Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-17-2244 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-2244 kaugele, et tagada ohutus kooli juures. Olemasolev sissesõidutee Viljandi tn 82 kinnistule ei ole sobiv, sest see kulgeb maanteelt otse koolimaja peaukseni ja tee pikendamine kaebaja kinnistuni eeldab tee rajamist kooli vahetusse lähedusse. Kaebaja kinnistule toimub juurdepääs läbi Transpordi tn 9 kinnistu, ent selle omanik ei ole servituudi seadmisega nõustunud. Kaebaja soovitud lahendus ei ole vastuolus maantee projekteerimisnormidega. Neis kasutatud ristmiku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda liiklusseaduse (LS) § 2 p-st 68. Kaebaja soovitud lahenduse realiseerimine ei ole seetõttu käsitatav ristmiku ehitamisena. Kaebajale vajaliku juurdepääsu rajamiseks piisab üherajalisest teest. Isegi kui mahasõitu käsitada ristmikuna, ei oleks selle rajamine normidega vastuolus, sest Valga-Uulu maantee on IV klassi maantee, kavandatav juurdepääsutee asub sirgel hea nähtavusega lõigul ning lähima mahasõiduni jääks ca 165 m.

Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Menetluse uuendamata jätmine on menetlustoiming. Valga linna üldplaneeringu kehtestamise ajal (01.06.2007) kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 p 8 kohaselt oli üldplaneeringu eesmärgiks mh teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Üldplaneeringu järgne asukoht ristumiskoha rajamiseks Valga-Uulu maanteelt Viljandi tn 82c kinnistule ei ühti olemasoleva Viljandi tn 82 juurdepääsuteega. Planeeringukohane lahendus võimaldab juurdepääsu nii Viljandi tn 82, 82c kui ka Transpordi tn 11 kinnistutele. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 1 järgi ei ole soovitud ühendus mitte mahasõit, vaid samatasandiline ristmik. IV klassi maanteel peab vähim ristmikevaheline kaugus olema 300 m. Soovitud ristmik on olemasolevast ca 130 m kaugusel. Liikluskeskkond ei toeta kiirusepiirangu 50 km/h kehtestamist, sest sõidukijuht ei taju seal sisenemist asula liikluskeskkonda ega pruugi olla valmis olukorra muutusteks. Ekslik on kaebaja väide, et Viljandi tn 82c kinnistule juurdepääs puudub. See toimub üle Transpordi tn 9 kinnistu.

3(8)

