3-19-45 28. august 2019, Jõhvi Ülle Polluks Nord Kaubakeskus OÜ kaebus Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – Nord Kaubakeskus OÜ, lepingulised esindajad: vandeadvokaat Mikk Lõhmus ja vandeadvokaat Merli Mäesalu Vastustaja – Sillamäe linn, õigusnõunik Deniss Iškin Kaasatud haldusorgan esindaja Kaidi Sulg
–
volitatud
esindaja
Maanteeamet,
volitatud
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu tõendina tuleohutusekspert Toomas Randmaa poolt koostatud dokument „Evakueerimisala puudutav teedevõrgu analüüs Sillamäe linnas, Viru pst 35 kinnistul“.
2.Jätta Nord Kaubakeskus OÜ kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.09. (k.a) 2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ta
menetlusabi
taotleb,
eelkõige
esitama
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sillamäe Linnavolikogu kehtestas 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni p-ga 1 detailplaneeringu „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneering“. Nimetatud detailplaneeringuga plaanib Sillamäe linn muu hulgas likvideerida Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise.
1.1.Nord Kaubakeskus OÜ esitas 09.01.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud osas 29.11.2018 otsuse nr 62 kehtivuse peatamist.
1.2.Tartu Halduskohus jättis 21.01.2019 määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja esitas 21.01.2019 määruse peale määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 19.02.2019 määrusega määruskaebuse rahuldamata.
1.3.Tartu Halduskohus võttis 04.03.2019 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Sillamäe linna (määruse resolutsiooni p 1), kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest (määruse resolutsiooni p 2), kaasas halduskohtumenetlusse haldusorganina Maanteeameti (määruse resolutsiooni p 3) ja kohustas Maanteeametit esitama seisukoha kaebuse osas 21 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
1.4.Kaasatud haldusorgan esitas 25.03.2019 kohtule omapoolse seisukoha.
1.5.Vastustaja esitas 26.03.2019 kohtule vastuse kaebusele.
1.6.Kaebaja esitas 16.04.2019 kohtule vastuväited seoses vastustaja poolt esitatud taotlusega menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu või kaebuse tagastamiseks kaebeõiguse puudumise tõttu.
1.7.Tartu Halduskohus jättis 23.04.2019 määrusega rahuldamata vastustaja taotlused haldusasja menetluse lõpetamise kohta ja määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus menetluses.
1.8.Kaebaja esitas kohtule 05.07.2019 kokkuvõtliku seisukoha ja taotluse dokumentaalse tõendi osas.
1.8.Vastustaja esitas kohtule 12.07.2019 täiendava seisukoha ning 27.08.2019 vastuväited kaebaja menetluskuludele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus rikub kaebaja õigusi ja on formaalselt ning materiaalselt õigusvastane. Vaidlusalune otsus on motiveerimata. Üldplaneeringust ja detailplaneeringust tulenes kaebajale õigustatud ootus, et planeeringule vastavaid tegevusi ei saa tulevikus kergemeelselt muuta. Sellega on kaebaja arvestanud ja tegi suuremaid investeeringud Viru pst
35 kaubanduskeskusesse. Tallinn-Narva maantee ja Kauba tee ristmiku kaudu külastab valdav enamus kaebuse esitaja kliente kaubanduskeskust. Tallinn-Narva maantee ja Kauba tee ristmiku sulgemine toob kaasa olukorra, kus nii transiidiliikluse klient kui kohalik klient ei külasta kaebaja kaubanduskeskust, kuna Tallinna ja Sillamäe keskuse poolt tulles juurdepääsutee pikeneb ja mööduda tuleb eelnevalt kahest teisest kaubanduskeskusest. Kaebaja leiab, et otsusega rikutakse tema õigust võrdsele kohtlemisele ja ettevõtlusvabadust. Detailplaneering on vastusolus ka Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. Vastustaja on detailplaneeringu kehtestamisel rikkunud kaalutlusõigust. Käesoleval juhul on vastustaja kaalutlusõiguse rikkumisega otsustanud Kauba teele eelistada Geoloogia tänavat. Sealjuures on eelistuse selgitused detailplaneeringus kallutatud ja eelistuste põhjendused nõuetekohaselt, läbipaistvalt ning kõigile arusaadavalt motiveerimata. Kaebaja kaasati planeerimismenetlusse vaid formaalset. Detailplaneeringust ei nähtu üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalutlusi. Arvestatud on vaid liiklusalaseid eesmärke. Maanteede projekteerimisnormid ei ole kaebaja arvates kohaldatavad ja vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud ekslikest asjaoludest ja eeldustest. Norme on kasutanud suvaõiguse alusel. Vastustaja on oma seisukohtades ja normide kohaldamises vastuoluline ning põhjendamatult riivanud kaebaja õigusi. Detailplaneeringu materjalides ei ole kõiki kaalutlusi otsuse langetamisel kajastatud/käsitletud. Detailplaneeringus on täiesti käsitlemata ettevõtluskeskkonnas, ühistranspordikorralduses ja sotsiaalkeskkonnas tekkivate mõjude aspektid, mida ka maavanem on pidanud väga oluliseks. Kaebaja arvates andis vastustaja eelise konkurentidele. Vastustaja ei olnud otsuse vastuvõtmisel erapooletu.
2.1.Vastustaja on jätnud olulised asjaolud ja avalikud huvid arvestamata. Juhul, kui sama lahendust hinnata majanduslike mõjude ja sotsiaalsete mõjude kaudu, oleks olnud objektiivne välja tuua, et võivad esineda selged ja mõõdetavad negatiivsed mõjud elanikkonna liikumisele. Käesoleval juhul on vaidlustatav otsus vastuolus seadusega ja kahjustab avalikke huve, mis on suunatud mitmekesise ja kvaliteetse linnaruumi tagamisele, vajalike ja ohutute juurdepääsude tagamisele linnakeskkonnas, samuti üldise jätkusuutliku arengu tagamisele ning avalikkuse osalemisele ruumilises planeerimises. KSH eelhinnang on kaalutlusvigadega, ebapiisav ega toetu objektiivsetele uuringutele.
2.2.Sellest tulenevalt palus kaebaja tühistada Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1.
3.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
3.1.Vastustaja leiab, et vaidluse ese saab hõlmata vaid detailplaneeringu lahendust maantee ja Kauba tee ristumise osas. Eeltoodud põhjusel ei ole võimalik tühistada vaidlusalust haldusakti täielikult juba ainuüksi sel põhjusel, et suurele alale kehtestatud detailplaneering ei puuduta kogu ulatuses kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist saab analüüsida ainult Detailplaneeringu lahenduses maantee ja Kauba tn ristumise osas.
3.2.Vastustaja seadis kahtluse alla ekspertide pädevuse, kelle arvamusetele tugines kaebaja ning palus nende ekspertide arvamused jätta tähelepanuta. Vastustaja leiab, et menetlusvälise isiku seisukohtadega ei saa tõendada linnal planeerimisotsuste pädevuse olemasolu või selle puudumist, menetlusnormide rikkumist ega planeerimisdiskretsiooni teostamist ning asjaolu, kas on jälgitud diskretsiooni piire ja kas võimalikud kaalutlusvead on viinud asja ebaõige otsustamiseni. Kaebaja poolt asja materjalidele lisatud asjatundja arvamused ei ole planeeringumaterjalid ning nende dokumentide tõendiks sobivuse hindamisel tuleb arvestada, et eksperti pole kaasatud „Halduskohtumenetluse seadustiku“ alusel ja et kaebaja ei soovinud
asjatundja arvamusi esitada väga pika planeerimismenetluse käigus, vaid pärast planeerimismenetluse lõppemist. Vastustaja ei näe menetluslikku võimalust käsitleda Kaur Lassi arvamust eksperdi arvamuse ega dokumentaalse tõendina lisaks eelpool toodud põhjustele ka põhjusel, et tema eksperdi teadmised ei ole tõendatud.
3.3.Vastustaja selgitusel Detailplaneeringu lahendus tuleneb üldplaneeringu lahendusest, välja arvatud täpsustused, mis puudutasid sisuliselt maantee ja linnatänavate ristumisi. Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Kaebaja arvamus, et üldplaneeringus oli Kauba tee määratud põhitänavana, on ekslik, samuti polnud üldplaneeringu skeemil märgitud samatasandilise ristumisena olemasolevaid ja ka projektiga säilivaid järgmisi ristumisi: Tööstuse tn, L. Tolstoi tn, M. Rumjantsevi tn, Geoloogia tn. Seega, oli üldplaneeringu muutmine põhjendatud.
3.4.Vastustaja märkis, et eksperthinnangus jõuti ka järeldusele, et kogujatee tagab samaväärse või parema juurdepääsu Viru 35 kinnistule kõigilt põhimaantee ja mere vahelistelt Sillamäe linna kuuluvatelt kinnistutelt, transiitliikluse teenindamise jaoks on Viru 35 kinnistu jaoks võimalik lahendus välireklaami ja suunaviitade kasutamises. Kaebaja väide, et transiitliiklejad, kes sõidavad Tallinn-Narva maanteel, on Viru pst 35 kaubanduskeskuse sagedased külalised ja nende külastajate arv moodustab 50% kaubanduskeskuse külaliste üldarvust, on tõendamata ja ei vasta tõele. Kaebajal puudub mistahes kehtestatud üldplaneeringust tulenev abstraktselt kaitstav usaldus, et üldplaneeringuga kindlaks määratud tingimused jäävad ajas muutumatuks, seda eriti osas, mis ei puuduta temale kuuluvat kinnistut, ning olukorras, kus ta kinnistu omandamisel on teadlik menetlusest, mis võib viia üldplaneeringu muutmiseni. Halduskohus 21.01.2019. a määruse, punktis 10.3 ja Tartu Ringkonnakohus 19.02.2019. a määruse, punkt 16 tuvastasid, et tegelikult on juurdepääse kolm, kuid kaebaja väide ei oma vaidluses tähendust, sest vaidlustatud Detailplaneering ei reguleeri Viru pst 35 kinnistult juurdepääse avalikult kasutatavale teele (vaidlustatud detailplaneering ei muutnud olemasolevat olukorda).
3.5.Vastustaja arvates on detailplaneeringu menetlus toimunud vastavalt seadusele ning detailplaneeringu kehtestamise otsus on põhjalikult kaalutletud. Kaebuse väidetest ei selgu, milles seisneb vaidlustatud haldusakti kaalutlusviga. Detailplaneeringu alusel ei kavandata tegevusi, millega kaasnevad olulised negatiivsed mõjud. Seega, keskkonnamõju hinnati ja eelhinnang koostati vastavalt KeHJS-le. Eelhinnang vastab normidele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgile. Kaebaja on ainsa alternatiivina pakkunud, et linnatänavate ristumine maanteega oleks Kauba teel – seda alternatiivi on linn hinnanud. Muudeks alternatiivideks pole kaebaja nõusolekut andnud, sh keeldus kaebaja otsustavalt järelevalvemenetluses kompromissi kokkuleppest.
3.6.Detailplaneeringu üheks olulisemaks eesmärgiks oli Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu rekonstrueerimine, milleks realiseeriti üldplaneeringus ettenähtud kogujatee, et eraldada transiitliiklus ja kohalik liiklus, ühtlasi tuli vähendada ristumiste arvu, et üldplaneeringus olid maanteega ristuvateks märgitud kõik olemasolevad ristumised, tuli üldplaneeringut selles osas täpsustada. Vastustaja hindab detailplaneeringuga kehtestatud lahendust ka kaebajale soodsaks, sest kohalike elanike võimalused poodi külastada muutuvad paremaks. Juhul, kui Viru pst 35 kaubanduskeskuses on kaubavalik halvem kui linna uuemates kauplustes, suundub transiitliikleja ilmselt teistesse keskustesse ja seda mitte ligipääsetavuse, vaid kaubavaliku kaalutlusel.
3.7.Tegelikult ei muutu inimeste harjumuspärased liikumisteed planeeringulahenduse tulemusel oluliselt, sotsiaalne infrastruktuur jääb toimima muutusteta, muutus toimub
linnatänavatele maanteelt juurdepääsu osas – siinkohal on peamiseks argumendiks liiklejate ohutus. Kuigi maanteelt lähtuv linnasisene transiitliiklus suunatakse Geoloogia tn kaudu, säilib Kauba tee funktsioon ligipääsude tagamisel, sihtkohani jõudmisel, aga ka sotsiaalse suhtluse keskkonnana.
3.8.Vastustaja ei nõustunud kaebajaga, et väidetavalt oli ta normide kohaldamisel vastuoluline. Vastustaja on teinud kohases menetluses põhjalikult kaalutletud otsuse, seejuures on antud hinnang Kaebaja vastuväidetele, neid on mitmel korral kontrollitud, sh lisaks seaduses ettenähtud menetlusele korraldatud täiendavaid avalikustamisi, tellitud lahendusele ekspertiis, samuti on Detailplaneeringu üle teostatud järelevalvet, sh pakuti kaebajale võimalust jõuda kompromissini, millest kaebaja otsustavalt keeldus.
3.9.Kokkuvõttes oli vastustaja arvamusel, et haldusakt on piisavalt motiveeritud, kaalutletud on asjas tähtsust omavaid asjaolusid, põhjendus hõlmab olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (olulisi asjaolusid pole jäetud tähelepanuta) ning puuduvad kaalutlusvead, mis tinginuks asja teistsuguse otsustamise. See tähendab, et otsus on ratsionaalne ja eelistatud alternatiivi osas oli selge eelistus.
3.10.Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
4.Halduskohtumenetlusse kaasatud haldusorgan oli arvamusel, et vaidlusaluse korraldusega kehtestatud detailplaneering on kooskõlas kehtiva Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja E20 teemaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringus on põhimaantee käsitletud Jõhvi-Sillamäe lõigul oluliselt muudetava teelõiguna. Teemaplaneeringu realiseerimist Sillamäe linna lõigu rekonstrueerimine ei takista. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Maanteeamet on riigiteede projekteerimisel lähtunud majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ olenemata asjaolust, kas riigitee asub linna territooriumil või mitte. Ühtlasi leidis Maanteeamet, et liikluslahenduse kavandamisel tuli muu hulgas lähtuda Teede- ja Sideministri 28.09.1999.a määrusest „Tee projekteerimise normid“.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja taotluse dokumentaalse tõendi haldusasja materjalide juurde lisamise kohta (I), selgitab kaebuse piirid (II) vaatab läbi subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse (III), seejärel vaatab läbi populaarkaebuse (IV) ning viimasena otsustab menetluskulude jagamise üle (V). I
6.Kaebaja esitas 08.07.2019 kohtule täiendava seisukoha, milles taotles kohtult dokumentaalse tõendi vastuvõtmist haldusasja juurde. Nimelt taotles kaebaja tuleohutusekspert Toomas Randmaa poolt koostatud dokument „Evakueerimisala puudutav teedevõrgu analüüs Sillamäe linnas, Viru pst 35 kinnistul“. Vastustaja ei ole selle üle 12.07.2019 seisukohas vaielnud.
6.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Sama paragrahvi
lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
6.2.Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt 08.07.2019 esitatud taotlus dokumentaalse tõendi vastuvõtmise kohta on lubatud. Taotlus on esitatud tähtaegselt ja põhjendatud. Tuleohutuseksperdi poolt koostatud arvamust saab pidada tõendiks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähenduses. Kohus märgib, et kaebus on esitatud muu hulgas ka avalikes huvides (populaarkaebus), millest tuleneb, et poolte vahel käib vaidlus selle üle, kas kehtestatud detailplaneering on kooskõlas avalike huvidega. Järelikult, tuleohutuseksperdi arvamust juurdepääsude kohta Viru pst 35 kinnistule ja lähiümbrusele saab pidada asjakohaseks tõendiks populaarkaebuse osas. Kohus märgib täiendavalt, et eksperdiarvamuse koostanud isik on kuuenda taseme tuleohutusekspert, kes on ühtlasi pädev hindama muu hulgas päästetehnika jaoks juurdepääsude tagatust kinnistule. Kohus ei tuvastanud ka HKMS § 62 lg-s 3 sätestatud aluseid tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta.
6.3.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebaja taotluse ja võtab tõendina vastu tuleohutusekspert Toomas Randmaa poolt koostatud dokumendi „Evakueerimisala puudutav teedevõrgu analüüs Sillamäe linnas, Viru pst 35 kinnistul“. II
7.Vastustaja oli arvamusel, et vaidluse ese saab hõlmata vaid vaidlusaluse otsusega kehtestatud detailplaneeringut maantee ja Kauba tee ristumise osas. Kaebajal puudub kokkupuude kehtestatud detailplaneeringuga, mis hõlmab kogu Sillamäe linna territooriumil kulgeva Tallinna-Narva maanteelõiku ja selle lähiümbrust.
7.1.HKMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt kaebuse rahuldamisel on kohtul otsuse resolutsioonis õigus tühistada haldusakt osaliselt või täielikult. Tartu Halduskohus võttis 04.03.2019 määrusega kaebuse menetlusse, mis oli esitatud Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1 tühistamiseks. Nähtuvalt haldusasja materjalidest kehtestas Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni p-ga 1 detailplaneeringu „Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneering“. Nimetatud detailplaneeringuga plaanib vastustaja muu hulgas likvideerida Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise. Tulenevalt õiguskirjandusest saab kohus tühistada nii vormistuslikud eraldiseisvad elemendid (punkte või muul viisil erastatud sätteid kui ka n-ö mõttelisi osi.1 HKMS § 41 lg 1 sätestab, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Kohus nõustub vastustajaga, et subjektiivse õiguste kaitse aspektidest lähtudes esineb kaebajal nii õiguslik kui ka faktiline kokkupuude kehtestatud detailplaneeringuga ainult Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise sulgemise osas. Kaebuse põhjenduste kohaselt, mis on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmiseks, piirdub vaidluse ese Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise sulgemisega. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et subjektiivsete õiguste kaitse motiivil esitatud kaebuse nõudeks on Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1 tühistamine
HKMS kommenteeritud väljaanne 2013 lk 51.
osas, mis puudutab Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise sulgemist. Kaebuse kohaselt ei heida kaebaja vastustajale ette, et kehtestatud detailplaneeringuga, mis näeb muu hulgas ette ka kahetasandilise ristmiku rajamise I. Pavlovi ja Tallinna-Narva maantee ristumisel, aga samuti Turu tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise likvideerimise. Seega saab kaebust tõlgendada nii, et subjektiivsete õiguste kaitsmiseks esitatud kaebuse eesmärgiks oli Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 resolutsiooni punkti 1 tühistamine vaid osas, millega plaanitakse Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise sulgemist. Järelikult analüüsib kohus subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse põhjendatavust vaid Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise sulgemise osas.
7.4.Kohtule esitatud avalike huvide kaitseks esitatud kaebuses väitis kaebaja, et vaidlusaluse otsusega kehtestatud detailplaneering on terviklikult vastuolus avalike huvidega. Seega, populaarkaebuse raames vaidlustab kaebaja Sillamäe Linnavolikogu 29.11.2018 otsuse nr 62 punktiga 1 kehtestatud detailplaneeringut tervikuna. III
8.Haldusasja materjalide kohaselt käib pooltevaheline vaidlus järgmiste asjaolude üle: a) Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse osas 1) Kas kaebaja oli nõuetekohaselt kaasatud puudustatud isikuna haldusmenetlusse ja kas planeering oli koostatud koostöös kaebajaga; 2) Kas vaidlusalune otsus on põhjendatud; 3) Kas vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel oli vastustaja erapooletu; 4) Kas vaidlusalune otsus on kooskõlas Ida-Viru maakonna ja teemaplaneringuga; 5) Kas maanteede projekteerimisnormid on kohaldavad linnaterritooriumil; 6) Kas KSH-le antud eelhinnang oli piisav; 7) Kas vastustaja järgis kaalutlusreegleid; b) Avalike huvide kaitseks esitatud kaebuse osas 1) Kas vaidlusalune otsus kahjustab avalike huve (ohutute juurdepääsude, mitmekesise ja kvaliteetse linnaruumi, avalikuse osalemise detailplaneeringus ja jätkusuutliku arengu tagamata jätmine).
9.Esmalt märgib kohus, et linna poolt detailplaneeringu kehtestamise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses, mis on väljastatud kaalutlusõiguse alusel. HKMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
10.Selguse huvides analüüsib kohus vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust eespool välja toodud õiguslike küsimuste kaupa.
11.Kaebaja arvas, et vaidlusalune otsus on motiveerimata.
11.1.Kohtu hinnangul ei anna kaebuse esitaja toodud asjaolud ja väited alust kaebust rahuldada ja kohus põhjendab seda järgnevalt. Riigikohtu halduskolleegium on oma otsustes korduvalt
selgitanud, et erilist tähtsust omab haldusakti motiveerimine kaalutlusõiguse alusel väljaantavate haldusaktide puhul. Samas on ta täpsustanud, et haldusakti motiveering võib tuleneda ka dokumentidest, mis on sellele lisatud ja kättesaadavad. Riigikohus on oma 17.05.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-05 leidnud punktis 17, et „...ulatuslikemate aktide, sh detailplaneeringute kehtestamise otsuste korral, on põhjendatud nõuda põhimotiivide esitamist ka otsuses endas. Haldusaktis motiveeringu esitamise ebapiisavus ei too vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist, kui otsuse põhjendused tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest.
11.2.Kaebaja põhiväide seisneb selles, et tema hinnangul on detailplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane, kuna see on vastuolus haldusmenetluse seaduse §§-dega 54 ja 56. Kaebaja arvates ei sisalda haldusakt motiveeringut ja sellest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vastustaja detailplaneeringu kehtestamise otsus vastab HMS § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Otsus on põhjendatud nii faktiliselt kui ka õiguslikult, tuvastatavad on ka seosed faktiliste ajaolude ja õiguslike põhjenduste vahel. Juhul, kui kaebaja ei nõustu vaidlusaluses otsuses esitatud põhjendustega, et tähenda, et otsus ei vasta kirjalikule haldusaktile esitatavate nõuetele.
12.Kaebaja väitis, et vastustaja kaasas ta menetlusse vaid formaalselt, sisulist koostööd ei olnud.
12.1.Haldusasja materjalidest tuleneb, et vastustaja alustas detailplaneeringu koostamist Sillamäe Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 114. Seega, tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg-st 1, kuulub kohaldamisele 19.06.2012 seisuga kehtinud planeerimisseaduse regulatsioon. PlanS (v.r) § 3 lg 1 sätestas, et planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. PlanS (v.r) § 16 lg 1 p 5 kohaselt planeeringud koostatakse detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. PlanS (v.r) § 16 lg 4 p 2 kohaselt kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel, puudutatud isikuks on planeeritava maaala naaberkinnisasja omanik.
12.2.Pooled ei vaidle selle üle, kas detailplaneeringu algatamine oli nõuetekohaselt avalikustatud ja kas kaebaja oli puudutatud isikuna detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja ja vastustaja vahel toimus planeerimismenetluse käigus sisuline koostöö. Kaebaja heitis vastustajale ette, et sisulist koostööd (mõlemale osapoolele sobiliku lahenduse otsimine) ei ole vastustaja korraldanud. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et planeeringu koostamise ajast vastustaja poolt võetud kindel seisukoht Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise likvideerimise kohta ja selle seisukoha kaitsmine detailplaneeringu menetluse kestel ei tähenda, et vastustaja on koostööst keeldunud. Koostöö läbiviimise kohustus PanS (v.r) § 16 lg 1 p-s 5 sätestatud tähenduses linna ja kinnisasjade omanike vahel ei tähenda igal juhul linna poolt enda plaanidest taganemist kinnisasjade omanike huvide kasuks. Kaebaja ei eita seda, et vastustaja kaasas ta planeeringu kehtestamise menetlusse. Kaasamisele järgesid kavandatava planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste avalikud arutelud, mille käigus kohtusid kaebaja ja vastustaja esindajad koosolekutel. Planeeringu vastusvõtmisele järgnes selle avalik väljapanek, mille käigus oli kaebajal võimalus esitada vastustajale vastuväited ja ettepanekud ning seda ta tegi. Avaliku väljapaneku tulemuste kohta oli vastustaja poolt korraldatud ka avalik arutelu ning 11.06.2018
toimus kompromissi sõlmimise arutelu, kus osalesid muu hulgas kaebaja ja vastustaja esindajad.
12.3.Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on täitnud kaasamise, koostöö läbiviimise ja ärakuulamise kohustust täies mahus.
13.Kaebaja oli arvamusel, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel ei olnud vastustaja erapooletu. Kaebaja selgituste kohaselt võttis Sillamäe linnavolikogu poolt 29.11.2018 peetavast istungist osa ka üks linnavolikogu liige, kes on kaebaja konkureeriva kaubanduskeskuse omaniku sugulane ja kellel esines isiklik huvi Kauba tee ja Tallinn-Narva maantee ristumise likvideerimise vastu.
13.1.Kaebaja viitas HMS § 10 lg 1 p-le 4, mille kohaselt haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Kohus selgitab, et kaebaja poolt tehtud viide HMS § 10 lg-le 4 ei ole antud juhul asjakohane. Nimelt tulenevalt HMS § 10 lg-st 6 ei rakendata käesolevat paragrahvi Vabariigi Valitsuse ning kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse liikmete suhtes. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele kohaldub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 5, mis sätestas 29.11.2018 seisuga, et volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses (KVS) sätestatu kohaselt. KVS § 11 lg 1 p 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. KVS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et seotud isik käesoleva seaduse tähenduses on ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps.
13.2.Kaebaja teatas kohtule, et Viru pst 5 kinnistu, kus asub kaebaja kaubanduskeskusega konkureeriv kaubanduskeskuse omanik on OÜ Aragatis, kelle juhatuse liige on V. K, kes on ka AS Esfil Tehno juhatuse liige. Sillamäe linnavolikogu liige A. K. on V. K. sugulane ja ühtlasi ka AS Esfil Tehno nõukogu liige. Kohus märgib, et vastustaja ei ole eelpoolnimetatule vastu vaielnud. Samas registriandmete järgi on A.K. V.K poeg. Haldusasja materjalide kohaselt osales A.K Sillamäe volikogu liikmena 29.11.2018 peetaval istungil ja hääletas vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise poolt (t.l. 39). Seega, tuleb kõigepealt tuvastada, kas A.K.-l ja V.K-l võib esineda vaidlusaluse otsuse kehtestamiseks majanduslik huvi. Kohus on seisukohal, et antud juhul nimetatud isikutel selline huvi ei ole tuvastatav. Kohus selgitab, et kehtestatud planeeringuga likvideeritakse samuti väljasõit Turu teelt Tallinna-Narva maanteele (t.l. 175), mis oleks transiitklientide jaoks kõige lühem ja kiirem tee maanteelt V.K-le kuuluva kaubanduskeskuseni. Vastavalt detailplaneeringu liiklusskeemile, peab transiitklient V.K-le kuuluva kaubanduskeskuse juurde jõudmiseks läbima I. Pavlovi ja Tallinna-Narva maantee eritasandilise ristmiku ja sõitma lõuna poolt koguja tee kaudu teise kaubanduskeskuse (skeemil Maxima XX) juurde (t. l. 175) ja põhja poolt Rimi kaupluse juurde (t. l. 132). Sellisel juhul ei panda vaidlusaluse detailplaneeringuga V.K-d võrreldes kaebajaga paremasse olukorda ega looda äri ajamiseks soodsamaid logistilisi tingimusi. Järelikult puudub kohtul alus arvata, et V.K pojal A.K-l (volikogu liige) on olnud üldplaneeringu muutmise ja detailplaneeringu kehtestamise suhtes mingi isiklik majanduslik huvi, mistõttu ei olnud A.K osalemine detailplaneeringu vastuvõtmise hääletamisel vastusolus KOKS § 17 lg-ga 5.
14.Kaebaja leidis, et vaidlusalune otsus on vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu ja teemaplaneeringuga. Kohus ei nõustu kaebajaga. Kohus selgitab, et kehtestatud detailplaneeringu alusel eritasandilise ristmiku rajamine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega, on tema väited nimetatud ristmikut puudutavas osas asjakohatud. Detailplaneeringu ja Ida-Viru maakonnaplaneeringu eesmärgid ei lähe ka vastuollu, kuna mõlemad on suunatud liiklusohutuse tagamisele Tallinna-Narva maantee lõigul, mis läheb läbi Sillamäe linna. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 3 teisele lausele, ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Sellest tulenevalt jätab kohus analüüsimata kaebaja väited seoses detailplaneeringu lahenduse otstarbekusega Ida-Viru maakonnaplaneeringu suhtes.
15.Pooltel on erimeelsused KSH-le antud eelhinnangu osas. Kaebaja arvab, et eelhinnang on ebapiisav ja seetõttu on ka keskkonnaalased kaalutlused majanduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna osas puudulikud ega kajastu DP-s ega praegu sellele lisatud uuringutes ja menetlusdokumentides. KSH eelhinnangus puudub alternatiivide võrdlus.
15.1.Tulenevalt haldusasja materjalidest kooskõlastasid KSH algatamata jätmise eelnõu projekti, Maanteeamet, Keskkonnaamet ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kooskõlastuse ei ole andnud Ida-Viru Maavanem, kes 10.03.2017 kirjas nr 12-2/2017/672-2, 17.03.2017 kirjas nr 13-4/2017/773-2 ja 20.04.2017 nr 12-2/2017/672-4 toetas KSH algatamist. Vastustaja on 27.04.2017 otsuses nr 196 põhjendanud, miks ta ei nõustu Ida-Viru Maavanema 10.03.2017 kirjas nr 12-2/2017/672-2 esitatud ettepanekuga KSH algatamise kohta. Nimelt viitas vastustaja põhjendatult asjaolule, et kogujatee lisandumine maantee kõrvale on ette nähtud kehtiva üldplaneeringuga. Samas, detailplaneeringu alasse ei kuulu Tallinn-Narva maantee ja Sillamäe sadama raudtee ristmik, millele on Ida-Viru Maavanema kirjades viidatud. Ühtlasi arvestas vastustaja õigustatult asjaoluga, et Maanteeameti poolt on antud ehitusluba Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe Sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituseks, mille andmisel jäeti keskkonnamõju hindamine algatamata, tuginedes Põhimaantee 1 (E20) Tallinn-Narva ja Sillamäe Sadama raudtee kahetasandilise ristmiku ehituse ja Sillamäe linna lõigu ümberehituse tehnilisele projektile. Seega, nõustub kohus vastustajaga, et üldplaneeringu täpsustamist kogujatee ja maantee ristumiste asukoha osas ei saa käsitleda liiklusskeemi muutmisena suurel määral. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja poolt tehtud viited Ida-Viru maavanema kirjale ei ole antud vaidluse kontekstis asjakohased, kuna maavanem pidas vajalikuks KSH läbiviimist I. Pavlovi tn ja Tallinna-Maantee kahetasandilise ristumise osas, kuid mitte Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise osas. I. Pavlovi tn ja Tallinna-Narva maantee ristumine ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, seega kohus jätab neid vastuväited tähelepanuta.
16.Poolte vahel esineb vaidlus ka selle üle kas maanteede projekteerimisnormid on kohaldavad linnaterritooriumil. Kaebaja arvas, et vastustaja ei pidanud lähtuma majandus ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p-st 5.2.1 lg-st 2, mille kohaselt vähim ristmikevaheline kaugus on II klassi maanteel 1000 m. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan leidsid, et määrus on kohaldatav linna territooriumil. Kohus nõustub kaebajaga ja leiab, et vastustaja ekslikult tugines vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisel majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ p 5.2.1. lg-le 2. Määruse § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva määruse lisas sätestatud nõudeid avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisel. EhS § 92 lg 2 kohaselt on maantee väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja
jalakäijate liiklemiseks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et linnas, alevis või alevikus paiknev tee on tänav. Antud juhul paikneb Kauba tn (kohalik tee) ja riigi tee (põhimaantee) ristumine Sillamäe linna territooriumil. Tallinna Ringkonnkohus 28.11.2018 otsuses haldusasjas nr 3-172244 (OÜ PM Kaubandusgrupp vs. Maanteeamet) leidis, et projekteerimisnormid ei ole määruse § 1 lg 1 suhtes madalamalseisvad normid, sest need on kehtestatud sama õigustloova aktiga. Tegemist on erinormidega määruse § 1 lg 1 suhtes. Kuigi õigusselguse põhimõttega oleks kooskõlas vaid lahendus, kus määruse § 1 lg-s 1 viidataks otseselt projekteerimisnormides tehtud eranditele ja mõnel juhul nende kohaldamisele ka tänavate projekteerimisele, ei saa neist viidetest järeldada, et määruses käsitatakse maantee mõistet erinevalt ehitusseaduses kasutatud mõistetest. Selline tõlgendus oleks ilmselgelt õigusselguse põhimõttega vastuolus, arvestades, et projekteerimisnormides ei ole tee, maantee ega tänava mõisteid defineeritud. Projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-s 2 ei ole regulatsioon sõnaselgelt suunatud sellise teelõigu projekteerimisele, mis paikneb asulas, sest liikluse rahustamise võtteid saab rakendada maanteeks oleval osal ka tee puhul, mis mõnes osas on tänav (paikneb linnas, alevis või alevikus). Sellest tulenevalt leidis kohus, et maantee projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 2 ei ole kohaldatav linna või asula territooriumil.2 Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtuga ja märgib täiendavalt, et projekteerimisnormide p 5.2.1 lg-s 2 sätestatust lubab kõrvale kalduda projekteerimisnormide p 5.2.1 lg 4 kogujatee olemasolu korral.
17.Kaebaja arvas, et vastustaja rikkus kaalutlusreegleid.
17.1.Riigikohus on leidnud, et planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Samas leidis Riigikohus, et, et detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kohalik omavalitsus peab planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitma PES-st (PlanS-st) tulenevaid kohustusi, mh erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Lisaks leidis Riigikohus, et kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda.
17.2.Riigikohus on leidnud, et planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Lisaks leidis Riigikohus, et detailplaneeringu menetlemisel ja kehtestamisel diskretsiooniõiguse kasutamine eeldab seda, et kaalumisele võetakse kõik menetluses esitatud asjassepuutuvad väited ja seisukohad. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb tal piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Oluline on aga see, et planeeringuga on leitud erinevate vastanduvate huvide vahel mõistlik tasakaal. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma erandlikuks võimaluseks, millega tagatakse paindlikum reageerimisvõimalus muutuvatele oludele ja vajadustele.3
TlnRKo 3-17-2244, p-d 19-20 RKHKo 3-3-1-12-07, p 13
17.3.Kohus on seisukohal, et vaidlusalune otsus vastab eelpoolnimetatud kriteeriumidele. Vaidlusaluse otsuse põhjenduste kohaselt, tugines vastustaja lisaks maanteede projekteerimisnormidele ka üldisele liikluskorraldusele, selle funktsionaalsusele ning arvestas liiklusohutuse tagamise eesmärgiga. Vastustaja leidis, et planeeringu eesmärk on saavutatav vaid maanteega ristumiste arvu vähendamisega, vastasel juhul ei realiseeru planeeringu eesmärk transiit- ja kohaliku liikluse eraldamise osas ja kogujatee ehitusel puudub mõte. Seega, detailplaneeringu kehtestamisel ei lähtunud vastustaja pelgalt maanteede projekteerimisnormidest, vaid arvestas ka asjaoluga, et üldplaneeringiga ettenähtud maanteega ristumiste vähendamata jätmine ei vii planeeringu eesmärgini. Vastustaja selgitas, et seoses viimaste aastate jooksul liikluse tihenemisega, muutusid Kauba tee ja Turu tee ristumised maanteedega ohtlikeks. Kohus peab ka eluliselt usutavaks olukorda, kus paele kogujatee ehitamist, mis oli ettenähtud üldplaneeringuga, ei vastanud praktiline liikluse olukord Kauba tee, Turu tee ja koguja tee ristumise piirkonnas varem oodatud tulemusele ja liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks oleks põhjendatud Turu tee ja Kauba tee ristumised Tallinna-Narva maanteega likvideerida ehk teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Järelikult esines vastustajal üldplaneeringu muutmise vajadus ja see vajadus oli põhjendatud. Vaidlusaluse otsuse kohaselt on vastustaja arvestanud kaebaja poolt detailplaneeringu menetluse käigus esitatud vastuväidetega, on neid läbi töötanud ja esitas kohtu arvates asjakohased põhjendused vastuväidetega mittenõustumise kohta. Esitatud põhjendustes viitas vastustaja muu hulgas eksperdiarvamusele, kes leidis, et planeeringuga võivad küll kaasneda kaebaja majanduslikule olukorrale negatiivsed mõjutused (väiksemal määral transiitklientide arvu vähendamine), kuid need mõjud on minimaalsed ja leevendatavad vastavate meetmetega (maanteele infotahvlite paigutamine) õigeaegse pööramise sooritamiseks koguja teele. Sellele tuginedes otsustas vastustaja vaidlusaluses otsuses, et kehtestatud detailplaneeringust tulenev kaebaja subjektiivsete õiguste riive on proportsionaalne planeeringu eesmärgi saavutamise osas. Kohus nõustub vastustajaga ja märgib, et halduskohtumenetluse käigus ei suutanud kaebaja veenda kohut vastupidistes. Nimelt kaebaja väide, et kaebaja kaubanduskeskuse klientidest moodustab transiitklient 50%, jäi vastavate tõenditega kinnitamata. Pelgalt see asjaolu, et Kauba teed kasutab võrreldes Geoloogi tn rohkem autojuhte, ei tõenda kaebaja väidet transiitklientide osas. Kauba teed saavad kasutada ka kohalikud autojuhid, kes liiguvad kogujateelt kaubanduskeskuse või korterimajade suunas ja vastupidi. Eluliselt ei ole ka usutav, et kaebaja kaubanduskeskuse põhikliendiks oleks just transiitklient. Kohus rõhutab, et lähim juurdepääs Tallinna-Narva maanteelt Kauba teeni on varaseemast ainult umbes 300 meetri kaugusel. Seega, kaubanduskeskuseni on võimalik autoga jõuda nii maanteelt kui ka kohalikest teedest. Kohtu arvates väärib tähelepanu ka see asjaolu, tulenevalt haldusasja materjalidest toob detailplaneeringu lahendus (ohtlike ristumiste likvideerimine) ilmselgelt endaga kaasa kohalike klientide jaoks (autosid kasutavad kliendid) parimad võimalused jõuda kiiremini ja ohutult Viru pst 35 asuva kaubanduskuseni. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on omistanud kaebaja majandusliku olukorrale võimalikele negatiivsetelete mõjutustele õige kaalu ning õigustatult leidis, et liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine Sillamäe linna territooriumil on antud juhul ülekaalukam, kui kaebaja huvi Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise säilitamiseks. Vaidlusaluse otsuse kohta on kaebajal võimalik paigutada maanteele infotahvlid, mis selgitavad transiitliiklejate teekonda kaebaja kaubanduskeskuseni. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et antud planeeringuga on leitud erinevate vastanduvate huvide vahel mõistlik tasakaal. Vaidlusaluse otsuse põhjenduste osaline ekslikkus (viide maanteede projekteerimistingimuste p 5.2.1. lg-le 2) Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee likvideerimise küsimuses ei too kaasa haldusakti tühistamist, kuna vaidlusaluse otsus ei tugine ainult projekteerimistingimuste p 5.2.1. lg-le 2.
17.4.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalune otsus vastab HMS §-s 54 sätestatud nõuetele ja on formaalselt ning materiaalselt õiguspärane. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse, mis on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, rahuldamata. IV
18.Populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida üksnes akti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla ka abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebus teenib üksnes avalike huvide kaitset. Populaarkaebuse korral on kitsendatud ka kohtu volitused kontrollida kaalutlusõiguse kasutamist ning hinnata akti motiveerituse piisavust. Küsimuse sellest, mida ja kuidas planeeringualale rajada, saab planeeringu kehtestamisel samuti otsustada üksnes haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel planeeringulahendust, sh hinnata näiteks seda, kas planeeringualale paigutatud hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud.
19.Kaebaja väitis, et avalikkus jäi detailplaneeringu menetlusse nõuetekohaselt kaasamata. Kohus leiab, et kaebaja etteheited seoses avalikkuse kaasamisega planeerimismenetlusse on alusetud. Vaidlusaluse otsuse kohaselt toimus neljal korral kavatseva detailplaneeringu avalik väljapanek ja neljal korral avalik arutelu. Avalikel aruteludel laekusid ettepanekud ja vastuväited. Ettepanekutele ja vastuväidetele on esitatud vastused ja tehtud parandused detailplaneeringus. Samuti toimus 23.05.2018 arvestamata jäetud vastuväidete arutelu järelevalve teostava organi osavõtul ja 11.06.2018 kompromissi arutelu. Sellest tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et avalikkus jäi planeerimismenetlusse kaasamata või kaasamine ei olnud piisav. Kohus selgitab, et kaebajal puudub õigus taotleda populaarkaebuse raames teiste äriühingute või isikute erahuvide kaitset.4 Seega, jätab kohus kaebaja väited, seoses sellega, et detailplaneeringu menetlusel on jäetud teste äriühingute huvid arvestamata, tähelepanuta.
20.Kaebaja arvas, et detailplaneeringu realiseerimisel saaksid avalikud huvid oluliselt kahjustada, kuna Kauba tn juurdepääs (maanteelt) ei puuduta ainult kaubanduskeskust, vaid ka elanikke, koole jt osapooli ning kogu terviklikku linna liiklusskeemi. Detailplaneeringus ei ole üldse hinnatud lahenduse elluviimise majanduslikke ja sotsiaalsed mõjusid ning liikumisskeemi muutust suuremas (ehk kogu Sillamäe linna) kontekstis. Eelhinnangus puuduvad kaalutlused ja viited otsuste aluseks olevatele uuringutele ja ka aadress nendega tutvumiseks.
20.1.27.04.2017 seisuga kehtinud PlanS § 142 lg 6 sätestas, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. 27.04.2017 kehtinud KeHJS v.r § 33 lg 2 sätestas, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang.
RKHKo 3-3-1-84-08.
Vastustaja on kõiki materjale ja kogutud infot analüüsides ning eelhinnangule tuginedes asunud 27.04.2017 otsuses nr 196 seisukohale, et mingeid negatiivseid mõjutusi väljaspool planeeringuala ei esine. Seetõttu asuti seisukohale, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on õiguspärane ja põhjendatud. Kaebaja ei ole põhistanud vastupidist, rääkimata oma sellekohaste väidete tõendamisest.
20.2.Asja materjalidest nähtub samuti, et juba eelhinnang sisaldas kogu vajalikku infot ning oli koostatud piisava põhjalikkusega selleks, et eelhinnangu pinnalt hinnata keskkonnamõju strateegilise hindamise alustamise vajalikkust või mittevajalikkust. Kohus ei näe ka põhjust arvata, et Viru pst 35 asuva kaubanduskeskuseni ja Kauba tee lähiümbruses olevate korterelamuteni oleks liigipääs päästetehnikale Kauba tee ja Tallinna-Narva maantee ristumise likvideerimise tõttu oluliselt raskendatud. Haldusasja materjalide kohaselt asub Geoloogia tn ja Tallinna-Narva maantee ristmik likvideeritavast ristmikust vaid ca 300 m kaugusel. Geoloogia tn ja Kauba tee on ühendatud standardile vastava kogujateega. Seega, kriisiolukorras Narvast lisajõududena saabuv päästetehnika pääseb takistamatult Kauba teen piirkonnas asuva objektini läbi Geoloogia tn ja Tallinna-Narva ristmiku ja ning läbi koguja tee. Jõhvi suunalt appi tulenev päästetehnika jõuab Kauba teele läbi I. Pavlovi ja Tallinna-Narva ristumise ning koguja tee. Järelikult, Kauba tn ja Tallinna-Narva ristmiku likvideerimisega ei pikene päästetehnika või muu sõiduki teekond Kauba tn lähiümbruses asuva objektini. Kohtule teadaolevatel andmetel korraldatakse päästetehnika juhtidele spetsiaalset väljaõpet, et mitte eksida teekonna valikul, aitavad ka spetsiaalsed navigatsiooniseadmed. Kohus ei nõustu ka eksperdiga, et kitsa kogujatee ja rohkete pöörete ning väiksete pöörderaadiuste tõttu oleks raskendatud juurdepääs Viru pst 35 kinnistule ja elamurajoonile. Vastustaja kinnitusel vastab koguja tee standardile. Koguja tee ja Kauba tee ristumise pildid on olemas haldusasja materjalide hulgas. Nendest nähtub, et ristmiku pöörderaadius on piisavalt suur, et siin saaks raskusteta manööverdada päästeauto või muu eritehnika (vt tl. 91). Lisaks märgib kohus, et juurdepääs Viru pst 35 lähedal olevale elamurajoonile on olemas ka J. Gagarini tn kaudu (tl. 146).
20.3.Kohus ei nõustu kaebajaga, et seoses kehtestatud detailplaneeringuga kaasneb autode liiklusekasv, mis toob omakorda kaasa negatiivsed tagajärjed Geoloogia tn elanikele ja koolilastele (väheneb nende turvalisus). Kohus selgitab, et Kauba tn jääb alles. Jääb alles ka Koguja tee, mis ühendab Kauba tn ja Geoloogia tn (vt eelpool toodud põhjendusi). Koguja tee ja Geoloogia tn ristumine tuleb koheselt peale mahasõitu maanteelt (tl. 107 p. 18). Seega, need autojuhid, kelle sihtkohaks on Viru pst 35 kinnistu või selle lähiümbruses asuv elamurajoon, praktiliselt ei kasuta Geoloogia tn. Järelikult kehtestud detailplaneeringu tõttu ei tõuse Geoloogia tn liikluskoormus. Sellest tulenevalt on alusetu kaebaja väide, et detailplaneeringuga kaasneb oht koolilastele ja elamute elanikele, kes viibivad Geoloogia tn piirkonnas.
20.4.Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringust tulenevad sotsiaalsed mõjud on pigem positiivsed.
21.Kokkuvõtvalt märgib halduskohus, et antud asjas läbi viidud menetlus oli läbipaistev ja avalikkust igakülgselt kaasav ning lähtuti mõistlikest, arusaadavatest ja läbipaistvatest kaalutlustest, mille osas sai ka kaebaja menetluse jooksul korduvalt oma seisukohti esitada ja teda on korduvalt ka avalikel aruteludel ära kuulatud. Diskretsiooni piire ületatud ei ole ja kuna vastustaja käitus igati õiguspäraselt, on Sillamäe territooriumil kulgeva Tallinn-Narva maanteelõigu ja selle lähiümbruse detailplaneeringu menetlus ning selle kehtestamise otsus samuti õiguspärased.
22.Eeltoodust tulenevalt jääb populaarkaebus rahuldamata.
V
23.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.