lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-996/16

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.06.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-996/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 1, 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 120 lg 2Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 45Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-996/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja29.05.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-17-2085/83Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel 26.06.2018, Tartu 3-18-996 Marju Silveti kaebus Keskkonnaameti 01.09.2016. a kirja nr 6-3/16/1846-8, 29.08.2017. a kirja nr 6-2/17/1508-2 ja 12.08.2017. a kirja nr 6-2/17/1508-13 õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määrus Marju Silveti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Marju Silvet

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Marju Silveti määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määrus resolutsiooni punkti 1 osas muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaamet kiitis 01.09.2016. a kirjaga nr 6-3/16/1846-8 heaks Tartu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi.
2.Keskkonnaamet kiitis 29.08.2017. a kirjaga nr 6-2/17/1508-12 heaks Tartu linna üldplaneeringu KSH aruande.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 02.07.20263-24-395/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1641/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-3051/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3025/59Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20263-24-924/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
3.Keskkonnaamet kooskõlastas 12.09.2017. a kirjaga nr 6-2/17/1508-13 Tartu linna üldplaneeringu.
4.Tartu Linnavolikogu kehtestas 14.09.2017. a otsusega nr 494 Tartu linna üldplaneeringu.
5.M. Silvet esitas 12.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeritud haldusasjana nr 3-17-2085), milles ta taotles Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsuse nr 494 tühistamist.
6.M. Silvet esitas 21.05.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotles Keskkonnaameti 01.09.2016. a kirja nr 6-3/16/1846-8, 29.08.2017. a kirja nr 6-2/17/1508-12 ja 12.09.2017. a kirja nr 6-2/17/1508-13 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja leidis, et Keskkonnaamet on kõigi kolme toimingu tegemisel rikkunud looduskaitseseadust ning KSH aruande heakskiitmisel rikuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõudeid. Samuti leidis kaebaja, et Tartu linna üldplaneeringu KSH aruandes on Natura eelhindamine olnud puudulik. Kaebaja osutas, et haldusasjas nr 3-17-2085 tõenditeks olevate Keskkonnaameti kirjade seaduslikkust ei ole võimalik vaidlustada muul viisil, kui uue haldusasja algatamisega, kuna Keskkonnaametit ei ole kaasatud haldusasjas nr 3-17-2085 teise vastustajana.
7.Tartu Halduskohus tagastas 29.05.2018. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis läbi vaatamata M. Silveti taotluse liita käesolev kaebus haldusasjaga nr 3-17-2085 (resolutsiooni p 2); kohus märkis, et jõustunud kohtulahend avalikustatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul (resolutsiooni p 3) ja määrus toimetatakse M. Silvetile kätte (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: Keskkonnaameti heakskiidu ja kooskõlastuse puhul on tegemist menetlustoimingutega, mida M. Silvet käesolevas asjas vaidlustab. Tartu Linnavolikogu kehtestas 14.09.2017. a otsusega nr 494 Tartu linna üldplaneeringu, mida kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-17-2085. Menetlustoimingute vaidlustamise võimalus ammendub lõpliku haldusakti andmisega. Kohus saab lõpliku haldusakti õiguspärasuse hindamisel anda hinnangu, kas haldusmenetlus on läbi viidud õiguspäraselt. Asjaolu, et Keskkonnaamet ei ole haldusasjas nr 3-17-2085 teise vastustajana kaasatud, ei tähenda, et kohus ei saa kontrollida Keskkonnaameti menetlustoimingute õiguspärasust Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsuse nr 494 tühistamisnõude lahendamisel. Selles osas on kaebaja vastavad seisukohad lõpliku haldusakti tühistamise nõudega hõlmatud ja eraldiseisvate menetlustoimingute vaidlustamise nõueteks puudub kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-t 3 arvestades ilmselgelt kaebeõigus. Käesolevas asjas ei ole kaebeõiguse eeldused täidetud. Kohtule ka ei nähtu, kuidas kaebaja on seotud kehtestatud üldplaneeringuga üldse. Kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kuna kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja taotlus käesoleva asja liitmiseks haldusasjaga nr 3-17-2085 tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebus on tagastatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.M. Silvet esitas 15.06.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määrus tervikuna ja kohustada halduskohut kaebaja kaebust menetlusse võtma ning mõista menetluskulud välja vastustajalt. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohtu poolt kaebajale 29.05.2018 edastatud 28.05.2018. a kohtunõudest ja Keskkonnaameti esitatud vastusest nähtus, et kaebus oli menetlusse võetud. Veel edastas kohus 29.05.2018 kaebajale määruse, millega tagastas kaebuse ja jättis läbi vaatamata taotluse liita kaebus haldusasjaga nr 3-17-2085. Kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui otsustas pärast esimesi menetlustoiminguid kaebuse tagastada. Seetõttu tekkis kaebajal põhjendatud kahtlus, et kohtunik ei ole erapooletu. Kuna määruse tegi kohtunik, kes ei olnud erapooletu ja oleks pidanud end menetlusest taandama, siis on see määruse tühistamise aluseks. 2) Kohus tuvastas valesti, et Keskkonnameti vaidlustatud toimingute puhul on tegemist menetlustoimingutega. Keskkonnaamet ei viinud läbi mingit menetlust, vaid Tartu linn viis läbi Tartu linna üldplaneeringu 2030+ menetluse, mille käigus küsis Keskkonnaameti heakskiitu ja kooskõlastust. Keskkonnaameti vastavaid toiminguid ei saa lugeda menetlustoiminguteks ning väär on kohaldada HKMS § 45 lg-t 3. Kuna kohus ei kaasanud Keskkonnaametit haldusasja nr 3-17-2085 menetlusse vastustajana, siis ei saa kohus eelnimetatud haldusasjas teha otsust Keskkonnaameti toimingute seaduslikkuse kohta. Kaebuse tagastamine on õigusvastane. Ka on

õigusvastane kohtu otsustus, et kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata. Riigilõiv peab olema tasutud, sest kaebaja kaebus tuleb võtta halduskohtu menetlusse. 3) Liitmise taotluse läbi vaatamata jätmine on õigusvastane, kuna mõistlik oleks haldusasjade liitmine ühte menetlusse, sest see aitaks teha õiglasemat kohtuotsust mõlemas asjas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, millega halduskohus vastavalt tagastas kaebaja kaebuse ja jättis läbi vaatamata tema taotluse liita käesolev kaebus haldusasjaga nr 3-17-2085. Arvestades käesolevas asjas vaidluse all olevaid küsimusi, ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida kaebaja määruskaebuse lahendamiseks Keskkonnaametilt seisukohta. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse taotluste lubatavuse kohta (I) ning lahendab seejärel määruskaebuse (II). I
10.HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust. HKMS §-s 48 sätestatust lähtudes ei ole kaebuste liitmisest keeldumine vaidlustatav (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 205). Ka liitmise taotluse läbivaatamata jätmine ei ole vaidlustatav. Kuna kaebuste liitmise taotluse läbivaatamata jätmise osas ei ole halduskohtu 29.05.2018. a määrus määruskaebemenetluses vaidlustatav, siis kuulub M. Silveti määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale tagastamisele. II
11.Ringkonnakohus leiab, et M. Silveti määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas halduskohtu 29.05.2018. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
12.HKMS § 120 lg 2 kohaselt kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. Ka on Riigikohtu praktika kohaselt kirjana vormistatud dokument, millega on lahendatud asja menetlusse võtmine, käsitatav asja menetlusse võtmist otsustava määrusena (Riigikohtu Erikogu 04.11.2010. a määrus nr 3-3-4-2-10, p 10). Kaebajale 29.05.2018 kell 09.27 saadetud e-kiri (tl 22) halduskohtu 28.05.2018. a kohtunõude (tl 15) ja Keskkonnaameti esitatud vastuse 01.09.2016. a kirja nr 6-3/16/1846-8 edastamise kohta (tl 17) ei ole käsitatav menetlusse võtmist otsustava

määrusena, vaid üksnes dokumentide edastamise kirjana, kuna sellest ei nähtu kohtu poolset otsustust kaebuse menetlusse võtmise küsimuses. Kaebaja vastupidine arusaam on ebaõige.

13.Kaebaja väide kohtumääruse tühistamise aluse esinemise kohta seoses asjaoluga, et kaebaja väitel ei olnud kohtunik erapooletu ja ta oleks pidanud end menetlusest taandama, on põhjendamatu. Kaebaja 14.06.2018. a taotluse kohtuniku taandamiseks (tl 30) jättis Tartu Halduskohtu esimees K. Palm 19.06.2018. a määrusega (tl 38-39) rahuldamata.
14.Kaebaja väitel tuvastas halduskohus valesti, et Keskkonnaameti vaidlustatud toimingute puhul on tegemist menetlustoimingutega. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kaebaja ei ole iseenesest kahtluse alla seadnud halduskohtu märgitu õigsust, et kaebaja vaidlustab Keskkonnaameti toiminguid, millega kiideti heaks Tartu linna üldplaneeringu KSH programm ja aruanne ning anti kooskõlastus üldplaneeringule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga (määruse p 5), et Keskkonnaameti heakskiidu ja kooskõlastuse puhul on tegemist menetlustoimingutega. Eeltoodud seisukohta toetab ka kohtupraktika (nt Riigikohtu 24.04.2014. a otsus nr 3-3-1-15-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti kohaldanud ka HKMS § 45 lg-t 3. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Tartu linna üldplaneering on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494, mida kaebaja vaidlustab haldusasjas nr 3-17-2085, seega on lõplik haldusakt juba antud ja kaebaja saab enda õigusi kaitsta lõpliku haldusakti vaidlustamisega, mitte enam menetlustoimingut vaidlustades.
15.Kaebaja väitel on õigusvastane kohtu otsustus, et kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata. Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Seega on halduskohus põhjendatult märkinud, et kaebuselt tasutud riigilõivu ei tagastata, kuna kaebus on tagastatud HKMS § 121 lg 2 alusel.
16.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus M. Silveti määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.05.2018. a määruse resolutsiooni p-i 1 osas muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium