Aleksandr Mihhejevi hagi Ramilja Bogatšova vastu alusetult saadu hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
5570 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Mihhejevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Aleksandr Mihhejev (ik: XXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Ramilja Bogatšova (ik: XXXXXXXXX), esindaja Jevgeni Šimonjuk
esindajad
Viru Maakohtu 12. mai 2016 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2016 otsus osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aleksandr Mihhejevi hagi Ramilja Bogatšova vastu osaliselt, s.o summas 5070 eurot, ja jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
Rahuldada Aleksandr Mihhejevi hagi Ramilja Bogatšova vastu osaliselt ja välja mõista Ramilja Bogatšovalt Aleksandr Mihhejevi kasuks 5070 eurot.
3.2.Tuvastada, et Ramilja Bogatšoval on Aleksandr Mihhejevi vastu rahaline nõue summas 5943,78 eurot.
3.3.Tasaarvestada Ramilja Bogatšova nõue Aleksandr Mihhejevi vastu summas 5943,78 eurot Aleksandr Mihhejevi nõudega Ramilja Bogatšova vastu summas 5070 eurot.
3.4.Tasaarvestuse tulemusena puudub Aleksandr Mihhejevil 5070 euro suurune nõue Ramilja Bogatšova vastu.
4.4.Tühistada Viru Maakohtu 30.11.2015 hagi tagamise määrus, millega seati kohtulik hüpoteek Ramilja Bogatšovale kuuluvale kinnisasjale Narvas XXX (registriosa nr XXX).
4.5.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksandr Mihhejev (hageja) esitas 27.11.2015 maakohtule Ramilja Bogatšova (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5570 eurot. Hagiavalduse kohaselt registreeris kostja 11.02.2014, kasutades hageja teadmata ja nõusolekuta hageja ID-kaarti ja PIN-koodi, Maanteeameti liiklusregistri e-keskkonnas enda nimele ümber hagejale kuulunud sõiduauto XXX (registreerimismärk XXX), tekitades hagejale varalist kahju 4000 eurot. 14.04.2014 võttis kostja hageja nõusolekuta hageja pangakontolt, kasutades viimasele kuuluvat pangakaarti ja PIN-koodi, sularaha 500 eurot ning kulutas selle isiklikuks otstarbeks. 15.04.2014 võttis kostja hageja nõusolekuta hageja pangakontolt, kasutades viimasele kuuluvat pangakaarti ja PIN-koodi, sularaha 600 eurot ning kulutas selle isiklikuks otstarbeks. 16.04.2014 võttis kostja hageja nõusolekuta hageja pangakontolt, kasutades viimasele kuuluvat pangakaarti ja PIN-koodi, sularaha 470 eurot ning kulutas selle isiklikuks otstarbeks. Kokku on kostja õigusliku aluseta omandanud hageja vara 5570 euro väärtuses. Kostja tasaarvestuse vastuväidet hageja ei tunnistanud, väites, et kostja pangakontolt tehti makse sõiduauto ostmiseks hageja rahaliste vahendite arvelt.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. 15.12.2015 vastuväidete kohaselt omandas kostja sõiduauto XXX oma vahendite eest endale. Kostja vaidlustas ka hageja nimetatud sõiduki turuväärtuse 11.02.2014 seisuga. Juhul kui kohus leiab, et sõiduauto kuulus hagejale, tuleb kostja poolt auto eest tasutud 93 000 krooni (5943,78 eurot) käsitada kostja poolt hagejale antud laenuna. Kostja esitas alternatiivselt tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja väidetava nõude kostja vastu kostja poolt hagejale 09.02.2009 laenatud 93 000 krooni, s.o 5943,73 euro nõudega.
