Z.J-i kaebus Tallinna Vangla 23.04.2024 otsuse nr 58/24/5898-2 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus väljaspool vanglat eesti keele õppimiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – Z.J Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Z.J-i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.10.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.Z.J (kaebaja) esitas 23.03.2024 Tallinna Vanglale (vastustaja) pöördumise, milles palus luba eesti keele õppimiseks väljaspool vanglat jalavõruga (dtl 22).
2.Vastustaja jättis 23.04.2024 otsusega nr 5-8/24/5898-2 (dtl 26) kaebaja taotluse rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik anda kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt 1 aasta, loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks VangS § 32 lg-s 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. VangS § 32 lg 5 kohaselt võib abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni 7-päevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata VangS § 32 lg-tes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka. Vastustaja leidis, et kuna kaebaja suhtes ei ole tegemist ühegi eelpool mainitud erakorralise perekondliku sündmusega, siis tuleb kaebaja esitatud taotlus jätta rahuldamata.
Kaebaja esitas vastustaja 23.04.2024 otsuse peale 29.04.2024 vaide (dtl 23–24).
4.Kaebaja esitas 22.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (dtl 1–6) selle peale, et vastustaja ei võimalda tal väljaspool vanglat eesti keele kursustel käia ega ole lahendanud tema 29.04.2024 esitatud vaiet, mis esitati 23.04.2024 otsuse peale. Põhjendused:
4.1.Kaebaja ei ole kunagi eesti keelt õppinud ega valda seda üldse. Kaebaja soovib õppida eesti keelt väljaspool vanglat vastavalt VangS § 34 lg-le 4 ja § 35 lg-le 4. Kaebaja eesti keele omandamine vanglas on takistatud seoses vanusega, vaimsete probleemidega ning pikka aega vanglas viibimisega. Eesti keel on kaebaja jaoks väga keeruline. Vanglas ei ole võimalik õppida eesti keelt individuaalse programmi alusel koos spetsialistiga ning eesti keele õpe vanglas ühises klassis on madala tasemega. Kaebaja eesmärk ei ole õppida eesti keelt väljaspool vanglat, vaid kaebaja soovib õppida eesti keelt spetsialisti käe all.
4.2.Vastustaja tugines 23.04.2024 vastuses VangS § 32 lg-tele 1, 2, 3 – lühiajaline väljasõit kuni 21 päevaks. Kaebaja ei soovi puhkust, vaid soovib saada luba õppida eesti keelt väljaspool vanglat.
4.3.Vastustaja eesti keele testid on eesti keeles, millest kaebaja ei saa üldse aru. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik neid teste täita. Hariduse omandamine väljaspool vanglat ei ole seadusega keelatud ning vastustaja takistab kaebaja eesti keele õppimist.
5.Vastustaja andis 07.08.2024 kirjaga (dtl 25) kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja tagastas kaebaja vaide 22.08.2024 otsusega nr 5-15/24/104-3 (dtl 42) läbivaatamatult.
Vastustaja esitas 27.02.2025 vastuse kaebusele (dtl 174–176). Põhjendused:
6.1.Kaebaja ei ole vanglas keeleõppes soovinud osaleda, mistõttu jääb arusaamatuks kaebaja viide madalale õppimise tasemele ja häirivatele faktoritele. Kaebajale on vangistuse ajal korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osalemiseks, kuid kaebaja ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Kaebaja suunati riigikeelt õppima 2021. a sügisel, kuid tema vähese motiveerituse tõttu õpe katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 2(5)
3-24-2151
25.09.2020 ja 17.06.2022 kaebaja riigikeele oskust testida, kuid kaebaja keeldus sellest. Lisaks kontrollis vastustaja 05.07.2024 videosalvestisi eesti keele taseme testimisest. Kaebaja vestleb korduvalt keeleõpetajaga, kuid testi ei täida. Arvestades, et testi läbiviinud õpetaja emakeeleks on vene keel, ei saa väita, et kaebajale jäi juhendamine arusaamatuks. Samuti on kaebaja vangistuse ajal 2022. a-l inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei kavatse eesti keelt õppida, kuna muidu nõutakse temalt pöördumiste kirjutamist eesti keeles. Seejärel on kaebaja jätkuvalt keeldunud riigikeele õppimisest osalemast. Kaebaja kinnitas 2023. a oktoobris, et tal ei ole riigikeeleõpet vaja, ta on selleks liiga vana ja vabanemisel on pensioniealine. Kaebaja ei olnud 2024. a-l huvitatud riigikeeleõppest, kuna ta väidetavalt ei vaja seda, ning aasta lõpus on märgitud, et kaebaja ei ole huvitatud riigikeele õppest vanglas.
6.2.Kaebaja viitas 04.02.2025 esitatud kaebuse lisas, et ta pöördus inspektor-kontaktisiku poole, et vangla annaks talle võimaluse õppida eesti keelt vanglas individuaalselt koos õpetajaga. Seda väidet kontrollida ei saa, kuna inspektor-kontaktisik on teenistusest lahkunud.
6.3.Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud vanglale ühtegi tõendit ning temaga kokku puutunud meditsiiniteenuse osutajad või vangla meditsiiniosakonna vaimse tervise spetsialistid ei ole vangla tähelepanu juhtinud, et kaebajal oleks mingid erivajadused, mis tingiks individuaalõppe. Nt võttis kaebaja 2022. a-l osa arvutikursustest, mis jäid pooleli. Kaebaja ei olnud arvutikursusel õpilaste arvust ja individuaalõppe puudumisest heidutatud.
6.4.Inspektor-kontaktisik selgitas 03.06.2024 kaebajale, miks ei saa vangla lubada tal jalavõruga väljaspool vanglat eesti keelt õppida.
6.5.Kaebaja ei ole kasutanud vangla pakutud võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Hea usu põhimõttega ei saa kuidagi kooskõlas olevaks pidada olukorda, mil kaebaja ilma igasuguse adekvaatse põhjenduseta on aastaid vangla pakutud riigikeele õppes osalemisest keeldunud ning seejärel nõuab oma keeleoskamatusele rõhudes individuaalõpet väljaspool vanglat.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VangS § 34 lg 4 sätestab, et kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu sama seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vanglateenistus. VangS §-d 35 ja 36 sätestavad kinnipeetavatele võimaluse omandada vanglas viibimise ajal põhi-, üldkesk- ja kutseharidust.
8.Vastutaja jättis 23.04.2024 otsusega (dtl 26) rahuldamata kaebaja taotluse õppida eesti keelt väljaspool vanglat. Vastustaja tugines otsuses VangS §-le 32, mis käsitleb vanglast lühiajalisi väljasõite.
9.Kui keeleõpe toimub eraldiseisvalt, mitte põhi-, kesk- või kutseõppe raames, ei kohaldu VangS §-des 35 ja 36 sätestatud regulatsioon. Sellisel juhul korraldatakse keeleõppe kursused vastavalt vangla töökorraldusele ja võimalustele (Tartu Halduskohtu 07.02.2024 määrus asjas nr 3-24-274, p 9). Seega ei võimalda viidatud sätted kinnipeetaval õppida eesti keelt väljaspool vanglat ega osaleda väljaspool vanglat eraldi eesti keele kursustel. Kinnipeetavatele, kes ei valda eesti keelt, on VangS § 34 lg 4 alusel võimaldatud soovi korral õppida eesti keelt vanglas.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal on võimaldatud vanglas eesti keelt õppida. VangS § 34 lg 4 esimesest lausest tulenevalt peab kinnipeetav ise avaldama soovi eesti keele õppimiseks ehk see on vabatahtlik (Tartu Halduskohtu 21.12.2018 otsus asjas nr 3-18-1963, p 29). Vastustaja märkis, et kaebajale on korduvalt pakutud võimalust riigikeele õppes osaleda, 3(5)
3-24-2151
kuid kaebaja ei ole olnud selleks motiveeritud (dtl 175). Kaebaja märkis, et kuna tegemist on kauge minevikuga, siis ei ole teada, kui mitu korda on vastustaja alates 2020. a-st kaebajale pakkunud võimalust eesti keelt õppida ja miks kaebaja sellest keeldus (dtl 177). Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et vastustaja on pakkunud talle võimalust vanglas eesti keelt õppida. Kuna kaebaja ei ole soovinud vanglas eesti keelt omandada, siis ei saa teda selleks vastu tahtmist kohustada. Keele õppimine on tulemuslik üksnes olukorras, kus õppijal endal on soov ja tahtmine omandada õpitavat keelt.
