lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-565/10

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 19.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-565/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA RT U H A L D U S K O H U S

Jõhvi Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-565

Määruse kuupäev

19. aprill 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

******** kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.03.2018.a lahkumisettekirjutuse nr 1041696764 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ********, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas

Resolutsioon

1.Lõpetada menetlus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Tagastada tasutud riigilõiv 30 eurot pärast määruse jõustumist ********, arvelduskontole ********.
4.Asendada määruse avaldamisel kaebaja ja riigilõivu tasunud isiku nimed tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
6.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Asjaolud

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 05.03.2018 ********le ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1041696764 (tl 2-3, edaspidi vaidlustatud ettekirjutus). Ettekirjutuse kohaselt tuli kaebajal Eestist lahkuda hiljemalt 25.03.2018, alates 26.03.2018 kuulus ettekirjutus sundtäitmisele. Sissesõidukeeldu kaebajale ei kohaldatud. Ettekirjutusest nähtuvalt on kaebaja Vene Föderatsiooni kodanik. Tema elukoht on KohtlaJärve linnas, Venemaal tal elukohta ei ole. Kaebaja omas Eestis tähtajalist elamisluba, mida kahel korral pikendati. Kaebajal oli elamisluba alates 18.09.2002 kuni 17.09.2017. Uut taotlust tähtajalise elamisloa pikendamiseks kaebaja ei esitanud. Seega viibib kaebaja Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates 18.09.2017. Kaebaja soovib Eestist lahkuda.
2.******** esitas 19.03.2018 Tartu Halduskohtule puudustega kaebuse ja 13.04.2018 täiendatud kaebuse. Kaebaja palus vaidlustatud ettekirjutuse tühistada. Kaebaja esitas ka mitmeid taotlusi (kaebetähtaeg, põhiseaduslikkuse järelevalve, taotlused juhuks, kui kaebaja teovõime on piiratud). Kaebaja ei soovi Eestist lahkuda. Kaebaja on 88-aastane ja tõenäoliselt lihtsalt unustas elamisloa pikendada. Võimalik on ka see, et kaebaja ei saanud aru elamisloa pikendamise vajadusest ehk tema teovõime on piiratud.
3.Tartu Halduskohus kohaldas 20.03.2018.a määrusega omal algatusel esialgset õiguskaitset ja peatas vaidlustatud ettekirjutuse täitmise kuni 19.04.2018. Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse ja täitmise ning keelata kaebaja sundkorras väljasaatmise kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni.
4.Kohus andis 20.03.2018.a määruses kaebajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtul ei olnud asja kiireloomulisuse tõttu võimalik kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit. Kaebaja esitas kaebuses taotluse jätkata talle riigi õigusabi andmist ning esitas andmed oma majandusliku seisundi kohta
5.Kaebaja esitas 21.03.2018 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse (tl 18). PPA andis 17.04.2018.a otsusega nr 1041943981/TE (tl 27) ********le tähtajalise elamisloa kehtivusajaga 17.04.2018 kuni 16.04.2023.
6.Kaebaja esindaja andis oma 13.04.2018.a avalduses kohtule teada kaebaja võimalikust eestkoste vajadusest. Kaebaja esindaja teavitas sellest ka kaebaja elukohajärgset kohalikku omavalitsust. 18.04.2018 võttis kohtuga telefoni teel ühendust Kohtla-Järve linn ning kinnitas, et teade kaebaja võimalikust eestkoste vajadusest on nendeni jõudnud ja nad on alustanud kaebaja teovõime hindamiseks ja eestkoste seadmiseks vajalike toimingutega. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg 1 ja lg 2 p 1 sätestavad, et halduskohtumenetluses ei ole teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 tähenduses, kuid täisealisel piiratud teovõimega isikul on halduskohtumenetluses siiski teovõime, kui kohtu hinnangul teovõime piiratus ei puuduta haldusasja. Kohtu hinnangul oli kaebajal asjaolusid arvestades piisav teovõime praeguse kohtuasja menetluses tehtud toimingute tegemiseks. Kaebaja oli võimeline esitama PPA-le taotluse elamisloa saamiseks. Kaebaja taotlus rahuldati ja ta saavutas kohtusse pöördumise eesmärgi enne kaebuse menetlusse võtmist, seega ei tule kaebajal rohkem menetlustoiminguid teha. Kaebajal oli menetluses vandeadvokaadist esindaja. Kohtla-Järve linn on kaebaja võimalikust eestkoste vajadusest teadlik ja alustanud kaebaja teovõime hindamiseks vajalike toimingutega. Eeltoodut arvestades puudub kohtu hinnangul vajadus käsitleda kaebaja teovõime küsimust pikemalt praeguse kohtuasja raames, sh ei määra kohus kaebaja teovõime hindamiseks ekspertiisi (HKMS § 25 lg 5).
8.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui eeltoodud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
9.Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 1 kohaselt kehtib lahkumisettekirjutus kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. VSS § 13 lg 2 sätestab, et kui on tõendatud, et välismaalasele on antud Eestis viibimiseks seaduslik alus, kaotab ettekirjutus kehtivuse.

Kaebaja taotles lahkumisettekirjutuse tühistamist. Kuna kaebajale anti 17.04.2018 tähtajaline elamisluba, siis kaotas lahkumisettekirjutus kehtivuse ja selle tühistamine ei ole enam võimalik. Kaebaja on saavutanud oma eesmärgi. Kohtu hinnangul puudub ilmselgelt vajadus jätkata menetlust vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks (HKMS § 152 lg 2). Hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna alates 01.01.2018 enam õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Sarnase olukorra kordumine kaebajaga on vähe tõenäoline, seega ei oleks tuvastamiskaebuse esitamine lubatud ka preventiivsel eesmärgil.

10.Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule uut sama nõudega samal alusel kaebust.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on kehtivuse kaotanud, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
12.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub HKMS § 104 lg 5 p 3 ja 4 alusel tagastamisele, kuna kaebuse osas lõpetab kohus menetluse ja esialgse õiguskaitse taotlust kohus sisuliselt läbi ei vaadanud. Kohus tagastab riigilõivu isikule, kes selle tasus (tl 19).
13.Lähtudes andmetest kaebaja majandusliku seisundi kohta (tl 21) jääb kohus 20.03.2018.a määruses tehtud otsuse juurde, et kaebajale tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus märgib, et käesoleva määruse jõustumisel on riigi õigusabi korras määratud esindaja ülesanded täidetud.
14.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Praeguses asjas olid menetluskuludeks riigilõiv ning kulutused riigi õigusabile. Riigilõiv tagastatakse. Menetlusabi kulusid kaebaja hüvitama ei pea ja vastustajalt neid riigi kasuks välja ei mõisteta (HKMS § 118 lg 2). Seega puudub vajadus menetluskulude jagamise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja