Jätta Harju Maakohtu 03.06.2016 otsus muutmata, täpsustades maakohtu otsuse resolutsiooni 3. ja 5. punkti sõnastust järgmiselt:
1.1."3. Kohustada AZ andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos AZ omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab AZ tahteavaldusi."
1.2."5. Kohustada EK’t (endine perekonnanimi Z) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos EK (endine perekonnanimi Z) omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab EK tahteavaldusi."
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Lugeda Harju Maakohtu 03.06.2016 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Hagi rahuldada. 2) Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks pankrotivõlgniku LZ ja AZ vahel 06.01.2012 sõlmitud korteriomandi aadressiga Tallinn, XXX (kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX) müügileping ja asjaõigusleping. 3) Kohustada AZ andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos AZ omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks Kohtuotsus asendab AZ tahteavaldusi. 4) Tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks AZ ja EZ (uue perekonnanimega K) vahel 14.11.2014 korteriomandi aadressil XXX Tallinn, Harjumaa (kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX) mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping. 5) Kohustada EK’t (endine perekonnanimi Z) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos EK (endine perekonnanimi Z) omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab EK tahteavaldusi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6) Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 7) Määrata kindlaks hageja LZ (pankrotis) pankrotihaldur Raivo Piirla hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjatelt AZ-lt ja EZ (uue perekonnanimega K) välja pankrotihaldur Raivo Piirla menetluskulud (riigilõiv) summas 50 eurot.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937 8) 9)
Välja mõista kostjatelt AZ-lt ja EZ-lt (uue perekonnanimega K) riigituludesse riigilõiv 750 eurot, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kostjate, AZ ja EK kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.
5.Jätta käesolevas tsiviilasjas (nr 2-15-6937) Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.LZ pankrotihaldur Raivo Piirla (hageja) esitas 07.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse AZ (kostja 1) ja EK (endine perekonnanimi Z; kostja 2) vastu tehingute tagasivõitmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 22.01.2015 määrusega välja LZ (edaspidi: võlgnik) pankroti ning määras pankrotihalduriks hageja. 03.11.2011 toimus võlgniku juures läbiotsimine, mille käigus leiti suures koguses sigarette ja alkoholi. Võlgnik mõisteti 17.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-6853 kriminaalkorras süüdi ja karistati ühe aasta vangistusega tingimisi. Maksu- ja Tolliameti uurimise ajal 03.11.2011-27.02.2013 võõrandas võlgnik 06.01.2012 müügitehinguga korteriomandi registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga XXX, Tallinn (edaspidi: korter) enda pojale kostjale 1, kes omakorda kinkis 14.11.2014 kinkelepinguga 1/2 kinnistust enda õele (võlgniku tütar) kostjale 2. Sel perioodil võõrandas võlgnik ka muu talle kuuluva kinnisvara. Hageja pole tuvastanud, et võlgnik oleks tehingute tulemusena saanud raha. 06.01.2012 müügitehing võis olla näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 mõttes.
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937
3.Kinnisvaraeksperdi hinnangu kohaselt oli korteri turuväärtus müügitehingu tegemise ajal 46 000 eurot. See ületab 06.01.2012 müügilepingus kokkulepitud hinda (20 000 eurot) ja järelikult võõrandas võlgnik korteri alla turuhinna. Pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõudeid on kokku 12 176,65 eurot. Võõrandatud vara ja turuhinna vahest nähtub, et võlgniku õigusrikkumistest tekkinud hilisemalt tuvastatud maksekohustused oleks saanud rahuldada võlgniku (võõrandatud) vara arvelt. Tagasivõitmise hagi on põhjendatud, sest müügitehinguga kahjustas võlgnik võlausaldajate huvisid.
4.Hageja esitas maakohtule kaks nõuet: 1) tunnistada kehtetuks korteri 06.01.2012 müügileping ja asjaõigusleping, tunnustada võlgniku omandiõigust, tuvastada kostja 1 tahteavaldus ja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja võlgniku kandmiseks kinnistusraamatusse korteri 1⁄2 mõttelise osa omanikuna; 2) tunnistada kehtetuks korteri mõttelise osa 14.11.2014 kinkeleping ja asjaõigusleping, tunnustada võlgniku omandiõigust ning tuvastada kostja 2 tahteavaldus ja nõusolek võlgniku kandmiseks kinnistusraamatusse korteri 1⁄2 mõttelise osa omanikuna. Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.
6.Võlgnik ja kostjad ei teadnud, et tehinguga kahjustab võlgnik võlausaldaja huve. Kriminaalasjas nr 13930000192 sõlmitud kokkuleppes on märgitud, et kuriteoga pole riigile kahju tekitatud. Kriminaalasja uurimise käigus ei esitatud võlgniku vastu tsiviilhagi. Võlgnik ei saanud võlausaldaja huve kahjustada.
7.Kostja 1 võttis korteri ostmiseks laenu AK-lt. Kostjalt 1 saadud raha eest ostis võlgnik endale väiksema korteri aadressil XXX.
8.Hageja järeldused korteri turuväärtuse osas pole õiged. 2012. a statistikast on näha, et võõrandamise hetkel oli selles piirkonnas korteri ühe m2 minimaalne hind vahemikus 375,83-347,88 eurot. Võlgnik müüs oma korteri hinnaga 447,43 eurot ühe ruutmeetri eest.
9.Kostjate hinnangul on võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses kaitsmata.
Maakohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas 03.06.2016 otsusega hagi. Maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja kostja 1 vahel 06.01.2012 sõlmitud korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingu; tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek võlgniku kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa korteri omanikuna kinnistusraamtusse; tunnistas tagasivõtmise korras kehtetuks kostja 1 ja kostja 2 vahel 14.11.2014 sõlmitud
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937 kinkelepingu ja asjaõiguslepingu; tuvastas kostja 2 kohustuse anda nõusolek võlgniku kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa korteri omanikuna kinnistusraamtusse.
11.Maakohus tuvastas, et 06.01.2012 müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. See müügi- ja asjaõigusleping on sõlmitud võlgniku lähikondsega (poeg). Kostjate poolt esitatud turuülevaade ei tõenda, et võlgnik võõrandas vaidlusaluse korteri kostjale 1 turuhinnaga. Kostjad pole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks korteri turuhind võõrandamise ajal. Maakohus luges UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr 3987/1215 KE alusel tõendatuks, et korteri turuväärtus 06.01.2012 seisuga oli 46 000 eurot ning et võlgnik võõrandas korteri oma pojale alla turuhinna. Tegemist on tehinguga, millel on kinke iseloom.
12.See, et tegemist oli TsÜS § 89 järgi näiliku tehinguga, ei leidnud maakohtu arvates tõendust. AK kinnituse ja kostja 1 vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja 1 laenas korteri ostmiseks 20 000 eurot AK ja andis selle raha üle võlgnikule sularahas enne 06.01.2012 korteri müügilepingu sõlmimist.
13.Maakohtu hinnangul pidi võlgnik olema teadlik, et seoses 03.11.2011 tema valdusest, korterist ja selle juurde kuuluvast garaažist läbiotsimise tulemusena leitud ja äravõetud 136 000 maksumärkidega märgistamata sigarettidega, võib tal tekkida Eesti riigile maksude tasumise kohustus ja ta võib muutuda maksejõuetuks. Seega on ta sõlminud 06.01.2012 müügilepingu teadlikult võlausaldajate huvide kahjustamiseks, s.o. eesmärgil muuta ennast varatuks. Seda kinnitab võlgniku tegevus ajavahemikus 20112014, mille jooksul on ta võõrandanud ära kogu oma kinnisvara. See, et kriminaaluurimise ajal polnud võlgniku vastu esitatud tsiviilhagi, ei tähenda, et võlgnik ei saanud kahjustada riigi kui võlausaldaja huve. Maksu-ja Tolliamet on teinud võlgniku suhtes maksuotsused, mida ta pole vara puudumise tõttu suutnud täita.
14.Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve (pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 3). Vastav eeldus tuli kostjal ümber lükata. Tegemist on PankrS § 111 lg 3 sätestatud kinke iseloomuga tehinguga ja kostja 1 pole tõendanud, et 06.01.2011 tehingu tegemisel oli võlgnik maksujõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. PankrS §-de 110 ja 119 kohaldamise eeldused on maakohtu hinnangul täidetud ja maakohus tunnistas seetõttu kehtetuks võlgniku ja kostja 1 vahel 06.01.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu.
15.Kostja 1 ja kostja 2 vahel 14.11.2014 sõlmitud kinkelepingule on kohaldatav PankrS § 116 lg 2 p 2, kuna kostja 2 omandas 1⁄2 mõttelise osa kinnistust tasuta. Täidetud oleksid ka PankrS § 115 lg 2 p 1 asjaolud, kuna kostja 2 on võlgniku tütar ning seega lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5 alusel. Lähikondsele on omistatav teadmine tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest PankrS § 116 lg 3 alusel. Seda eeldust ümberlükkavaid asjaolusid või väiteid esitatud ei ole. Maakohus tunnistas seetõttu
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937 tagasivõitmise korras kehtetuks kostja 1 ja kostja 2 vahel 14.11.2014 sõlmitud korteri kinkelepingu ja asjaõiguslepingu.
16.Maakohus kohustas kostjat 1 andma nõusoleku võlgniku kandmiseks korteri omanikuna kinnistusraamatusse ja kohustas kostjat 2 andma nõusoleku võlgniku kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsuse peale on esitanud kostjad 04.07.2016 apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
18.Kaebuse põhjenduste kohaselt põhinevad maakohtu järeldused oletustele. Maakohus on jätnud arvestamata, et praegusel juhul on võlausaldajaks Eesti Vabariik. Hageja ei saanud kahjustada Eesti riigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) huve, kuna kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt on Maksu- ja Tolliamet uurimisasutus. Võlausaldaja ei arestinud võlgniku vara. Asjaolud, millele hageja nõue rajaneb, olid aluseks hageja kriminaalkorras karistamisele, kuid ei saa olla aluseks muudele negatiivsetele järeldustele nii võlgniku kui ka kostjate suhtes.
19.Võlgniku lähikondsetega tehtud tehinguga kahjustatakse võlausaldaja huvisid vaid juhul, kui võlausaldaja huvide kahjustamine on asjaoluna kindlaks tehtud. Seega pidi maakohus analüüsima Maksu- ja Tolliameti huvide kahjustamist. Praegusel juhul peetakse võlausaldaja huvide kahjustamise all silmas hageja rahalist kohustust tasuda tollimaks, aktsiis ja käibemaks sigarettidest. Kriminaalasjas nr 13930000192 sõlmitud kokkuleppes on märgitud, et kuriteoga pole riigile kahju tekitatud. Kostjad võiksid võlausaldajale ette heita seda, et võlausaldaja ei realiseerinud konfiskeeritud kaupa ega suunanud saadud raha riigi tuludesse.
20.Kostja 1 ei teadnud ega saanud teada, et korterit ostes kahjustab ta teisi isikuid. Enne tehingut teatas võlgnik kostjale 1 oma soovist müüa korter rahaliste raskuste tõttu ning osta selle asemele väiksem korter. Kostja 1 andis võlgnikule 20 000 eurot ning 11.12.2011 ostis võlgnik endale 1-toalise korteri aadressil XXX. Selline käitumine pole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjatele pole arusaadav, mida tähendab maakohtu otsuses sisalduv põhjendus, et kostja teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937 muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 3 ja 5 tuleb lahendi täidetavuse eesmärki silmas pidades küll täpsustada.
23.Täitemenetluse seadustiku § 184 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Sama lõike kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon nendele nõuetele kolleegiumi arvates osaliselt ei vasta. Maakohus on vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktis 3 tuvastanud kostja 1 kohustuse anda nõusolek kohtuotsuse alusel võlgniku kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamtusse. Otsuse resolutsiooni punktis 5 on kohus vastavalt tuvastanud kostja 2 kohustuse anda nõusolek kohtuotsuse alusel võlgniku kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamtusse. Maakohtu otsuse resolutsiooni osundatud punktidest jääb ebaselgeks, kas kohus on kohustanud kostjaid andma nõusolek ka korteriomandi osas seniste omanikukannete kustutamiseks. Lisaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et tahteavalduse asendamist tuleks hageda sooritushagiga, mitte tuvastushagiga (vt Riigikohtu 29.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14, 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-16, p 18). Hageja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt oli hageja huvi hagi esitamisel kõnealuse korteriomandi tagasi saamine võlgniku vara hulka ning seega ka kostjate omandiõiguse kohta tehtud kannete kustutamine (III kd, tl 13/pöördel). Pankrotihalduri poolt esitatava tagasivõitmise hagi eesmärki (PankrS § 108 lg-d 1 ja 2) silmas pidades võib taolist huvi hagi esitamisel kolleegiumi arvates ka eeldada.
24.Eelmärgitut arvestades peab kolleegium vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 3 ning sõnastada see järgmiselt: "Kohustada AZ andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos AZ omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab AZ tahteavaldusi." Samuti tuleb vastavalt täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 ning sõnastada see järgmiselt: "Kohustada EK’t (endine perekonnanimi Z) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXXXXXXX teises jaos EK (endine perekonnanimi Z) omandiõiguse kohta senise kande kustutamiseks ning LZ (isikukood XXXXXXXXXXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab EK tahteavaldusi." TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus selguse huvides kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
25.Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ning järgib maakohtu otsuse põhjendusi, ei pea kohus TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937
26.Apellatsioonkaebuses kostjad suures osas kordavad oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt ega teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
27.Iseenesest õige on kostjate poolt märgitu, et võlausaldaja huvide kahjustamine asjaoluna on vajalik hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha. Samas on maakohus võlausaldaja huvide kahjustamise tuvastanud ning ei ole kolleegiumi hinnangul seejuures menetlusnorme rikkunud. Maakohus on mh asjakohaselt osundanud kohtupraktikale, mille järgi ei ole konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millistest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et 06.01.2012 müügilepingut sõlmides pidi võlgnik olema teadlik, et seoses 03.11.2011 tema valdusest, korterist ja selle juurde kuuluvast garaažist läbiotsimise tulemusena leitud ja äravõetud maksumärkidega märgistamata sigarettidega võib tekkida temal Eesti riigile maksude tasumise kohustus ja ta võib muutuda maksejõutuks.
28.Asjaolu, et kriminaalmenetluses võlgniku vara ei arestitud, ei välista pankrotihalduri poolt tagasivõitmise hagi esitamist ega oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust. Samuti on õiguslikult põhjendamatu kostjate seisukoht, et asjaolud, millele hageja nõue rajaneb, võisid olla aluseks küll hageja kriminaalkorras karistamisele, kuid ei saa olla aluseks muudele negatiivsetele järeldustele nii võlgniku kui ka kostjate suhtes. Ka kostjate väidetavad etteheited võlausaldajale (Eesti riigile) seoses konfiskeeritud kauba realiseerimata jätmisega ei ole käesolevas asjas menetletava hagi lahendamisel asjakohased. Maksunõude esitamist riigi poolt ei välista kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppes märgitu, mille kohasel pole kuriteoga riigile kahju tekitatud.
29.Kostja 1 leiab jätkuvalt, et ei teadnud ega saanud teada, et korterit ostes kahjustab ta teisi isikuid. Kostjatele jääb ka arusaamatuks, mida tähendab maakohtu otsuses sisalduv põhjendus, et kostja teadis või pidi teadma võlausaldajate huvide kahjustamisest. Kolleegium märgib, et maakohtu kõnealune põhjenduskäik tugineb PankrS § 110 lg 1 p 3 sõnastusel. PankrS § 110 lg 1 p 3 kohaldamise seisukohalt on oluline, et tehingu teine pool (st kostja 1) teadis või pidi teadma sellest, et võlgnik tehinguga kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 alusel tuleb võlgniku lähikondse puhul eeldada, et ta teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 on võlgniku poeg ning seega on kostja 1 näol tegemist füüsilisest isikust võlgniku lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 3 tähenduses. Seega rakendub praegusel juhul PankrS § 110 lg-st 3 tulenev eeldus 8(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937 ning kostjad peaksid tõendama, et kostja 1 võlausaldajate huvide kahjustamisest ei teadnud. Ringkonnakohtu hinnangul kostjad seda tõendada suutnud ei ole. Kostja 1 enda väidete kohaselt teatas võlgnik talle enne tehingut oma soovist müüa korter rahaliste raskuste tõttu. Seega oli kostja 1 eelduslikult teadlik ka sellest, et tagasivõidetavate tehingute tegemise järgselt ei pruugi võlgnik olla võimeline täitma oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise hetkel. Seega teadis kostja 1 ka seda, et tehtav tehing võib kahjustada tulevaste võlausaldajate huve.
30.Vastavalt TsMS § 442 lg 5 esimesele lausele lahendab kohus otsuse resolutsiooniga ka menetlusosaliste seni lahendamata taotlused ning rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Asja materjalidest nähtuvalt on Harju Maakohus 12.05.2015 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse ning seadnud hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXXX (asukohaga XXX, Tallinn) kostjatele kuuluvatele mõttelistele osadele summas 20 000 eurot hageja kasuks (I kd, tl-d 71-73). Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 19.05.2015. Vastuolus TsMS § 442 lg 5 esimese lausega ei ole maakohus vaidlustatud otsuses hagi tagamise abinõuga seotud küsimuste osas aga seisukohta võtnud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus kõrvaldada. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kolleegium leiab, et ülalviidatud Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole praegusel juhul taotlust apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Hageja on ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et hagejal vastavad menetluskulud puuduvad (III kd, tl 13/pöördel).
33.Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
34.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 9(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-6937 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.