Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Liis Arrak ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-39587
Tsiviilasi
OÜ Algaves ja BLRT Grupp AS hagi NSC Investments OÜ, OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo, AB, VK ja FG vastu tehingu näilikkuse ja aktsiate võõrandamisel ostueesõiguse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind OÜ Algaves ja BLRT Grupp AS apellatsioonkaebus 2620 eurot apellatsioonimenetluses NSC Investments OÜ vastuapellatsioonkaebus 2620 eurot AB, VK ja FG vastuapellatsioonkaebus 2620 eurot Kaebuse esitajad ja kaebuse OÜ Algaves ja BLRT Grupp AS apellatsioonkaebus ning NSC Investments OÜ, AB, VK ja FG liigid vastuapellatsioonkaebused Menetlusosalised ja nende Hageja I: OÜ Algaves (registrikood 11983796) esindajad Hageja II: BLRT Grupp AS (registrikood 10068499) Hagejate lepingulised esindajad adv Arne Ots ja adv MartinJohannes Raude Kostja I: NSC Investments OÜ (registrikood 12092295) Kostja II: OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) Kostjate I ja II lepinguline esindaja adv Tarvo Lindma Kostja III: AB (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV: VK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja V: FG (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostjate III-V lepinguline esindaja adv Toivo Viilup Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.04.2016 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus.
OÜ Algaves ja BLRT Grupp AS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata,
4.NSC Investments OÜ, AB, VK ja FG vastuapellatsioonkaebused rahuldada.
5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta võrdsetes osades OÜ Algaves ja BLRT Grupp kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Algaves (hageja I) ja BLRT Grupp AS (hageja II) esitasid 24.08.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse NSC Investments OÜ (kostja I), OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (kostja II), AB (kostja III), VK (kostja IV) ja FG (kostja V) vastu tehingu näilikkuse ja aktsiate võõrandamisel ostueesõiguse tuvastamiseks.
2.14.10.2013 täpsustasid hagejad hagi eset, esitades tsiviilasjas järgmised nõuded (sõnastus muudetud 07.10.2015 menetlusdokumendis):
1.Hageja I palub kohtul tuvastada järgmiste tehingute tühisus näilikkuse tõttu: 1.1 kostja III ja I vahel tehtud ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) kostjale I mitterahalise sissemaksena üleandmine; 1.2 kostja IV ja I vahel tehtud ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja nelja B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) kostjale I mitterahalise sissemaksena üleandmine; 1.3 kostja V ja I vahel tehtud ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja ühe B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) kostjale I mitterahalise sissemaksena üleandmine.
2.Hagejad I ja II paluvad kohtul tuvastada, et BLRT Grupp AS aktsiate varjatud müügilepingud on sõlmitud järgmistel tingimustel ühelt poolt kostja I ja teiselt poolt:
2.1 kostja III vahel: müüja kohustub ostjale üle andma ühe BLRT Grupp AS Aaktsia (ISIN kood EE3100026576), ostja kohustub ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsia eest müüjale tasuma ühe euro; 2.2 kostja IV vahel: müüja kohustub ostjale üle andma ühe BLRT Grupp AS Aaktsia (ISIN kood EE3100026576) ja neli B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja neli Baktsiat (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest müüjale tasuma kokku kolm eurot; 2.3 kostja V vahel: müüja kohustub ostjale üle andma ühe BLRT Grupp AS Aaktsia (ISIN kood EE3100026576) ja ühe B-aktsia (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja ühe Baktsia (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest tasuma kokku kaks eurot. 3.Kui kohus ei rahulda hagejate I ja II p-s 2 esitatud nõudeid, leides, et aktsiate varjatud müügilepingu pooleks on kostja I asemel kostja II, siis paluvad hagejad kohtul tuvastada, et BLRT Grupp AS aktsiate varjatud müügilepingud on sõlmitud järgmistel tingimustel ühelt poolt kostja II ja teiselt poolt: 3.1 kostja III vahel: müüja kohustub ostjale üle andma ühe BLRT Grupp AS Aaktsia (ISIN kood EE3100026576), ostja kohustub ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsia eest müüjale tasuma 767 eurot; 3.2 kostja IV vahel: müüja kohustub ostjale üle andma ühe BLRT Grupp AS Aaktsia (ISIN kood EE3100026576) ja neli B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja neli Baktsiat (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest müüjale tasuma kokku 1023 eurot; 3.3 kostja V vahel: müüja kohustub ostjale üle andma ühe BLRT Grupp AS Aaktsia (ISIN kood EE3100026576) ja ühe B-aktsia (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja ühe Baktsia (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest tasuma kokku 831 eurot.
4.Hageja I palub kohtul tuvastada, et tema poolt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise korral: 4.1 kostjale III, on kostjal I kohustus tagastada tema nimele registreeritud BLRT Grupp AS üks A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) kostale III ning kostjal III on kohustus tagastatud aktsia hagejale I üle kanda, lugedes nii kostja I kui ka kostja III tahteavaldused tehtuks kohtuotsusega; 4.2 kostjale IV, on kostjal I kohustus tagastada tema nimele registreeritud BLRT Grupp AS üks A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja neli B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584) kostjale IV ning kostjal IV on kohustus tagastatud aktsiad hagejale I üle kanda, lugedes nii kostja I kui ka kostja IV tahteavaldused tehtuks kohtuotsusega; 4.3 kostjale V, on kostjal I kohustus tagastada tema nimele registreeritud BLRT Grupp AS üks A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja üks B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) kostjale V ning kostjal V on kohustus tagastatud aktsiad hagejale I üle kanda, lugedes nii kostja I kui ka kostja V tahteavaldused tehtuks kohtuotsusega.
5.Hageja I palub kohtul tuvastada tema õigus teostada ostueesõigust kostja I poolt pärast kostjatelt III-V kaheksa BLRT Grupp AS aktsia omandamist täiendavalt
omandatud BLRT Grupp AS aktsiate osas ning kostja I kohustus tagastada hageja I poolt ostueesõiguse teostamise korral tühiste tehingute alusel saadud BLRT Grupp AS aktsiad nende võõrandajatele, lugedes kostja I tahteavaldused tehtuks kohtuotsusega.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja II põhikirja p 4.6 kohaselt aktsionäridel nimeliste aktsiate võõrandamisel võõrandatavate aktsiate ostueesõigus (põhikirja tekstis eelisostu õigus) proportsionaalselt neil olevatele aktsiatele kahe kuu jooksul alates võõrandamislepingu esitamisest.
7.Vaidlustatud tehingute eel kuulus kostjale III üks BLRT Grupp AS A-aktsia, kostjale IV neli BLRT Grupp AS B-aktsiat ja üks A-aktsia ning kostjale V üks BLRT Grupp AS B-aktsia ja üks A-aktsia.
8.16.06.2011 võttis kostja I ainuosanik OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo vastu otsuse suurendada kostja I 2500 eurost osakapitali 6 euro võrra, lastes välja ühe uue osa nimiväärtusega 1 euro kostjale III, ühe uue osa nimiväärtusega 2 eurot kostjale V ja ühe uue osa nimiväärtusega 3 eurot kostjale IV. Otsuse kohaselt pidid kostjad III-V tasuma oma osade eest mitterahaliste sissemaksetega neile kuuluvate BLRT Grupp AS aktsiatega hiljemalt 17.06.2011. 17.06.2011 kandsid kostjad III-V oma aktsiad kostjale I üle. Kostja I uueks osakapitali suuruseks sai 2506 eurot.
9.Ajavahemikus 17.06.2011-14.07.2011 müüsid kostjad III-V endale kuuluvad kostja I osad kostjale II, kellest sai jälle kostja I ainuosanik. Nende tehingute sisu ja tingimuste kohta hagejatel informatsiooni ei ole.
10.Kostjad III-V BLRT Grupp AS juhatust ega teisi BLRT Grupp AS aktsionäre aktsiate võõrandamisest ei informeerinud. Teistel BLRT Grupp AS aktsionäridel ei ole olnud võimalust võõrandamise lepingu tingimustega tutvuda ja soovi korral ostueesõigust teostada.
11.Hagejad leiavad, et kostjate III-V poolt kostja I osakapitali mitterahaliste sissemaksete tegemise ja järgneva kostjate III-V poolt kostja I osade kostjale II võõrandamise puhul on tegemist näilike tehingutega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg 1). Kostjate III-V ning kostja II tegelikuks eesmärgiks oli mitterahaliste sissemaksete tegemise kaudu vältida teiste BLRT Grupp AS aktsionäride ostueesõiguse teostamist, mis tavalise müügilepingu sõlmimise korral oleks teistel BLRT Grupp AS aktsionäridel müügilepingu osas tekkinud.
12.Kuna vaidlusaluste tehingute näol on tegemist aktsiate varjatud müügiga, siis võib hageja I teostada ostueesõigust varjatud müügilepingu tingimustel (äriseadustik (ÄS) § 229 lg 2).
13.Hagejal II on õiguslik huvi aktsionäri ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate õigussuhete tuvastamiseks (ÄS § 229 lg 2), kuna aktsiaseltsi juhatuse ülesanne on teatada aktsionäridele müügilepingutest, millega on aktsiaseltsi aktsiad müüdud kolmandatele isikutele. Samuti tuleneb ÄS § 229 lg-st 2 müüja kohustus teatada müügilepingu sõlmimisest aktsiaseltsi juhatusele. Kui müüja jätab täitmata müügilepingu sõlmimisest teatamise kohustuse, kuid aktsiaselts on veendunud müügilepingu olemasolus, on aktsiaseltsil õiguslik huvi saada teada, millistel tingimustel on sõlmitud müüja ja kolmanda isiku vahel aktsia võõrandamise leping. Kui aktsiaseltsil ei ole võimalik saada infot lepingu sisu kohta, ei saa aktsiaseltsi juhatus täita oma kohustust teavitada aktsionäre müügilepingu sõlmimisest. See muudaks aktsionäri ostueesõiguse illusoorseks.
14.Vastuseks kostjate vastuväidetele märkis hageja, et tõendatud ei ole vaidlusaluste aktsiate kostjatelt III–V BLRT Grupp AS teisele aktsionärile VK-le võõrandamine. Kostjate poolt esitatud 20.05.2011 „Aktsiate ostu-müügilepingu“ puhul on tegemist eellepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 mõttes. Asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et nimetatud eellepingut aktsiate võõrandamiseks VK-le ja MG-le
täideti. Lisaks ei nähtu 07.05.2015 esitatud maksekorraldustest seda, et kostjatele III-V oleks tasutud midagi aktsiate müümise eest. Aktsiate müüjatele on teinud rahalise sissemakse hoopis SCT Project OÜ, kes ei ole BLRT Grupp AS aktsionär, ning maksekorralduse selgitusse on märgitud „Vastavalt kokkuleppele“. Sellest ei ole võimalik järeldada, et kokkuleppe all on mõeldud just 20.05.2011 kokkulepet. Ühtegi viidet aktsiatele või nende ostmisele maksekorraldusest ei nähtu.
15.Dokumentaalsed tõendid, mh MG ja VK endi avaldused, kinnitavad üheselt, et kumbki neist ei ole BLRT Grupp AS aktsiaid vahetult ega ka kolmandate isikute kaudu omandanud. MG ja VK on seni korduvalt eitanud BLRT Grupp AS aktsiate kaasaktsionäridelt omandamist (nt tsiviilasjas nr 2-11-37419).
16.Ostueesõiguse teostamise tähtaeg ei ole möödunud. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui on selge, millistel tingimustel ja kelle vahel tehti võõrandamistehing. Hageja I ei tea, kas müügileping sõlmiti kostjate III-V ja kostja I või kostjate III-V ja kostja II vahel, kas müügihinnaks tuleks lugeda 6 eurot või aktsiate nimiväärtus. Samuti on hagi esitamisega peatunud aegumistähtaja kulgemine (TsÜS § 160 lg 1). Kostjate vastuväited hagile
17.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
18.Kostjad I ja II leidsid, et hageja II ei ole käesolevas asjas kohaseks hagejaks ning hageja II hagi tuleb jätta läbi vaatamata. ÄS § 229 lg-st 2 ei tulene äriühingule soorituskohustusi ega -nõudeid, ega ka tuvastushagi esitamise kohustust ega õigust olukorras, kus äriühingule ei ole aktsiate võõrandamise müügilepingut esitatud.
19.Hageja I on minetanud võimaluse ostueesõiguse teostamiseks. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema alates müügilepingu tingimuste teadasaamisest (millised olid hagejatele teada juba 24.08.2011 või hiljemalt 14.10.2013) ning seega on möödunud ostueesõiguse teostamise kahekuuline tähtaeg.
20.Kostja II puhul ei ole tegemist õige kostjaga. Kostjale II ei kuulu ega ole kunagi kuulunud hageja II aktsiad. Kostja II ei ole tehingu pooleks, mille näilikkust hagejad tuvastada soovivad.
21.Kostjad märgivad, et kui kohus peaks leidma, et osaliste tegelik tahe ja eesmärk mitterahalise sissemakse teostamisel omab õiguslikku tähendust, väidavad kostjad, et aktsiatega seotud tehingute osaliste tegelik tahe ja eesmärk oli võõrandada vaidlusalused aktsiad kostjatelt III – V hageja II teisele aktsionärile VK-le ning seda koguhinnaga 238 000 eurot ja see tahe ka asjaosaliste poolt vastavalt realiseeriti. Kuna VK on samuti hageja II aktsionär, ei ole hagejal I jätkuvalt aktsiate ostueesõigust.
22.Kostjad III-V leidsid, et kostjatele kuulunud BLRT Grupp AS aktsiate faktiliseks omandajaks olid BLRT Grupp AS kaasaktsionärid. Olukorras, kus kostjatel ei olnud õnnestunud neile kuulunud BLRT Grupp AS aktsiaid võõrandamine, võtsid kostjatega ühendust BLRT Grupp AS kaasaktsionärid VK ja MG, kelle poolt initsieeritud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid osapooled 20.05.2011 aktsiate müügilepingu. Müügilepingu p-i 1 kohaselt kohustusid kostjad müüma ning VK ja MG ostma kõik kostjatele kuuluvad BLRT Grupp AS aktsiad ühe kuu jooksul müügilepingu sõlmimisest, kusjuures aktsiate võõrandamistehing kohustuti teostama läbi mitterahalise sissemakse tegemise ostjate poolt näidatud äriühingu osakapitali.
23.Müügilepingu sõlmimise järgselt informeeriti kostjaid, et neile kuuluvate aktsiate omandajaks on BLRT Grupp AS aktsionär VK ning et aktsiate omandi ülekandmine toimub VK õigusnõustajate poolt väljatöötatud struktuuri raames. Kuivõrd kostjad ei võõrandanud neile kuulunud BLRT Grupp AS aktsiaid kolmandatele isikutele ÄS §
229 lg 2 tähenduses, siis puudus kostjatel ka kohustus müügilepingu sõlmimisest BLRT Grupp AS juhatuse teavitamiseks. Esimese astme kohtu otsus
24.Harju Maakohtu 01.04.2016 otsusega rahuldati hageja I nõuded osaliselt ning tuvastati järgmiste tehingute tühisus näilikkuse tõttu: 1) kostja III ja kostja I vahel tehtud ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) kostjale I mitterahalise sissemaksena üleandmine; 2) kostja IV ja kostja I vahel tehtud ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja nelja B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) kostjale I mitterahalise sissemaksena üleandmine; 3) kostja V ja kostja I vahel tehtud ühe BLRT Grupp AS A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja ühe B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) kostjale I mitterahalise sissemaksena üleandmine. Maakohus jättis ülejäänud hageja I nõuded rahuldamata. Maakohus jättis hageja II nõuded täielikult rahuldamata. Maakohus jättis hageja I ja kostjate vahelised menetluskulud nimetatud menetlusosaliste endi kanda ning kostjate menetluskulud, mis seonduvad hageja II nõuetega, hageja II kanda pooles ulatuses.
25.Maakohus tuvastas ning tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: BLRT Grupp AS põhikirja p 4.6 kohaselt on aktsionäridel nimeliste aktsiate võõrandamisel võõrandatavate aktsiate ostueesõigus proportsionaalselt neil olevatele aktsiatele kahe kuu jooksul alates võõrandamislepingu esitamisest. Hageja I on BLRT Grupp AS aktsionär. Vaidlustatud tehingute eel kuulus kostjale III üks BLRT Grupp AS A-aktsia, kostjale IV neli BLRT Grupp AS B-aktsiat ja üks A-aktsia ning kostjale V üks BLRT Grupp AS B-aktsia ja üks A-aktsia. 16.06.2011 võttis kostja I ainuosanik kostja II vastu otsuse suurendada kostja I 2500 euro suurust osakapitali 6 euro võrra, lastes välja ühe uue osa nimiväärtusega 1 euro kostjale III, ühe uue osa nimiväärtusega 2 eurot kostjale V ja ühe uue osa nimiväärtusega 3 eurot kostjale IV. Otsuse kohaselt pidid kostjad III-V tasuma oma osade eest mitterahaliste sissemaksetega neile kuuluvate aktsiatega hiljemalt 17.06.2011. 17.06.2011 kandsid kostjad III-V oma aktsiad kostjale I üle. Kostja I uueks osakapitali suuruseks sai 2506 eurot. Ajavahemikus 17.06.2011-14.07.2011 müüsid kostjad III-V endale kuuluvad kostja I osad kostjale II, kellest sai jälle kostja I ainuosanik. Kostjad III-V BLRT Grupp AS juhatust ega teisi aktsionäre aktsiate võõrandamisest ei informeerinud.
26.Hagejal I on olemas õigustatud huvi aktsionäri ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate õigussuhete tuvastamiseks tulenevalt VÕS § 249 lg-st 1.
27.Hagejal II ei ole antud juhul õigustatud huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. ÄS § 229 lg-st 2 ei tulene äriühingule soorituskohustusi ega -nõudeid, ega ka tuvastushagi esitamise kohustust ega õigust olukorras, kus äriühingule ei ole aktsiate võõrandamise müügilepingut esitatud. Ostueesõiguse regulatsiooni kaitseeesmärgiks on ostueesõigust omavate aktsionäride subjektiivsete õiguste kaitse ja tagamine, mitte aktsiaseltsi õiguste ja huvide kaitse. Hageja II hagemise õiguslikku huvi ei ole võimalik põhjendada hageja II juhatuse liikmete isikliku väidetava õigusliku huviga, mis seondub juhatuse liikme ja hageja II omavahelist vastutust käsitleva õigussuhtega.
28.Hagejal I ei olnud õigust teostada ostueesõigust kostja I ja kostjate III-V vahelises tehingus, milles kostjad III-V omandasid hageja II aktsiate eest kostja I osakuid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-09 leidnud, et osaühingu osade eest mitterahalise
sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust teostada võimalik. VÕS § 244 lg 1 esimese lause järgi loetakse ostueesõiguse teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega tasumisel on mitterahalise sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle osaühingule, osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Üldjuhul ei ole mitterahalise sissemakse eseme suhtes ostueesõigust omaval isikul võimalik täita seda lepingust tulenevat põhikohustust. Kuna tegemist ei ole lepingust tuleneva kõrvalkohustusega, vaid põhikohustusega, siis ei ole kohaldatav VÕS § 246 lg 1. Kui ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma lepingust tulenevat põhikohustust, ei ole ostueesõiguse teostamine lubatav, kuna ostueesõiguse teostamise olemusega ei ole kooskõlas see, et eseme võõrandaja jääks olulisel määral ilma sellest, mille ta võõrandamislepingu kohaselt saaks eseme eest, mille suhtes kehtib ostueesõigus.
29.Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga selle kohta, et tehingu osaliste tegelik tahe ja eesmärk mitterahalise sissemakse teostamisel ei oma õiguslikku tähendust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-121-09 leidnud, et juhul kui mitterahalise sissemakse tegemisega soovitakse varjata müügilepingut, tuleb TsÜS § 89 lg 3 järgi kohaldada tehingule müügilepingu sätteid. Sellisel juhul on võimalik ka ostueesõigust teostada. Seega omab tehingu osaliste tegelik tahe ja eesmärk mitterahalise sissemakse teostamisel õiguslikku tähendust, kui mitterahalise sissemakse tegemisega sooviti varjata müügilepingut ja vastavale tehingule tuleb sellisel juhul kohaldada vastava varjatud müügilepingu sätteid.
30.Maakohus tuvastas, et kostjate III-V ja kostja I vaheline tehing oli näilik. Antud asjas on tõendamist leidnud, et vastava mitterahalise sissemakse tegemisega ja kostja I osakute võõrandamisega sooviti varjata müügitehingut hageja II aktsionäri VKga. Vastavat kinnitavad kogumis nii tehingu osaliste väited, tuvastatud asjaolud kui ka dokumentaalsed tõendid (kostja II ja VK kliendileping, mis kirjeldab vastavat skeemi; SCT Project OÜ poolt kostjatele III – V sooritatud maksed summas 238 000 eurot; SCT Project OÜ kinnituskiri kohtule, et vastavad maksed toimusid aktsiate müügilepingu täitmiseks ja maksekorraldustes viidatud kokkuleppe all on silmas peetud nimetatud aktsiate müügilepingut ning et SCT Project OÜ tasus nimetatud summad VK eest vastavalt VK ja SCT Project OÜ omavahelisele kokkuleppele). Esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid koosmõjus hinnates selgub, et kostjate tegevuse eesmärgiks oli algusest peale võõrandada vaidlusalused aktsiad kostjatelt III – V hageja II teisele aktsionärile VK-le. Hageja I ei ole kohtu hinnangul vastupidist tõendanud. Seejuures ei ole hageja I veenvalt tõendanud, et kostjal I või kostjal II oleks olnud mingisugune eesmärk või tahe ise hageja II aktsionäriks saada (vaidlusaluste aktsiate omanikuks saada).