11.Kaebaja märkis eesti keele omandamise takistustena enda vanust, vaimseid probleeme ja vanglas viibimise aega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuksid, et tal esinevad vaimsed probleemid või meditsiinilised takistused eesti keele omandamiseks vanglas. Kohus nõustub vastustajaga, et ei ole tõendatud, et kaebajal oleksid erivajadused, mis tingiksid individuaalõppe vajaduse. Arusaamatu on kaebaja viide enda vanusele ja vanglas viibimise ajale kui keele omandamise takistustele. Kaebajal on vanusest või kinnipidamise ajast hoolimata samad võimalused eesti keele omandamiseks vanglas kui teistel kinnipeetavatel. Kaebaja väited eesti keele õppetöö madala taseme osas on tõendamata.
12.Kaebajal ei ole õigust viibida eesti keele õppimise eesmärgil väljaspool vanglat. Vangla on kaebaja taotlust lahendades proovinud leida alternatiivseid lahendusi kaebajale viibida väljaspool vanglat ja selle kaudu osaleda väljaspool vanglat eesti keele kursustel.
13.VangS § 32 lg 1 kohaselt võib kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt 1 aasta, vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. VangS § 32 lg 2 kohaselt kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vanglateenistuse ametnik anda loa lühiajaliseks väljasõiduks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. VangS § 32 lg 5 kohaselt võib abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik sõltumata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud piirangutest anda kinnipeetavale loa kuni 7päevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata sama paragrahvi lg-tes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka.
14.Kuna kaebaja suhtes ei kohaldu viidatud VangS § 32 sätted, siis ei ole kaebajal õigust viibida lühiajaliselt väljaspool vanglat. Seetõttu ei ole kaebajal ka võimalik õppida eesti keelt väljaspool vanglat.
15.Kaebaja märkis, et tema eesmärgiks ei ole viibida väljaspool vanglat, vaid ta soovib õppida eesti keelt individuaalse programmi alusel spetsialisti käe all, mida vanglas ei võimaldata. Vastustaja on võimaldanud kaebajale eesti keele õppimist. Kaebajal ei ole õigust nõuda endale eesti keele lihtsamaks omandamiseks individuaalset õpetajat. Samamoodi on märkinud ka Tartu Ringkonnakohus 14.03.2018 määruses asjas nr 3-17-1598 (p 7), et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda õppimise lihtsustamiseks eraõpetajat.
16.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja ei lahendanud tähtaegselt kaebaja 29.04.2024 esitatud vaiet, mis registreeriti vanglas 03.05.2024 (dtl 23–24). VangS § 1 1 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vastustaja andis 07.08.2024 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 38). Vastustaja tagastas vaide 22.08.2024 (dtl 42–43).
4(5)
3-24-2151
17.Kuigi vastustaja rikkus vaide lahendamisel VangS § 1 1 lg-s 7 sätestatud tähtaega, ei rikkunud see iseseisvalt kaebaja õigusi. Kaebajal oli õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse, mida ta ka tegi. Vaidemenetluse läbiviimisega viivitamine ei muuda kohtuvaidluse asjaolusid. Kaebajal puudub õigus eesti keele õppimise eesmärgil viibida väljaspool vanglat. VangS § 11 lg-s 7 sätestatud vaide lahendamise tähtaja rikkumine ei tingi kohtumenetluses vaidlustatud otsuse tühistamist.
18.Vastustaja leidis õigesti, et kaebajal puudub õigus õppida eesti keelt väljaspool vanglat. Eeltoodust tulenevalt puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti lahendada. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
19.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.