lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2244/20

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 28.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-2244/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2968
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2244

Haldusasi

OÜ PM Kaubandusgrupp kaebus Maanteeameti 1. septembri 2017. a kirja nr 15-2/17-00014/541 ja 2. oktoobri 2017. a vaideotsuse nr 2-3/17-00135/587 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2018. a otsus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – OÜ PM Kaubandusgrupp, esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja – Maanteeamet, esindajad Mariliis Toom ja Kristo-Taavi Ruus Kaasatud haldusorgan – Haridusja Teadusministeerium, esindaja Tea Varrak

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maanteeameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. jaanuari 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-2244 muutmata.
2.Mõista Maanteeametilt OÜ PM Kaubandusgrupp apellatsioonimenetluse menetluskulud 100 (ükssada) eurot.

kasuks

välja

Jätta Maanteeameti apellatsioonimenetluse menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28. detsembril 2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-17-2244 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ PM Kaubandusgrupp esitas 27.07.2015 Maanteeametile taotluse loa saamiseks ja tehniliste tingimuste väljastamiseks, et rajada mahasõit Valga linnas Viljandi tänava lõpus enne linna piiri Valga-Uulu maantee km 1,66/1,67 juures. Maanteeamet jättis taotluse rahuldamata, leides, et see on vastuolus teede- ja sideministri 28.09.1999 määrusega nr 55 kinnitatud „Maanteede projekteerimisnormide“ p-ga 5.2.1.
2.OÜ PM Kaubandusgrupp esitas 01.08.2017 Maanteeametile avalduse nõusoleku saamiseks mahasõidu rajamiseks Valgas Valga-Uulu maanteelt üle Viljandi tn 82 kinnistu kaebaja omandil olevale kinnistule Viljandi tn 82c (katastritunnus 85401:001:2230). Viljandi tn 82 kinnistu on riigi omandis (riigivara valitseja on Haridus- ja Teadusministeerium). Taotluse kohaselt on Haridus- ja Teadusministeerium andnud põhimõttelise nõusoleku teeservituudi seadmiseks ja määratlenud selle võimaliku asukoha koolihoonest (Jaanikese kool) võimalikult kaugele. Teisi samaväärseid võimalusi juurdepääsu rajamiseks ei ole, sest ülejäänud naaberkinnistute omanikud ei pea servituudi seadmist võimalikuks. Teed läbiks 5 kuni 7 sõidukit (sh 2 kuni 3 veokit) päevas. Mahasõit jääks Valga linna piiridesse (Valga-Uulu maanteel on sel kohal piirkiirus 90 km/h).
3.Maanteeameti 01.09.2017 kirjas nr 15-2/17-00014/541 selgitati, et kuna Maanteeamet on 31.07.2015 jätnud kaebaja varasema samasisulise taotluse rahuldamata, tuleb uut taotlust käsitada menetluse uuendamise taotlusena. Menetluse uuendamise aluseid ei ole. Kehtivas Valga linna üldplaneeringus on juurdepääs Viljandi tn 82c kinnistule näidatud Viljandi tn 82 kinnistult.
4.OÜ PM Kaubandusgrupp vaide eelnimetatud kirja peale jättis Maanteeamet 02.10.2017 vaideotsusega nr 2-3/17-00135/587 rahuldamata. Mahasõidu asukoha määramisel tuleb lähtuda üldplaneeringust. Planeeringust ei nähtu, et juurdepääs on sellest asukohast kavandatud vaid Viljandi tn 82 juurde. Olemasolev liikluskeskkond ei toeta soovitud ristumiskoha asukohas kiirusepiirangut 50 km/h. Valga Linnavalitsuse lubadus tõsta asula algust tähistav liiklusmärk ümber ei ole asjakohane, sest maantee on riigi omandis.
5.OÜ PM Kaubandusgrupp esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 01.09.2017 kirja ja 02.10.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning Maanteeameti kohustamiseks taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja ei taotlenud menetluse uuendamist, vaid esitas uue taotluse. Juurdepääsutee on vajalik kaebaja kinnistu sihipäraseks kasutamiseks. Nõusoleku andmisest keeldumisel ei ole Maanteeamet teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Kinnistul toimub kaubabetooni tootmine, ehitus-lammutusjäätmete ümbertöötlemine ning kruusa ja liiva müük. Kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Haridus- ja Teadusministeerium on nõustunud kaebaja kasuks teeservituudi seadmisega ja seadnud selleks kaebaja arvates põhjendatud tingimuse, et juurdepääsutee rajataks Viljandi tn 82 kinnistul asuvast koolimajast võimalikult 2(8)

3-17-2244 kaugele, et tagada ohutus kooli juures. Olemasolev sissesõidutee Viljandi tn 82 kinnistule ei ole sobiv, sest see kulgeb maanteelt otse koolimaja peaukseni ja tee pikendamine kaebaja kinnistuni eeldab tee rajamist kooli vahetusse lähedusse. Kaebaja kinnistule toimub juurdepääs läbi Transpordi tn 9 kinnistu, ent selle omanik ei ole servituudi seadmisega nõustunud. Kaebaja soovitud lahendus ei ole vastuolus maantee projekteerimisnormidega. Neis kasutatud ristmiku mõiste sisustamisel tuleb lähtuda liiklusseaduse (LS) § 2 p-st 68. Kaebaja soovitud lahenduse realiseerimine ei ole seetõttu käsitatav ristmiku ehitamisena. Kaebajale vajaliku juurdepääsu rajamiseks piisab üherajalisest teest. Isegi kui mahasõitu käsitada ristmikuna, ei oleks selle rajamine normidega vastuolus, sest Valga-Uulu maantee on IV klassi maantee, kavandatav juurdepääsutee asub sirgel hea nähtavusega lõigul ning lähima mahasõiduni jääks ca 165 m.

Maanteeamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Menetluse uuendamata jätmine on menetlustoiming. Valga linna üldplaneeringu kehtestamise ajal (01.06.2007) kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 3 p 8 kohaselt oli üldplaneeringu eesmärgiks mh teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Üldplaneeringu järgne asukoht ristumiskoha rajamiseks Valga-Uulu maanteelt Viljandi tn 82c kinnistule ei ühti olemasoleva Viljandi tn 82 juurdepääsuteega. Planeeringukohane lahendus võimaldab juurdepääsu nii Viljandi tn 82, 82c kui ka Transpordi tn 11 kinnistutele. Tee projekteerimise normide p 5.2.1 lg 1 järgi ei ole soovitud ühendus mitte mahasõit, vaid samatasandiline ristmik. IV klassi maanteel peab vähim ristmikevaheline kaugus olema 300 m. Soovitud ristmik on olemasolevast ca 130 m kaugusel. Liikluskeskkond ei toeta kiirusepiirangu 50 km/h kehtestamist, sest sõidukijuht ei taju seal sisenemist asula liikluskeskkonda ega pruugi olla valmis olukorra muutusteks. Ekslik on kaebaja väide, et Viljandi tn 82c kinnistule juurdepääs puudub. See toimub üle Transpordi tn 9 kinnistu.

7.Haridus- ja Teadusministeerium ei pea võimalikuks Viljandi tn 82c kinnistule juurdepääsu Viljandi tn 82 kinnistule viiva olemasoleva mahasõidu ega üldplaneeringus tähistatud ala kaudu. Olemasolev tee viib Valga Jaanikese kooli õppehoone peaukseni ja üldplaneeringus tähistatud ala läbib kooli puhke- ja mänguala. Kool on erivajadustega õpilastele, kelle ohutuse ja lapsesõbraliku arengukeskkonna tagamiseks ei saa nõustuda puhkeja mänguala kasutamisest loobumisega. Olemasolevat teed kasutatakse samuti puhke- ja mängualale liikumiseks. Kooliga mitteseotud transpordi korraldamiseks ja raskemasinatega läbimiseks ei peaks seda kasutama.
8.Tallinna Halduskohtu 26.01.2018 otsusega rahuldati kaebus, tuvastati, et Maanteeamet keeldus õigusvastaselt kaebaja 01.08.2017 taotluse alusel teega ühendamiseks kooskõlastuse andmisest, tühistati Maanteeameti 02.10.2017 vaideotsus ja kohustati Maanteeametit kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks ja kooskõlastuse andmise uueks otsustamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 215 eurot.

3(8)

3-17-2244 Keeldumine kooskõlastuse andmisest on toiming, mitte haldusakt. Seetõttu ei ole võimalik selle tühistamine. Küll aga välistab kooskõlastuse andmata jätmine ehitusloa saamise ja toiming on halduskohtus vaidlustatav. Menetlustoimignu põhjendused ei pea vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid tagama kaebeõiguse kasutamise võimaluse (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-62-08 ja 3-3-1-82-14). Kaebaja ei esitanud menetluse uuendamise taotlust. Kooskõlastuse andmiseks ei ole sätestatud tähtaega ega keeldu taotluse korduvaks esitamiseks. Haldusmenetluse uuendamise vajadus on juhul, kui uue taotluse esitamine on välistatud. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Maanteeamet on 01.09.2017 kirjas koosmõjus vaideotsusega kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning viidanud varasematele keeldumise põhjustele. Ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohaselt tuleb olemasoleva teega ühendamisel ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded materjalidele, mõõtudele, konstruktsioonile ja tehnoloogiale. Sätet tuleb mõista nii, et esmalt tuleb tee omanikult saada põhimõtteline nõusolek ja pärast ehitusprojekti valmimist saada kooskõlastus, mille andmisel kontrollitakse üksnes varasemate tingimustega arvestamist. Tee omanikul ei ole alust keelduda nõusoleku andmisest põhjusel, et otstarbekam oleks lahendada juurdepääs teisest asukohast. Nõusoleku andmisest võib keelduda, kui lahendus oleks vastuolus tee projekteerimise normidega. Küsimus lahenduse kooskõlast planeeringutega tuleb lahendada projekteerimistingimuste või ehitusloa andmise raames, mitte EhS § 99 lg 3 kohase kooskõlastuse andmisel. Vastustaja selgitas õigesti, et kaebaja soovib ristmiku rajamist. Maanteede projekteerimisnormides on ristmiku mõistel erinev tähendus kui liiklusseaduses. LS ei reguleeri teedeehitust. Ekslik on aga vastustaja seisukoht, et soovitud lahendus on vastuolus maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-ga 2. Lähim ristumiskoht ca 130 m kaugusel on Viljandi tn 82 juurdepääsutee, mis asub aga asulas. EhS § 92 lg 2 kohaselt on maantee väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Linnas paiknev tee on tänav (EhS § 92 lg 3). Tee osas, mis paikneb linnas, ei saa lähtuda maanteede projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 2 teisest lausest. Linna piiridesse jääva riigimaantee osa näol on tegemist tänavaga. Soovitud juurdepääsu asukoht jääb asulasisese teena tähistatud alale. Vastustaja põhjendus liiga lähestikku paiknevatest juurdepääsuteedest ei ole põhjendatud ka seetõttu, et vastustaja oleks nõus juurdepääsutee rajamisega üldplaneeringus näidatud asukohta, mis jääks aga olemasoleva juurdepääsutee ristmikule veelgi lähemale. Lubatud kiirusepiirang on mõlemal juhul samasugune (Valgasse suunduval sõidusuunal 70 km/h ja Tõrva suunas liikudes 90 km/h). Üldplaneeringu kaardile kantud tee asukohta ei saa pidada tee täpseks asukohaks. Tee täpse asukoha määramine ei olnud PlanS järgi üldplaneeringu eesmärk. Üldplaneeringu üldisusastet silmas pidades on juurdepääs määratud üldiselt Viljandi tn 82 kinnistult. Üldplaneeringu kaardil kujutatu täpne järgimine oleks ebamõistlikult koormav Viljandi tn 82 kinnistu omaniku jaoks. Maanteeamet ei ole erinevaid huve nõuetekohaselt kaalunud ka siis, kui ta EhS § 99 lg 3 kohase nõusoleku andmisel saaks hinnata juurdepääsutee otstarbekust. Tähtsust ei oma, kas vaidlusalusel teelõigul ristumiskoha rajamine oleks võimalik 50 km/h kiirusepiirangu olemasolu korral. Vastustaja ei ole viidanud normidele, mis sellisel juhul 4(8)

3-17-2244 ristmiku rajamist võimaldaks. Maanteeamet ei saa otsustada ruumilise planeerimise küsimusi, sh küsimust, kas juurdepääs tuleks tagada Transpordi tn 11 kinnistu kaudu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9.Maanteeameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada 26.01.2018 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

