2-16-113937/6 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

10.Välja Mõista Gertti Mummalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 12.10.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

sissenõudmiskulude hüvitamise ja p-s 6.13.2. viivise kokkuleppe näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata arvest nr 45345460 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulu osas (76.77 eurot). Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8. kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesi AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine. Kohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust näitlikustab alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Käesoleval juhul on hageja nõude suuruseks 368.21 eurot. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Seetõttu on hageja põhinõue põhjendatud 291.44 euro (368.21 – 76.77) ulatuses. Kohus on seisukohal, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2.) on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivise korral 0,15% päevas on aastane viivisemäär 54,75%. Nimetatud viivise määr ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu seitsmekordselt. Iseenesest õige on hageja väide, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus kajastab lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldab kohus seadusjärgset viivise määra. Hageja arvestab viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast. Arve nr 45163945 maksetähtpäev oli 18.02.2015, seega tuleb viivist arvestada alates 19.02.2015 (hagiavalduses ekslikult 01.02.2015) kuni kuni hagiavalduse koostamise päevani. Seega on põhinõudelt, s.o 291.44 eurot hagiavalduse esitamise seisuga, s.o 01.09.2016 (k.a) sissenõutavaks muutunud viivis 35.93 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Hagiavalduses on hageja piiranud viivise suuruse põhivõlgnevuse suurusega ning seetõttu mõistab ringkonnakohus välja viivise kuni põhivõlgnevuse suuruseni, s.o kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 255.51 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 48% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 52% ulatuses hageja ja 48% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 800 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 675 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 200 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 48% ehk 96 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse.