3-17-1810/11 - Maksuõigus - Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused) - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Maksu-ja Tolliamet asus 17.11.2017 vastuses (tl 29-31) kaebusele seisukohale, et Pro Rekap OÜ kaebus on tühistamisnõude osas ebaõigesti menetlusse võetud, sest esiteks on tegemist kaebetähtaja rikkumisega ning teiseks ei ole kaebaja vaidemenetluses MTA 15.06.2017 korralduse tühistamist taotlenud. Samuti leiab vastustaja, et taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta tuleb jätta rahuldamata, sest kaebaja on saanud vaideotsuse kätte hiljemalt 28.07.2017, mitte aga 01.09.2017. Sellega seoses on esitatud ka vastava saadetise teekonna jälgimist ja kättetoimetamist puudutavad väljatrükid (tl 3234). Vastustaja hinnangul tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamise kohta jätta rahuldamata. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Vastustaja hinnangul ei saa selliseks objektiivseks mõjuvaks põhjuseks olla asjaolu, et kaebaja näol on tegemist väidetavalt nii öelda ühemehe äriühinguga ning äriühingu juhatuse liige on seotud veel ligi 40 äriühingu juhtimisega. Lahendis nr 3-3-1-65-09 on Riigikohus leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks peab kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-11-103 leidnud, et äriühing peab hoolitsema selle eest, et menetlustoimingud tehakse tähtaegselt (näiteks lepingulise esindaja kaudu). Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu ka nimetatud haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise osas. Riigikohtu praktika kohaselt õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamise aluseks on vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-100-09, p 19). Põhiõigusi riivav haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega. Vastustaja hinnangul vaidlustatud haldusaktid tuginevad MKS-s (§§-d 46, 50 lg 5 ja 7, 61-62,147) sätestatud õiguslikule alusele ning on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega. Kaebaja ei ole välja toonud, et käesolevas asjas esineksid MKS §-s 64 sätestatud asjaolud kolmanda isiku poolt teabe esitamisest keeldumiseks. Vastustaja hinnangul ei ole kaebust üldse põhjendatud selles osas, milles seisneb MTA 27.06.2017

13.Halduskohtule 17.11.2017 esitatud vastuse lisast 1 ja 2 (tl 32-33) nähtub, et Omniva poolt on jäetud 26.07.2017 Pro Rekapil OÜ-le postkasti tähtkirja saabumise kohta teade. Samuti tuleb vastustajaga nõustuda selles, et kaebaja ei ole vaidemenetluses taotlenud 15.06.2017 korralduse tühistamist. Kaebaja on taotlenud üksnes 15.06.2017 korralduse täitmise tähtaja pikendamist kuni 21.08.2017, mille Maksu- ja Tolliamet on osaliselt ka rahuldanud (tl 36). Eelnevalt toodud põhjendustel tuleb vastustajaga nõustuda, et kaebus ei ole tühistamisnõude osas tähtaegne ja et kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole alust, mistõttu jääb ka kaebaja sellekohane tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Lähtuvalt eeltoodust tuleb rahuldada menetluse lõpetamise taotlus, mille esitas Maksu- ja Tolliamet. Mis puutub aga alternatiivselt esitatud nõudesse seonduvalt sama korralduse õigusvastasuse tuvastamisega, siis selles osas kohaldub kaebeõiguse piirang vastavalt HKMS § 45 lõikele 2. Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus või võimalik kavatsus, mida kaebaja on muuhulgas samuti nimetanud, oleks selles kontekstis ilmselgelt põhjendamatu. Täiendavalt kohaldub ka HKMS § 121 lg 2 p 2, sest korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudega ei ole võimalik sisulisi eesmärke saavutada. Kaebaja on märkinud, et vastustaja viib (või kavatseb viia) läbi füüsilise isiku suhtes revisjoni, kuid antud juhul on vaidlus teabe- ning dokumentide esitamisele suunatud korralduse vaidlustamisega ning kaebajaks on osaühing, mitte füüsiline isik. Mis puutub aga tähtaja pikendamise taotlustesse ja nende vaidlustamisse, siis selles osas on tegemist menetlustoimingutega. Kohtupraktikas on taolist vaidlust ka käsitatud. Nii näiteks oli haldusasjas 3-16-1162 vaidluse all Maksu- ja Tolliameti otsus, millega rahuldati taotlus eriarvamuse tähtaja pikendamiseks üksnes osaliselt ning ringkonnakohus leidis oma 26.09.2017 määruses, et halduskohus oli kaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Tähtaja muutmiste puhul on tegemist menetluslike otsustusega. Menetlusliku otsustusega on tegemist ka siis, kui taotlus tähtaja muutmiseks jäetakse rahuldamata. Antud juhul jäeti taotlus rahuldamata 17.07.2017 vaideotsusega. Vastavalt HKMS § 45 lg 3 pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata. Vastupidisele viitavaid erandlikke asjaolusid antud juhul toimiku materjalidest ei nähtu. Kui HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Arvestades asjaolu, et kaebus oli menetlusse võetud, siis kohaldub täiendavalt veel ka HKMS § 151 lg 2 p 1.