15.02.2016 kohtule esitatud seisukohas ütles kostja hagejale 09.02.2009 tähtajatult sõlmitud laenulepingu üles, teatades sellest vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 lg-le 1 kaks kuud ette. 29.02.2016 esitatud täiendavate vastuväidete kohaselt elasid pooled alates 2003. a kuni 2014. a aprilli lõpuni vabaabielus. 2014. a aprilli alguses tegi hageja kostjale ülesandeks võtta hageja pangakontolt viimase pangakaarti ja PIN-koodi kasutades 1500 eurot ning anda see Tamara Ipatovale Narva-Jõesuus asuva baari ehituseks. Kostja täitis käsundi. Väljavõetud rahast 70 eurot kulutas kostja poolte ühisele perele toidu ostmiseks. Hageja otsustas 2009. a veebruaris soetada sõiduauto XXX maksumusega 140 000 krooni (8947,63 eurot). Pooled leppisid kokku, et hageja saab sõiduki hinnast puudujääva osa, 93 000 krooni (5943,78 eurot), laenuna kostjalt. Kostja kandis 5943,78 eurot 09.02.2009 hageja eest üle sõiduki müüja arvele. 2014. a jaanuaris pöördus kostja Poliinform OÜ poole sõiduki remontimiseks ja turuväärtuse hindamiseks. Kostja tellitud hindamisakti kohaselt oli sõiduki turuhind 29.01.2014 seisuga 1500 eurot, mille eest kostja võõrandas sõiduki kolmandale isikule. 2014. a poolte suhted halvenesid. Hageja nõustus vormistama kostjalt sõiduki ostuks saadud laenu osaliseks hüvitamiseks summas 1500 eurot sõiduki kostja nimele, andes selleks kostjale oma ID-kaardi ja PIN-koodi. Kostja teatas, et jääb alternatiivselt esitatud tasaarvestusavalduse juurde ning tasaarvestab hageja nõude kostja vastu summas 3070 eurot (sularaha 1570 eurot ja sõiduki maksumus 1500 eurot) kostja nõudega hageja vastu summas 5943,78 eurot (sõiduki osamakse).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 12. mai 2016 otsusega hagi rahuldamata, lugedes hageja nõude 5070 eurot tasaarvestatuks kostja nõudega summas 5070 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt alusetult saadu 5070 eurot hüvitamist Kostja esitas 15.02.2016 menetlusdokumendis avalduse, mille järgi juhul, kui kostjal puudub hageja vastu laenulepingust tulenev sissenõutavaks muutunud nõue, ütleb kostja hagejaga sõlmitud laenulepingu korraliselt üles, teatades sellest VÕS § 398 lg 1 kohaselt kaks kuud ette. VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt on tasaarvestuse eelduseks, et poolte vahel on vastastikused samaliigilised (nt rahalised) nõuded; nõue, millega tasaarvestatakse, on sissenõutav; nõue, mida tasaarvestatakse, on täidetav, st teisel poolel on õigus täita nõudele vastav kohustus. Juhul kui kõik eeldused on täidetud, saab huvitatud pool teha teisele poolele tasaarvestuse avalduse, mille tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas osas ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2; § 198). Tasaarvestuse teostamiseks ei ole vaja teise poole nõusolekut. Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses, sellekohast vastuhagi esitamata. Piisab kohtumenetluse ajal kostja avaldusest hagejale. Sel juhul saab tasaarvestuse lugeda tehtuks hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Hageja kinnitas kostja menetlusdokumendi kättesaamist 19.02.2016. Kohus leidis, et kostja on ühepoolse tahteavaldusega tasaarvestuse teinud. Kostja nõue on sissenõutav alates 20.04.2016 ja aegub 20.04.2019. Kostja nõue pole seega ka aegunud. Hageja vastuväide kostja tasaarvestusele põhineb sellel, et hageja paigutas pärandi arvelt saadud sularaha osaliselt kostja pangakontole ja selle eest tegi kostja ülekande auto hinna osaliseks tasumiseks. Kohtu hinnangul on kostja vande all antud ütlustega tõendatud, et hageja soovis 2009 omandada sõiduautot ning hagejal auto hinnast (145 000 krooni) puudujäänud osa finantseeris kostja hagejale tähtajatult antud laenuna, tehes hageja eest makse Autolink OÜ arvele. Antud asjaolusid ei lükka ümber tunnistaja S.M. ütlused vennale (hagejale) üleantud sularaha võimaliku päritolu kohta. Hageja ei osanud selgitada, miks pidi hageja kasutama ostuhinna tasumiseks oma kontole lisaks kostja kontot, kuigi tehingu tegemiseks oli hagejal
