Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate A. A.i, J. Z.i, M. K. M. ja S. M. E. A. H. K.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politseija Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Älis Zopp ja Kristi Orr Isikud, kelle õigusi taotlus puudutab: A. A. (haldusasi nr 3-18-1337), J. Z. (haldusasi nr 3-18-1339), M. K. M. (haldusasi nr 3-18-1342), S. M. E. A. H. K. (haldusasi nr 3-18-1344) Tõlgid – Ashraful Islam Bhuiyan Shuvo, Deepak Ahluwalia ja Kaja Sakk Lastekaitse spetsialist – Heili Piho-Arna
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses kohtuistungil, 7. juulil 2018
Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba A. A.i, J. Z.i, M. K. M. ja S. M. E. A. H. K.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 7. juulist 2018 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 7. juulil 2018 Tartu Halduskohtule taotluse A. A.i, J. Z.i, M. K. M. ja S. M. E. A. H. K.i kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 alusel.
1.1.PPA ametnike poolt tabati 6. juuli 2018. a hommikul Võru maakonnas Setomaa vallas Tiilige külas Leimani bussipeatuses kaheksa meessoost isikut, keda kahtlustati ebaseaduslikus piiriületuses. Isikutel puudusid dokumendid. Kontrollimisel väitsid kuus isikut, et nad on
Bangladeshi kodanikud ja kaks isikut, et on Pakistani kodanikud. Isikud toimetati asjaolude selgitamiseks Lõuna prefektuuri ametiruumidesse. Kiirabi kontrollis isikute tervislikku seisundit ja leidis, et see on rahuldav.
1.2.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. A. A.i, J. Z.i, M. K. M. ja S. M. E. A. H. K.i on välismaalased ja neil puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. Samuti on isikud saabunud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1, § 15 lg 2 p-de 1 ja 3, § 15 lg 3 ning § 19 lg 1 alusel peeti A. A.i, J. Z.i, M. K. M. ja S. M. E. A. H. K.i 6. juulil 2018 kell 07.37 kuni 48 tunniks kinni.
1.3.A. A. avaldas 6. juulil 2018 kell 12:25 PPA-le suuliselt soovi varjupaiga saamiseks. J. Z. esitas samasisuga taotluse kell 16:24. M. K. M. ja S. M. E. A. H. K.i avaldasid PPA-le soovi varjupaiga saamiseks 6. juulil kell 20:27. Vastavalt sellele vormistati kinnipidamine VSS alusel ümber kinnipidamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1-6, § 15 lg 1 p-de 1-6 ja § 15 lg 6 alusel, millega peeti isikud kuni 48 tunniks kinni. A. A.i varjupaiga taotlus registreeriti numbriga 7001810122, J. Z.i taotlus registreeriti numbriga 7001810117, M. K. M. taotlus registreeriti numbriga 7001810124 ja S. M. E. A. H. K.i taotlus registreeriti numbriga 7001810123. Taotlused võeti menetlusse, kuid otsust nende suhtes ei ole veel tehtud.
1.4.VRKS § 361 lg 2 p 1 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isiku samasuse kontrollimiseks. VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Antud hetkel puudub isikutel välisriigi reisidokument või muu isikut tõendav dokument, mida Eesti Vabariik tunnustaks isikut tõendava dokumendina, mille alusel saaks tuvastada tema isikut või saaks kontrollida tema isikusamasust või kodakondsust. Isikute samasus on tuvastatud, kontrollitud isikute ütluste ja muude tõendite alusel. Ilma ametlike dokumentideta ja vajadusega põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Samas ei ole välistatud, et isikud võivad esineda kellegi teise nimega või kasutada kellegi teise identiteeti. Seega leiab PPA, et on vajalik isikute edasine kinni pidamine, kuni isikusamasuse kontroll ja isikute tuvastamine on lõpule viidud.
1.5.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib varjupaigataotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Antud juhul käsitletakse põgenemiseohuna ka seda, et esinevad VSS §-s 68 nimetatud asjaolud. Isikud on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu, kuna saabusid Eestisse ebaseaduslikult, ületades Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist ajutist kontrolljoont koos grupi isikutega selleks mitteettenähtud kohas. PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses ja kodakondsuses.
1.6.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud esitasid varjupaigataotlused alles tunde pärast kinnipidamist. Tõsimeelse sooviga taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, oleksid isikud võinud saabuda seaduslikult rahvusvahelisse piiripunkti ning teha seda seal. Selliselt toimides oleksid isikud käitunud korrektselt ja seadusekuulekalt. Kui on põhjendatud kahtlus, et varjupaigataotlus esitati esmajoones lahkumiskohustuse sundtäitmise või tagasisaatmise vältimise eesmärgil, siis on selle kahtlusega hõlmatud ka
kahtlus, et isik ei pruugi varjupaigataotluse rahuldamata jätmise korral olla enam kättesaadav. Isikutel ei ole kaasas reisidokumenti – dokumendi puudumine on levinud praktika tagasisaatmise raskendamiseks. PPA-l puuduvad andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne Schengeni riigi saatkonna poole, et endale viisat või elamisluba taotleda ja siis seaduslikult piire ületada. Seega viitab isikute käitumine, et tahtlus oli suunatud ebaseaduslikule Euroopasse sisenemisele. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei oleks sellisel juhul eesmärk, vaid vahend, et jõuda Euroopasse.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 7. juulil 2018 kohtuistung, kus isikud selgitasid kokkuvõtvalt järgmist. J. Z. selgitas, et kokkulepe agendiga oli jõuda teise kohta, agent viis mujale. Tal on väikesed lapsed, kes vajavad toitmist, hetkel ei ole muud võimalust, kui siin olla ja tööd teha. Agent lubas Poolast Saksamaale saata, kus pidi varjupaika taotlema, agent käskis valesid nimesid anda. Agendid väitsid Venemaal, et Poolas ja Saksamaal on elu hea, lapsed on vaja toita, siis otsustasin sinna minna. Koduriigis oli oht elule, pood pandi põlema, ta pidi ennast varjama. A. A. selgitas, et sattus rahalistesse raskustesse. Ta omab küll maad, aga seoses suurte üleujutustega ei olnud võimalust enam maad harida. Nii Türgis kui Poolas viibis ta illegaalselt, oli ka seal kinnipidamisasutustes, ei olnud võimalik varjupaigataotlust esitada. M. K. M. selgitas, et tal oli Bangladeshis riisikasvatus, sellel ettevõttel ei läinud hästi ja sellepärast hakkas ta sealt liikuma. Ta sattus rahalistesse raskustesse, ei suutnud enam võlgu tagasi maksta. Tema esindaja viis ta kõigepealt Portugali ja siis sattus ta Eestisse. S. M. E. A. H. K. selgitas, et tal oli reisifirma Bangladeshis, mis ei toonud tulu. Ta kaotas firma, soovitati tulla Eestisse. Agent ütles, et Moskva kaudu on lihtsaim viis jõuda Hispaanisse. Agent ütles, et saadab ta Saksamaale, aga selle asemel saatis Eestisse.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.Vaidlust ei ole asjaolus, et taotluses nimetatud isikud on Eestisse saabunud ebaseaduslikult, neil puudub välismaalaste seaduse § 43 lg-s 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning nad on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse. Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. Juhul, kui taotleja suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ning esineb VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus, võib rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu vajaduse korral kinni pidada ja paigutada ta halduskohtu loal kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse (VRKS § 361 lg 1 ja § 362 lg 2).
5.VRKS § 361 lg-st 1 tulenevalt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Praegused taotlused on esitatud tuginedes VRKS § 361 lg 2 p-dele 1, 2, 4 ja 5. VRKS § 361 lg 2 p-de 1-5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2), rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemisoht (p 4) ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5).
6.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid, leiab kohus, et taotlustes nimetatud isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud.
7.Isikute isikusamasus on tuvastatud nende endi ütluste ja muude tõendite alusel, kuid ilma välisriigi reisidokumendi või muu isikut tõendava dokumendita ei saa PPA olla veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Seega on vaja kontrollida isikute isikusamasust ja kodakondsust. Kohus peab oluliseks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamist.
8.Kohtu hinnangul esineb põgenemise oht, kuivõrd isikud on ületanud Eesti välispiiri ebaseaduslikult. VKRS § 361 lg 21 kohaselt käsitatakse VKRS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p-de 3 ja 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses või kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Põgenemisohtu kinnitavad ka isikute eelnev käitumine, Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine.
9.Kohus peab tõenäoliseks, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ega esitanud teistes Euroopa Liidu riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikud ei ole esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks nad tegelikult rahvusvahelist kaitset vajavad.
10.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine. VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2, 4 ja 5 sätestatud toimingute tegemise vajadus Riigikohtu hinnangul iseenesest isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamist ei õigusta.
11.Kohtu hinnangul ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, arvestades PPA 7. juuli 2018. a taotluste asjaolusid kogumis. Isikud ületasid Eesti riigipiiri ebaseaduslikult, nad on rahvusvahelise kaitse soovi avaldanud alles pärast seda, kui nad peeti kinni, ning võib pidada tõenäoliseks, et nad püüavad väljasaatmisest hoidumise eesmärgil põgeneda. Kohtu hinnangul on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine, et menetleda isikute rahvusvahelise kaitse taotlusi. Selleks tuleb tagada menetluse ajaks isikute küsitlemise võimalus ning isikute kättesaadavus. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isikute õigusi, ei saa valitud abinõud pidada ülemääraseks.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotlused ja annab loa paigutada taotluses märgitud isikud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.