Osaühingu Total Services (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): Osaühing Total (likvideerimisel) (registrikood 10931449), esindaja likvideerija H. T.
Services seaduslik
Ajutine pankrotihaldur: X.S
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Osaühingu Total Services (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Osaühingu (likvideerimisel) kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
Total
Services
3.Määrata Osaühingu Total Services (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks likvideerija H. T. (xxxxxxxxxxx).
Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
5.Määrata ajutise halduri X.S-i tasuks 427 eurot (käibemaksuga), mis välja mõista Osaühingult Total Services (likvideerimisel) ajutise halduri X.S-i kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda Osaühingule Total Services (likvideerimisel) menetlusabi ajutise halduri tasu 427 euro hüvitamiseks. Tasu kanda Osaühingule Advokaadibüroo X.S ja Partnerid (konto nr EE442200221013636295), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
1
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Total Services (avaldaja, võlgnik) esitas 13. novembril 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri xxxxxxxxxxxx juhatuse liige ning äriühing oli juhatuseta kuni likvideerija ülesandeid asus alates 1. veebruarist 2024 täitma H. T. . Kuna juhatuse liige on surnud, ei ole olnud likvideerijal võimalust saada informatsiooni täpsema tegevuse osas. Samuti ei ole likvideerijal olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Likvideerija on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja registriosakonna poolt pärast juhatuse liikme surma tehtud majandusaasta aruande esitamata jätmise eest tehtud trahve ei ole võimalik tasuda. Äriregister on määranud trahvid situatsioonis, kus võlgnikul puudus seaduslik esindaja. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2.Kohus nimetas 20. novembri 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks X.S-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on 886 eurot 70 senti. Äriühingu tegevus katkes juhatuse liikme surmaga xxxxxxxxxxxxxxxxx. Tema kui füüsilise isiku suhtes oli kuulutas Pärnu Maakohus 14. juunil 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3089 ka välja pankroti, mis lõppes 4. aprilli 2024. a määrusega. Äriühingu ainuosanik on samuti pankrotiseisus. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid juhatuse liikme surm. Võimalusi vara tagasivõitmiseks ajutise halduri andmeil ei ole.
Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 427 eurot (käibemaksuga).
2
4.Maakohus määras 23. jaanuari 2025. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
5.Maksejõuetuse teenistus ei esita 14. märtsi 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
7.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks (võlgnikul vara ei ole ning kohustusi on 886 eurot 70 senti), samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
8.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 14. veebruaril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
14.märtsi 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
9.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud
3
avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
10.Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).
11.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 350 (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi 30 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
11.1.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.
11.2.Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 427 eurot (käibemaksuga).
11.3.Ajutine haldur on taotlenud osa tasu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).
hüvitamist
riigi
vahenditest
PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra.
12.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.