3-17-1810 Pro Rekap OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.06.2017 otsusega nr 12.2-3/040120-9 muudetud 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 tühistamisevõi õigusvastasuse tuvastamise- ning 17.07.2017 vaideotsuse nr 6-1/3787-2 tühistamise nõudes
Haldusasi
Menetlustoiming
Kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamine tühistamisnõude esitamisel ja menetluse lõpetamine ning kaebuse läbi vaatamata jätmine ülejäänud nõuete osas
RESOLUTSIOON
1.Lugeda Maksu- ja Tolliameti 27.06.2017 otsusega nr 12.23/040120-9 muudetud 15.06.2017 korralduse nr 12.23/040120-8 tühistamiseks ettenähtud kaebetähtaeg möödunuks, jätta see ennistamata ning rahuldada lähtuvalt eeltoodust ka Maksu- ja Tolliameti vastavasisuline 17.11.2017 taotlus menetluse lõpetamiseks käesolevas haldusasjas nr 3-17-1810. Jätta kaebus ülejäänud nõuete osas läbi vaatamata;
OÜ Pro Rekap esitas 01.09.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Maksu- ja Tolliameti 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 täitmise tähtaegadega ja 17.07.2017 vaideotsuse täitmisega. Kaebaja on oma esialgses kaebuses märkinud, et sai vaideotsuse kätte 01.09.2017 ja taotleb korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.09.2017.
2.Tallinna Halduskohtu 05.09.2017 määrusega jäeti kaebus ja selles sisalduv võimalik õiguskaitse taotlus käiguta. Kaebuselt tuli tasuda 15 euro suurune riigilõiv ning selgitada mõnevõrra täpsemalt oma eesmärke ja nõuet. Kaebaja taotles kohtult 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.09.2017. Kohus selgitas, et ei saa maksuhalduri asemel maksumenetlusega seonduvaid tähtaegasid määrata. Kuna kaebusest ei selgunud üheselt mõistetavalt kas kaebaja soovis seda esialgse õiguskaitse kontekstis või mitte, siis tuli kaebajal ka eelnimetatud aspekti täpsustada.
Esialgse õiguskaitse kohaldamise soovi korral oleks tulnud vastavalt taotluselt lisaks kaebuselt tasutavale riigilõivule samuti 15 euro suurune riigilõiv ära tasuda (tl 9-10).
3.Pro Rekap OÜ esitas 22.09.2017 kaebuse täienduse taotledes 15.06.2017 korralduse nr 12.23/040120-8, 27.06.2017 otsuse nr 12.2-3/040120-9 ja 17.07.2017 vaideotsuse nr 6-1/3787-2 õigusvastasuse tuvastamist ning tühistamist tasudes riigilõivu summas 30 eurot. Kaebaja märkis, et esialgselt oli ta taotlenud tähtaegade pikendamist ilma haldusakti sisusse süvenemata, kuid peab vajalikuks vaidlustada maksuhalduri 15.06.2017 korraldust siiski ka sisuliselt, sest selle väljastamise eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja ei nõustu ka vaideotsusega ning seda eelkõige seetõttu, et vaideotsuse kohaselt peaks dokumentide esitamisele ja teabe andmisele suunatud korraldus viivitamatult täitmisele kuuluma (tl 12-14).
4.Tallinna Halduskohtu 26.09.2017 määrusega jäeti kaebus veel kord nõuete täpsustamiseks käiguta. Samuti tuli selgelt ja üheselt mõistatavalt teatada, kas kaebaja on soovinud esialgse õiguskaitse taotlust esitada või mitte ning taotluse esitamise korral selgitada mis oleks see konkreetne abinõu, mida kaebaja sooviks (tl 16-18).
5.Pro Rekap OÜ teatas 09.10.2017 vastuses, et käsitleb 15.06.2017 korraldust ja 27.06.2017 otsust ühtse tervikuna, et jääb 22.09.2017 saadetud kaebuse täienduses esitatud taotluste juurde, kuid esialgset õiguskaitset vaidlustatud haldusaktide täitmise suhtes ei taotle. Kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, siis taotleb kaebaja tähtaja ennistamist ning juhul kui kohus leiab, et puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, siis jääb kaebaja tuvastamisnõude juurde (tl 20-21).
6.Tallinna Halduskohus võttis 17.10.2017 määrusega kaebuse menetlusse (tl 22).
7.Maksu-ja Tolliamet asus 17.11.2017 vastuses (tl 29-31) kaebusele seisukohale, et Pro Rekap OÜ kaebus on tühistamisnõude osas ebaõigesti menetlusse võetud, sest esiteks on tegemist kaebetähtaja rikkumisega ning teiseks ei ole kaebaja vaidemenetluses MTA 15.06.2017 korralduse tühistamist taotlenud. Samuti leiab vastustaja, et taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja on saanud vaideotsuse kätte hiljemalt 28.07.2017, mitte aga 01.09.2017. Sellega seoses on esitatud ka vastava saadetise teekonna jälgimist ja kättetoimetamist puudutavad väljatrükid (tl 3234). Vastustaja hinnangul tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta jätta rahuldamata. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Vastustaja hinnangul ei saa selliseks objektiivseks mõjuvaks põhjuseks olla asjaolu, et kaebaja näol on tegemist väidetavalt nii öelda ühemehe äriühinguga ning äriühingu juhatuse liige on seotud veel ligi 40 äriühingu juhtimisega. Lahendis nr 3-3-1-65-09 on Riigikohus leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-103 leidnud, et äriühing peab hoolitsema selle eest, et menetlustoimingud tehakse tähtaegselt (näiteks lepingulise esindaja kaudu). Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu ka nimetatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise osas. Riigikohtu praktika kohaselt õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamise aluseks on vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-100-09, p 19). Põhiõigusi riivav haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega. Vastustaja hinnangul vaidlustatud haldusaktid tuginevad MKS-s (§§-d 46, 50 lg 5 ja 7, 61-62,147) sätestatud õiguslikule alusele ning on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega. Kaebaja ei ole välja toonud, et käesolevas asjas esineksid MKS §-s 64 sätestatud asjaolud kolmanda isiku poolt teabe esitamisest keeldumiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebust üldse põhjendatud selles osas, milles seisneb MTA 27.06.2017
otsuse nr 12.2-3/040120-9 ja MTA 17.07.2017 vaideotsuse nr 6-1/3787-2 õigusvastasus. Vastustaja märgib, et MTA 27.06.2017 otsusega rahuldati kaebaja tähtaja pikendamise taotlus osaliselt. MTA 17.07.2017 vaideotsuse osas vastustaja märgib, et kaebaja taotles MTA-le esitatud vaides haldusakti andmist, millega pikendataks MTA 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaega kuni 21.08.2017. Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata ning MTA 15.06.2017 korraldus kuulus vaideotsuse saamisel viivitamatule täitmisele s.o korraldus kuulus täitmisele vaideotsuse saamisel.
8.Tallinna Halduskohus võimaldas 06.06.2018 määrusega (tl 38) kaebajal esitada kirjalik arvamus Maksu-ja Tolliameti 17.11.2018 vastuse osas. Kohus selgitas, et tuvastamiskaebuse puhul tuleb arvestada kaebeõiguse piiranguid ning antud olukorras on vaja hinnata ka eesmärgi saavutamise võimalikkust tuvastusnõude kaudu. Kaebaja eelnimetatud määrusele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb kohtult asjas menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse, mis on ühtlasi ka edasikaevatav. HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebetähtaega on ületatud. Maksu- ja Tolliamet on esitanud seonduvalt tühistamisnõudega kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu.
10.Kohus nõustub üldjoontes Maksu- ja Tolliameti 17.11.2017 kirjalikus vastustes toodud seisukohtadega ning menetlusökonoomika huvides kõiki neid üle ei korda. Vastustaja on nimetanud ka kaebuse muutmist või selle võimalikku muutmist ehk selle lubatavuse (võimalikku) küsitavust, kuid mis puutub nõudesse kui sellisesse, siis lähtub kohus kaebuse menetlusse võtmise määruses fikseeritust (tl 22). Kaebaja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Nimetatud küsimus on tõstatatud veel ka Tallinna Halduskohtu 06.06.2018 korraldavas määruses (tl 38) ja kaebajal oli võimalik soovi korral sellekohaseid täpsustusi esitada kuid seda ei ole tehtud. Nimetatud määrus on kaebajale 18.06.2018 seisuga kätte toimetatud. Kaebajal oli võimalik ühe kuu jooksul reageerida ka menetluse lõpetamise taotlusele, samuti vastustaja muudele väidetele ning seisukohtadele, kuid kaebaja ei ole vastanud. Seega on maksuhalduri vastavasisuline positsioon ümber lükkamata.
11.Vastustajaga tuleb nõustuda, et käesoleval juhul on halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud ja tühistamiskaebuse esitamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg selgelt ületatud. Maksu- ja Tolliamet viitas oma 17.11.2017 vastuses, et kaebaja on saanud 17.07.2017 vaideotsuse kätte hiljemalt 28.07.2017. Vastavad saadetise teekonna jälgimist ja kättetoimetamist puudutavad väljatrükid on haldusasja materjalide juurde esitatud (tl 32-34). Kaebaja selle vastu vaielnud ei ole. Kaebus on esitatud kohtule 01.09.2017, seega HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaega eirates.
12.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Alternatiivse valikuna on kaebaja tähtaja ennistamist ka taotlenud. Tähtaja ennistamise põhjusena on kaebaja välja toonud asjaolu, et ta sai vaideotsuse kätte 17.07.2017, kuid kaebaja käsitleb MTA 15.06.2017 korraldust nr 12.23/040120-8 ja 27.06.2017 otsust nr 12.2-3/040120-9 ühtse tervikuna ning kaebaja lähtus viimasena antud haldusaktist. Sellest loogikast lähtudes ning arvestades MKS § 147 lg 1, mis sätestab, et vaide läbivaatamisel kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust, leiab kaebaja, et MTA 17.07.2017 vaideotsusega on hõlmatud nii MTA 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/0401208 kui 27.06.2017 otsuse nr 12.2-3/040120-9 õiguspärasuse kontroll formaalselt kui materiaalselt,
aga kui kohus siiski leiab, et tühistamisnõue 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 suhtes on esitatud kaebetähtaega ületades ja puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, siis kaebaja jääb 22.09.2017 esitatud tuvastusnõude juurde ja taotleb 15.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040120-8 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja eesmärgiks on tuvastada, et maksuhaldur viib 15.06.2017 korralduse alusel läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, mis on MKS § 73 lg 4 järgi keelatud. Kaebaja arvates on tal tuvastamiskaebuse esitamiseks olemas põhjendatud huvi, kuna vaidlustatud haldusaktiga nõutakse kaebajalt teavet teise isiku suhtes läbiviidavas ebaseaduslikus menetluses ning ka preventiivsetel kaalutlustel. Kaebaja on veel märkinud, et olukorras, kus läbiviidav menetlus osutub õigusvastaseks, siis on tal kavatsus nõuda maksuhaldurilt tekkinud kahjude hüvitamist.
13.Halduskohtule 17.11.2017 esitatud vastuse lisast 1 ja 2 (tl 32-33) nähtub, et Omniva poolt on jäetud 26.07.2017 Pro Rekapil OÜ-le postkasti tähtkirja saabumise kohta teade. Samuti tuleb vastustajaga nõustuda selles, et kaebaja ei ole vaidemenetluses taotlenud 15.06.2017 korralduse tühistamist. Kaebaja on taotlenud üksnes 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.08.2017, mille Maksu- ja Tolliamet on osaliselt ka rahuldanud (tl 36). Eelnevalt toodud põhjendustel tuleb vastustajaga nõustuda, et kaebus ei ole tühistamisnõude osas tähtaegne ja et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust, mistõttu jääb ka kaebaja sellekohane tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust tuleb rahuldada menetluse lõpetamise taotlus, mille esitas Maksu- ja Tolliamet. Mis puutub aga alternatiivselt esitatud nõudesse seonduvalt sama korralduse õigusvastasuse tuvastamisega, siis selles osas kohaldub kaebeõiguse piirang vastavalt HKMS § 45 lõikele 2. Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus või võimalik kavatsus, mida kaebaja on muuhulgas samuti nimetanud, oleks selles kontekstis ilmselgelt põhjendamatu. Täiendavalt kohaldub ka HKMS § 121 lg 2 p 2, sest korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole võimalik sisulisi eesmärke saavutada. Kaebaja on märkinud, et vastustaja viib (või kavatseb viia) läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, kuid antud juhul on vaidlus teabe- ning dokumentide esitamisele suunatud korralduse vaidlustamisega ning kaebajaks on osaühing, mitte füüsiline isik. Mis puutub aga tähtaja pikendamise taotlustesse ja nende vaidlustamisse, siis selles osas on tegemist menetlustoimingutega. Kohtupraktikas on taolist vaidlust ka käsitatud. Nii näiteks oli haldusasjas 3-16-1162 vaidluse all Maksu- ja Tolliameti otsus, millega rahuldati taotlus eriarvamuse tähtaja pikendamiseks üksnes osaliselt ning ringkonnakohus leidis oma 26.09.2017 määruses, et halduskohus oli kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Tähtaja muutmiste puhul on tegemist menetluslike otsustusega. Menetlusliku otsustusega on tegemist ka siis, kui taotlus tähtaja muutmiseks jäetakse rahuldamata. Antud juhul jäeti taotlus rahuldamata 17.07.2017 vaideotsusega. Vastavalt HKMS § 45 lg 3 pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata. Vastupidisele viitavaid erandlikke asjaolusid antud juhul toimiku materjalidest ei nähtu. Kui HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Arvestades asjaolu, et kaebus oli menetlusse võetud, siis kohaldub täiendavalt veel ka HKMS § 151 lg 2 p 1.
14.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt sama seadustiku § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb tühistamisnõuet puudutavas osas menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada. Ülejäänud nõuete või alternatiivselt esitatud nõuete osas jääb kaebus läbi vaatamata.
15.HKMS § 104 lg 5 punktide 1 ja 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem ja kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kuivõrd menetluse käigus selgus, et kaebaja ei olnud siiski soovinud õiguskaitse taotlust esitada ja võttes arvesse ka seda, et kohus on lõpetanud tühistamisnõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel ning lähtuvalt kaebaja sisulistest eesmärkidest oli tegemist nõndanimetatud põhinõudega, siis tuleb kaebajale tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv summas 30 eurot. Nimetatud summa tasumise kohta on toimiku materjalide hulgas 22.09.2017 maksekorraldus (tl 15).
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.