Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 02.05.2018 käskkirja nr 6-1/483 täitmise peatamiseks
1.Vabastada Roman Gavrontšuk riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Jätta Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Kohtumäärus saata Roman Gavrontšukile.
4.Avaldada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla kohaldab 02.05.2018 käskkirjaga nr 6-1/483 Roman Gavrontšuki suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keeldu ning eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. Roman Gavrontšuk esitas 14.05.2018 Tartu Vanglale vaide 02.05.2018 käskkirja nr 6-1/483 peale, taotledes selle tühistamist.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 14.05.2018 Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus. Isik märgib, et ta on Tartu Vangla 02.05.2018 käskkirjaga 6-1/483 paigutatud lukustatud kambrisse ning tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid. R. Gavrontšuk taotleb esialgse õiguskaitse korras lubada tal viibida kohtuvaidluse ajal vangla lahtises osakonnas. Taotleja märgib, et kogu süüdistus on paljasõnaline ja tugineb oletustel. Olles lukustatud kambris, ei saa isik taotluse kohaselt tööl käia ja teenida rahalisi vahendeid. Samuti on seeläbi piiratud tema suhtlus alaealise tütrega. Taotleja osutab, et saab tütrega suhelda telefoni teel 10 minutit kaks korda nädalas. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.
3.Kohus kohustas 14.05.2018 kohtunõudega Tartu Vanglat teatama, kas taotleja on esitanud vaide 02.05.2018 käskkirja nr 6-1/483 peale. Tartu Vangla teatas 15.05.2018, et Roman Gavrontšuk on esitanud vaide ning edastas vastava vaide kohtule. Lisaks selgitas vangla, et 15.05.2018 käskkirjaga nr 6-1/532 on kõrvaldatud ilmne ebatäpsus (julgeolekuabinõu kohaldamise alguse kuupäev) Tartu Vangla 02.05.2018 käskkirjas nr 6-1/483.
4.Kohus palus 16.05.2018 kohtunõudega vanglal edastada kohtule Tartu Vangla käskkiri nr 61/483. Vangla täitis kohtunõude 16.05.2018. Kohtu seisukoht
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 13.01.2018 kuni 12.05.2018) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, kohus vabastab Roman Gavrontšuki HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kohus mõistab lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et Roman Gavrontšuki eesmärgiks on esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 02.05.2018 käskkirja nr 6-1/483 täitmise peatamine, sest seeläbi on tal võimalik viibida vangla avatud osakonnas.
7.Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 02.05.2018 käskkirja nr 6-1/483 täitmise peatamiseks on lubatav, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista käesolevas menetlusstaadiumis põhivaidluse eduväljavaateid, sh Roman Gavrontšuki kaebeõigust. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Väljakujunenud kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba käimasoleva menetluse ajal (viidatud lahendi p 12).
9.Esialgse õiguskaitse menetluses kohtule kättesaadava informatsiooni alusel ei ole põhjust välistada kaebuse perspektiivi. Samuti ei saa välistada esialgse õiguskaitse vajadust, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel rakendatakse kinnipeetava suhtes tavarežiimist ulatuslikumaid piiranguid. Küll aga leiab kohus et kõnealusel juhul tuleb arvestada avaliku huvi ja teiste isikute huvide ning õiguste olulisust. Tartu Vangla on selgitanud 02.05.2018 käskkirjas nr 6-1/483, et taotleja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise tingib vajadus tagada kaaskinnipeetavate ohutus ja ära hoida edaspidiseid rikkumisi. Vanglal on kohustus tagada vangla üldine ning seal viibivate isikute julgeolek (VangS § 66 lg 1), mille üheks abinõuks on VangS §-s 69 sätestatud julgeolekumeetmete kasutamine. VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma
tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Lubatavad abinõud on loetletud VangS § 69 lg-s 2. Kohtupraktika on järjekindlalt rõhutanud nii vangla kohustust julgeolek tagada kui ka vangla pädevust julgeolekuohte ära tunda ja hinnata ning teostada kaalumist kohaste abinõude valikul ja kohaldamisel (nt Riigikohtu 19.05.2017 otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-17, p 16; Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Väljakujunenud kohtupraktika järgi on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (viidatud otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17). Kohus ei saa ohu hindamisel ega abinõude valikul asuda vangla asemel kaalutlusõigust teostama. Kohtu hinnangul on avalik huvi vanglas julgeoleku säilimiseks ning teiste isikute (kinnipeetavad, vanglaametnikud, muud vanglas viibivad isikud) huvi viibida turvalises keskkonnas ülekaalukam taotleja huvist mitte taluda ajutisi ebamugavusi, mis paratamatult kaasnevad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kui vanglal pädeva asutusena on tekkinud kahtlus julgeolekuohus, siis selle tõrjumise vajadus õigushüvede kaitseks on kaalukam kinnipeetava suhtes kohaldatavatest ajutistest piirangutest. (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1414).
10.Kohtu hinnangul ei ole eelnevat arvestades ning erinevate huvide kaalukust silmas pidades tegemist haldusaktiga, mis ilmselgelt oleks õigusvastane ja taotleja liikumisvabadust ülemääraselt piirava. Taotleja väidab, et teda hoitakse alusetult lukustatud kambris ning käskkirjas esineb vormiviga. Kohtu hinnangul ei esine haldusaktis selliseid puudusi, mis annaks juba esialgse õiguskaitse menetluses alust arvata, et julgeolekuabinõude kohaldamine on ilmselgelt õigusvastane olnud. Tartu Vangla on 15.05.2018 käskkirjaga nr 6-1/532 kõrvaldanud 02.05.2018 käskkirja nr 6-1/483 ilmse ebatäpsuse, mis seisnes selles, et julgeoleku abinõude kohaldamise alguse kuupäevaks oli ekslikult märgitud 29.08.2017. Kohus osutab, et kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (nt Riigikohtu 19.05.2017. a otsus nr 3-3-1-10-17, p 17). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu 06.05.2015. a otsus nr 3-3-1-88-14, p 16). VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende aluseks olnud asjaolude äralangemisel. Käskkirjas nr 6-1/483 on märgitud, et julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkus vaadatakse läbi jooksvalt ja abinõud lõpetatakse koheselt kui asjaolud on ära langenud, kuid kindlasti vaadatakse läbi julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkus hiljemalt 22. nädalal 2018. Praegusel juhul on määrav, et vanglal pädeva asutusena on tekkinud kahtlus julgeolekuohus ning selle tõrjumise vajadus õigushüvede kaitseks on kaalukam taotluse esitaja suhtes kohaldatavatest ajutistest täiendavatest piirangutest. Kui selliste piirangute kohaldamine peaks aga tõepoolest õigusvastaseks osutuma, on hilisem kahju hüvitamine võimalik õiguskaitseabinõu.
11.Arvestades eeltoodut ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab Roman Gavrontšuki esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Kohus märgib enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.