte jätkata J. Kolesnikovile menetlusabi andmist riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ning andnud kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu 15 euro tasumiseks. Sama määruse põhjendavas osas (punkt 19) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata ega esita samaks tähtpäevaks kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni p-st 4 tuli kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudus määruse resolutsiooni punkt 2 jõustumisest arvates kümne päeva jooksul. HKMS § 179 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Riigikohtu määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata, jõustus selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o 27. märtsil 2019 (HKMS § 232 lg 2 koostoimes HKMS §-ga 234). Riigikohtu määruse jõustumisega jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2019. a määrus. Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks kulgema 28. märtsil 2019 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 6. aprill 2019. Kuna 6. aprill 2019 oli laupäev, loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 alusel tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eelnevat arvestades oli riigilõivu tasumise viimaseks päevaks 8. aprill 2019. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudust, s.o ei ole tasunud riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel ega esitanud kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumist kaebaja poolt ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
8.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
9.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium