Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-7537 kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Osaühing Amerplastar Est esitas 18.05.2015 N A vastu hagi müügilepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes ja 02.06.2015 esitas maksekorralduse kohtu poolt nõutud riigilõivu 300 eurot tasumise kohta. Hageja nõue

2-15-7537

Kostja vastus hagiavaldusele Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja väidab järgmist.

2-15-7537

2-15-7537 tele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamist või asendamist või ei tee seda mõistlik aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Meie puhul on tegemist tarbijale müügiga. Ilmselgelt, et pesumasin on ebakvaliteetne, kuna kaan ei saa püsida vertikaalses seisundis s.o. avatud seisundis, ning hagejal ei ole õnnestunud seda puudust kõrvaldada juba kaks korda. Käesolevaks ajaks kaan jälle ei püsi avatud seisundis. Peale selle, hageja ei saa pesumasina parandada mõistliku aja jooksul. Teisel korral kostja teatas hagejale pesumasina puudusest 16. detsembril 2014.a. Hageja vahetas pesumasina kaane alles 25. märtsil 2014. a. Selline tähtaeg ei saa lugeda mõistlikuks ajaks pesumasina puuduse kõrvaldamiseks. Umbes 3,5 kuud kostja vanematel ei olnud võimalust kasutada pesumasinat. Hageja ei ole pakkunud kasutamiseks sellele ajavahemikule muud pesumasinat. Seega, on tegemist hageja poolt müügilepingu olulise rikkumisega. Kostjal on õiguslik alus müügilepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel, mille kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda kui teine pool on lepingust tulenevalt kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine ). VÕS § 116 lg 2 punkt 2 ja 4 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: punkt 2: rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; punkt 4: kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoole mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Hageja on rikkunud kohustust müüa kostjale nõuetekohase kvaliteediga pesumasin. Selle kohustuse täpne järgimine oli kostja jaoks eelduseks lepingu täitmine tema poolt. Pesumasina sama puudus ilmneb korduvalt ning hageja ei ole võimeline seda kõrvaldada. Eksperdi järeldusest nähtub, et kaane vahetamiseks hageja kasutas mitte uut kaant, aga juba varem kasutatud kaant. Seega on hagejal mõislik põhjus eeldada, et hageja ei täida lepingukohustust pesumasina nõuetekohase kvaliteedi osas. Hageja esitas Sevi Kodukaubad OÜ vastuse dokumentaalse tõendina, millele tuginedes hageja järeldab, et mõlemal juhul ei olnud tegemist tootmisdefektiga ning tegu on mittegarantiilise juhtumiga. Kostja sellega ei nõustu ja väidab, et Sevi Kodukaubad OÜ ei ole vaadanud vahetult pesumasinat ning sel põhjusel ei saa teha järeldusi pesumasina puudustest, sealhulgas selles osas et, on tegemist mittegarantiilise juhtumiga.

Menetluse käik

2-15-7537 21. mai 2015. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtpäeva 300 euro riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus lõivu. 11. juunil 2015. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kostja on taganenud 5. detsembril 2013. a sõlmitud tarbijamüügilepingust õiguspäraselt, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et ostetud pesumasina kaas ei püsinud avatud asendis, mille tõttu tuli masinat korduvalt remontida. Hageja väitis, et puudus tekkis kostja tegevuse tagajärjel, kuid ei selgitanud ega tõendanud, milles selline väärtegevus võiks seisneda. Vaidlusaluse pesumasina kaane tõstab pärast luku avamist avatud asendisse ja hoiab kaane sees olev vedru. Kostja N A selgitas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele, et kaas hakkas aja jooksul avatuna üha allapoole jääma. Kostja kirjeldas, et pesumasinat saab kasutada – pesu sisse panna ja välja võtta ainult kaant samal ajal peaga lahti hoides. Esinenud viga viitab vedru enneaegsele väsimisele või liiga nõrga vedru tarvitamisele, seega kas tootmisdefektile või konstruktiivsele veale. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pesumasinal olnud puudus oli väike, mille puhul ei oleks kostjal olnud õigust lepingust taganeda.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel, kuna asi lahendati hageja kahjuks, jäävad poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.