M.L.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 05.06.2017 otsuste nr 7.VH-2/5907-5 ja 9344/2 ning 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617 tühistamiseks ja õigusvastasuse tuvastamiseks
1.Tagastada kaebus osas, milles kaebaja nõuab Sotsiaalkindlustusameti 05.06.2017 otsuste nr 7.VH-2/5907-5 ja 9344/2 ning 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617 õigusvastasuse tuvastamist.
2.Jätta tühistamisnõude osas kaebetähtaeg ennistamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-18-574 menetlus.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada riigilõiv 15 eurot Advokaadibüroo Sempes OÜ pangakontole. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1–4 peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras 03.11.2016 otsusega nr 9344/1 M.L.ile vanemahüvitise.
2.SKA edastas 18.04.2017 M.L.ile teate nr 7.VH-2/5907 menetluse algatamise kohta seoses muutunud sotsiaalmaksu andmetega.
3.SKA edastas 05.06.2017 M.L.ile ühes digiallkirjastatud konteineris 05.06.2017 otsuse nr 7.VH-2/5907-5 vanemahüvitise määramise otsuse nr 9344/1 kehtetuks tunnistamise kohta ja 05.06.2017 otsuse nr 9344/2 vanemahüvitise uues suuruses määramise kohta.
5.M.L. esitas 30.01.2018 SKA-le vaide, milles palus tühistada 05.06.2017 otsused nr 7.VH2/5907-5 ja nr 9344/2 ja 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617.
6.M.L. esitas 08.02.2018 SKA-le tähtaja ennistamise taotluse, milles väitis, et sai vaidlustatud haldusaktid kätte 22.01.2018.
7.SKA tagastas vaide 19.02.2018 vastusega nr 1.1-10/4429-4. SKA leidis, et M.L. oli teadlik vaidlustatud otsustest ja ettekirjutusest või pidi neist teada saama hiljemalt suvel või sügisel 2017. Kuna M.L. ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks, otsustas SKA vaide esitamise tähtaega mitte ennistada ja tagastas vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel.
8.M.L. esitas 21.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 19.02.2018 vaide tagastamise otsus nr 1.1-10/4429-4 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata läbi tema poolt 29.01.2018 esitatud vaie 05.06.2017 otsuse nr 7.VH-2/5907-5, 05.06.2017 otsuse nr 9344/2 ja 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617 peale.
9.Kohus jättis kaebuse 07.05.2018 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja 7 päeva arvates määruse kättetoimetamisest, et täpsustada kaebuse esitamise eesmärki ja teatada, kas kaebuse nõudeks tuleb lugeda SKA kohustamine vaide läbivaatamiseks või SKA 05.06.2017 otsuste nr 7.VH-2/5907-5 ja 9344/2 ning 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617 tühistamine.
10.Kaebaja teatas 16.05.2018 vastuses, et kaebuse nõueteks tuleb lugeda SKA 05.06.2017 otsuste ja 15.06.2017 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine ja nende tühistamine.
11.Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2018 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja kohustas kaebajat esitama kaebetähtaja ennistamise taotluse ja kaebetähtaja möödalaskmise põhjused. Esmalt selgitas kohus, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks pole õigusvastasuse tuvastamise nõue eraldiseisvalt vajalik, kuna kohus peab tühistamisnõude lahendamisel niikuinii hindama, kas vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased (määruse p 21). Seega tõlgendas kohus kaebust tühistamiskaebusena. Kohus asus seisukohale, et kuigi kaebajale toimetati SKA 05.06.2017 otsused ja 15.06.2017 ettekirjutus kätte kooskõlas HMS-i elektroonilise kättetoimetamise sätetega juba 2017. aasta juunis, pidi kaebaja nendest teadlik olema hiljemalt 2017. aasta suve lõpus või sügise alguses. Seega oli SKA-le vaide esitamise ajaks (30.01.2018) vaide esitamise tähtaeg mööda lastud. Kuna kaebaja esitas vaide tähtaja möödalaskmisega, tuleb lugeda, et ka kaebus on esitatud tähtaja möödalaskmisega.
12.Kaebaja esitas puuduste kõrvaldamise avalduse 18.06.2018. Kaebaja leidis, et esitas SKA-le vaide tähtaegselt ning seetõttu ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et kaebus kohtule on esitatud tähtaja möödalaskmisega. Sellest tulenevalt ei tulene kaebajal kohustust esitada tähtaja ennistamise taotlust ja tähtaja möödalaskmise põhjuseid. Kaebaja märkis, et kui kohus leiab, et tühistamisnõue on siiski aegunud, on vajalik tuvastada SKA 05.06.2017 otsuste ja 15.06.2017 ettekirjutuse õigusvastasus, kuivõrd nende tegemiseks tegelikkuses alus puudus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st 5 tulenev kaebeõigus õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole möödunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kuna kaebaja on 18.06.2018 esitatud avalduses teatanud, et soovib siiski õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldiseisva nõudena esitada, tuleb kohtul sellest lähtuda. Seega on kaebuses esitatud kaks nõuet: SKA 05.06.2017 otsuste nr 7.VH-2/5907-5 ja 9344/2 ning 15.06.2017 ettekirjutuse nr 9.EM-2/8617 tühistamine ja õigusvastasuse tuvastamine.
14.Kohus leiab, et efektiivne nõue on vaid tühistamisnõue, kuna see võimaldab SKA haldusaktidega tekitatud olukorra kõrvaldamist. Õigusvastasuse tuvastamine ei mõjuta haldusaktide kehtivust, mistõttu jääks vanemahüvitis ka õigusvastasuse tuvastamisel selliseks nagu see SKA 05.06.2017 otsusega nr 9344/2 määrati ja varasem vanemahüvitise määramise otsus oleks endiselt kehtetu. Samuti jääks kehtima 15.06.2017 ettekirjutusest nr 9.EM-2/8617 tulenev kohustus tagastada alusetult makstud vanemahüvitis. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud juhul, kui selleks esineb põhjendatud huvi. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine 2(4)
peab andma isikule selge eelise ehk õigusliku kasu (HKMS § 38 lg 4). Kaebaja avaldustest ei nähtu, milles võiks õigusvastasuse tuvastamise õiguslik kasu tema jaoks seisneda. Riigikohus on pikalt olnud seisukohal, et kaebajal võib põhjendatud huvi olemas olla eeskätt siis, kui tal on rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2002 kohtuotsus nr 3-3-1-11-02, p 15). Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega oma põhjendatud huvi selgitamiseks, kuna kohtule seni esitatud avaldustest võib järeldada, et preventiivne huvi ja rehabiliteeriv huvi on välistatud. Kaebaja on 18.06.2018 avalduses märkinud, et SKA haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuna nende tegemiseks puudus alus. Lihtsat huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses ei saa lugeda põhjendatud huviks (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.04.2009 määrus nr 3-3-1-100-08, p 36). Seega tagastab kohus kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik otsustab enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetluse, tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja pidi vaidlustatud SKA haldusaktidest teadlik olema hiljemalt 2017. aasta suve lõpus või sügise alguses. Täpsemad põhjendused on toodud Tallinna Halduskohtu 04.06.2018 määruses, mistõttu ei hakka kohus neid käesolevas määruses kordama. SKA-le vaide esitamise ajaks (30.01.2018) oli vaide esitamise tähtaeg möödas ja SKA jättis selle õiguspäraselt ennistamata. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg eeldab, et kohtueelne menetlus on läbitud nõuetekohaselt. Kuna kaebaja ei esitanud vaiet tähtaegselt, tuleb lugeda, et ka kaebus ei ole esitatud tähtaegselt.
16.Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-26-06). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed takistused (nt haigus). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-148-06). Kaebaja leiab, et ta ei ole kaebetähtaega mööda lasknud, ei ole, mistõttu ei ole kaebaja pidanud vajalikuks tuua välja ühtegi tähtaja möödalaskmise põhjust. Kohus on kaebaja vastavale kohustusele juhtunud tähelepanu. Seega tuleb lugeda, et kaebetähtaja möödalaskmiseks puudus mõjuv põhjus, mistõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata.
17.HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 kohaselt lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist. Kuna juba ettevalmistavas staadiumis on selge, et kaebetähtaega on rikutud ja selle ennistamise aluseid ei esine, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata.
18.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei saa kaebaja halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust esitada, kui selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Menetluse lõpetamise tagajärgi selgitas kohus kaebajale ka 04.06.2018 määruse punktis 31.
19.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti.
3(4)
SKA ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad võimalikud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
20.Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Seega tagastab kohus riigilõivu 15 eurot selle tasujale, Advokaadibüroo Sempes OÜ-le.
21.Kohus peab vajalikuks selgitada, et kaebaja on kaebuse punktis 1.6 märkinud, et SKA sai vanemahüvitise määramise 03.11.2016 otsuse nr 9344/1 kehtetuks tunnistada üksnes maksuotsuse alusel, mistõttu esitas kaebaja Maksu- ja Tolliametile (MTA) 23.01.2018 teabenõude, et saada maksuotsus, millest nähtub, et kaebajale ei ole 2015. aastal OÜ MHF Corp poolt väljamakseid tehtud. MTA keeldus, kuna MHF Corp OÜ äriregistrist kustutamisega (07.12.2016) seoses lõppes kaebajal juhatuse liikme staatus, mistõttu on ta käsitletav kolmanda isikuna, kellele informatsiooni anda ei saa. Kuigi vanemahüvitise vähendamine toimus otseselt SKA otsuste tulemusel, on SKA otsused pigem tehnilised, sest SKA peab vanemahüvitise määramisel lähtuma sotsiaalmaksu andmetest, mida haldab maksuhaldur. Kuna isikustatud sotsiaalmaksu suurus muutus MTA maksuotsuse tagajärjel, saaks kaebaja oma õigusi kaitsta selliselt, et ta nõuab MTA maksuotsuse tühistamist ennast puudutavas osas. Kaebaja väitel keeldus MTA temale maksuotsuse edastamisest. Sellisel juhul ei ole kaebetähtaeg maksuotsuse vaidlustamiseks veel kulgema hakanud. Kaebaja saab MTA-lt taotleda maksuotsusega tutvumist ulatuses, milles see puudutab temale OÜ MHF Corp poolt tehtud väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.