OÜ Amerplastar Est hagi Nadezhda Andreeva vastu müügilepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. oktoobri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Amerplastar Est apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): OÜ Amerplastar Est, rk 10668377; lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev; Vastustaja (kostja): Nadezhda Andreeva, ik XXXXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev
1.Jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2015. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Amerplastar Est kanda.
4.Mõista OÜ-lt Amerplastar Est välja Nadezhda Andreeva kasuks 15 eurot maakohtus kantud menetluskulude katteks.
Mõista riigilt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks välja tasu 120 eurot advokaadi Sergei Politševi osutatud riigi õigusabi eest.
6.Mõista OÜ-lt Amerplastar Est välja riigituludesse (Maksuja Tolliameti arveldusarvele AS-is SEB Pank
RESOLUTSIOON
EE351010052031000004, AS-is Swedbank EE502200221014193355, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE401700017002872300, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE873300333499990003, personaalse viitenumbriga 99916700081796) riigi õigusabi tasu 120 eurot ja anda OÜ-le Amerplastar Est tähtaeg selle tasumiseks 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse punkti 5 osas saata lahend täitmiseks Ida-Viru Advokaadibüroole ning Rahandusministeeriumile ja tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile.
Selgitused otsuse juurde
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Amerplastar Est (hageja) esitas 18.05.2015 Nadezhda Andreeva (kostja) vastu hagi müügilepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5.12.2013 tarbijamüügilepingu, mille alusel ostis kostja hagejalt pesumasina FAGOR 1FET 311W (edaspidi ka kaup). 9 kuud pärast kauba ostmist pöördus kostja hageja poole kaebusega, et pesumasina kaas ei püsinud avatuna. Pesumasina kaas oli remonditud ja asendatud hooldusettevõttes 01.10.2014. Hooldusettevõtja kinnitusel ei olnud pesumasinal tehaserikkeid. 16.12.2014 pöördus kostja hageja poole avaldusega ja väitis, et sama rike tekkis uuesti. Kostja soovis pesumasina asendamist või raha tagastamist. Hageja ei nõustunud kostjaga, kuna pesumasina kaant saab parandada. 25.03.2015 asendas hageja kaane teistkordselt, mille kohta on tehtud vastavasisuline üleandmisevastuvõtmise akt. Akti järgi ei olnud pesumasinal tootmisrikkeid. Kostja pöördus tarbijakaebuste komisjoni kaebusega, milles palus asendada kaup või hüvitada selle väärtus. 10.04.2015 otsusega rahuldas tarbijakaebuste komisjon kostja kaebuse ja mõistis hagejalt välja 239 eurot. Hageja ei ole tarbijakaebuste komisjoni järeldustega nõus.
Hageja palus kohtul vaadata sama asi läbi hagimenetluse korras, kuna seadus ei näe ette võimalust vaidlustada tarbijakaebuste komisjoni otsust. Hageja palus tunnistada kohtul kostja taganemine müügilepingust tühiseks. Hageja arvates on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks hageja lepingu oluline rikkumine ning kostja õigus lepingust taganeda. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus lepingust taganeda, kuna puuduvad VÕS §-s 116 sätestatud taganemise alused. Vaidlust ei ole selles, et müügilepingu alusel võõrandas hageja kostjale pesumasina FAGOR 1FET 311W maksumusega 239,00 eurot. Samuti puudub vaidlus, et 9 kuud pärast asja üleandmist kostjale esitas kostja hagejale kaebuse, et pesumasina kaas ei püsi avatuna. Ei vaielda selle üle, et hooldusettevõtja on hageja soovil puudust 01.10.2014 parandanud ning teinud seda teistkordselt 25.03.2015 ning kostja on paranduse võtnud vastu. Hooldusettevõtja kinnitusel ei ole tegu tootmisdefektiga. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Hageja on seisukohal, et puudus tekkis kostja tegevuse tagajärjel ning hageja ei vastuta selle eest. Hageja tegi kõik endast oleneva, et täita lepingust tulenevad kohustused. Antud olukorras ei kehti VÕS § 218 lõike 2 teises lauses sätestatud ümberpööratud tõendamiskoormus ning kostja peab tõendama asja lepingutingimustele mittevastava puuduse olemasolu ning seda, et puudus või selle põhjus eksisteeris juba asja üleandmise hetkel. Sama sätet ei saa kohaldada ka 01.04.2014 asendatud kaanele, kuna tegu ei ole asja üleandmise, vaid puuduste kõrvaldamisega. Tegu ei ole lepingu olulise rikkumisega ning kostjal puudub õigus taganeda ning seetõttu ei ole ka kostjal õigust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Lepingu olulise rikkumise tõendamiskohustus lasub kostjal. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust lepingust taganeda ka juhul, kui ta tõendab, et hageja vastutab puuduse eest. Puudus on väike ja see ei ole oluline lepingurikkumine. Kostja taganes lepingust ilma täiendavat tähtaega andmata ning see on hea usu põhimõttega vastuolus. Esmaseks õiguskaitsevahendiks on seaduse järgi täitmise nõue. Taganemisega tekitati hagejale ebamõistlikult suur kahju.
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Pärast üheksat kuud pesumasina kasutamist ei fikseerunud pesumasina kaas enam vertikaalasendis. Pesumasinasse pesu laadimisel ja masinast väljavõtmisel pidi kaant vertikaalasendis hoidma ning see oli täiendav ebamugavus. Kostja pöördus hageja poole puuduse kõrvaldamiseks. 01.10.2014 vahetas hageja kaane ära. Pärast kolme kuud kasutamist pesumasina kaas ei fikseerunud jällegi vertikaalasendis ning sama puudus on leidnud aset korduvalt. 16.12.2014 esitas kostja hagejale kirjaliku avalduse, milles ta taotles raha tagastamist või võimalust vahetada pesumasin teise kauba vastu. 20.01.2015 vastas hageja avaldusele ja teatas, et puudus kuulub remondi alla ja varuosade saamisel see kõrvaldatakse. Seega hageja ei rahuldanud kostja taotlust ja vahetas kaane ära korduvalt. Kostja tellimusel koostas ekspert FIE Irina Kiseleva 05.08.2015 konsultatsiooniakti, milles ekspert märkis järgmist: - pesumasina kaas vertikaalasendis ei fikseeru, pesu laadimisel masinasse ja sellest väljavõtmisel loob see täiendava ebamugavuse;
- nähtavad vahed, mis on tekkinud pesumasina kaane ja korpuse vahelise kinnituse kõverdumise tulemusel iseloomustavad garantii alusel paigaldatud kaane ebakvaliteetset valikut. Pesumasinale oli paigaldatud pesumasina „Fagor“ mudelile sarnane kaas, mis on juba olnud kasutusel; - ekspertiisiks esitatud pesumasin „Fagor“ on ebakvaliteetne, omab ülalmärgitud tootmisdefekte. Garantiiremondi all teostatud tööd on mitterahuldavad. Seega on seisuga 05.08.2015 sama puudus pesumasinas tekkinud juba kolmandat korda ning seda ei ole suudetud kõrvaldada. Hageja on vahetanud pesumasina kaane ebamõistlikult pika aja jooksul. Kostja teatas puudusest 16.12.2014, kaas vahetati ära alles 25.03.2015. Kostja ei saanud pesumasinat kasutada üle kolme kuu. Kostja pole pakkunud selleks perioodiks asenduseks teist pesumasinat. Hageja on oluliselt lepingut rikkunud. Kostja ei nõustu hageja dokumentaalse tõendiga, millele tuginedes hageja järeldab, et tegu ei olnud tootmisdefektiga. Dokumendi koostanud OÜ Sevi Kodukaubad ei ole kostja pesumasinat vahetult vaadanud ning seetõttu ei saa OÜ Sevi Kodukaubad teha kostja pesumasina kohta järeldusi.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus oli seisukohal, et kostja on taganenud 5.12.2013 sõlmitud tarbijamüügilepingust õiguspäraselt. Maakohus märkis, et vaidlusaluse pesumasina kaane tõstab pärast luku avamist avatud asendisse ja hoiab seda avatuna kaane sees asuv vedru. Kostja selgitas kohtuistungil, et kaas hakkas aja jooksul avatuna üha allapoole jääma. Kostja kirjeldas, et pesumasinat saab kasutada ainult kaant samal ajal peaga lahti hoides. Esinenud viga viitab vedru enneaegsele väsimisele või liiga nõrga vedru kasutamisele. Seega on tegu tootmisdefektiga või konstruktsiooniveaga. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et pesumasinal olnud puudus oli väike, mille puhul ei oleks kostjal olnud õigust lepingust taganeda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu 30.10.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles ta palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
4.1.Apellant leiab, et maakohus jättis otsuse täiesti põhjendamata ning hageja väited ja tõendid analüüsimata, mistõttu rikkus maakohus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Samuti leiab apellant, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Samuti on maakohtu järeldused vastuolulised.
4.2.TsMS § 442 lõikes 8 sätestatut rikkudes ei ole maakohus viidanud otsuse põhjendavas osas ühelegi materiaalõiguse normile, mida kohus kohaldas. Samuti ei märkinud kohus tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused ning ei analüüsinud esitatud tõendeid ja ei põhjendanud tõendite arvestamata jätmist juhul, kui kohus neid ei arvestanud.
4.3.Primaarseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas apellant on lepingut oluliselt rikkunud. Apellant on seisukohal, et ta ei ole lepingut oluliselt rikkunud ja kõnealune puudus ei anna
taganemiseks alust. Kostja peab tõendama, et hageja vastutab lepingu rikkumise eest ning tegu on olulise puudusega.
4.4.Apellandi arvates on maakohus valesti jaganud tõendamiskoormuse, kuna kostja pidanuks tõendama, et kaup ei vastanud lepingutingimustele. Samuti pidanud kostja tõendama, et vastav puudus või selle põhjus eksisteeris juba kauba temale üleandmise hetkel.
5.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et apellant ei ole näidanud, millised maakohtu järeldused on vastuolulised. Vastustaja on seisukohal, et puudus vaidlus selles, et pesumasina kaas ei seisnud püsti. Seega kostja tõendas, et kaup ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas ja hageja on oluliselt lepingut rikkunud. Ei ole oluline, kas puuduse näol on tegu tootedefektiga või mitte. VÕS § 116 lg 2 ja VÕS § 223 lg 1 ja 2 regulatsioon ei ole seotud sellega, kas puudus on väike või mitte. Lepingrikkumine võib olla oluline ka siis, kui puudus on väike.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus lisab maakohtu otsusele põhjendava osa, määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ning mõistab menetluskulud välja.
7.Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Maakohus on koostanud ilma põhjendusteta kohtulahendi. Tegemist ei ole lihtmenetluse asjaga TsMS § 404 mõttes ning asjas puudusid TsMS § 444 toodud alused otsuse lihtsustatud vormis koostamiseks. Ringkonnakohus aga leiab, et apellatsiooniastmes on võimalik tõendeid hinnata ja asjas sisuline otsus teha ning kohtuotsust põhjendava osaga täiendada. Pooli esindasid maakohtus õigusteadmistega isikud, pooltel oli võimalus taotlusi ja tõendeid esitada ning ringkonnakohtule tõenditega seoses taotlusi ei esitatud, samuti ei soovinud pooled, et ringkonnakohus saadaks asja uueks läbivaatamiseks.
8.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuse kirjeldavas osas on maakohus loetlenud poolte esitatud tõendid, millest pooled hiljemalt apellatsioonimenetluse ajaks pidid aru saama, millised tõendid maakohus asja juurde võttis. Ringkonnakohus arvestab asjas eesti keeles esitatud tõenditega, millele järgnevates põhjendustes maakohtu toimiku leheküljele viidates tugineb.
9.Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et esmaseks küsimuseks on see, kas apellant on oluliselt lepingut rikkunud ning see, kas puudus esines müügieseme üleandmise ajal ja kellel lasus tõendamiskoormis.
10.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud tarbijamüügi leping VÕS § 208 lg 4 tähenduses. Kostja märkis, et pesumasin ei vastanud lepingutingimustele, kuna pesumasina kaas ei püsinud vertikaalasendis. VÕS § 217 lg 6 kohaselt tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja
müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pesumasina kaane vertikaalasendis mittepüsimine on puudus, mille tõttu ostetud pesumasin ei olnud tavalise kvaliteediga. VÕS § 218 lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja pöördus pesumasina hooldusremonti enne kahe aasta möödumist ostmisest.
11.Apellandi väide, et kostja ei ole tõendanud, et puudus või selle põhjus eksisteeris kauba kostjale üleandmise hetkel, ei ole õige. Asja materjalide kohaselt pöördus kostja pesumasinate garantiiremondi töökotta septembris ja detsembris 2014 ja Sevi kodukaubad OÜ remonditöökoda otsustas mõlemal korral vahetada pesumasina kaane garantiitööna (lk 9). Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt garantiihooldust pakkuva ettevõtte poolt pesumasina kaane remontimine garantiitööna on tõend, mis tõendab, et puudus oli pesumasinal asja üleandmise ajal olemas. Sevi Kodukaubad OÜ oleks saanud keelduda põhjendatud juhul remonditöö teostamisest garantiitööna. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et korduv pesumasina kaane parandamine garantii korras sisuliselt välistab kostja võimaluse tõendada, milline puudus ja mis asjaoludest tingituna võis pesumasina kaanel olla enne garantiiremonti, kuna asjas ei ole vaidlust selle üle, et mõlema remondi käigus asendati pesumasina kaas.
12.Apellandi seisukoht, et oluline on tuvastada, kas hageja rikkus lepingut oluliselt, on õige. Kostja tarbijana pöördus remonditöökotta kahel korral, remonditööd teostati, kuid pesumasina kaas ei hakanud nõuetekohaselt avanema ja vertikaalasendis püsima. Kostja on seda asjaolu tõendanud FIE I. Kiseleva 05.08.2015 aktiga (lk 106). Hageja seadis nimetatud tõendi usaldusväärtuse 21.10.2015 kohtuistungil kahtluse alla. Kostja selgitas, et I. Kiseleva poole soovitas pöörduda tarbijakomisjon, kes tema avalduse rahuldas. Hageja omapoolseid tõendeid esitada ei soovinud (lk 126). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on lubatava tõendiga ning hageja vastuväited ei anna alust jätta sellega arvestamata. Hagejat esindas istungil advokaat, kellel oli võimalus vastu vaielda tõendi juurdevõtmisele ning samuti oli tal võimalus taotleda täiendavat aega omalt poolt tõendite esitamiseks, mis kummutaksid kostja esitatud tõendi. Hageja kohtuistungil taotlusi ei esitanud, ei soovinud asja sisulist läbivaatamist täiendada ega esitatud ka vastuväidet maakohtu tegevusele (lk 127). Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei esitanud tõendite juurdevõtmise või kogumise taotlust ka ringkonnakohtule, kuigi apellatsioonkaebuses tuginetakse maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisele, siis on põhjendatud lugeda FIE I. Kiseleva 05.08.2015 koostatud aktiga tõendatuks, et pärast teistkordset garantiiremonti oli pesumasinal puudused.
13.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja tegi 16.12.2014 hagejale avalduse, milles soovis, kas pesumasina asendamist või raha tagastamist. Ringkonnakohus leiab, et kuna pesumasina kaanel esinenud puudust ei suudetud kahe remondiga mõistliku aja jooksul kõrvaldada, siis sellega muutus puudus oluliseks lepingu rikkumiseks ning kahjustatud lepingu poolele tekkis õigus nõuda asja asendamist ja sellest keeldumise korral taganeda lepingust. VÕS § 223 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt ei pea eeltoodud juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
14.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud ning ei ole ka selgitanud, menetluskulude kindlaksmääramise korda. Kostja esindaja taotles maakohtus menetluskulude kindlaksmääramist riigi õigusabi osutamise eest summas 396,72 eurot ja dokumentaalse tõendi saamise kuluna 15 euro välja mõistmist. Ringkonnakohtus taotles kostja esindaja riigi õigusabi korras 120 euro välja mõistmist. Maakohus on riigi õigusabi osutanud advokaadile mõistnud välja 396,72 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja tasutaotlused on põhjendatud ning riigilt tuleb IdaViru Advokaadibüroo kasuks välja mõista 120 eurot Sergei Politševi osutatud õigusabi eest Tartu Ringkonnakohtus. Ringkonnakohus leiab, et kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb 120 eurot mõista TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt riigi kasuks. Ringkonnakohus loeb põhjendatud kuluks dokumentaalse tõendi saamise kulu 15 eurot. Kuna asjas muid kulusid kostjal ei tekkinud, siis ei pea ringkonnakohus otstarbekaks jätta nimetatud kulu hüvitamise otsustamist nn menetluskulude kindlaksmääramise järelmenetlusse, vaid mõistab 15 eurot kohtukuluna hagejalt käesoleva otsusega kostja kasuks välja.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.