2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks pankrotivõlgniku XXXXja XXXXvahel 06.01.2012.a sõlmitud korteriomandi aadressiga Tallinn, XXXX(kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX) müügileping ja asjaõigusleping.
3.Tuvastada XXXXkohustus anda nõusolek kohtuotsuse alusel pankrotivõlgniku XXXX(isikukood XXXX) kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa Tallinnas, XXXXasuva korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) omanikuna kinnistusraamtusse.
4.Tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks XXXXja XXXXvahel 14.11.2014.a. korteriomandi aadressil XXXXTallinn, Harjumaa (kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX) mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping.
5.Tuvastada XXXXkohustus anda nõusolek kohtuotsuse alusel pankrotivõlgniku XXXX(isikukood XXXX) kandmiseks 1⁄2 mõttelise osa Tallinnas, XXXXasuva korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) omanikuna kinnistusraamtusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Määrata kindlaks hageja XXXX(pankrotis) pankrotihaldur XXXXhüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjatelt XXXXja XXXXvälja pankrotihaldur XXXXmenetluskulud (riigilõiv) summas 50 eurot.
3.Välja mõista kostjatelt XXXXja XXXXriigituludesse riigilõiv 750 eurot, mille tasumisest oli hageja vabastatud.
4.Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohus algatas 16.12.2014.a. XXXX pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Raivo Piirla. Harju Maakohus kuulutas 22.01.2015.a. määrusega välja XXXX pankroti ning määras pankrotihalduriks senise ajutise halduri. 3.11.2011.a. toimus XXXX juures läbiotsimine, mille käigus leiti suures koguses sigarette + alkoholi, selle menetluse lõppresultaadina mõisteti XXXX17.09.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr. 1-14-6853 kriminaalkorras süüdi ja karistati 1 a vangistusega tingimisi. Maksu ja Tolliameti poolt läbi viidud uurimise ajal 3.11.2011.a.-27.02.2013.a. võõrandas XXXX6.01.2012.a. müügitehinguga korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX, Tallinn enda pojale XXXX, kes omakorda kinkis 14.11.2014 kinkelepinguga 1/2 kinnistust enda õele (ühtlasi pankrotivõlgniku tütrele) XXXX. Lisaks sellele võõrandas XXXX 8.12.2011 registriosa nr. XXXX Tallinna linn, XXXX XXXX’ile, 12.09.2012 elamumaa, Maardu linn, XXXXregistriosa nr. XXXX XXXXja XXXX ja 4.02.2013 registriosa nr. XXXX korteriomandi Tallinna linn, XXXXkorter 174 XXXX’le. Sisuliselt võõrandas XXXXkogu kinnistusregistris oleva vara, vältimaks vara arestimist ja ühtlasi vara realiseerimist Maksu ja Tolliameti nõude katteks. Vara võõrandati ja hageja pole tuvastanud et raha oleks üle kantud, st. võlgniku pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank raha ei ole laekunud. 06.01.2012.a. sõlmitud
lepingu p 2.1. ei selgu, et müüja kinnitaks raha kättesaamist, arvestades neid asjaolusid seab hageja kahtluse alla et kostja tasus lepingus kokkulepitu ja tegemist võis olla näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes arvestades asjaoluga, et tegemist oli tehinguga lähisugulaste vahel.
2.Võõrandades ära kogu oma kinnisvara jäi hageja (XXXX ) tuluks ainult igakuine invaliidsuspension 148,98 eurot ja toitjakaotuse sotsiaalabi 221,44 eurot, mida makstakse Vene Föderatsiooni poolt, mis ei võimaldanud tal varasemast tegevusest tekkinud hilisemaid maksekohustusi riigi ees täita ning seega muutus hageja varade võõrandamise tõttu maksejõuetuks ja esitas pankrotiavalduse. Kuivõrd võlgnik võõrandas ära kogu oma kinnisvara sh. XXXX Tallinn korteriomandi, mille arvel oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, siis kahjustas võlgnik (tehinguga) võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1).
3.Hageja on tellinud võõrandatud korteriomandi hinnangu 17.12.2015.a., mille kohaselt moodustab korteriomandi turuväärtus 14.12.2015.a. seisuga 65 000,00 eurot, hinnangus märgib maakler et 06.01.2012.a. müügitehingu sooritamise ajal moodustas korteriomandi turuväärtus 46 000,00 eurot, mis ületab lepingus kokkulepitud hinda, seega müügihind tehingu tegemise ajal ei vastanud tehingu tegemise turuhinnale, st. korteriomand võõrandati alla turuhinna. Arvestades seda asjaolu ja hageja (pankrotivõlgniku) teadmist uurimistoimingutest (3.11.2011.a.-27.02.2013.a.) tehingu sõlmimise ajal ja hilisemalt tekkinud maksekohustusi riigi ees, pidi võlgnik olema teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mille tulemusel vähenes oluliselt tema vara. Pankrotimenetluses tunnustatud võlausaldajate nõuded moodustavad 12 176,65 eurot ja võõrandatud vara ja turuhinna vahest (vara turuväärtus 2012.a. 46 000,00 eurot miinus müügihind 20 000,00 eurot=26 000,99 eurot) selgub, et võlgniku õigusrikkumistest tekkinud hilisemalt tuvastatud maksekohustused saanuks rahuldatud võlgniku vara arvelt, on tagasivõitmise hagi põhjendatud st. et müügilepingu tulemusel vähenes võlgniku vara, vara võõrandati alla turuväärtuse, tehinguga kahjustas võlgnik võlausaldajate huvisid.
4.Hageja palub tunnistada kehtetuks 06.01.2012.a korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX müügileping ja asjaõigusleping, tunnustada XXXX(isikukood XXXX) omandiõigus, tuvastada XXXXisikukood XXXX tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsuse alusel kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) XXXX le (isikukood XXXX) elukoht XXXX , Tallinn omanikuna ja tunnistada kehtetuks 14.11.2014.a. korteriomandi aadressil XXXX Tallinn, Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, tunnustada XXXX(isikukood XXXX) omandiõigus ning tuvastada XXXXisikukood XXXX tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega alusel kande tegemine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas 1⁄2 mõttelise osas korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) XXXX le (isikukood XXXX) elukoht XXXX , Tallinn omanikuna. Kostjate seisukoht
5.Kostjad vaidlevad hagile vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.
6.Nii võlgnik kui ka kostjad ei teadnud, et võlgnik oma tehinguga tahtlikult kahjustab võlausaldaja (antud juhul riik – Maksu- ja Tolliamet) huve. Kokkuleppes kriminaalasjas nr.13930000192, (mis oli kohtu poolt kinnitatud) punktis 4 on märgitud, et kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole. Riigi kasuks oli konfiskeeritud kaup (kokkuleppe p.6.1.). Kriminaalasja uurimise käigus ei olnud võlgnikule esitatud materiaalseid nõudeid
(tsiviilhagi). Seega võlgnik ei saanud kahjustada riigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kui võlausaldaja huve.
7.Kostjad leiavad, et hagi ei kuulu rahuldamisele esiteks sellel alusel, et võlausaldaja ei kaitsnud pankrotimenetluses oma nõuet seaduses ettenähtud korras, teiseks, võlausaldajate nõuete kaitsmise protokoll on vormistatud seaduse oluliste rikkumistega ning lõppkokkuvõtteks, kostjate järeldus langeb kokku hageja aruandes (p-s.4) toodud seisukohaga – „ vara tagasivõitmise võimalus puudub“ .
8.Kostjad leiavad, et võlausaldajate nõuded on kaitsmata. Kostjate arvates, seisnevad „rikkumised“ alljärgnevas: 1) võlausaldajad nõuete kaitsmise koosolekust osa ei võtnud (protokollis „koosolekust võlausaldajad osa ei võtnud“); 2) nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud. Kostjate andmetel, võlausaldaja nõuded ei tugine kohtu või vahekohtu jõustunud otsustele (Pankr 103 lg 4). Samuti jääb kostjatele arusaamatuks võlausaldajate nõuete kujunemine. Vastavalt hageja aruandele, võlgniku (p.2.3.“andmed võlgade kohta“ – summa moodustab 8682,82 eurot) „tunnustatud“ väidetavalt 12 176,65 eurot. 3) Protokollis „Haldur viib läbi nõuete kaitsmine“. Protokollist ei selgu, kuidas toimus hääletamine Pankr § 82 mõttes. On arusaadav, et hääletamist ei toimunud; 4) Pankr § 103 lg 6 kohaselt, iga nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet ja nõuet tagavat pandiõigust tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele, selle rahuldamisjärgule või nõuet tagavale pandiõigusele vastu. Samuti märgitakse protokolli, kes loobus esitatud vastuväitest. Protokollis puuduvad andmed esitatud nõuete vastuväidete osas. Tähelepanuväärivaks on ka see, et protokollis „haldur tänas olevaid võlausaldajaid ja luges koosoleku lõppenuks“. (kostjatele jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tänada puuduvaid võlausaldajaid); 5) hageja ei selgitanud võlgnikule tema põhilisi õigusi (esitama vastuväited, kaebused) toimunud võlausaldajate koosolekul. Pankr § 55 lg 2 kohaselt, haldur peab arvestama võlgniku huve.
9.Kostjad leiavad, et võlausaldajate üldkoosolek, mis toimus 24.04.2015.a. on õiguslikult tühine (ei olnud otsusevõimeline Pankr § 81 lg 1 kohaselt, „ võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega“.). TsÜS § 84 lg1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
10.Hageja on leidnud, et 06.01.2012.a. sõlmitud lepingu p.2.1 ei selgu, et müüja kinnitaks raha kättesaamist. Kostjad leiavad, et hageja „kahtlused“ raha kättesaamise osas on alusetud. Kostja 1 on alati abistanud XXXX ’t nii varem kui ka praegu. Kostjad esitasid XXXX ’i kinnituse, kes andis kostajale 1 raha korteri ostmiseks. Kostjalt 1 saadud rahast XXXX ostis endale väiksema pinnaga (16,30 m2) korteri aadressil: XXXX , Tallinn.
11.Kostjad ei saa lugeda õigeks, hageja järeldusi korteriomandi turuväärtuse osas. 2012.a. turu statistikast on näha, et korteriomandi võõrandamisel (miinimum) 1 m2 hind on 375,83347,88 eurot. XXXX müüs oma korteriomandi hinnaga 1m2 447,43 eurot.
Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
13.Kohus on tuvastanud ja poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: Harju Maakohus algatas 16.12.2014.a. XXXXpankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Raivo Piirla; Harju Maakohus kuulutas 22.01.2015.a. määrusega välja XXXXpankroti ning määras pankrotihalduriks senise ajutise halduri; 3.11.2011.a. toimus XXXXjuures läbiotsimine, mille käigus leiti suures koguses sigarette + alkoholi, selle menetluse lõppresultaadina mõisteti XXXX17.09.2014 kohtuotsusega (kriminaalasja nr. 1-14-6853 (13930000192)) krim. korras süüdi 1 a vangistust tingimisi; 6.01.2012.a.sõlmis XXXX korteriomandi müügilepingu, hooneühistu liikmelisuse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega võõrandas korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX, Tallinn enda pojale XXXX(I kd lk 23-32); 14.11.2014 sõlmis XXXXoma õe XXXX kinkelepingu, mille kohaselt kinkis 1/2 mõttelist osa korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX, Tallinn oma õele XXXX( I kd lk 33-40); XXXXon XXXXpoeg ja XXXXon XXXXtütar.
14.XXXX(pankrotis) pankrotihaldur XXXXon esitanud kohtule kaks nõuet:
1.tunnistada kehtetuks 06.01.2012.a korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX müügileping ja asjaõigusleping, tunnustada XXXXomandiõigus, tuvastada XXXXisikukood XXXX tahteavaldus ja nõusolek kohtuotsuse alusel kande tegemine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) XXXX le; 2) tunnistada kehtetuks 14.11.2014.a. korteriomandi aadressil XXXXTallinn, Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX mõttelise osa kinkeleping ja asjaõigusleping, tunnustada XXXXomandiõigus ning tuvastada XXXXtahteavaldus ja nõusolek kohtuotsusega alusel kande tegemine Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas 1⁄2 mõttelise osas korteriomandi aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) XXXX le.
15.Tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS § 109 lg 1 järgi võlgniku tehingu kehtetuks. Et tagasivõitmine saaks kaasa tuua PankrS §-s 119 ettenähtud tagajärgi, st tehingu teisele poolele kohustuse tehingu toimingu järgi üleantu tagastada või hüvitada, peab tagasivõitmise hagi olema esitatud tema vastu. Tuvastatud asjaolude kohaselt on nii vaidlusaluse müügilepingu kui ka kinkelepingu poolteks kostjad. Kostja 1 on müügilepingu puhul ostjaks ja kostja II oli kinkelepingu puhul kingisaajaks. Seega on kostjad vaidlustatud tehingute teiseks pooleks.
16.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 06.01.2012 XXXX ja kostja XXXX vahel sõlmitud korteriomandi aadressiga XXXX, Tallinn müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga, kahjustas võlgnik XXXX teiste võlausaldajate huve.
17.PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p-le 3 kuulutab kohus kehtetuks tehingu, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kehtetuks tunnistada ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Vastavalt PankrS § 110 lg 3 võlgniku lähikondse puhul eeldatakse et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 117 lg 1 p-le 3 on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad.
18.Kohus on tuvastanud on, et 06.01.2012.a korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa müügileping ja asjaõigusleping sõlmiti 06.01.2012 ning ajutine haldur määrati XXXX ’le 16.12.2014, st enam kui 2 aastat pärast müügilepingu sõlmimist. Seega sõlmiti
müügileping kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vaidlust pole selle üle, et kostja 1 on võlgniku poeg ja seega 06.01.2012 korteriomandi aadressiga XXXXTallinn müügileping on sõlmitud lähikondsega.
19.PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt tehingu tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-08 punktis 12 selgitanud, et võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi. Samuti võib olla teadliku võlausaldajate huvide kahjustamisega tegemist olla siis, kui huvide kahjustamine on mõne teise õigusliku eelise saamisele suunatud tegevuse tagajärg, mille saabumist võlgnik ette nägi. Võlgniku teadmist, et tema tegevus kahjustab võlausaldajaid või võimalust võlausaldajate kahjustamist ette näha, saab järeldada tema tahtest. Konkreetsete võlausaldajate olemasolu tehingu tegemise ajal ei ole alati tähtis, otsustav on see, kas võlgnik teadis asjaoludest, millistest võib järeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Üldjuhul saab võlgniku poolt võlausaldajate huvide teadlikku kahjustamist eeldada, kui ta oli teadlik oma maksejõuetuse saabumisest ja tegi tehingu, mis tõi hiljem kaasa tulevaste võlausaldajate kahjustamise. Võlausaldajate huvid võivad olla kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve, ning üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ja olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlausaldajate huvidele (vt Riigikohtu 21. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12, p 10).
20.Hageja leiab, et 06.01.2012 müügilepingu punkt 2.1. kokku lepitud müügilepingu eseme hind 20 000 eurot ei vastanud lepingu sõlmimise ajal vara tegelikule väärusele, selle tulemusel võlgnikule ei laekunud vastusooritusena turuhinnale vastavat rahasummat. Hageja leiab, et 06.01.2012 müügitehingu sooritamise ajal moodustas korteriomandi turuväärtus 46 000 eurot, seega võõrandati korter alla turuhinna. Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt 06.01.2012 müügilepingust raha laekunud ei ole ning tegemist võis olla näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes.
21.Kohtule esitatud UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXX kohaselt on XXXX , Tallinn korteriomandi turuväärtus 06.01.2012 seisuga 46 000 eurot. Arvestades, et korteri üldpind on 44,7m2, siis on 1 m2 hinnaks 1029,08 eurot (II kd lk 55-80). Kostjate vastuväidete kohaselt oli nimetatud korteriomand müügi hetkel remontimata. Kostja on kohtule esitanud fotod, millist nähtuvad vaidlusaluse korteri elutuba ja köök enne ja pärast remonti (II kd lk 67-73). Kohus leiab, et kostjate poolt esitatud fotodega on leidnud tõendamist, et nimetatud korterit on remonditud pärast 06.01.2012 ning tõenäoliselt võob mõjutada korteri turuhinda asjaolu, kas korter on remonditud või vajab remont. Samas UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr XXXX koostamisel on kasutatud võrdlusobjektina XXXX asuvat korterit, mille suuruseks on 43,4 m2 , mis on remonti vajav ja mille m2 hind on 1037 m2 (II kd lk 73-74). Seega on võrreldava korteri, mis vajab remonti, m2 hind kõrgem kui on XXXX , Tallinn asuva korteri turuhind 06.01.2012.
22.Kostja vastuväidete kohaselt kostjate poolt kohtule esitatud 2012 turu statistika kohaselt oli korteriomandi võõrandamisel miinimum m2 hind 375,83-347,88 eurot ja XXXXmüüs oma korteriomandi hinnaga 447,43 m2. Kohtule jääb kostjate käsitlust arusaamatuks. Nimelt kostjate poolt kohtule esitatud Maa-ameti tehingute andmebaasi alusel 2012 Harju Maakond, Tallinna linn, Tondi asum ja Kristiine linnaosa 1.01.2012 kuni 31.12.2012 perioodi kohta koostatud turu ülevaatest nähtuvalt Kristiine linnaosas asuvate eluruumide suurusega 41-54,99 m2 minimaalne tehingu hind oli 84,93 eurot/m2 ja maksimaalne tehingu hind oli 2033,20 eurot/m2, mis teeb keskmiseks tehingu hinnaks 1059,47 eurot/m2 ja Tondi asumis asuvate eluruumide suurusega 41-54,99 m2 minimaalne tehingu hind oli 104,99 eurot/m2 ja maksimaalne tehingu hind oli 926,87 eurot/m2, mis teeb keskmiseks tehingu hinnaks 926,87 eurot/m2. Seega ei tõenda kostjate poolt esitatud turuülevaade, et
vaidlusalune korter võõrandati pankrotivõlgniku poolt kostjale I turuhinnaga. Kostjad ei ole esitanud kohtule omapoolseid tõendeid, milline oli XXXXTallinn asuva korteriomandi turuhind.
23.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnanguga nr XXXX on leidnud tõendamist, et XXXX , Tallinn korteriomandi turuväärtus 06.01.2012 seisuga oli 46 000 eurot ning nimetatud korteriomand on võõrandatud võlgniku XXXXpoolt oma pojale XXXX alla turuhinna, mistõttu ei saanud XXXXvastusooritusena turuhinnale vastavat rahasummat. Seega on kohtu hinnangul tegemist kinke iseloomuga tehinguga. PankrS § 111 lg 3 sätestab, et kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus-, või muu lepingu kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul on kinke iseloom.
24.Hageja alternatiivse käsitluse kohaselt 06.01.2012 müügilepingust raha laekunud ei ole ning tegemist võis olla näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes, mille eesmärgiks oli näidata end võlausaldajatele varatuna. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näiline tehing tühine, kui sellega varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Kui sõlmitud võlaõigusliku tehingu eesmärgiks on kinnistu omandi tasuta üleminek, oli tehingul kinkelepingu iseloom.
25.Kohtule esitatud 6.01.2012.a. korteriomandi müügilepingu, hooneühistu liikmelisuse müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt võõrandas XXXXkorteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX, Tallinn XXXX . Lepingu punkt 2.1. kohaselt müüja müüb lepingu eseme I ostjale hinnaga 20 000 eurot, milline summa on müüjale tasutud enne käesoleva lepingu sõlmimist ( I kd lk 23-32). Hageja väitel ei ole võlgnik müügilepingu alusel raha saanud. Kohus leiab, et müügilepingu punkt 2.1 on käsitletav täitmise kviitungina VÕS § 94 järgi. Riigikohus on 02.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 leidnud, et tegemist on dokumendiga, millega võlgnik saab tõendada oma kohustuste täitmist ja muudab tavalist tõendamiskohustust võlasuhtes. Kui kviitung täitmise kohta on välja antud, siis üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale. Juhul kui täitmise kohta on väljastatud kviitung, on võlausaldaja võimalused kohustuse täitmata jätmise tõendamise kohta piiratud. Muuhulgas võib pool kasutada TsMS §-s 268 sätestatud võimalust anda vande all ütlusi, samuti on tal võimalik esitada tõendeid selle kohta, et võlgniku sissetulekud ei võimaldanud tal soetada sellises väärtuses vara, mida oleks olnud vaja müügilepingus nimetatud kinnistu ostmiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-2-1-106-07 ja 23. jaanuari 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-147-05).
26.Kostjate poolt kohtule esitatud XXXX i kinnistuse kohaselt viimane kinnitab, et andis 10.12.2011 sularahas laenu XXXX , isikukood XXXX summas 20 000 eurot korteri ostmiseks aadressil XXXXTallinn. Võlg tagastati kolme aasta jooksul sularahas (I kd lk 9394). 11.05.2016 kohtuistungil vande all üle kuulatud kostja XXXX ütluste kohaselt XXXXTallinn korteri müügitehing viidi läbi seetõttu, et ema XXXXtegi ettepaneku müüa korter, kuna temal on raskusi korteri haldamisega ja kommunaalmaksete maksmisega. Mina leides raha ostsin emalt korteri summas 20 000 eurot eest. 20 000 eurot andsin emale sularahas selleks, et ta saaks osta endale teise korteri, mille ülalpidamine oleks odavam. Osa rahast ta kulutas isiklikuks otstarbeks. Enne seda kui me sõlmisime tehingu andsin 20 000 eurot üle. See oli 2011 a lõpus. Mina sain 20 000 eurot oma sõbralt laenuks, mille tasusin talle tagasi. Minul oli oma firma, mis oli hästi tasustatav ja ma sain raha tagasi maksta./../ Kinnitan, et sain XXXX ilt 20 000 eurot. Ema ostis XXXX ilt saadud raha eest korteri aadressil XXXX , Tallinn. Müügitehingu XXXX, Tallinn ajal minul isiklikke sissetulekuid ei olnud, laenasin raha sõbrakäest. Kinnitan, et raha laenasin sõbralt 10.12.2011 (II kd lk 103).
27.Kohus leiab, et XXXX i kinnituse ja kostja XXXX vande all antud ütlustega on leidnud tõendamist, et kostja XXXX laenas XXXXTallinn korteri ostmiseks 20 000 eurot XXXX ilt ja andis selle raha üle võlgnikule XXXX le sularahas enne 6.01.2012 korteri müügilepingu sõlmimist. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei ole leidnud tõendamist, et 06.02.2012 müügilepingu näol on tegemist TsÜS § 89 järgi näiliku tehinguga.
28.Pankrotihaldur on seisukohal, et nii võlgnik kui kostjad pidi teadma, et hageja kahjustab nimetatud tehinguga võlausaldajate huve. 05.12.2014 esitatud pankrotiavalduses märgib XXXX , et on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus põhjuseks peab XXXXMaksu- ja Tolliameti poolt esitatud maksunõuet, maksunõude aluseks on õigusrikkumised, mis said alguse 3.11.2011 MTA läbiotsimisel, s.o. ebaseaduslik tegevus sigarettide ja alkoholi hoiustamisel, mille järgnes süüdimõistev kohtuotsus 17.09.2014.a. Pankrotihaldur (hageja) on seisukohal, et XXXX (võlgnik) makseraskused tekkisid seoses uurimisega juba 3.11.2011, varad võõrandati vältimaks realiseerimist Maksu-ja Tolliameti nõude katteks.
29.Kohtule esitatud Harju Maakohtu 17.09.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6853 on XXXXkokkuleppemenetluses süüdi mõistetud KarS § 376 lg 1 järgi ning mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust 3 aasta pikkuse katseajaga. XXXX t süüdistati selles, et tema 03.11.2011 hoidis ja ladustas suures koguses maksumärgiga märgistamata nõuetel mittevastavas müügipakendis tubakatooteid Tallinnas, aadressil XXXX. 03.11.2011 leiti ja võeti läbiotsimiste käigus XXXXTallinn ära XXXX valdusest, tema korterist ja selle juurde kuuluvast garaažist ja keldriboksist maksumärkidega märgistamata sigarette, mida üldkogusena oli 136 000 sigaretti. Kuivõrd 03.11.2011 läbiotsimiste käigus võeti XXXX elukohas sigarette kokku ära 136 000, siis nende arvestuslik aktsiis on 9928 eurot, st ületab sajakordselt summat 7300 eur- seega oli ära võetud sigarette suures koguses (I kd lk 17-21). Maksu-ja Tolliamet 23.02.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027391-6 kohaselt 03.11.2011 XXXXhoidis ja ladustas suures koguses maksumärgiga märgistamata nõuetele mittevastavas pakendis tubakatooteid Tallinnas, aadressil XXXX . Läbiotsimise käigus võeti eelnimetatud korterist, selle juurde kuuluvast garaažiboksist ja keldrist ära Eesti Vabariigi maksumärkidega märgistamata sigarette üldkoguses 136 000 tükki. MTA on seisukohal, et XXXX l on tekkinud importtollimaksude võlgnevus summas 15 519,73 eurot. Importmaksude võlgnevus tekkis 03.11.2011 tema valduses tuvastatud Eesti maksumärkidega märgistamata sigarettidelt ( II kd lk 132-145).
30.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 12.02.2015 tõendi nr 7-1/15/362 kohaselt on XXXX võõrandanud ajavahemikus 2010-2014 järgmised kinnistud/korteriomandid: XXXXMaardu linn, võõrandati XXXXja XXXX , sisse kantud 19.09.2012, XXXXTallinn, võõrandati XXXX , sisse kantud 17.01.2012, XXXX Tallinn, võõrandati XXXX, sisse kantud 13.12.2011 ja XXXX , võõrandati XXXX, sisse kantud 11.02.2013 ( I kd lk 41).
31.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et võlgnik XXXX06.01.2012 müügilepingut sõlmides oli teadlik, et nimetatud tehing kahjustab tema võlausaldajate huve. Nimelt võlgnik XXXX pidi olema teadlik, et seoses 03.11.2011 tema valdusest, korterist ja selle juurde kuuluvast garaažist läbiotsimise tulemusena leitud ja äravõetud 136 000 maksumärkidega märgistamata sigarettidega võib tekkida temal Eesti Vabariigile maksude tasumise kohustus ja ta võib muutuda maksejõutuks. Seega on ta 06.1.2012 müügilepingu sõlminud teadlikult võlausaldajate huvide kahjustamiseks, s.o. eesmärgil muuta ennast varatuks, et Eesti Vabariik ei saaks arestida temale kuuluvat kinnisvara ja selle realiseerimist Maksu ja-Tolliameti nõude katteks. Nimetatud asjaolu kinnitab, ka XXXX tegevus ajavahemikus 2011-2014, mille jooksul on ta võõrandanud ära kogu oma kinnisvara. Kohus leiab, et tuvastatud on asjaolu, et nimetatud võõrandamislepinguga, kuid lisaks ka 8.12.2011 Tallinnas XXXX korteriomandi võõrandamisega XXXX , 12.09.2012 elamumaa Maardu linn, XXXXvõõrandamisega
XXXX ja XXXX ja 4.02.2013 korteriomandi Tallinna linn, XXXX võõrandamisega XXXX’le jäi võlgnik sisuliselt varatuks. Samas kui võõrandamislepingu ese oleks jäänud võlgniku omandisse, oleks selle realiseerimisel ilmselgelt olnud võimaliku rahuldada võlausaldajate nõuded.
32.Vastuseks kostja vastuväidetele kohus märgib, et asjaolu, et kriminaaluurimise ajal ei olnud XXXX le esitatud tsiviilhagi, ei tähenda, et võlgnik ei saanud kahjustada riigi (Maksu-ja Tolliameti kaudu) kui võlausaldaja huve. Käesoleval juhul on Masku-ja Tolliamet teinud XXXXsuhtes maksuotsused, mida ei ole ta aga vara puudumise tõttu suutnud täita.
33.Vastavalt PankrS § 110 lg 3 võlgniku lähikondse puhul eeldatakse et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 117 lg 1 p-le 3 on füüsilisest isikust võlgniku lähikondseks võlgniku ülenejad ja alanejad sugulased ja nende abikaasad. Käesoleval juhul 06.01.2012 sõlmitud korteriomandi aadressiga XXXX, Tallinn müügilepingus ostja näol on tegemist võlgniku pojaga, seega PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt võlgniku lähikondsega ning PankrS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve. Vastav eeldus tuleb kostjal ümber lükata. 11.05.2016 kohtuistungil XXXX poolt vande all antud ütluste kohaselt ajal kui ta tegi tehingu elas tema oma sõbranna juures, kuid käis ema korteris perioodiliselt oma isiklike vajaduste tõttu ja selleks et teha remont (II kd lk 163). Kostja I ei ole tõendanud, et ta ei teadnud, et vaidlusaluse tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kuna tegemist on PankrS § 111 lg 3 sätestatud kinke iseloomuga tehinguga, siis ei ole kostja I tõendanud, et 06.01.2011 tehingu tegemisel oli võlgnik maksujõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.
34.Kohus leiab, et on leidnud tõendamist PankrS § -de 110 ja 119 kohaldamise eeldused, s.o. et võlgnik XXXXkahjustas 6.01.2012 korteriomandi XXXXTallinn müügilepingu sõlmimisega teadlikult võlausaldajate huve ning kostja I teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks pankrotivõlgniku XXXXja XXXXvahel 06.01.2012.a sõlmitud korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa (kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX) müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega pankrotivõlgnik XXXXmüüs XXXXtalle kuulunud korteriomandi aadressiga XXXXTallinn, Harjumaa.
35.Hageja leiab, et kostja I poolt korteriomandi aadressil XXXXTallinn 1/ 2 mõttelise osa kinkimine kostjale II tuleb tagasi võita PankrS § 116 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 14.11.2014 sõlmis XXXXoma õe XXXX kinkelepingu, mille kohaselt kinkis 1/2 mõttelist osa korteriomandi registriosa nr. XXXX asukohaga XXXX, Tallinn oma õele XXXX . PankrS § 116 lg 2 alusel võib tagasivõitmise nõude esitada võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu võib esitada tagasivõtmise nõude kui: 1) eriõigusjärgasele oli omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõitmise aluseks olnud asjaolud; 2) juhul kui eriõigusjärglane omandas saadu tasuta.
36.Kohus leiab, et on 14.11.2014 kostja I ja kostja II vahel sõlmitud kinkelepingule on kohaldatav PankrS § 116 lg 2 p 2 kuna XXXXomandas 1⁄2 mõttelise osa kinnistust tasuta. Täiendavalt märgib kohus, et täidetud oleksid ka PankrS § 115 lg 2 p 1 asjaolud, kuna XXXXon pankrotivõlgniku XXXXtütar ning seega lähikondne PankrS § 117 lg 1 p 5 alusel ning lähikondsele on omistatav teadmine tagasivõidetavuse aluseks olevatest asjaoludest PankrS § 11 6 lg 3 alusel ning seda eeldust ümberlükkavaid asjaolusid või väiteid esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus tunnistab tagasivõtmise korras kehtetuks XXXXja XXXXvahel 14.11.2014.a. korteriomandi aadressil XXXXTallinn, Harjumaa kinnistusosakonna registriosa nr. XXXX mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu.
37.PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse lepingu alusel saadu koos viljade muu
kasuga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 1 lg 1 kohaselt kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnisturegistriossa kantud õigust kanne kahjutaks (puudutud isik). KRS § 34 1 lg 2 p 2 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja. KRS § 34 1lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt on lisaks 06.01.2011 müügilepingu ja 14.11.2014 kinkelepingu kehtetuks tunnistamisele vajalik muuta omanikukannet ning selleks on vajalik ka läbi võõrandamise kinnistu omanikuks saanud kostjate nõusolek, kes PankrS § 119 lg-st 1 tulenevalt on kohustatud nõusoleku andma. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust anda.
38.Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustada kostjat XXXXandma nõusolek pankrotivõlgnik XXXXkandmiseks kohtuotsuse alusel aadressil XXXX, Tallinn, Harjumaa (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse ja kohustada XXXX anda nõusolek kohtuotsuse alusel pankrotivõlgniku XXXX kandmiseks kohtuotsuse alusel 1⁄2 mõttelise osa aadressil XXXX, Tallinn, Harjuma (Tartu Maakohtu kinnitusosakonna registriosa nr XXXX) asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamtusse.
39.Vastuseks kostjate vastuväidetele, et hagi ei kuulu rahuldamisele esiteks sellel alusel, et võlausaldaja ei kaitsnud pankrotimenetluses oma nõuet seaduses ettenähtud korras, teiseks, võlausaldajate nõuete kaitsmise protokoll on vormistatud seaduse oluliste rikkumistega ning lõppkokkuvõtteks, kostjate järeldus langeb kokku hageja aruandes (p-s.4) toodud seisukohaga – „ vara tagasivõitmise võimalus puudub“, märgib kohus, et tegemist ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohaste vastuväidetega. Pankrotivõlgnikul XXXX l on olnud võimalik vaidlustada võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, esitada vastuväiteid pankrotimenetluses esitatud nõuetele, mida aga tehtud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
41.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleneb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
43.Hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, seega juhindudes TsMS § 174 lg 1 sätestatust määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulu tõlgikulu. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulu dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulu.
45.Hagi tagamisel tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatel hageja kasuks välja riigilõivu 50 eurot.
46.Vastavalt kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud hagihinna 20 000 eurot puhul tuli tasuda riigilõivu 750 eurot. Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusega on kohus vabastanud hageja riigilõivu maksmise kohustusest 750 eurot ulatuses. Juhindudes TsMS § 190 lg 2 ja TsMS § 190 lg 4 sätestatust mõistab kohus kostjatelt XXXX il ja XXXX riigituludesse välja riigilõivu summas 750 eurot. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.