3-17-2244 Keeldumine kooskõlastuse andmisest on toiming, mitte haldusakt. Seetõttu ei ole võimalik selle tühistamine. Küll aga välistab kooskõlastuse andmata jätmine ehitusloa saamise ja toiming on halduskohtus vaidlustatav. Menetlustoimignu põhjendused ei pea vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid tagama kaebeõiguse kasutamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-62-08 ja 3-3-1-82-14). Kaebaja ei esitanud menetluse uuendamise taotlust. Kooskõlastuse andmiseks ei ole sätestatud tähtaega ega keeldu taotluse korduvaks esitamiseks. Haldusmenetluse uuendamise vajadus on juhul, kui uue taotluse esitamine on välistatud. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Maanteeamet on 01.09.2017 kirjas koosmõjus vaideotsusega kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning viidanud varasematele keeldumise põhjustele. Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohaselt tuleb olemasoleva teega ühendamisel ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded materjalidele, mõõtudele, konstruktsioonile ja tehnoloogiale. Sätet tuleb mõista nii, et esmalt tuleb tee omanikult saada põhimõtteline nõusolek ja pärast ehitusprojekti valmimist saada kooskõlastus, mille andmisel kontrollitakse üksnes varasemate tingimustega arvestamist. Tee omanikul ei ole alust keelduda nõusoleku andmisest põhjusel, et otstarbekam oleks lahendada juurdepääs teisest asukohast. Nõusoleku andmisest võib keelduda, kui lahendus oleks vastuolus tee projekteerimise normidega. Küsimus lahenduse kooskõlast planeeringutega tuleb lahendada projekteerimistingimuste või ehitusloa andmise raames, mitte EhS § 99 lg 3 kohase kooskõlastuse andmisel. Vastustaja selgitas õigesti, et kaebaja soovib ristmiku rajamist. Maanteede projekteerimisnormides on ristmiku mõistel erinev tähendus kui liiklusseaduses. LS ei reguleeri teedeehitust. Ekslik on aga vastustaja seisukoht, et soovitud lahendus on vastuolus maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-ga 2. Lähim ristumiskoht ca 130 m kaugusel on Viljandi tn 82 juurdepääsutee, mis asub aga asulas. EhS § 92 lg 2 kohaselt on maantee väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Linnas paiknev tee on tänav (EhS § 92 lg 3). Tee osas, mis paikneb linnas, ei saa lähtuda maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 2 teisest lausest. Linna piiridesse jääva riigimaantee osa näol on tegemist tänavaga. Soovitud juurdepääsu asukoht jääb asulasisese teena tähistatud alale. Vastustaja põhjendus liiga lähestikku paiknevatest juurdepääsuteedest ei ole põhjendatud ka seetõttu, et vastustaja oleks nõus juurdepääsutee rajamisega üldplaneeringus näidatud asukohta, mis jääks aga olemasoleva juurdepääsutee ristmikule veelgi lähemale. Lubatud kiirusepiirang on mõlemal juhul samasugune (Valgasse suunduval sõidusuunal 70 km/h ja Tõrva suunas liikudes 90 km/h). Üldplaneeringu kaardile kantud tee asukohta ei saa pidada tee täpseks asukohaks. Tee täpse asukoha määramine ei olnud PlanS järgi üldplaneeringu eesmärk. Üldplaneeringu üldisusastet silmas pidades on juurdepääs määratud üldiselt Viljandi tn 82 kinnistult. Üldplaneeringu kaardil kujutatu täpne järgimine oleks ebamõistlikult koormav Viljandi tn 82 kinnistu omaniku jaoks. Maanteeamet ei ole erinevaid huve nõuetekohaselt kaalunud ka siis, kui ta EhS § 99 lg 3 kohase nõusoleku andmisel saaks hinnata juurdepääsutee otstarbekust. Tähtsust ei oma, kas vaidlusalusel teelõigul ristumiskoha rajamine oleks võimalik 50 km/h kiirusepiirangu olemasolu korral. Vastustaja ei ole viidanud normidele, mis sellisel juhul 4(8)

3-17-2244 ristmiku rajamist võimaldaks. Maanteeamet ei saa otsustada ruumilise planeerimise küsimusi, sh küsimust, kas juurdepääs tuleks tagada Transpordi tn 11 kinnistu kaudu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Tallinna

Halduskohtu

Halduskohus pidas ekslikult kaebaja taotlust uueks nõusoleku andmise taotluseks, mitte haldusmenetluse uuendamise taotluseks. Haldusorgan peab hindama taotluse sisu ja vormistust, kuid ei saa sellega piirduda. Taotluse sisust tulenevalt on tegemist menetluse uuendamise taotlusega. Kaebaja viitas taotluses ka võrreldes 2015. aastaga toimunud asjaolude muutumisele. Menetluse kergekäeline uuendamine seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud menetluse tulemuse kehtimajäämise suhtes ja oleks vastuolus haldusmenetluse efektiivsuse nõudega. Maanteeameti põhimääruse kohaselt on ameti üheks põhiülesandeks riigimaanteedel ohutuks liiklemiseks tingimuste loomine ja liiklusohutuse suurendamine. Kooskõlastamine lähtub seetõttu nii liiklusohutusest kui riigitee konstruktsiooni säilimisest. Maantee projekteerimistingimused loovad tugeva eelduse, et ohutusnõudeid on järgitud. Halduskohus leidis ekslikult, et linna piires asuv tee on tänav. EhS § 92 lg-te 2 ja 3 eesmärki on valesti tõlgendatud. Eelnõu seletuskirja järgi oli mõistete määratlemise põhjuseks kaitsevööndi sätted. Teede projekteerimisele on võimalik kehtestada nõudeid EhS § 99 lg 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ järgi võivad nendeks olla maanteede projekteerimise nõuded või muud juhendmaterjalid, nt linnatänavate standard EVS 843:2016, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. Standardi kohaselt ei rakendata seda riigiteedel. Riigiteede projekteerimisel on soovitatav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti kokkuleppel võib seda Eesti standardit rakendada linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel. Seega tuleb maanteede projekteerimise tingimusi rakendada praegusel juhul tulenevalt standardis tehtud viitest. Maanteede projekteerimistingimuste kohaldamist tänavatele võib järeldada ka selle p-dest 2.3.1 (lg 1), 2.4.2 (lg 2 p 3), 2.5.1 (lg 2), 4.4 (lg 5) ja 5.2.3 (lg 1). EhS § 99 lg 3 kohase kooskõlastuse andmisel arvesse võetavate asjaolude ring ei ole piiratud, sest seal toodud loetelu on lahtine. Välistatud ei ole planeeringuga kehtestatud asukohanõude arvesse võtmine. Puuduvad nii detailplaneering kui ka projekteerimistingimused, mistõttu on üldplaneeringust lähtumine põhjendatud. Üldplaneeringus on leitud üldine kokkulepe erinevate huvide tasakaalustamiseks. Lähtumine üldplaneeringust oli seetõttu õige. Praegusel juhul ei ole tegemist üldplaneeringu järgse asukoha täpsustamisega, sest juurdepääsutee on kavandatud üldplaneeringujärgsest juurdepääsust ca 100 m kaugusele. Tee rajamiseks ehitusloa andmine soovitud asukohta ei ole võimalik, sest see oleks vastuolus üldplaneeringuga (EhS § 42 lg 1). Üldplaneeringust võivad tuleneda omandipiirangud. Üldplaneeringuga kavandatud juurdepääsutee loob juurdepääsu riigimaanteele kolmele kinnistule; soovitud asukohta tee ehitamisel jääks juurdepääsuta Transpordi tn 11 kinnistu. Maanteeamet ei saa üldplaneeringut sellisel viisil ümber hinnata.

3-17-2244 Halduskohus pidas kaebaja taotlust õigesti uueks nõusoleku saamise taotluseks, mitte menetluse uuendamise taotluseks. Apellant leiab ekslikult, et maantee projekteerimisnormid kohalduvad ka linnatänavate ehitamisele. Kui linnaliikluses on liiklustihedus suurem, tuleks paljusid linnatänavaid käsitada II klassi maanteena ja ristmikud poleks lubatud sagedamini kui 1000 m järel. See ei vasta tegelikkusele. Kehtiva planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga transpordi ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldine asukoht ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 8 lg 3 p 8 sätestas samuti üldplaneeringu ülesandena teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldpõhimõtete määramise. Tee täpse asukoha määramiseks on teised võimalused, nt detailplaneering. Ekslik on seetõttu vastustaja arusaam, et juurdepääsutee asukoht on üldplaneeringuga üheselt määratud. Jääb arusaamatuks, kuidas ohustab taotletud juurdepääsutee rajamine liiklusohutust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

tühistamiseks

alust.

3-17-2244 linna piires ning pärast olemasolevat sissesõiduteed kooli juurde ei ole tee tähistatud asulasisese teena. Kiirusepiirang 70 km/h kehtib kogu ulatuses selle kinnistu kõrval Valga poole suunduval sõidusuunal, Valgast väljuval suunal on kiirusepiirang 90 km/h. Koolist eemal ei ole kinnistul aktiivset majandustegevust. Planeeringuga ette nähtud ühine juurdepääsutee kooli ja kaebaja kinnistule ei ole kooli pidaja ega õpilaste huvides.

3-17-2244 kohaldamise otsustamisel kaalutlusruum. Samuti võimaldab standard erandite tegemist ning vastustajal on seega kaalutlusruum üksikjuhtumil selle nõuete järgimise vajalikkuse osas. Hinnata tuleb seetõttu mitte üksnes maanteede projekteerimistingimuste p 5.2.1 lg-st 2 tulenevaid tingimusi, vaid ka erinevate isikute huve juurdepääsu asukoha osas ja muid alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi. Tähtsust omab nii asjaolu, et kooli juurdepääsu kasutavate isikute ja laste huvides ei ole, kui sama juurdepääsuteed kasutavad kooli juurde sõitjad ja raskeveokid, Transpordi tänava kaudu juurdepääsu võimalused või nende puudumine, lubatud sõidukiirus ja tee kuju soovitud juurdepääsutee ristumise asukohas Viljandi tänavaga, aga ka kavandatava juurdepääsutee kasutamise kavandatav sagedus.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.