Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.07.2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/040578-3 määruskaebuse esitajaid solidaarselt tasuma maksusumma 748 800 eurot seoses 7 680 000 sigareti tootmisega.
2.Määruskaebuse esitajad esitasid 16.08.2018 vaide MTA 17.07.2018. a maksuotsusele.
3.MTA jättis 13.09.2018. a vaideotsusega nr 6-1/4176-2 vaide rahuldamata. MTA leidis, et kuigi Harju Maakohus ei tuvastanud 06.04.2017. a otsuses nr 1-17-2537 ega saanudki tuvastada seda, et määruskaebuse esitajad oleksid tubakatooteid tootnud, kuna süüdistud ei hõlmanud tubakatoodete tootmist, saab tuginedes kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditele lugeda tuvastatuks asjaolu, et määruskaebuse esitajad tegelesid ebaseadusliku sigarettide tootmisega. MTA selgitas, et
tootmiskohast on leitud sigarettide tootmiseks vajalikku aparatuuri ning sigarettide tootmise jälgi: tubakatolmu, sigarettide välispaberit, filtripulkasid ja tubakapaki osi. Tootmishoone oli antud määruskaebuse esitajale (ik XXXX ) rendile. O. Litvjakov on andnud selgitused, mille kohaselt ta oli teadlik, et tootmiskohas tootsid sigarette määruskaebuse esitajad. Samuti on tootmishoonest leitud määruskaebuse esitajate DNA-profiilidega kokkulangevat DNA-d. Lisaks nähtus määruskaebuse esitaja (ik XXXX) arvutist, et on tehtud päringuid sigarettide tootmiseks vajalike seadmete kohta.
4.Määruskaebuse esitajad esitasid 12.10.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid MTA 17.07.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/040578-3 tühistamist. Määruskaebuse esitajate hinnangul on asjas iseseisev maksumenetlus läbi viimata. Määruskaebuse esitaja (ik XXXX ) suhtes on rikutud ärakuulamisõigust ja talle ei toimetatud enne maksuotsuse tegemist kätte kontrollaktigi. Asjas ei ole tõendatud, et määruskaebuse esitajad oleksid tegelenud salasigarettide tootmisega. Lisaks on maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. Määruskaebuse esitajad taotlesid kaebuses ka keerulise majandusliku olukorra tõttu riigilõivu tasumisest vabastamist.
5.Tartu Halduskohus 16.10.2018. a määrusega jättis rahuldamata määruskaebuse esitajate taotluse nende riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, jättis kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajatele tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest riigilõivu 2x750 euro tasumiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 4 tulenevalt leidis halduskohus, et mõlemal määruskaebuse esitajal tuleb tasuda riigilõiv summas 750 eurot. Halduskohus märkis, et kuigi määruskaebuse esitajad on esitanud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse, põhjendades, et kaebajate majanduslik olukord on keeruline, pole määruskaebuse esitajad esitanud ühtki dokumenti, mis tõendaks, et isikud on maksejõuetud. Halduskohus leidis, et ka HKMS § 111 lg 1 alusel on määruskaebuse esitajate eduväljavaated antud kaebuses kasinad. Seega jättis halduskohus määruskaebuse esitajate taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning oli seisukohal, et kummalgi määruskaebuse esitajal tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot. Halduskohus möönis, et tasumisele kuuluv riigilõiv on suur, kuid puudub alus riigilõivu summa vähendamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Määruskaebuse esitajad esitasid 02.11.2018 määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 16.10.2018. a määruse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule teises kohtukoosseisus kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning sealhulgas menetlusabi taotluse lahendamiseks. Määruskaebuse esitajad möönavad, et taotlus menetlusabi võimaldamiseks oli küllalt napisõnaline, kuid samas on halduskohtul endal võimalused vastavat taotlust kontrollida tehes järelepärimisi pankadesse, Maksu- ja Tolliametisse ja mujale. Määruskaebuse esitajad ei olnud teadlikud, et nad peaksid tõendama oma maksejõuetust. HKMS kohaselt ei pea menetlusabi saamiseks tõendama oma maksejõuetust, vaid asjaolu, et isik ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasuda. Halduskohus oleks määruskaebuse esitajate hinnangul pidanud andma määruskaebuse esitajatele tähtaja menetlusabi taotluse puuduse kõrvaldamiseks ja HKMS § 115 lg 2 kohaselt majandusliku seisundi teatise ja võimalusel muude tõendite esitamiseks oma maksejõulisuse kohta. Halduskohus ei pidanud aga vajalikuks üldse kontrollida, kas määruskaebuse esitajatel on tegelik vajadus menetlusabi järele või mitte. Lisaks ei nõustu määruskaebuse esitajad sellega, et kaebuse eduväljavaated on kasinad. Vaidlustatud maksuotsus tugineb asjaolule, et aktsiisimaksu kohustus on tekkinud kauba ebaseadusliku tootmise tõttu. Harju Maakohtu 06.04.2017. a otsusega nr 1-17-2537 ei ole
tuvastatud, et määruskaebuse esitajad oleksid sigarette tootnud ning neid ka ei süüdistatud selles. Määruskaebuse esitajad tunnistati süüdi sigarettide hoidmises ja edasitoimetamises. Asjaolu, kas määruskaebuse esitajatele saab omistada sigarettide tootmist 7 680 000 ühiku ulatuses, on fakti küsimus ja seda hakatakse käesolevas haldusvaidluses arutama ja tuvastama. Maksuotsuses ja sellele eelnenud kontrollaktis puuduvad viited tõsikindlatele tõenditele, mis kinnitaksid, et määruskaebuse esitajad oleksid tegelenud sigarettide tootmisega ja kvalifitseeruksid aktsiisi maksjateks. Määruskaebuse esitajad märgivad, et halduskohus ei ole üldse arvestanud, et maksusumma 748 800 euro määramise õiguspärasusest sõltub määruskaebuse esitajate edasine elukorraldus ja muu kaasnev, mistõttu on see vaidlus neile eluliselt oluline. Samuti on halduskohus jätmas määruskaebuse esitajatele muljet, et halduskohus ei saa selle asja edasisel lahendamisel olla objektiivne, mistõttu paluvad määruskaebuse esitajad ringkonnakohtul võtta seisukoht, kas siin võiks esineda kohtuniku taandumise alus. Kuivõrd määruskaebuse esitajad on kaebusega vaidlustanud ühte haldusakti, peaks RLS § 60 lg 4 kohaselt olema riigilõiv määruskaebuse esitajatele kokku 750 eurot, mitte mõlemale eraldi 750 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.10.2018. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
9.HKMS § 115 lg 2 kohaselt lisab taotleja taotlusele allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad. HKMS § 116 lg 2 sätestab, et taotleja majandusliku seisundi hindamisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 186. TsMS § 186 lg 5 ls 1 kohaselt võib kohus menetlusabi taotlejalt nõuda esitatud andmete põhistamist või täiendavate dokumentide ja andmete esitamist või nõuda teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitajate tähelepanus sellele, et kuigi kohtul on tõepoolest õigus määruskaebuse esitajate taotluse kontrollimiseks tõendeid koguda, ei ole kohtul sellist kohustust.
10.HKMS § 2 lg-st 5 tuleneb halduskohtu selgitamiskohustus. Seejuures peab kohus seletamiskohustuse täitmisel arvestama aga ka menetlusosalise teadmisi ja võimekust. Kuigi HKMS § 55 lg 1 reguleerib avalduses oleva puuduse kõrvaldamist, on HKMS § 116 lg-s 2 ja TsMS §-s 186 sätestatu HKMS § 55 lg 1 suhtes eriregulatsioon menetlusabi taotluse osas, mis võimaldab kohtul HKMS § 55 lg-t 1 mitte kohaldada. Olukorras, kus määruskaebuse esitajaid esindab vandeadvokaat, kelle piisavaid erialaseid teadmisi puudusteta menetlusabi taotluse esitamiseks tuleb eeldada, ei olnud halduskohtul selgitamiskohustuse täitmiseks vajalik anda määruskaebuse
esitajatele võimalust HKMS § 115 lg-s 2 nimetatud tõendite esitamiseks. Seejuures peab ringkonnakohus oluliseks ka seda, et halduskohus ei tuginenud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel mitte ainult määruskaebuse esitajate majanduslikule olukorrale, vaid ka kaebuse ebapiisavatele eduväljavaadetele.
11.HKMS § 59 lg-st 1 tuleneb menetlusosalise kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kuivõrd ka määruskaebusest nähtub, et määruskaebuse esitajad on teadlikud, et nad peavad menetlusabi taotluse esitamisel tõendama asjaolu, et nad ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, on arusaamatu, miks nad ei ole HKMS § 115 lg-s 2 nimetatud tõendeid koos menetlusabi taotlusega või vähemalt koos määruskaebusega esitanud. Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitajate tähelepanu sellele, et HKMS § 28 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. HKMS § 28 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist, esindajat või nõustajat võib kohus trahvida. Samuti on kohtul HKMS § 32 lg 4 alusel õigus menetlusest esindaja kõrvaldada, kui esindaja ei ole võimeline nõuetekohaselt menetluses osalema, sealhulgas kui ta on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna, samuti kui ta on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist.
12.Kuigi halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajate menetluses osalemise eduväljavaated on kasinad, selgitab ringkonnakohus, et see ei tähenda seda, et halduskohus oleks hinnanud kaebuse ilmselgelt perspektiivituks. Aluse riigilõivust vabastamata jätmiseks annab ka olukord, kui halduskohtu hinnangul jääb kaebus suure tõenäosusega rahuldamata, kuid rahuldamata jätmine ei ole siiski kahtlusteta kindel. Seejuures ei ole halduskohtul kaebuse eduväljavaadete hindamiseks menetlusabi andmisel enne kaebuse menetlusse võtmist vajalik koguda ning hinnata kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse eduväljavaated ei ole käesoleval juhul piisavad, et oleks põhjendatud määruskaebuse esitajatele menetlusabi andmine.
13.Käesoleval juhul ei ole halduskohus tuginenud menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel sellele, et määruskaebuse esitajate menetluses osalemine on ebamõistlik HKMS § 111 lg 3 mõttes, vaid sellele, et halduskohtu hinnangul ei ole piisavat alust eeldada, et määruskaebuse esitajate kavandatav menetluses osalemine on edukas HKMS § 111 lg 1 kohaselt. Kuivõrd halduskohus leidis, et määruskaebuse esitajate eduväljavaated ei ole piisavad, et neile HKMS § 111 lg 1 alusel menetlusabi anda, ei olnud halduskohtul vajadust analüüsida täiendavalt menetluses osalemise edukust HKMS § 111 lg 2 mõttes.
14.HKMS § 104 lg 1 ls 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. RLS § 60 lg-st 4 tulenevalt tuleb käesoleva kaebuse esitamisel tasuda riigilõiv summas 750 eurot. HKMS § 104 lg 1 ls 3 sätestab, et mitme isiku ühise kaebuse korral tasub riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Seega tuleb mõlemal määruskaebuse esitajal käesoleva kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõiv 750 eurot.
15.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2018. a määruse muutmata.
16.Määruskaebuse esitajad on palunud ringkonnakohtul võtta seisukoht selle osas, kas asjas võiks esineda halduskohtu kohtuniku taandamise alus. HKMS § 13 lg 1 alusel kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes TsMS §-e 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist. Kohtuniku taandamise avaldus esitatakse TsMS § 24 lg 2 kohaselt kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 26 lg-st 1 sätestab, et kui kohtunik või kohtukoosseis, kelle suhtes on taandamisavaldus esitatud, peab avaldust põhjendatuks, teeb ta määruse enda taandamise kohta. TsMS § 26 lg 3 sätestab, et kui avaldus on esitatud kogu asja lahendava kohtukoosseisu või asja üksi lahendava kohtuniku taandamiseks ja nad ennast ise ei taanda, lahendab taandamise kohtu esimees. Kui taandamisavaldus on esitatud kõigi selle kohtu kohtunike vastu, otsustab taandamise järgmise astme kohtu esimees. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik halduskohtu kohtuniku taandamise aluste esinemise osas seisukohta võtta. Kui määruskaebuse esitajad siiski leiavad, et esineb mõni TsMS §-s 23 sätestatud kohtuniku taandamise alustest, tuleb neil esitada vastavasisuline taotlus Tartu halduskohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.