31.Seega oli kostjate III – V poolt kostja I osakute omandamine ja selle eest hageja II aktsiate mittevaralise sissemaksena tasumine kostjale II ning kostjatele III – V kuuluvate kostja II osakute võõrandamine kostjale III näilikud tehingud, millega varjati tegelikku müügitehingut hageja II aktsionäri VK-ga.
32.Näilik tehing on tühine ja näilikule tehingule tuleb kohaldada varjatud müügitehingu sätteid. Kuivõrd varjatud müügitehingu sisuks oli hageja II aktsiate müümine kostjatelt III – V hageja II teisele aktsionärile, ei ole hagejal I osteesõigust aktsiatele.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja I nõuded punktides 1.1 – 1.3. Samas tuleb rahuldamata jätta hageja I nõuded punktides 2 (2-1 – 2.3) kuni 3 (3.1 – 3.3) kuivõrd kostjad III – V ei sõlminud hageja II aktsiate varjatud müügitehingut kostjaga I või alternatiivselt kostjaga II (kuivõrd kohus leidis eespool, et varjatud müügitehing sõlmiti hageja II aktsionäriga). Samuti tuleb rahuldamata jätta hageja I nõuete punkt 4
(4.1 – 4-3), kuivõrd hagejal I poolt ostueesõiguse teostamise avalduse esitamise korral kostjatele III – V puudub kostjal II kohustus tagastada kostja II nimele registreeritud hageja II aktsiad kostjatele III – V ning kostjatel III – V kohustus tagastatud aktsiad hagejale I üle anda, põhjusel, et hagejal I puudub õigus teostada vaidlusaluste aktsiate osas ostueesõigust.
34.Hageja I nõuete punkt 5 tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd nõuet ei ole võimalik täita. Nimelt on nõue liialt ebamäärane, üldine ja tähtust omavad asjaolud on lahtised. Hageja I tulevikku suunatud tuvastusnõue on esitatud viisil, milles seda ei saa kohtuotsuse resolutsioonis rahuldada. Hageja I nõue ei ole tegelikkuses isegi menetletav (vaatamata sellele, et hageja on kohtu nõudel seda kahel korral täpsustanud), kuid kuna ringkonnakohus tühistas nõude läbivaatamata jätmise (nõuet sisuliselt hindamata), lahendas kohus nõude käesolevas kohtuotsuses.
35.Maakohus jättis hageja I nõuete osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel hageja I ja kostjate menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Hageja II nõuete rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate menetluskulud hageja II kanda, kuid ainult need kulud, mis seonduvad hageja II nõuetega (st nõuded 2-3) ja seejuures üksnes pooles ulatuses, kuivõrd nõuded 2-3 esitas ka hageja I (hagejad esitasid nimetatud nõuded ühiselt, mis tähendab, et kostjate menetluskulud seoses nõuetega 2-3 tuleb jagada pooleks, kuivõrd hageja I ja hageja II vastutus on nimetatud nõuete osas on võrdne). Hagejate apellatsioonkaebus
36.Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o resolutsiooni p-de 3 ja 4 osas ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja II vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema esitatud hagi tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata (otsuse p 4). Hageja I vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema esitatud hagi ostueesõigusega seotud nõuete osas rahuldamata (otsuse p 3).
37.Hagejal II on tuvastushuvi. Ka ringkonnakohus on varasemas praktikas jaatanud äriühingu huvi aktsiate võõrandamise ning ostueesõiguse olemasolu ja teostamisega seotud asjaolude teadasaamiseks. Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu otsusega, mille kohaselt „osaluse ülekandmist puudutav dokumentatsioon võimaldab hinnata osaniku (aktsionäri) ja hageja II [aktsiaseltsi] vahelist õigussuhet – st tuvastada, kas ja millistel alustel on kostja ja OÜ TG õigussuhted hagejaga II tekkinud või lõppenud, millised õigused on üle läinud vastavalt OÜ-le T Grupp, millised mitte“ (TlnRK 29.09.2014 otsus asjas 2-14-824, p 33). Samuti on ringkonnakohus nõustunud varasemas praktikas maakohtu arusaamaga, et äriühingu juhatusel on väärtpaberite võõrandamistehingutega seotud asjaolude teadasaamiseks õigustatud huvi, „kuna juhatusel on seadusest tulenevate ja põhikirjaliste kohustuste täitmiseks vajalik teada, kes on osaühingu osanikud. [...] Olukorras, kus EVK-st nähtub, et osad on kolmandale isikule üle kantud, kuid pole teada selle alus, on osaühingul õigustatud huvi tutvuda ülekande aluseks olevate dokumentidega, sest ta vastutab osanike nimekirja õigsuse eest“ (TlnRK 30.06.2015 otsus asjas 2-13-52674, p 17).
38.Hagejad ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et mitterahalise sissemakse tegemisega ja kostja I osakute võõrandamisega sooviti varjata müügitehingut hageja II aktsionäri VK-ga. Maakohus ei viidanud mitte ühelegi sellisele dokumentaalsele tõendile, millest võiks järeldada kostjate III-V ja VK kui tehingupoolte ühist tahet teha ja täita varjatud müügitehing. VK ise ei ole menetluses osalenud ega aktsiate ostu kunagi kinnitanud, vaid hoopis esitanud kohtule korduvalt kinnitused, et tema ei ole hageja II aktsiaid ise ega vahendajate kaudu ostnud. Kohtu
poolt viidatud dokumentaalsed tõendid (otsuse lk 10) puudutavad SCT Project OÜ kliendilepingut, makseid ja kirja. SCT Project OÜ ei ole aga maakohtu väidetud müügitehingu pool.
39.Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostjad esitasid eeltoodud vastuväite (müügitehing kostjate III-V ja VK vahel) juba esimeses vastuses hagile. 05.10.2011 hagivastuse eitas kostja II igasuguse müügitehingu toimumist ja esitas üksnes alternatiivse positsiooni, mille kohaselt oli võimaliku võõrandamistehingu korral „tehingus omandajaks AS BLRT Grupp kaasaktsionär“. Keda kostja II silmas pidas, jäi selgusetuks. Seda, et hageja II aktsiad omandas VK, väitsid kostjad I ja II alles 07.05.2015 seisukohas.
40.Kostjate III-V ning VK vahel ei saanud müügitehingut toimuda. VK ise ei ole aktsiate ostu ja sellekohast tahet kunagi kinnitanud. Hagejad esitasid maakohtule VK varasema kinnituse, et ta „ei ole [...] alustanud [...] BLRT aktsiate kokkuostmist“ ega „omandanud sellise tegevuse tulemusena isiklikult või mistahes isikute [...] kaudu tehase endistelt töötajatelt BLRT aktsiaid [st ka Kostjatelt 3-5“ (07.10.2015 seisukoha p 2.3.10). Samuti esitasid hagejad maakohtule VK kinnituse, et ta „ei ole „mitte kunagi“ [...] „mitte ühtegi“ aktsiat kokku ostnud ega pole „kunagi“ kasutanud aktsiate varjatud kokkuostmiseks „mistahes isikut“ (s.t. variisikut)“ (07.10.2015 seisukoha p 2.3.12). Maakohus jättis ka need tõendid ilma igasuguse tähelepanuta.
41.Maakohus jättis ebaõigesti vastu võtmata hagejate poolt 07.10.2015 esitatud tõendid. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja I ja kostjad III-V on kinnitanud, et kostjatelt III-V omandas hageja II aktsiad kostja I ning et VK on kinnitanud, et tema kostjatelt III-V hageja II aktsiaid omandanud ei ole. Seega toimus varjatud müügitehing kostjate III-V ning kostja I (või kostja II) vahel. Kostja I vastuapellatsioonkaebus
42.Kostja I palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ja menetluskulud jäeti kostjate kanda. Kostja I palub jätta hagi rahuldatud osas läbi vaatamata ja menetluskulud hagejate kanda. Juhul, kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub alus, palub kostja I teha vaidlustatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kuivõrd kostja I on mitterahalise sissemakse üleandmise tehingute pooleks ning maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 puudutavad kostja I õigusi, on kostjal I õigus vaidlustada maakohtu otsus nimetatud osas.
43.Hageja I hagi eesmärgiks on olnud ostueesõiguse ja sellest tulenevate subjektiivsete õiguste realiseerimine. Maakohus, olles tuvastanud hagejal I vaidlusaluste aktsiates suhtes ostueesõiguse puudumise, oleks pidanud kõik hageja I nõuded nimetatud aktsiatega seotud tehingute või toimingute tühisuse tuvastamiseks jätma rahuldamata või läbi vaatamata hagejal I selleks õigustatud huvi puudumise tõttu.
44.Maakohus ei oleks tohtinud tuvastada mitterahalise sissemakse üleandmise tehingu tühisust. Mitterahalise sissemakse üleandmine on iseloomult neutraalne käsutustehing (asjaõigusleping). Käsutustehing kui õiguslikult neutraalne tehing ei saa olemuslikult olla näilik ega ka seetõttu tühine. Maakohus on tuvastanud otsuses asjaõiguskokkuleppe (üleandmise) tühisuse, kuid taoliseks eraldiseisvaks tuvastamiseks puudub õiguslik alus. Kohus ei rahuldanud ühtegi hageja I nõuet kohustustehingu tühisuse või kehtivuse osas. Asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamine iseenesest ja eraldiseisvalt ei rahulda mistahes hageja I õigust ega huvi isegi juhul, kui hagejal I oleks olnud ostueesõigus.
45.Isegi kui hagejal I oleks ostueesõigus vaidlusaluste aktsiate osas, ei ole hagejal I võimalik saavutada hagi eesmärki – saada hageja II aktsiate omanikuks, kuna hageja I
on minetanud võimaluse ostueesõiguse teostamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-184-06 selgitanud, et hagejal puudub tuvastushuvi, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka siis kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Aktsiate müügilepingu tingimused olid hagejale I teada juba vähemalt hagi esitamise hetkest, kuid hageja ei ole teinud avaldust ostueesõiguse teostamiseks.
46.Kui hageja I väidab, et ta ei ole ostueesõiguse teostamise avaldust esitanud seetõttu, et kahtleb väidetava varjatud müügilepingu tingimustes, tunnistab hageja I ühtlasi ka seda, et tema tuvastushagis esitatud tingimused ei ole õiged. Kostjate III-V vastuapellatsioonkaebus
47.Kostjad III-V paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas hageja I hagi ja jättis kostjate III-V kasuks hagejatelt välja mõistmata nende poolt kantud menetluskulud; teha asjas uus otsus, millega jätta hagi kostjate III-V vastu täies ulatuses rahuldamata ning mõista hagejatelt välja kõik kostjate III-V poolt kantud menetluskulud.
48.Hageja I ei saanud teostada ostueesõigust osaühingu osade eest mitterahalise sissemaksega tasumisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendit 3-2-1-121-09) ning seega puudus hagejal I õigustatud huvi vaidlustatud tehingute tühisuse tuvastamiseks. Olukorras, kus hagejal I ei olnud võimalik saavutada vaidlusaluste aktsiate müügilepingu suhtes ostueesõiguse teostamine (mis on tema eesmärgiks), puudus tal ka õiguslik huvi kostjate vastu tuvastusnõudega kohtusse pöördumiseks, mistõttu oleks kohus pidanud jätma hageja I hagi läbi vaatamata. Hagejal I puudus tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi, hagi esitamine ei võimalda hagejal I teostada aktsiate suhtes ostueesõigust, kuna tegelikuks (võlaõiguslikuks) tehinguks oli kostjate poolt müügitehingu tegemine VK-ga.
49.Maakohus on tuvastanud kohtuotsuse resolutsioonis näilikkuse tõttu aktsiate mitterahalise sissemakse üleandmiste tühisuse ehk TsÜS § 6 lg 3 mõttes käsutustehingu tühisuse. Selliselt toimides on maakohus rahuldanud nõude, mille rahuldamine ei ole õiguslikult võimalik (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-41-06, p 19 ja asjas nr 3-2-1-80-05 p 25). Pelgalt asjaolu, et kostjad III-V ja kostja I soovisid aktsiate üleandmisel väidetavalt varjata kostjate ja VK vahel sõlmitud tegelikku (võlaõiguslikku) aktsiate müügilepinguid, ei saanud mõjutada kostjate III-V ja kostja I vahel sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise (asjaõiguslepingute) kehtivust. Kuna hageja I ei ole tuvastushagis vaidlustanud mitte võlaõiguslike tehingute tühisust näilikkuse tõttu, vaid tema nõudeks, mille kohus rahuldas, oli asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamine näilikkuse tõttu, oleks kohus pidanud jätma hageja I hagi läbi vaatamata või rahuldamata.
50.Hageja I on kaotanud võimaluse ostueesõiguse teostamiseks ka seetõttu, et hageja I ei ole esitanud avaldust ostueesõiguse teostamiseks ning käesolevaks hetkeks on vastavasisuline tähtaeg ka möödunud. Seega puudub hagejal I ka sel põhjendusel võimalus saavutada esitatud tuvastushagi eesmärki.
51.Sõltumata asjas tehtavast kohtulahendist ei ole põhjendatud mistahes menetlusosalise poolt kantud menetluskulude osaline või täies ulatuses väljamõistmine kostjatelt III-V. Kostjad III-V on käesolevas menetluses osalenud teadlikult passiivselt eesmärgiga vältida teistele menetlusosalistele täiendavate menetluskulude põhjustamist, kuna kostjate III-V seisukohast vaadatuna ei oma vähimatki relevantsust see, kas hagejal I on õigus vaidlusaluste aktsiate omandamiseks ostueesõiguse teostamise kaudu või mitte. Vaidlusaluste tehingute struktuur valmistati ette ja tehing viidi läbi tehingu vastaspoole juriidiliste nõustajate suuniste järgi ning kostjad III-V on oma õigusi aktsiate võõrandamisel teostanud heas usus.
Vastused (vastu)apellatsioonkaebusele
52.Hagejad palusid jätta kostjate I, III-V vastuapellatsioonkaebused rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda.
53.Kostjad I ja II palusid jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse hagejate poolt vaidlustatud osas muutmata.
54.Kostjad III-V palusid jätta rahuldamata hagejate apellatsioonkaebuse ning menetluskulud hagejate kanda. Kostjad
III-V
toetasid kostja I vastuapellatsioonkaebust ega vaielnud sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
55.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
56.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagejal I on olemas õigustatud huvi aktsionäri ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate õigussuhete tuvastamiseks tulenevalt VÕS § 249 lg-st 1.
57.Hageja I põhjendas oma tuvastushuvi ostueesõiguse teostamise sooviga kostjatele IIIV kuulunud aktsiate võõrandamisel. Kuna maakohus tuvastas hagejal I vaidlusaluste aktsiates suhtes ostueesõiguse puudumise, oleks ta pidanud ka hageja I nõuded nimetatud aktsiatega seotud tehingute või toimingute tühisuse tuvastamiseks jätma rahuldamata hagejal I selleks õigustatud huvi puudumise tõttu.
58.Hageja I on kaotanud võimaluse ostueesõiguse teostamiseks ka seetõttu, et hageja I ei ole esitanud avaldust ostueesõiguse teostamiseks ning käesolevaks hetkeks on vastavasisuline tähtaeg möödunud. Seega puudub hagejal I ka sel põhjendusel võimalus saavutada esitatud tuvastushagi eesmärki. Riigikohus on lahendis nr 3-2-184-06 selgitanud, et hagejal puudub tuvastushuvi, kui tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud, aga ka siis kui need on ilmselt aegunud ja kostja sellele tugineb. Aktsiate müügilepingu tingimused olid hagejale I teada juba vähemalt hagi esitamise hetkest, kuid hageja ei ole teinud avaldust ostueesõiguse teostamiseks.
59.Hageja I väide, et ta ei ole ostueesõiguse teostamise avaldust esitanud seetõttu, et talle ei ole teada väidetava varjatud müügilepingu tingimused, ei ole õige, sest esitatud hagis palub hageja I tuvastada, et BLRT Grupp AS aktsiate varjatud müügilepingud on sõlmitud konkreetsetel tingimustel ja palub tuvastada tema õigus teostada ostueesõigust just neil tingimustel.
60.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning hagejate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
61.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille alusel maakohus tuvastas, et hagejal I puudub vaidlusaluste aktsiates suhtes ostueesõigus. TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi ei korda. Maakohus on lähtunud kohtupraktikast, seadusest ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täilikult ja objektiivselt ning on oma siseveendumuse kohaselt jõudunud järeldusele, et hagejate väited selle kohta, et BLRT aktsiad on sisuliselt tasuta võõrandatud, ei pea paika ega ole ka tõendatud, ning et tõenditest tuleneb hoopis see, et BLRT aktsiad omandas varjatult BLRT aktsionär VK. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendite alusel võimalik objektiivselt teha selliseid järeldusi, mida sooviksid hagejad. Harju Maakohus on õigesti tuvastanud, et tehingud toimusid kostjate III-V ning VK vahel. Vastupidiseid väiteid ei kinnita asjas esitatud tõendid ning see oleks ka eluliselt ebausutav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetavad hagejate väited
selle kohta, et BLRT aktsiad on omandatud vaid mõne euro eest. Usutav on see, et aktsiad on omandatud 238 000 euro eest, mille kohta on käesolevas asjas esitatud ka piisav hulk tõendeid. Hoolimata asjaolust, et VK ise ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline, on menetlusosalisteks kostjad III-V, kes on tehingu pooleks ning kelle poolt avaldatut ei ole võimalik jätta tehingute sisu hindamisel tähelepanuta ega arvestamata.
62.Maakohus on õigesti jätnud hagejal II hagi rahuldamata tuvastushuvi puudumise tõttu. ÄS § 229 lg-st 2 ei tulene äriühingule soorituskohustusi ega -nõudeid, ega ka tuvastushagi esitamise kohustust ega õigust olukorras, kus äriühingule ei ole aktsiate võõrandamise müügilepingut esitatud. Ostueesõiguse regulatsiooni kaitse-eesmärgiks on ostueesõigust omavate aktsionäride subjektiivsete õiguste kaitse ja tagamine, mitte aktsiaseltsi õiguste ja huvide kaitse. Hageja II hagemise õiguslikku huvi ei ole võimalik põhjendada hageja II juhatuse liikmete isikliku väidetava õigusliku huviga, mis seondub juhatuse liikme ja hageja II omavahelist vastutust käsitleva õigussuhtega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejate poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 2-14-824 märgitud seisukohad ülekantavad käesolevasse vaidlusesse. Kuigi osaühing ning aktsiaselts on mõlemad piiratud vastutusega äriühingud, on osaühing ning aktsiaselts erinevad äriühingud osas, mis puudutab osalust omavate isikute kohta ülevaate pidamist ning osaluse üleminekut äriühingu suhtes. Tingituna asjaolust, et osaühing on oluliselt suletum äriühing kui aktsiaselts ning üldjuhul ei ole osad registreeritud EVK-s, on osaühingu puhul sätestatud regulatsioon, kus ÄS § 182 lg 1 kohaselt on just juhatuse ülesandeks osanike nimekirja pidamine ning kehtestatud regulatsioon, mille järgi osaühingu puhul loetakse osa võõrandamine toimunuks, kui sellest on juhatusele teatatud (ÄS § 150 lg-d 1 ja 2). Seevastu aktsiaseltsi puhul ei ole juhatusel aktsionäride nimekirja pidamise kohustust. Kõik aktsiad on registreeritud EVK-s ning aktsiaraamatut peab EVK. ÄS § 229 lg 4 teise lause kohaselt ei ole aktsiaseltsi puhul aktsia üle läinud alates ajast, mil sellest teavitatakse juhatust, vaid alates ajast, mil omandaja kantakse aktsiaraamatusse. Seega pole asjakohane põhjendada tuvastushuvi osaühingu regulatsiooni puudutavate sätete alusel.
63.Hagejale II ei saanud tulla üllatuslikult, et tal puudub tuvastushuvi. Kostjad on käesolevas menetluses korduvalt avaldanud, et hageja II osaleb menetluses põhjendamatult tuvastushuvi omamata. Maakohus ei pidanud jätma hageja II nõudeid varasemalt määrusega läbi vaatamata enne asjas lõpliku lahendi tegemist, sest sellisel juhul oleks nende nõuete osas hakanud kulgema lühem vaidlustamise tähtaeg ning selliselt oleks kaasneda menetluslik määramatus ja menetluse venimine. Menetluskulude jaotus
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
2.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
3.Seoses nii hagi kui hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja kostjate vastuapellatsioonkaebuste rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
4.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.