Tallinna

Halduskohtu

Halduskohus pidas ekslikult kaebaja taotlust uueks nõusoleku andmise taotluseks, mitte haldusmenetluse uuendamise taotluseks. Haldusorgan peab hindama taotluse sisu ja vormistust, kuid ei saa sellega piirduda. Taotluse sisust tulenevalt on tegemist menetluse uuendamise taotlusega. Kaebaja viitas taotluses ka võrreldes 2015. aastaga toimunud asjaolude muutumisele. Menetluse kergekäeline uuendamine seaks ohtu menetlusosaliste õiguspärase ootuse lõppenud menetluse tulemuse kehtimajäämise suhtes ja oleks vastuolus haldusmenetluse efektiivsuse nõudega. Maanteeameti põhimääruse kohaselt on ameti üheks põhiülesandeks riigimaanteedel ohutuks liiklemiseks tingimuste loomine ja liiklusohutuse suurendamine. Kooskõlastamine lähtub seetõttu nii liiklusohutusest kui riigitee konstruktsiooni säilimisest. Maantee projekteerimistingimused loovad tugeva eelduse, et ohutusnõudeid on järgitud. Halduskohus leidis ekslikult, et linna piires asuv tee on tänav. EhS § 92 lg-te 2 ja 3 eesmärki on valesti tõlgendatud. Eelnõu seletuskirja järgi oli mõistete määratlemise põhjuseks kaitsevööndi sätted. Teede projekteerimisele on võimalik kehtestada nõudeid EhS § 99 lg 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ järgi võivad nendeks olla maanteede projekteerimise nõuded või muud juhendmaterjalid, nt linnatänavate standard EVS 843:2016, kui sellega luuakse tingimused ohutuks liiklemiseks. Standardi kohaselt ei rakendata seda riigiteedel. Riigiteede projekteerimisel on soovitatav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti kokkuleppel võib seda Eesti standardit rakendada linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel. Seega tuleb maanteede projekteerimise tingimusi rakendada praegusel juhul tulenevalt standardis tehtud viitest. Maanteede projekteerimistingimuste kohaldamist tänavatele võib järeldada ka selle p-dest 2.3.1 (lg 1), 2.4.2 (lg 2 p 3), 2.5.1 (lg 2), 4.4 (lg 5) ja 5.2.3 (lg 1). EhS § 99 lg 3 kohase kooskõlastuse andmisel arvesse võetavate asjaolude ring ei ole piiratud, sest seal toodud loetelu on lahtine. Välistatud ei ole planeeringuga kehtestatud asukohanõude arvesse võtmine. Puuduvad nii detailplaneering kui ka projekteerimistingimused, mistõttu on üldplaneeringust lähtumine põhjendatud. Üldplaneeringus on leitud üldine kokkulepe erinevate huvide tasakaalustamiseks. Lähtumine üldplaneeringust oli seetõttu õige. Praegusel juhul ei ole tegemist üldplaneeringu järgse asukoha täpsustamisega, sest juurdepääsutee on kavandatud üldplaneeringujärgsest juurdepääsust ca 100 m kaugusele. Tee rajamiseks ehitusloa andmine soovitud asukohta ei ole võimalik, sest see oleks vastuolus üldplaneeringuga (EhS § 42 lg 1). Üldplaneeringust võivad tuleneda omandipiirangud. Üldplaneeringuga kavandatud juurdepääsutee loob juurdepääsu riigimaanteele kolmele kinnistule; soovitud asukohta tee ehitamisel jääks juurdepääsuta Transpordi tn 11 kinnistu. Maanteeamet ei saa üldplaneeringut sellisel viisil ümber hinnata.

10.Kaebaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 5(8)

3-17-2244 Halduskohus pidas kaebaja taotlust õigesti uueks nõusoleku saamise taotluseks, mitte menetluse uuendamise taotluseks. Apellant leiab ekslikult, et maantee projekteerimisnormid kohalduvad ka linnatänavate ehitamisele. Kui linnaliikluses on liiklustihedus suurem, tuleks paljusid linnatänavaid käsitada II klassi maanteena ja ristmikud poleks lubatud sagedamini kui 1000 m järel. See ei vasta tegelikkusele. Kehtiva planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga transpordi ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldine asukoht ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 8 lg 3 p 8 sätestas samuti üldplaneeringu ülesandena teede ja tänavate asukoha ning liikluskorralduse üldpõhimõtete määramise. Tee täpse asukoha määramiseks on teised võimalused, nt detailplaneering. Ekslik on seetõttu vastustaja arusaam, et juurdepääsutee asukoht on üldplaneeringuga üheselt määratud. Jääb arusaamatuks, kuidas ohustab taotletud juurdepääsutee rajamine liiklusohutust.

11.Haridus- ja Teadusministeerium jääb halduskohtus esitatud seisukoha juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse Apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 200 p 1 alusel jätta rahuldamata.

tühistamiseks

alust.

