17. märts 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-11773
Tsiviilasi
U.J H. hagi P.G väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3624,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja Tanel Brandmeister
vastu võlgnevuse ja kahju
Kostja P.G (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt U.J H. (isikukood XXX) hagi P.G (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks 2248,43 eurot, sealhulgas põhinõue 2204,05 eurot (põhinõue) ja viivis perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 44,38 eurot
3.Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks viivis põhinõude (2204,05 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 19. augustist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata U.J H. hagiavaldus P.G vastu 995,50 euro väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 975,85 eurot ja viivis perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 19,65 eurot.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud 69% ulatuses P.G kanda ja 31% ulatuses U.J H. kanda.
6.Rahuldada osaliselt U.J H. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks menetluskulud 1287,11 eurot, sealhulgas riigilõiv 313,95 eurot ja lepingulise esindaja kulu 973,16 eurot.
8.Välja mõista P.G-lt U.J H. kasuks viivis menetluskulude 1287,11 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1 (15)
9.Jätta rahuldamata U.J H. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 578,26 euro väljamõistmiseks P.G-lt . Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.U.J (hageja) esitas 18.08.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse P.G (kostja) vastu. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 3179,90 eurot, millest kahjunõue on 1543,80 eurot, üürinõue on 1151,29 eurot ja kõrvalkulude (majandamiskulude) nõue on 484,81 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 64,03 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt (3179,90 eurolt) kuni selle kohase tasumiseni alates 19.08.2023 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.03.2022 tähtajalise eluaseme üürilepingu kehtivusega kuni 01.04.2023. Üürilepingu esemeks oli korter aadressil xxxxxxxx–xxxxxxxx. Lepingu järgselt oli üüritasuks 430 eurot kuus ning tagatisraha oli 600 eurot. Kuna üürileping algas poole kuu pealt, siis esimese kuu eest tasus kostja poole kuu ulatuses üüri summas 215 eurot ning edaspidi tasus kostja üüri kuu kaupa 430 eurot kuus. Eeltoodu eesmärk oli kalendrikuu põhine arvestus. 21.03.2023 avastas hageja, et kostja oli korterist lahkunud. Hageja teostas korteri ülevaatuse ning tuvastas, et korteri seisukord ei vasta sellele, mis oli enne üürilepingu sõlmimist. Hageja fikseeris korteri seisukorra piltidega. Hageja võttis vajalikele töödele pakkumised korteris olevate kahjustuste likvideerimiseks – Velma OÜ pakkumine 457,20 eurot; OÜ Temitex Grupp pakkumine 1163,40 eurot; Põrandaehitus OÜ pakkumine 148,20 eurot. Hageja esitas esialgse kalkulatsiooni võlgnevuses olevate üüri ja kõrvalkulude kohta 23.02.2023. Täiendava ülevaate tekitatud kahjudest esitas hageja kostjale 13.03.2023. Hageja pöördus kostja poole 02.06.2023, tuues välja puudused, mis korteris olid tekkinud perioodil, mil kostja valdas korterit. Hageja palus kahjud hüvitada hiljemalt 16.06.2023, kuid kostja pole hageja kirjale vastanud ega vabatahtlikult kahjusid hüvitanud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 1543,80 eurot. Hageja kahju on kujunenud järgmiselt:
2 (15)
1) köögis on rikutud 2019. aastal eritellimusel tellitud kapi töötasapind. Töötasapinnast on tükid väljas. Velma OÜ hinnapakkumine on 457,20 eurot. 2) uus külmkapp on mõlgitud. Külmiku maksumus on 310 eurot, mille maksumusest 20% on 62 eurot. 3) köögi PVC põrandakate katki rebitud. Temitex hinnapakkumine on 270 eurot. 4) külmkapi juurest on köögisein rikutud ning seintel on muud kahjud. Lisaks on liimitud põrandaliist lahti rebitud ja sellega rikutud viimistlust. Temitex hinnapakkumine on 110,40 eurot. 5) kaks ahju küpsetusplaati on rikutud. Plaatide asendamise maksumus on 50 eurot. 6) koridori jalatsikapi uks on katki. Temitex hinnapakkumine remondi osas on 42 eurot. 7) koridori PVC põrandakate on katki rebitud ja põrandaliistud on rikutud. Lisaks on nöörist nurgad lahti tõmmatud. Temitex hinnapakkumine on 399,60 eurot. 8) suitsuandur koridori laest on kadunud. Kahju on 20 eurot. 9) magamistoa riidekapi uksed on lõhutud. Temitex hinnapakkumine on 78 eurot. 10) magamistoa voodi „Sleepwell” kattemadrats on jäädavalt rikutud. Seda on pestud valel režiimil ja see on tugevalt kokku tõmbunud. Lisaks on kattemadratsil põlenud suitsuauk ja ohtralt plekke. Voodil endal on raam on katki, mistõttu ei püsi voodipõhi küljes. Väärtus on 160 eurot. 11) väikese toa seina peale kleebitud tähekesed on rikkunud viimistluse. Temitex hinnapakkumine on 69 eurot. 12) väikese toa riidekapil on tükid väljas. Hageja nõuab riidekapi maksumusest 20% hüvitamist, s.o 32 euro hüvitamist. Riidekapi maksumusest on 160 eurot. 13) elutoa parketil on suur kriim ja parketi viimistlus on rikutud abrasiivse või vale pesuvahendiga. Põrandaehitus OÜ hinnapakkumine on 148,20 eurot. 14) vannitoas on lõhutud ukse piit. Sellelt on suur tükk väljas, mida on üritatud peita või parandada tavalise pahtliga. Temitex hinnapakkumine on 146,40 eurot. 15) vannitoa seinapealne seebidosaator koos kinnitusega on ära murtud ja kadunud. Uue maksumus on 51 eurot. 16) vannitoa prahi utiliseerimine on Temitex hinnapakkumise kohaselt 48 eurot. Hageja nõue kahju hüvitamise osas kostja vastu on kokku 2143,80 eurot. Kostja tasus hagejale tagatisraha summas 600 eurot, mille hageja arvestab maha kahjuhüvitise nõudest ehk lõplik kahju hüvitamise nõue on 1543,80 eurot. Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga hüvitada tekitatud kahju hiljemalt 16.06.2023. Lepingu kestvus oli alla aasta, seega ei saa olla ka olulist loomulikku kulumist. Kostja jättis tasumata üüri ja kõrvalkulud. Kostja lahkus korterist ilma hagejat teavitamata. Lepingu kohaselt oli kostjal õigus leping üles öelda 2-kuulise ette teatamisega. Hageja võtab arvesse, et üürileping lõppes 21.03.2023. Korteri üüri ja kõrvalkulude tasumine toimus kalendrikuu arvestusega. Kostja jättis hagejale tasumata jaanuari, veebruari ning märtsi kõrvalkulud ja üüri. Jaanuarikuu eest on kostja võlgnevuse kokku 645,17 eurot, millest kommunaalteenused on 191,01 eurot, elektrilevi arve on 9,79 eurot, 220energia arve on 14,37 eurot ning üürivõlgnevus on 430 eurot. Veebruarkuu eest on kostja võlgnevuse kokku 614,42 eurot, millest kommunaalteenused on 164,23 eurot, elektrilevi arve on 8,42 eurot, 220energia arve on 11,77 eurot ning üürivõlgnevus on 430 eurot. Märtsikuus on kostja võlg perioodi 01.03.2023–21.03.2023 eest. Märtsi kommunaalteenused on kokku 125,80 eurot, millest kostja kohustus tasuda on 85,22 eurot. Üürivõlgnevus jäi üles 21 päeva eest summas 291,29 eurot. Kostja võlgnevus kõrvalkulude eest on kokku 484,81 eurot ning üürivõlgnevus 1151,29 eurot. Viivisenõue perioodi 17.06.2023–18.08.2023 on 64,03 eurot.
3 (15)
Kostja vastuväited
2.Kostja teatas kohtule, et ta ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud kõiki nõudeid. Kostja toob välja, et väide, et jaanuarikuu eest oli kostja võlgnevuses kokku 645,17 eurot ja veebruarikuu eest oli kostja võlgnevuses kokku 614,42 eurot, ei vasta tõele. Kostja on oma ettevõtte kontolt võtnud 17.01.2023 välja 700 eurot ja Maps kaardirakendusest on näha, et peale raha välja võtmist sõitis kostja xxxxxxxxxx, kus elas hageja. Veebruaris elas kostja korteris perioodil 01.02.2023–21.02.2023. Antud perioodi üüri- ja kõrvalkulude arvelt pidanuks üürileandja tegema tasaarvestuse tagatisraha arvelt. Kostja tasus üürilepingu sõlmimisel hagejale 600 eurot tagatisraha. Hageja tagatist ei hoiustanud ega arvestanud intresse. Kostja viitab VÕS § 308 lg-le 2. Kostja ei nõustu hüvitama hagejale viivist, sest võlgnevust ei ole tekkinud. Poolte vahel 16.03.2022 sõlmitud üürileping oli lõppenud ja hageja on seda kinnitanud 02.12.2022 e-posti teel. Hageja saatis üürilepingu poolte kokkuleppel lõpetamise teate koheselt, kui kostja oli rääkinud talle, et hakkab jaanuaris uut elamist otsima. Üürilepingu lisana on märgitud korteri seisukord üleandmise hetkel, kuid piltidel ei olnud fikseeritud üüripinna tegelikku seisukorda. Korteri üürilepingu lisas on väidetavalt pildid korteri üleandmise hetkel, mis ei vasta tõele. Üüripinna üleandmine-vastuvõtmisel ei toimunud pildistamist. Pildid on üürikuulutuse pildid. Korteri üürikuulutusest nähtub, et korter vabaneb alates 14.03.2022. Sellest tulenevalt saab eeldada, et korteri üürikuulutus on koostatud enne hageja enda pere väljakolimist. Hageja väitis kostjale korteri esmase vaatamise käigus, et nad oma perega alles kolivad välja ja viimased asjad vajavad kokku pakkimist ja uude kohta viimist. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Sellest tulenevalt ei pea üürilepingu esemeks olnud asi olema üleandmise hetkel olnud seisundis. Seega kõikide nende kahjustuste ja kogu kulumise eest, mis on vastava asja kasutamise puhul tavaline, üürnik ei vastuta. Näiteks suur riidekapp oli kulunud ja vana ning uksed ei käinud lahti ega hoidnud kinni. Hageja väited selle kohta, et kostja pole korterit heaperemehelikult kasutanud, on valed. Kostja, on puhastusspetsialist ja läbinud mitmeid koolitusi. Kostja koristas korteri enne sisse ja välja kolimist põhjalikult. Hageja nõue elutoa parketi viimistluse rikkumise kohta abrasiivse või vale puhastusvahendiga on esitatud pahatahtlikult. Kostja ei tunnista, et ta on külmkapi mõlkinud, kaks ahju küpsetusplaati ära rikkunud ning ta pole suitsuandurit laest eemaldanud. Pildid rikutud ahjuplaatidest ei ole need mida kostja kasutas korteris elades. Kostja tunnistab, et rikkus köögi põrandakatte, sest köögis tekkis uputus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Esmalt selgitab kohus, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on vastuses hagile märkinud, et kostja võtab hagi õigeks. Samas on kostja ka märkinud, et ta ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud kõiki nõudeid. Kostja on esitanud hageja nõudele mitmeid vastuväiteid. 4 (15)
Kohus märgib, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ja sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Kuna kostja on esitanud hagile vastuväiteid, siis ei ole kostja hagi õigeks võtnud ja kohus ei saa asjas teha õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust. Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus poolte esitatud tõendeid.
5.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Üürilepingu lõppemine
6.VÕS § 309 lg 1 esimene lause sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. VÕS § 325 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lõike 5 kohaselt on sellele nõudele mittevastav ülesütlemine tühine. Kostja tugineb sellele, et üürileping oli lõppenud ja hageja on seda kinnitanud 02.12.2022 eposti teel. Hageja selgituste kohaselt said pooled kokkuleppele ja kostja elas korteris kuni 21.02.2023, seega hageja leiab, et leping ei lõppenud. Kostja on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et kostja elas korteris kuni 21.02.2023. Kohus leiab, et eeltoodust saab järeldada, et poolte vahel jätkus kehtiv üürileping. Hageja tugineb hagis sellele, et üürileping lõppes 21.03.2023. Hageja ei ole üürilepingu lõppemise kohta kohtule ühtegi tõendit esitanud ega välja toonud, millisel õiguslikul alusel leping lõppes. Üürileping saab lõppeda võlaõigusseaduses sätestatud korras, sh poolte kokkuleppel. Kuna hageja vastavaid asjaolusid välja toonud ei ole, siis sai 16.03.2022 sõlmitud üürileping lõppeda tähtaja möödumisega, st alates 02.04.2023. Hageja nõustus 07.02.2025 vastuses sellega, et üürileping lõppes alates 02.04.2023. Eeltoodu ei mõjuta käesolevas asjas hageja üüri ja kõrvalkulude nõudeid, mis on esitatud perioodi eest kuni 21.03.2023. Üüri tasumise nõue
7.Hageja on esitanud kostja vastu 16.03.2022 sõlmitud üürilepingust tuleneva nõude. Hageja nõuab üürilepingu alusel kostjalt üüri tasumist perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest kokku summas 1151,29 eurot. 5 (15)
8.VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kohtule tõendina poolte vahel sõlmitud ja allkirjastatud üürilepingu koos lisadega (dtl 10–56). Hageja ja kostja sõlmisid 16.03.2022 eluruumi üürilepingu, mille p-de 3.1.–3.3. kohaselt andis hageja kostjale kasutamiseks korteri suurusega 65 m2 aadressil xxxxxxxx–xxxxxxxx (dtl 44). Lepingu p 4.1. kohaselt andis hageja üüripinna kostja kasutusse 16.03.2022. Lepingu p-de 5.1. ja 5.3. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 430 eurot kuus hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Hageja üürinõue on järgmine: 2023. aasta jaanuari eest 430 eurot, veebruari eest 430 eurot ja märtsi 21 päeva eest 291,29 eurot, kokku 1151,29 eurot. Kostja tõi välja, et väide, et jaanuarikuu eest oli kostja võlgnevuse kokku 645,17 eurot ja veebruarikuu eest oli kostja võlgnevuses kokku 614,42 eurot, ei vasta tõele. Kostja on oma ettevõtte kontolt võtnud 17.01.2023 välja 700 eurot ja Maps kaardirakendusest on näha, et peale raha välja võtmist sõitis kostja xxxxxxxxxx, kus elas hageja. Veebruaris elas kostja korteris perioodil 01.02.2023–21.02.2023. Kohus leiab, et eeltooduga ei ole tõendatud, et kostja tasus hagejale jaanuarikuu või veebruarikuu üüri ja kommunaalkulude eest. Hageja vastuväidete kohaselt tasus kostja hagejale detsembrikuu üüri ja kommunaalkulude eest. Kohus selgitas kostjale 09.01.25025 kohtumääruses, et kostjal tuleb tõendada, et kostja on tasunud hagejale perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest üüri 1151,29 eurot. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus märgib, et VÕS § 296 lg 3 järgi ei vabasta üürnikku üüri maksmise kohustusest asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud. Hageja üürinõue perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest 1151,29 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab selles osas hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üüri perioodi 01.01.2023– 21.03.2023 eest 1151,29 eurot. Kõrvalkulude hüvitamise nõue
9.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (edaspidi kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega. Üürilepingu p-de 6.1., 6.2., 6.4. ja 6.8. kohaselt tasub üürnik üürileandjale tarbimisteenuste, kommunaalteenuste, KÜ juhtimis- ja raamatupidamise teenuse eest vastavalt korteriühistu arvetele ja vastavalt tegelikult tarbimisele. Üürnik tasub kõrvalkulude eest hiljemalt teenuste osutamisele järgneva kuu 15. kuupäevaks (dtl 44, 45). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. 6 (15)
Hageja on esitanud kostja vastu kõrvalkulude hüvitamise nõude summas 484,81 eurot järgmiselt: 1) 2023. aasta jaanuari kõrvalkulud: kommunaalteenused 191,01 eurot, elektrilevi arve 9,79 eurot, 220energia arve 14,37 eurot; 2) 2023. aasta veebruari kõrvalkulud: kommunaalteenused 164,23 eurot, elektrilevi arve 8,42 eurot, 220energia arve 11,77 eurot; 3) 2023. aasta märtsi kõrvalkulud 21 päeva eest: kommunaalteenused olid kokku 125,80 eurot, mis 21 päeva eest on 85,22 eurot. Hageja on esitanud kohtule korteriühistu arve 2023. jaanuarikuu majandamiskulude eest summas 191,01 eurot (dtl 126). Elektrilevi arve kohaselt kuulus 2023. jaanuarikuu eest tasumisele 9,79 eurot (dtl 127). 220energia arve kohaselt kuulus 2023. jaanuarikuu eest tasumisele 14,37 eurot (dtl 128). Korteriühistu arve 2023. veebruarikuu majandamiskulude eest on summas 164,23 eurot (dtl 130). Elektrilevi arve kohaselt kuulus 2023. veebruarikuu eest tasumisele 8,42 eurot (dtl 131). 220energia arve kohaselt kuulus 2023. veebruarikuu eest tasumisele 11,77 eurot (dtl 132). Korteriühistu arve 2023. märtsikuu majandamiskulude eest on summas 125,72 eurot (dtl 133), mis teeb 21 päeva kohta 85,17 eurot. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Kohus selgitas kostjale 09.01.25025 kohtumääruses, et kostjal tuleb tõendada, et kostja on tasunud hagejale perioodil 01.01.2023–21.03.2023 kõrvalkulude eest. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Hageja kõrvalkulude nõue perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest on põhjendatud 484,76 euro ulatuses ja põhjendamata 0,05 euro ulatuses. Hageja selgitas 07.02.2025 vastuses, et hageja ei nõua märtsikuu korteriühistu arvel märgitud viivist. Kohus rahuldab kõrvalkulude nõude perioodi 01.01.2023–21.03.2023 eest 484,76 euro ulatuses ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kõrvalkulude nõue jääb rahuldamata 0,05 euro ulatuses. Kahju hüvitamise nõue
10.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja
7 (15)
parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt sama paragrahvi lõikele 1. Kui üürileandja esitab üürniku vastu kahju hüvitamise nõude, põhjendades seda asjaoluga, et üürnik on rikkunud üürilepingust tulenevat üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust, kuna tagastatud ruumid olid puudustega, siis sellise nõude puhul tuleb esmalt tuvastada, millises seisundis olid ruumid nii üürnikule üleandmisel kui ka üürileandjale tagastamisel. Seejärel on võimalik iga puuduse osas hinnata, kas see on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid üürniku kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üürnik vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Kui üürileandja leiab, et üürnik on talle tekitanud kahju, tuleb üürileandjal esitada selle kohta tõendid. Erandi sellest reeglist sätestab VÕS § 334 lg 1 teine lause, mille kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis, kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt (vt RKTKo 26.09.2012, 3-2-198-12 p-d 10 ja 12). Käesoleva asja lahendamisel peab kohus tuvastama üüritud ruumide ja asjade seisundi nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel (valduse tagasisaamisel). Seejärel on kohtul võimalik tuvastada, kas ruumide ja asjade puudused, mida hageja hagis kostjale ette heidab, tekkisid ruumide ja asjade kostja kasutuses oleku ajal või olid need juba varem olemas. Samuti peab kohus hindama, kas ruumide puudused ületasid ruumide lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist, kahjustusi või muutusi. Praegusel juhul on pooled üürilepingu sõlmimisel lisanud lepingule pildid seisukorra kohta üleandmise hetkel (dtl 12–43) ja nimetanud lepingus sisustuse ja selle seisukorra ning sisustuse maksumuse (dtl 52, 53). Kohus saab asja lahendamisel eeltoodut arvestada asja üleandmisakti tähenduses. Kohus eeldab, et üüritud korter ja selle sisustus vastas lepingus kokku lepitule ja sellele lisatud piltidele. Kostja vastuväite kohaselt ei toimunud üüripinna üleandmisel pildistamist ning pildid on üürikuulutuse pildid. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid üüritud ruumide ja asjade seisundi kohta kostjale üleandmisel, mistõttu tuleb kohtul lähtuda lepingus kokku lepitust ja sellele lisatud piltidest korteri ja selle sisustuse seisukorra kohta. Kohus märgib, et kostja on esitanud kohtule videod (dtl 156–160) ja pildid (dtl 154, 155), mis on tehtud korteris, kuid need on tehtud ajal, mil kostja juba korteris elas ja nendelt ei nähtu seda, et korteri sisustus ei olnud sellises seisukorras nagu üürilepingule lisatud piltidel näha ja sisustuse nimekirjas kirjeldatud. Hageja teatas kostjale korteril ja selle sisustusel esinevatest puudustest ja kahjust 22.02.2023 (dtl 60) ja 13.03.2023 (dtl 60, 62, 63).
11.Järgmisena hindab kohus hageja kahjunõude põhjendatust.
11.1.Hageja tugineb sellele, et köögis on rikutud 2019. aastal eritellimusel tellitud kapi töötasapind. Töötasapinnast on tükid väljas. Velma Mööbel OÜ hinnapakkumine on 457,20 eurot (sh käibemaks). Hageja hinnapäringust nähtub, et hageja tahab töötasapinna väljavahetamist (dtl 65, 66). Üürilepingule lisatud piltidelt nähtub köögi töötasapind ja sellel ei nähtu kahjustuste olemasolu (dtl 12, 13). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et töötasapinna eesäärel on kaks kahjustada saanud kohta (dtl 112). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud töötasapinnal hageja viidatud kahjustusi ja üüripinna hagejale tagastamisel esineb töötasapinna eesäärel kaks kahjustada 8 (15)
saanud kohta. Kohus tuvastab, et töötasapinna kahjustus tekkis ajal, mil üüripind oli kostja kasutuses. Kohus märgib, et töötasapinnale tekkinud kahjustused on väikesed ja asuvad sellises kohas, mis ei takista töötasapinna otstarbekohast kasutust ega vaja välja vahetamist. Köögi töötasapinda kasutades võib sellele tekkida täkkeid ja väikeseid kahjustusi, arvestades köögis teostatavaid toiminguid söögi valmistamisel. Kohus leiab, et köögi töötasapinna kaks kahjustada saanud kohta ei ületa asja lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist ja kahjustusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude 457,20 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.2.Hageja tugineb sellele, et uus külmkapp on mõlgitud. Hageja nõuab kostjalt külmiku maksumusest 20% hüvitamist, s.o 62 euro väljamõistmist kostjalt, arvestades, et külmiku maksumus oli 310 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta külmkappi mõlkinud. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli külmkapi seisund uus (dtl 52). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et külmkapil ei ole mõlke (dtl 23). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et külmikul on mõlgid (dtl 106). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud külmkapil mõlke, kuid üüripinna hagejale tagastamisel esineb külmkapil kaks mõlki. Kohtu hinnangul külmkapile tekkinud mõlgid ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Külmkapi tavapärase kasutuse käigus ei teki sellele mõlke. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli külmkapi maksumuseks 310 eurot (dtl 52). Kohtu hinnangul on külmkapi väärtuse vähenemise hüvitamine 20% ulatuses uue külmiku väärtusest põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 62 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.3.Hageja tugineb sellele, et köögi PVC põrandakate on katki rebitud. Hageja on esitanud kohtule pildid, millest nähtub, et köögi PVC kate on kahjustatud ja laines (dtl 96–102). Kostja tunnistab, et ta rikkus köögi põrandakatte, sest köögis tekkis uputus ja koheselt oli vaja pääseda põrandakatte alla, et ei tekiks hallitust ja kahjustusi (dtl 150). Tegemist on kostja poolt asjaolu omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 järgi. Hageja on esitanud tõendina OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise, mis on 270 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Hind sisaldab köögis katkise PVC katte eemaldust ja uue paigaldust ning põrandaliistude eemaldust ja tagasi paigaldust. Pinna suuruseks on hinnapakkumise kohaselt 9 m2. Hageja on tõendanud kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 270 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.4.Hageja tugineb sellele, et külmkapi juurest on köögisein rikutud ning seintel on ka muud kahjustused. Lisaks on liimitud põrandaliist lahti rebitud ja sellega on rikutud viimistlust. Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et külmkapi juures seinal ei ole kahjustust (dtl 23). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et külmiku juures seinal on kahjustus (dtl 104). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud seinal kahjustust, kuid üüripinna hagejale tagastamisel esineb seinal kahjustus. Kohtu hinnangul seinale tekkinud kahjustus ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Seina ja selle lähedal oleva külmkapi tavapärase kasutuse käigus ei teki seinale kahju. Hageja on esitanud tõendina OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise, mis on 110,40 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Hind sisaldab köögiseina viimistlust. Hageja on tõendanud kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 110,40 euro väljamõistmiseks kostjalt. 9 (15)
11.5.Hageja tugineb sellele, et kaks ahju küpsetusplaati on rikutud ja plaatide asendamise maksumus on 50 eurot. Kostja ei tunnista küpsetusplaatide rikkumist. Kostja vastuväidete kohaselt jäid üüripinnale uueväärsed küpsetusplaadid ja hageja esitatud pildid ei ole korteris olevatest küpsetusplaatidest. Üürilepingule lisatud pildilt nähtub ahju sisemus, kus asetseb kaks küpsetusplaati (dtl 42). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub kaks küpsetusplaati (dtl 77). Kohus leiab, et piltidelt ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist on samade küpsetusplaatidega. Korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotolt ei ole võimalik ka tuvastada küpsetusplaatide seisukorda, sest pilt on tehtud sellise nurga alt ja sellise valgusega, mis ei võimalda küpsetusplaatide peale näha. Eluruumi tagastamise järgne foto on tehtud otsevaates küpsetusplaatide peale ja teistsuguse pildistamise nurga alt kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud foto. Lisaks märgib kohus, et küpsetusplaate kasutades võib nendele tekkida laike ja kasutusjälgi, mis on tavapärane kasutamisega kaasnev kulumine. Üldjuhul saab küpsetusplaate ka hõlpsasti puhastada. Hageja fotolt ei nähtu, et küpsetusplaate oleks püütud puhastada. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 50 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.6.Hageja tugineb sellele, et koridori jalatsikapi uks on katki. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumine kapi remondi osas on 42 eurot. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli kingakapi seisund kasutatud, kuid hea (dtl 53). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et jalatsikapi uksed on kõik kinni (dtl 31, 32). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et jalatsikapi uks on katki, uksehingelt maas (dtl 84). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei olnud jalatsikapi uks katki, kuid üüripinna hagejale tagastamisel on jalatsikapi uks katki. Kohtu hinnangul jalatsikapi ukse katki minemine ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Jalatsikapi tavapärase kasutuse käigus ei lähe uksehinged katki. Hageja on tõendanud kahju suuruse. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on jalatsikapi parandus (1 tk) 42 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 42 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.7.Hageja tugineb sellele, et koridori PVC põrandakate on katki rebitud ja põrandaliistud on rikutud. Lisaks on nöörist nurgad lahti tõmmatud. Hageja palub kostjalt välja mõista 399,60 eurot (sh käibemaks). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et koridori PVC põrandakate ei ole katki (dtl 89, 28). Hageja esitas kohtule pildid, millelt nähtub, et koridori PVC põrandakate on katki (rebimisjäljed) (dtl 91, 94). Kohtu hinnangul koridori PVC põrandakatte katki minemine ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Põranda tavapärase kasutuse käigus ei lähe põrandakate katki. Hageja on tõendanud koridori PVC põrandakatte kahju suuruse. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on koridoris katkise PVC eemaldus ja uue paigaldus 303,60 eurot (sh käibemaks 20%). Kohus rahuldab hageja nõude 303,60 euro osas ja mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Kohus leiab, et koridori põrandaliistu osas on tõendamata põrandaliistu seisukord korteri kostjale üleandmisel, mistõttu ei ole võimalik kohtul ka tuvastada, kas põrandaliistule on 10 (15)
tekkinud korteri kostja kasutuses oleku ajal kahjustusi ja kas tegemist võib olla hariliku kulumisega. Korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotolt ei ole võimalik tuvastada põrandaliistu seisukorda (dtl 27, 28). Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt ja teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud fotod ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on põrandaliistu kahjustanud (eluruumi tagastamise järgsed fotod koridori põrandast dtl 92–94). OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on koridoris vana põrandaliistu eemaldus ja uue paigaldus 96 eurot (sh käibemaks 20%). Kohus jätab hageja nõude 96 euro osas rahuldamata.
11.8.Hageja tugineb sellele, et koridori laest on kadunud suitsuandur. Suitsuanduri maksumuseks on 20 eurot. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta suitsuandurit laest eemaldanud ja see oli väljakolimise hetkel laes olemas. Üürilepingule lisatud piltidelt nähtub, et koridori laes on suitsuandur (dtl 29, 83). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et suitsuandurit pole laes (dtl 114). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel oli suitsuandur koridori laes ja üüripinna hagejale tagastamisel ei olnud suitsuandurit koridori laes. Kostja ei ole tõendanud, et korterist lahkumisel oli suitsuandur koridori laes. Hageja on tõendanud, et uue suitsuanduri soetamise maksumus on üle 20 euro (dtl 204). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 20 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.9.Hageja tugineb sellele, et magamistoa riidekapi uksed on lõhutud, uksehinged on katki. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on riidekapi hingede ja uste paigaldus 78 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt olid riidekapid kulunud, vanad ja nende uksed ei käinud lahti ega hoidnud kinni. Üürimise hetkel küsis kostja, kas hageja võib need eest viia, sest need on lastele ohtlikud ja kostjal endal on korralikud asjad olemas, kuid hageja keeldus. Hageja on esitanud kohtule pildid (dtl 107 ja dtl 108, 109). Kõikidel piltidel on kapiuksed avatud. Esimesel pildil on näha, et kapi uksehinged on terved, kuid sellist pilti ei ole üürilepingule lisatud (dtl 107). Järgmisel kahel pildil on kapiuksed avatud ja ustel on osad uksehinged katki (dtl 108, 109). Magamistoa riidekapi ukse hingede olukorda ei fikseeritud üürilepingu sõlmimisel. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et kahjustused tekitas kostja üürisuhte ajal. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 78 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.10.Hageja tugineb sellele, et magamistoa voodi „Sleepwell” kattemadrats on rikutud. Kattemadratsit on pestud valel režiimil ja see on tugevalt kokku tõmbunud. Lisaks on kattemadratsil põlenud suitsuaugud ja plekid. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli madratsi ja kattemadratsi seisund kasutatud, kuid hea ja maksumus kokku 160 eurot (dtl 53). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et kattemadrats on sirge (dtl 18–20). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et kattemadrats on tugevalt laines (dtl 86, 88). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud kattemadratsil laineid ja see oli sirge, kuid üüripinna hagejale tagastamisel esinevad kattemadratsil lained. Kohtu hinnangul kattemadratsil olevad lained ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist. Kattemadratsi tavapärase kasutuse käigus ei teki sellele laineid. Kattemadrats on vajalik välja vahetada. Hageja on tõendanud, et uue kattemadratsi maksumus on 233 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 160 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude 160 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11 (15)
11.11.Hageja tugineb sellele, et väikese toa seina peale on kleebitud tähekesed, mis on rikkunud viimistluse. Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et akna kohale seinale ei ole tähekesi kleebitud (dtl 14). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et akna kohale seinale on kleebitud tähekesed (dtl 123) ja tähekeste eemaldamisel on sein kahjustada saanud (dtl 122). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei olnud seinale tähekesi kleebitud, kuid tähekeste eemaldamisel sai sein kahjustada. Kui kostja ei oleks seinale tähekesi kleepinud, siis ei oleks ka nende eemaldamine vajalik olnud ja nende eemaldamise käigus ei oleks sein kahjustada saanud. Hageja on tõendanud kahju suuruse. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on väikese toa seina viimistlus 69 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Kohus rahuldab hageja nõude 69 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.12.Hageja tugineb sellele, et väikese toa riidekapil on tükid väljas. Hageja nõuab kostjalt riidekapi maksumusest 20% hüvitamist, s.o 32 euro väljamõistmist kostjalt, arvestades, et riidekapi maksumus oli 160 eurot. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli riidekapi seisund kasutatud, kuid hea (dtl 53). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et riidekapil ei ole kahjustusi ega täkkeid (dtl 16). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et riidekapil on kahjustus, märgatav täke (dtl 121). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel ei esinenud riidekapil kahjustust, kuid üüripinna hagejale tagastamisel esineb riidekapil kahjustus, märgatav täke. Kohtu hinnangul riidekapile tekkinud täke ületab asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist ja kahjustusi. Riidekapi tavapärase kasutuse käigus ei teki sellele täkkeid. Üürilepingus sisalduva sisustuse nimekirja kohaselt oli riidekapi maksumuseks 160 eurot (dtl 53). Kohtu hinnangul on riidekapi väärtuse vähenemise hüvitamine 20% ulatuses lepingus märgitud riidekapi väärtusest põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 32 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.13.Hageja tugineb sellele, et elutoa parketil on suur kriim ja parketi viimistlus on rikutud abrasiivse või vale pesuvahendiga. Põrandaehitus OÜ hinnapakkumise kohaselt on parkettpõranda süvapesu ja hooldusõlitus kokku 148,20 eurot (sh käibemaks) (dtl 68). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub elutuba koos sisustusega (dtl 26). Hageja esitas kohtule pildid, millelt nähtub põrand (dtl 80–82). Kohus märgib, et elutoa põranda olukorda ei fikseeritud üürilepingu sõlmimisel samaväärse detailsusastmega nagu lepingu lõppemisel. Üürisuhte alguses on tehtud kaugemalt üldine foto ruumist ja sellelt ei nähtu, mis olukord on diivani all ja üldiselt põrandal. Eluruumi tagastamise järgsed fotod on tehtud väga lähedalt, teistsuguse pildistamise nurga alt ja teistsuguse valgusega kui korteri kasutusse andmise eelselt tehtud foto ning nendelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja on elutoa põrandat kahjustanud. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 148,20 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.14.Hageja tugineb sellele, et vannitoas on lõhutud ukse piit ja suur tükk on väljas, mida on üritatud parandada pahtliga. OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise kohaselt on vannitoa ukse demonteerimine ja uue paigaldus 146,40 eurot (sh käibemaks) (dtl 67). Üürilepingule lisatud pildilt nähtub, et vannitoa uksepiidal ei ole kahjustust ega tükki väljas (dtl 33). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et vannitoa uksepiidast võib olla tükk välja tulnud ja seda on parandatud (dtl 119). Pildilt nähtuvalt ei ole tegemist suurema kahjustatud alaga.
12 (15)
Kohus leiab, et vannitoa uksepiida kahjustada saanud koht ei ületa asja lepingujärgse kasutamisega kaasnevat tavapärast kulumist ja kahjustusi. Vannitoa uks koos uksepiidaga on täies ulatuses kasutuskõlblik ja see ei takista ukse otstarbekohast kasutust ega vaja välja vahetamist. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 146,40 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.15.Hageja tugineb sellele, et vannitoa seinapealne seebidosaator on koos kinnitusega ära murtud ja kadunud. Seebidosaatori maksumuseks on 51 eurot. Üürilepingule lisatud piltidelt nähtub, et vannitoas on seinakinnitusega seebidosaator (dtl 33, 35). Hageja esitas kohtule pildi, millelt nähtub, et seebidosaatorit ja selle seinakinnitust ei ole vannitoas (dtl 117). Eeltoodud tõendite alusel tuvastab kohus, et üüripinna kostjale üleandmisel oli seinakinnitusega seebidosaator vannitoas ja üüripinna hagejale tagastamisel ei olnud seebidosaatorit ja selle seinakinnitust vannitoas. Kostja ei ole tõendanud, et korterist lahkumisel oli seebidosaatorit koos seinakinnitusega vannitoas. Hageja on tõendanud, et uue seinakinnitusega seebidosaatori soetamise maksumus on 52,40 eurot (dtl 203). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 51 euro väljamõistmiseks kostjalt.
11.16.Hageja tugineb sellele, et prahi utiliseerimise maksumus on 48 eurot. Hageja selgitas, et tegemist on kuluga, mis kaasneb remonditööde tegemise käigus. Hageja on selle kulu tõendamiseks esitanud OÜ Temitex Grupp hinnapakkumise (dtl 67). Kohus rahuldab hageja nõude 48 euro väljamõistmiseks kostjalt.
12.Eeltoodudust tulenevalt on hageja põhjendatud kahjunõude suuruseks 1168 eurot. Kostja tasus hagejale tagatisraha 600 eurot, mille arvelt hageja rahuldas oma kahjunõuet, mis on VÕS § 308 lg-te 1 ja 11 järgi lubatud. Eeltoodut arvestades on hageja kahjunõue põhjendatud 568 euro osas. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 568 eurot. Hageja kahjuhüvitamise nõue jääb rahuldamata 975,80 euro ulatuses.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla tasumisega viivitamise eest alates 17.06.2023. Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga hüvitada tekitatud kahju hiljemalt 16.06.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 64,03 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades, et kohus rahuldas hageja põhinõude 2204,05 euro ulatuses, siis on põhjendatud viivisenõude suuruseks perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 44,38 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude 44,38 euro väljamõistmiseks kostjalt. Hageja viivisenõue perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest jääb rahuldamata 19,65 euro osas.
13 (15)
Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (2204,05 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 19.08.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõuded 2248,43 euro ulatuses, sealhulgas üürinõue 1151,29 eurot, kõrvalkulude nõue 484,76 eurot, kahjunõue 568 eurot ja viivisenõue perioodi 17.06.2023–18.08.2023 eest 44,38 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 19.08.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded 995,50 euro ulatuses, sealhulgas kõrvalkulude nõue 0,05 eurot, kahjunõue 975,80 eurot ja viivisenõue perioodi 17.06.2023– 18.08.2023 eest 19,65 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 3624,48 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 2512,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 69% ulatuses ning jättis rahuldamata 31% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
16.1.Hagilt hinnaga 3624,48 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 455 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).
16.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 1410,37 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepinguline esindaja on teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: 18.08.2023 hagiavalduse koostamine 4,5 tundi; 22.02.2024 kostja vastuse tutvumine 45 minutit; kliendiga suhtlemine 15 minutit; arvamuse koostamine 1 tund; 21.01.2025 kohtumäärusega tutvumine 40 minutit; 07.02.2025 seiskoha koostamine 3 tundi 10 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit. Kokku on hageja esindaja toiminguid teinud 2023. aastal 4,5 tundi ja alates 2024. aastast 6 tundi ja 5 minutit.
14 (15)
Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele, kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti arvestab kohus hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline maht 7 lk, tõendite maht üle 100 lk). Kohus määras pooltele tähtaegu vastamiseks ning hageja esitas oma vastused tähtaegselt. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 15 minutit on põhjendatud ja vajalik. Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahuka tsiviilasjaga.
16.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 2023. aastal oli 132 eurot (sh käibemaks 20%) ja alates 2024. aastast 134,20 eurot (sh käibemaks 22%). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurused 132 eurot (sh käibemaks 20%) ja alates 2024. aastast 134,20 eurot (sh käibemaks 22%) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.
17.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1865,37 eurot, sealhulgas riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1410,37 eurot (4,5*132; 6 tundi 5 minutit *134,20, sh käibemaks). Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1287,11 eurot, s.o riigilõiv 313,95 eurot ja lepingulise esindaja kulu 973,16 eurot. Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1865,37 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1287,11 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 578,26 euro osas.
18.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.