väidetavalt endal piisavalt vahendeid. Laenulepingu sõlmimiseks võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt teha tahteavalduse mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudse tahteavaldusega. Arvestades ülekannete selgitusi, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et hageja soovis lisaks isiklikult arvelt tehtud kulutusele anda märkimisväärse rahasumma kostja käsutusse seoses isiklike suhetega. Kohus leidis, et kostja vande all antud seletused, rahaülekanne selgitusega „Aleksandr Mihhejev XXXXXXX ettemaks XXX AUT teatis nr 090207-1“ ja hageja poolt raha kasutusse võtmine tõendavad, et pooled sõlmisid vastastikuste kaudsete tahteavalduste väljendamisega suulise laenulepingu. Kui hagejal oli arusaamine, et ta ei olnud kohustatud laenulepingu alusel saadud raha tagastama, oli tal võimalus kogu ostuhind ise tasuda või jätta auto ostmata. Eeltoodu alusel on kostja hageja nõude tasaarvestanud, võlasuhe on VÕS § 186 p 2 alusel lõppenud ning lõppenud võlasuhtest ei ole võimalik nõudeid esitada. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aleksandr Mihhejev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. mai 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 5570 eurot, riigilõiv ja õigusabikulu 200 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus valesti VÕS ja TsÜS sätteid. Hagejal ei ole kostja ees rahalist kohustust ning tasaarvestuse kohaldamine ei ole õige. Kostja ei ole laenanud hagejale 93 000 krooni. Raha, mille eest auto osteti, kuulus hagejale. Kostja kontolt tehti vaid ülekanne. 09.02.2009 maksekorraldusega ei ole pandud hagejale kohustust tagastada kostja kontolt makstud 93 000 krooni kostjale. Pooled ei olnud abielus. Alates 16.04.2014 pooled koos ei ela. Apellant lisab konto väljavõtte, kust on näha, et hageja kontolt kanti pidevalt raha kostja kontole; 2) ei ole arusaadav, millise nõudega on tasaarvestus tehtud. Vastavalt TsMS § 98 lg-le 1 võib vastuhagi esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused. Vastuhagi, mis vastaks TsMS § 363 nõuetele, ei ole Viru Maakohtusse esitatud.
5.Ramilja Bogatšova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei pea kostja tasaarvestuse tegemiseks esitama vastuhagi, vaid piisab kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse esitamisest hagejale (3-2-1-111-06, p 16); 2) lähtus kostja sõiduauto turuväärtuse seisuga 11.02.2014 tuvastamisel põhjendatult Poliinform OÜ aktist ja kalkulatsioonist, mille kohaselt oli sõiduauto turuväärtus 1500 eurot. Asjaolu, et kostja püüdis võõrandada sõidukit hinnaga 5500 eurot, ei anna iseenesest alust järeldada, et sõiduauto turuväärtus oli 11.02.2014 seisuga 5500 eurot või 3500 eurot (nii nagu väitis hageja 15.03.2016 kohtuistungil). Seega oli hageja võlgnevus kostja ees 5943,78 eurot ja kostja võlgnevus hageja ees 3070 eurot; 3) esitas kostja kohtule tõendid, mis kinnitavad, et hageja laenas kostjalt 93 000 krooni ehk 5943,78 eurot. Riigikohtu seisukoha (3-2-1-147-05, p 13) järgi on laenaja üheks võimaluseks laenulepingu rahatuse tõendamisel tõendada, et laenuandjal puudus laenamiseks raha. Kostja tõendas 09.02.2009 maksekorraldusega, et kostjal oli piisavalt raha laenu andmiseks. Riigikohtu seisukoht kehtib ka laenusaaja suhtes. Seega pidanuks hageja tõendama, et laenusaajal oli piisavalt raha, s.o 93 000 krooni ehk 5943,78 eurot, sõiduauto müüjale
tasumiseks. Hageja väide, et 93 000 krooni ehk 5943,78 eurot oli hageja raha, on tõendamata. Tunnistaja S.M. ütlused seda ei tõenda. Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et raha maksmise kohustuse täitmist ei saa tõendada tunnistajate ütlustega. Hageja ei osanud selgitada, miks pidi hageja kasutama ostuhinna tasumiseks oma kontole lisaks kostja kontot, kuigi tehingu tegemiseks oli hagejal väidetavalt piisavalt vahendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab R. Bogatšovalt A. Mihhejevi kasuks välja 5070 eurot. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et R. Bogatšoval on A. Mihhejevi vastu 5943,78 euro suurune rahaline nõue ning et R. Bogatšova nõue A. Mihhejevi vastu summas 5943,78 eurot kuulub tasaarvestamisele A. Mihhejevi 5070 euro suuruse nõudega R. Bogatšova vastu. Tasaarvestuse tulemusel puudub A. Mihhejevil 5070 euro suuruse nõue R. Bogatšova vastu. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda.
7.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse poolte nõuded rahuldatud osas. Maakohus on nimetatud sätet valesti kohaldanud ning põhjendamatult leidnud, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et hageja 5570 euro suuruse nõue on põhjendatud 5070 euro ulatuses. Seetõttu on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti tuvastas maakohus, et kostjal on hageja vastu 5943,78 euro suurune rahaline nõue, mida kostja soovis tasaarvestada hageja nõudega tema vastu. Kuna tasaarvestuse eeldused on täidetud, on kostja tasaarvestuse vastuväide põhjendatud ning maakohus tasaarvestas poolte nõuded kattuvas, s.o 5070 euro, ulatuses. Tasaarvestuse tulemusel poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppevad. Eelneva alusel asus maakohus ekslikult seisukohale, et kuna hageja nõue kostja vastu on tasaarvestuse tõttu lõppenud ning puudub rahaline nõue, mida hagejalt kostjale välja mõista, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt on ebaõige ka maakohtu otsuse resolutsioon.
8.Maakohtu otsuse vaidlustas hageja, kes leidis, et kostjal puudub rahaline nõue tema vastu ning tema nõude suurus on mitte 5070 eurot, vaid 5570 eurot. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud ning seetõttu ei ole asjakohane kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukoht hageja nõude suuruse osas.
9.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on tõendatud 5070 euro ulatuses. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendatud ning kostja omab hageja vastu rahalist nõuet summas 5943,78 eurot. Eelnimetatud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi korrata.
9.1.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja peamine vastuväide apellatsioonkaebuses on see, et kostjal puudub tema vastu 5943,78 euro suurune nõue, kuna suulist laenulepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja sellekohane vastuväide on paljasõnaline.
Maakohus on kostja vande all antud ütluste ja maksekorraldusega (tl 31) lugenud tõendatuks, et pooled sõlmisid suulises vormis laenulepingu, selle alusel kandis kostja 09.02.2009 Autolink OÜ-le hageja eest sõiduki maksumusest 93 000 krooni (5943,78) ning sõiduauto XXX omandas hageja. Nimetatud tõendeid ei ole hageja kummutanud. Ebausutav ning tõendamata on hageja väide, et kostja poolt Autolink OÜ-le ülekantud 5943,78 eurot on tema raha, mille ta eelnevalt kandis kostja arvele. S.M. (hageja õde) on tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et ta andis vennale sularahas 145 000 krooni. Samas ei nähtu S.M. ütlustest, millal toimus raha üleandmine ja milleks soovis hageja raha kulutada. Ka asjaolu, et hageja ei osanud selgitada, miks ta pidi osa (93 000 krooni) sõiduauto ostuks mõeldud raha eelnevalt kostja arvele kandma, seab kahtluse alla hageja väidete usaldusväärsuse. Hageja väide apellatsioonkaebuses, et vaidlusaluse sõiduauto turuväärtus oli 2014. a veebruari alguses mitte 3500 eurot, vaid 4000 eurot, on tõendamata.. Poliinform OÜ on hinnanud konkreetselt vaidlusalust sõiduautot (tl 62) ning selle turuväärtuse kindlakstegemisel arvestanud ka sõiduauto arvukate tehniliste vigadega (tl 63). Seevastu hageja esitatud portaal www.auto24.ee väljavõtetest (tl 144-154) nähtuvalt on tegemist ideaalses seisukorras sõiduautodega. Seega nimetatud kuulutuste väljavõtted ei tõenda sõiduauto väärtust 4000 eurot.
9.2.Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kuna kostja ei esitanud maakohtu menetluses vastuhagi, puudus maakohtul alus kostja nõuet käsitleda. 29.02.2016 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse vastuväite (tl 54-59), mis on hagejale kätte toimetatud. VÕS § 198 esimese lause kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-06, p 16). Kui kohus tuvastab kohtuotsusega tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavuse, loetakse tasaarvestus toimunuks alates hetkest, mil teine pool tasaarvestuse vastuväite esitamisest teada sai. Apellant sai tasaarvestuse vastuväitest teada hiljemalt 02.03.2016 (tl 68) ning apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud tasaarvestuse lubatavust.
10.Vaatamata kohtuotsuse resolutsiooni ebatäpsele sõnastusele rahuldas maakohus sisuliselt hageja nõude osaliselt ning leidis, et tasaarvestuse tulemusena on hageja nõue kostja vastu 5070 euro ulatuses lõppenud. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Sellest tulenevalt on põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
11.TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata apellatsioonkaebuses esitatud taotluse võtta asja materjalide juurde hageja konto väljavõte ajavahemiku kohta 01.01.200827.02.2009.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.