13.Kaebaja ei ole esitanud varasema, 2015. aastal toimunud menetluse uuendamise taotlust. Kuigi taotlus on sama sisuga – Valga linnas riigiteelt juurdepääsutee rajamiseks nõusoleku saamine kaebaja kinnistule –, ei tulene õigusaktidest keeldu esitada sellise nõusoleku saamiseks korduvalt taotlusi ega ette nähtud kindlat tähtaega, mille kestel selline taotlus tuleb esitada ning mille möödumise järel tuleks nõusoleku taotlejal nõuda varasema otsustuse ümbervaatamiseks menetluse uuendamist. Nõusoleku andmisest keeldumisel ei ole sellist tagajärge, mis välistaks uue samasuguse taotluse esitamise. Vastustaja arvamus, et selline olukord ei kaitse isiku õigusi kõige paremini, on ekslik: kui kaebaja peaks praegusel juhul ära näitama ka asjaolude muutumise võrreldes 2015. aastaga, oleks tema taotluse rahuldamiseks rohkem nõudeid kui uue taotluse esitamise korral.
14.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu arvamust, et Maanteeamet ei saa EhS § 99 lg 3 kohast tee omaniku nõusolekut andes hinnata juurdepääsu asukoha otstarbekust või kooskõla tee projekteerimise normidega ja planeeringuga. Rajatavate teede riigiteedega ühenduskohtades ohutuse tagamine – nagu avalikel teedel ohutu liikluse tagamine tervikuna – on Maanteeameti ülesanne, tulenevalt LS üldisest eesmärgist tagada liiklusohutus (§ 1), tee omaniku kohustusest hoolitseda tee ohutuse eest (§ 52 lg 3) ja selle seadusega Maanteeametile pandud arvukatest muudest ülesannetest. Ohutuse tagamise eesmärgi saavutamise parimate viiside leidmisel tuleb hinnata ka seda, millised on parimad juurdepääsuteede asukohad, et tagada liikluse ohutus ja sujuvus. Tee projekteerimise normid on samuti kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks. Maanteeameti otsustusruum ei ole seejuures piiratud üksnes õigusnormidega, vaid ka planeeringutega. Vastustaja viitas õigesti EhS § 19 lg 1 p-le 1, mille kohaselt peab ehitise omanik (praegusel juhul riik) tagama ehitise (tee) vastavuse planeeringule.
15.Üldplaneeringuga on ette nähtud juurdepääsutee rajamine kaebaja kinnistule Valga-Uulu maanteelt üle Viljandi tn 82 kinnistu. Selle kinnistu kõrval paiknev maanteelõik asub Valga 6(8)

3-17-2244 linna piires ning pärast olemasolevat sissesõiduteed kooli juurde ei ole tee tähistatud asulasisese teena. Kiirusepiirang 70 km/h kehtib kogu ulatuses selle kinnistu kõrval Valga poole suunduval sõidusuunal, Valgast väljuval suunal on kiirusepiirang 90 km/h. Koolist eemal ei ole kinnistul aktiivset majandustegevust. Planeeringuga ette nähtud ühine juurdepääsutee kooli ja kaebaja kinnistule ei ole kooli pidaja ega õpilaste huvides.

16.Üldplaneeringu seletuskirjas ei ole juurdepääsutee asukohta täpsemalt kirjeldatud. Puuduvad andmed, et üldplaneeringu menetluses oleks mõni isik väljendanud huvi, et juurdepääsutee kaebaja kinnistule peab asuma kindlasti kooli juures või tuleks kooli juurde ja kaebaja kinnistule ette näha Valga-Uulu maanteelt sama mahasõit. Kaasatud haldusorgan ega kaebaja ise seda oluliseks ei pea ja Maanteeamet ei ole tuvastanud ka ühegi muu isiku, nt naaberkinnistute omanike sellist huvi. Arvestades vaidlusaluse juurdepääsutee kasutamise vähest intensiivsust, ei ole sellise huvi olemasolu ka usutav. Elamud ei paikne juurdepääsuteele kummalgi juhul lähedal. Ringkonnakohus jagab seetõttu halduskohtu seisukohta, et mahasõidu asukoht on üldplaneeringu joonisel kujutatud umbkaudsena ning tee projekteerimine samale kinnistule teise asukohta ei ole üldplaneeringuga vastuolus.
17.EhS § 99 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrus „Tee projekteerimise normide“ § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse maanteede projekteerimisnorme avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel. EhS § 92 lg 2 järgi on maantee väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tee, mis paikneb linnas, alevis, või alevikus, on tänav (EhS § 92 lg 3). Seega tuleb linnade või alevite vahelise tee seda osa, mis paikneb linnas, pidada tänavaks. Viljandi tn 82 kinnistuga piirnev Valga-Uulu maantee osa paikneb Valga linnas ja on seega tänav. Tee projekteerimise normide § 1 lg 1 ei võimalda sellele tee osale kohaldada maanteede projekteerimisnorme.
18.Vastupidist ei saa järeldada ka levinud praktikast, kus linnasiseselt ei ole ristmikevahelist kaugust ka väga tiheda liiklusega teedel, mis jätkuvad väljaspool linna piire maanteena, piiratud minimaalselt ühe kilomeetriga või 500 meetriga, seda eriti suuremate linnade südames.
19.Määruse kehtestaja ei ole olnud siiski järjekindel. Vastustaja viitab õigesti, et maanteede projekteerimisnormides on esitatud nõudeid ka tänavate projekteerimisele juhul, kui see on osa teest, mille muu osa on maantee. Projekteerimisnormide p-des 2.3.1 (lg 1), 2.4.2 (lg 2 p 3), 4.4 (lg 5) ja 5.2.3 (lg 1) on sõnaselgelt käsitletud nõudeid tee projekteerimiseks osas, milles seda tuleb EhS § 92 lg 3 järgi pidada tänavaks. Projekteerimisnormid ei ole määruse § 1 lg 1 suhtes madalamalseisvad normid, sest need on kehtestatud sama õigustloova aktiga. Tegemist on erinormidega määruse § 1 lg 1 suhtes. Kuigi õigusselguse põhimõttega oleks kooskõlas vaid lahendus, kus määruse § 1 lg-s 1 viidataks otseselt projekteerimisnormides tehtud eranditele ja mõnel juhul nende kohaldamisele ka tänavate projekteerimisele, ei saa neist viidetest järeldada, et määruses käsitatakse maantee mõistet erinevalt ehitusseaduses kasutatud mõistetest. Selline tõlgendus oleks ilmselgelt õigusselguse põhimõttega vastuolus, arvestades, et projekteerimisnormides ei ole tee, maantee ega tänava mõisteid defineeritud. Projekteerimisnormide p 2.5.1 lg-s 2 ei ole regulatsioon sõnaselgelt suunatud sellise teelõigu projekteerimisele, mis paikneb asulas, sest liikluse rahustamise võtteid saab rakendada maanteeks oleval osal ka tee puhul, mis mõnes osas on tänav (paikneb linnas, alevis või alevikus).
20.Maantee projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 2 ei ole seetõttu praegusel juhul kohaldatav.
21.Tee projekteerimise normid ei nõua tänavate projekteerimisel linnatänavate standardi järgimist. Seetõttu ei ole selle standardi kohaldamine kohustuslik ning vastustajal on standardi 7(8)

3-17-2244 kohaldamise otsustamisel kaalutlusruum. Samuti võimaldab standard erandite tegemist ning vastustajal on seega kaalutlusruum üksikjuhtumil selle nõuete järgimise vajalikkuse osas. Hinnata tuleb seetõttu mitte üksnes maanteede projekteerimistingimuste p 5.2.1 lg-st 2 tulenevaid tingimusi, vaid ka erinevate isikute huve juurdepääsu asukoha osas ja muid alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi. Tähtsust omab nii asjaolu, et kooli juurdepääsu kasutavate isikute ja laste huvides ei ole, kui sama juurdepääsuteed kasutavad kooli juurde sõitjad ja raskeveokid, Transpordi tänava kaudu juurdepääsu võimalused või nende puudumine, lubatud sõidukiirus ja tee kuju soovitud juurdepääsutee ristumise asukohas Viljandi tänavaga, aga ka kavandatava juurdepääsutee kasutamise kavandatav sagedus.

22.Eeltoodust tulenevalt ei olnud vastustajal vaidlustatud toimingu tegemisel vältimatu jätta taotlus rahuldamata ning kaalutlusõigust kasutati vigadega. Halduskohus rahuldas kaebuse õigesti. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
23.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellandi menetluskulud jätta HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajalt välja mõistmata. Kaebaja taotleb vastustajalt apellatsioonimenetluses esindajatasu väljamõistmist summas 100 eurot. Taotlus tuleb rahuldada. Menetluskulusid tõendab advokaadibüroo arve ja ringkonnakohtu arvates ei ole esindajatasu põhjendamatult suur või ebamõistlik.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja