Võlaõigus › Võõrandamislepingud

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

2(10)

Käesolevas asjas on hagejad seisukohal, et kostjate III-V poolt NSC osakapitali mitterahaliste sissemaksete tegemise ja järgneva kostjate III-V poolt NSC osade Advokaadibüroole võõrandamise puhul on tegemist näilike tehingutega. Kostjate III-V ning Adokaadibüroo tegelikuks eesmärgiks oli mitterahaliste sissemaksete tegemise kaudu vältida teiste BLRT aktsionäride ostueesõiguse teostamist, mis tavalise müügilepingu sõlmimise korral oleks teistel BLRT aktsionäridel müügilepingu osas tekkinud. Kuna vaidlusaluste tehingute näol on tegemist aktsiate varjatud müügiga võib OÜ Algaves teostada ostueesõigust varjatud müügilepingu tingimustel. Täpsustatud hagivalduse kohaselt palusid hagejad:

3(10)

puudumise üle, võib kohus tuvastada tuvastushuvi puudumise. Sellises olukorras osutuksid õigussuhte sisu ja olemasolu väljaselgitamiseks tehtud toimingud ebavajalikeks. Sellist olukorda on võimalik vältida vaheotsuse tegemisega õigusliku huvi esinemise kohta. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus 21.11.2013 otsustas:

4(10)

3.1.BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõue tuvastada, et AB ja NSC Investments OÜ vahel on sõlmitud BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576), ostja kohustub 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsia eest müüjale tasuma ühe euro; 3.2.BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõue tuvastada, et VK ja NSC Investments OÜ vahel on sõlmitud BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 4 (neli) B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 4 (neli) B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest müüjale tasuma kokku kolm eurot; 3.3.BLRT Grupp Aktsiaseltsi nõue tuvastada, et FG ja NSC Investments OÜ vahel on sõlmitud BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 1 (ühe) B-aktsia (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 1 (ühe) B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest tasuma kokku kaks eurot. 3.4.BLRT Grupp Aktsiaseltsi alternatiivne nõue tuvastada, et AB ja OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo vahel on sõlmitud BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576), ostja kohustub 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsia eest müüjale tasuma 767 eurot; 3.5.BLRT Grupp Aktsiaseltsi alternatiivne nõue tuvastada, et VK ja OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo vahel on sõlmitud BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja neli B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 4 (neli) B-aktsiat (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest müüjale tasuma kokku 1023 eurot; 3.6.BLRT Grupp Aktsiaseltsi alternatiivne nõue tuvastada, et FG ja OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo vahel on sõlmitud BLRT Grupp Aktsiaseltsi aktsiate varjatud müügileping järgmistel tingimustel: müüja kohustub ostjale üle andma 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 1 (ühe) B-aktsia (ISIN kood EE3100026584), ostja kohustub 1 (ühe) BLRT Grupp Aktsiaseltsi A-aktsia (ISIN kood EE3100026576) ja 1 (ühe) B-aktsia (ISIN kood EE3100026584) müüjalt vastu võtma ning ostja kohustub saadud aktsiate eest tasuma kokku 831 eurot.

5(10)

õiguslik huvi aktsionäri ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate õigussuhete tuvastamiseks. Aktsionäril on VÕS § 249 lg 1 alusel õigus saada müüjalt informatsiooni müügilepingu sõlmimise ja selle sisu kohta. Kui müüja ei anna aktsionärile informatsiooni lepingu sisu kohta (sh ka selle kohta, kas tegemist on müügilepinguga) ning aktsionär on veendunud müügilepingu olemasolus, on aktsionäril õiguslik huvi saada teada, millistel tingimustel on sõlmitud müüja ja kolmanda isiku vahel aktsia võõrandamise leping. Eeltoodust tulenevalt võib OÜ-l Algaves olla õiguslik huvi aktsionäri ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate õigussuhete tuvastamiseks. Eelnevalt kirjeldatud õiguslik huvi on olemas üksnes siis, kui aktsiaseltsi põhikiri näeb ette aktsionäri ostueesõiguse. BLRT Grupp Aktsiaseltsi põhikirja hetkel kehtiv redaktsioon näeb ette ostueesõiguse järgmises sõnastuses: „Nimeliste aktsiate võõrandamisel on aktsionäridel võõrandatavate aktsiate eelisostu õigus proportsionaalselt neil olevatele aktsiatele kahe kuu jooksul alates võõrandamislepingu esitamisest.“ Ostueesõigust puudutava punkti redaktsioon on olnud kehtiv samas sõnastuses ka eelmistes põhikirjades ja püsinud muutumatuna. Kui aktsionärid on soovinud kokku leppida ostueesõiguses, kuid on kasutanud ostueesõiguse tähistamiseks mõistet „eelisostu õigus“, ei muuda teistsuguse termini kasutamine ostueesõigust mõneks muuks õiguseks. Põhikiri on leping ning kohus peab selle tõlgendamisel lähtuma lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Seetõttu ei saa kohus üksnes seaduse ja põhikirja terminoloogiliste erinevuste põhjal asuda seisukohale, et aktsionärid ei ole kokku leppinud ostueesõiguses. Kohtu hinnangul nähtub põhikirjast, et eelisostu õiguse teostamine on võimalik kahe kuu jooksul alates võõrandamislepingu sõlmimisest. Õiguse teostamine pärast lepingu esitamist viitab sellele, et aktsionärid on kokku leppinud ostueesõiguses, mitte „esimese äraütlemise õiguses“. Õiguse teostamine pärast lepingu esitamist on omane ostueesõigusele, mitte „esimese äraütlemise õigusele“. Kui aktsionärid oleks soovinud kokku leppida „esimese äraütlemise õiguses“, oleks sellele viidanud regulatsiooni kehtestamine, kuidas peab aktsionär informeerima teisi aktsionäre aktsiate müügisoovist. ÄS § 244 lg 2 sätestab, et põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Põhikirja senine rakenduspraktika viitab sellele, et aktsionärid on pidanud põhikirja punkti ostueesõiguse teostamise kohta kehtivaks. Põhikirja ei ole võimalik muuta selle täitmisel tekkinud tavaga ega rakenduspraktikaga. Seetõttu üksnes aktsionäride käitumise põhjal ei saa hinnata põhikirja punkti kehtivust. Samuti ei saa põhikirja lugeda kehtivaks selle põhjal, et väärtpaberite registri pidaja on registrisse teinud märke ostueesõiguse kohta. ÄS § 229 lg 21 sätestab, et aktsionärid võivad ostueesõigust teostada üksnes ühiselt täies ulatuses. Kui mõni aktsionär loobub ostueesõiguse teostamisest, on ülejäänutel õigus teostada ostueesõigust ühiselt täies ulatuses. Seadusest tulenevalt on ostueesõiguse teostamine aktsionäride ühine õigus. See tähendab muuhulgas seda, et aktsiate müügilepingu pooleks ostjana on ostueesõigust teostanud aktsionärid ühiselt. Omandatav aktsia läheb sellisel juhul aktsionäride ühisesse omandisse. Tulenevalt AÕS § 71 lg-st 1 loetakse aktsionäride osad ühises aktsias võrdseks. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on muuhulgas vältida olukorda, kus väikeaktsionäridel ei ole võimalik enda omandis olevate aktsiate hulka suurendada. Kohus ei nõustu hagejate väitega, et ostueesõiguse ettenägemise eesmärgiks säilitada kaasomanike või aktsionäride vaheline senine võimujaotus ning osaluste proportsioonid.

6(10)

Põhikirjas sisalduva ostueesõiguse regulatsioon piirab vastuolus ÄS § 229 lg-ga 21 aktsionäri võimalusi omandada aktsia ostueesõiguse teostamise läbi. Selline piirang tuleneb väljendist „aktsiate eelisostu õigus proportsionaalselt neil olevatele aktsiatele“. Isegi kui aktsionärid teostavad ostueesõigust ühiselt, toob põhikirjas sisalduv regulatsioon kaasa selle, et aktsionäridel ei teki aktsiate müügilepingu alusel ühist omandit, milles nende osad on võrdsed. Eeltoodust tulenevalt on põhikirjast nähtuva aktsionäride ostueesõiguse sisu vastuolus ÄS § 229 lg-ga 21. Käesoleval juhul ei ole võimalik anda põhikirjale tõlgendamisega sisu, mille kohaselt tuleks põhikiri lugeda ostueesõiguse teostamise osas kehtivaks. Aktsionäri ostueesõigus on selline õigus, mille sisu osas ei ole aktsionäridel võimalik kehtestada seaduses sätestatust erinevat sisu. Käesoleval juhul on aktsionärid leppinud kokku ostueesõiguse sisus, mis ei ole kooskõlas seadusega. Kui põhikirjale antakse tõlgendamisega sisu, mille kohaselt on kokkulepitud ostueesõigus samasisuline seaduses sätestatuga, võib see moonutada aktsionäride tahet, sest aktsionäridel võib puududa huvi aktsionäri ostueesõiguse vastu, mille sisu vastab seaduse regulatsioonile. Aktsionäridel on õigus sõlmida omavahelisi kokkuleppeid selle kohta, kuidas toimub ühise omandi lõpetamine nende aktsiate osas, mis on ostueesõiguse teostamise tulemusel aktsionäride poolt ühiselt omandatud. Ühises omandis olevate aktsiate omanike vaheliste suhete reguleerimine ei ole kõiki aktsionäre puudutav küsimus. Seetõttu ei saa põhikirjaga kokku leppida selles, kuidas kaasomanikud jagavad ära nende ühises omandis olevad aktsiad. Sellised kokkulepped ei saa sisalduda põhikirjas. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhikirjas ostueesõiguse teostamise ulatuse teostamise sidumine aktsionärile kuuluvate aktsiate arvuga lubatav eesmärgil, milleks on ühises omandis olevate aktsiate osas kaasomandi lõpetamise reeglite kehtestamine. Kuna põhikirja punkt ostueesõiguse teostamise kohta on vastuolus seadusega, tuleb kohaldada seadust ja eeldada, et aktsionäridel ei ole aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele ostueesõigust. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejatel õiguslik huvi õigussuhete olemasolu või puudumise tuvastamise vastu. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta tervikuna kostjate kanda. Maakohtu otsus on väär osas, milles leitakse, et BLRT Grupp AS põhikirja punkt ostueesõiguse teostamise kohta on vastuolus seadusega. Hagejad on seisukohal, et asjaolu, mille järgi aktsionäridel on ostueesõigus proportsionaalselt neil olevatele aktsiatele, ei ole seadusega vastuolus, vaid täpsustab seaduse regulatsiooni osas, kus see ei reguleeri täpsemalt, kuidas ostueesõigust teostanud aktsionärid (st aktsiate kaasomanikud) peaksid kaasomandisse kuuluvad aktsiad omavahel ära jagama. Ka võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt kui omavahelisest kokkuleppest, ostueesõigust omavate isikute sisesuhtest või ostueesõigust ettenägeva tehingu või seaduse eesmärgist ei tulene muud, on iga ostueesõigust teostanud isiku osad võrdsed. Sellised juhud on siiski harvad, näiteks on kaasomaniku ostueesõiguse ning äriühingu aktsionäri ostueesõiguse ettenägemise eesmärgiks säilitada kaasomanike või aktsionäride vaheline senine võimujaotus ning osaluste proportsioonid. Seda tuleb arvestada ka ostueesõiguse teostamise tulemusena omandatud eseme puhul toimuva kaasomandi jagamisel – ostueesõigust teostanud kaasomanike või aktsionäride vahel jagatakse omandatud ese vastavalt nendele senini kuulunud kaasomandi osade suurusele või aktsiate hulgale. Ostueesõiguse lõppemine mõne isiku jaoks või mõne isiku loobumine ostueesõiguse teostamisest ei lõpeta ostueesõigust. Sellisel juhul saavad ostueesõigust teostada ülejäänud õigustatud isikud ühiselt täies ulatuses (seega aktsionärid järjekordselt proportsionaalselt nendele senini kuulunud aktsiate hulgale).

7(10)

Tulenevalt ÄS § 244 lg-st 2 ei ole seadusega vastuolus põhikirjaga reguleerida, kuidas ostueesõigust teostada otsustanud aktsionärid ostueesõigusega omandatud aktsiate kaasomandi omavahel jagama peavad. Muuhulgas sätestab ka kohtu poolt viidatud AÕS § 71 lg 1, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi põhikirja tulebki antud juhul pidada selliseks ostueesõigust ettenägevaks tehinguks, mis sätestab, kuidas aktsionärid ostueesõigusega omandatud aktsiad jagama peavad. Ebaõige on kohtu järeldus osas, milles ta peab BLRT põhikirjas sisalduvat ostueesõiguse regulatsiooni seadusega vastuolu tõttu tervikuna tühiseks. Seadusega vastuolu ja sellega kaasnev tühisus saaks puudutada üksnes seda osa põhikirjas sisalduvast ostueesõiguse regulatsioonist, mis näeb ette piirangu ostueesõiguse teostamisele, st sätestab, et ostueesõiguse teostamise korral omandab ostueesõigust teostanud isik üksnes teatava proportsionaalse osa võõrandatud, ostueesõigusega koormatud aktsiatest. Sellise piirangu tühisus ei saa aga TsÜS § 85 kohaselt kaasa tuua muude, seadusega kooskõlas olevate põhikirja osade tühisust. Kui kohus oli veendunud, et BLRT põhikiri nägi ette ostueesõiguse teostamise, ei saanud põhikirja osa, mis vastava õiguse sisu seadusega vastuolus oleval viisil piiras, tuua kaasa seda, et tühiseks muutuks ka ostueesõiguse enda tekkimist ette nägev põhikirja osa. Ka ÄS § 244 lg 2 näeb ette, et kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Väär on kohtu seisukoht, et proportsionaalse omandamise piirangu tühisuse tõttu ei ole käesoleval juhul võimalik lugeda põhikiri ostueesõiguse teostamise osas kehtivaks, sest see võib moonutada aktsionäride tahet ja neil võib puududa huvi aktsionäri ostueesõiguse vastu, mille sisu vastab seaduse regulatsioonile. Aktsiaseltsi aktsionäride ostueesõiguse eesmärgiks on välistada kolmandate isikute lisandumine aktsiaseltsi aktsionäride ringi juhul, kui mõnel olemasoleval aktsionäril on endal soov aktsiaid võõrandada soovivalt aktsionärilt aktsiad omandada. Kui BLRT aktsionäride poolt kokkulepitud proportsionaalse omandamise piirang ka oleks tühine, siis tuleks kindlasti eelistada tõlgendust, mille kohaselt aktsionäride ostueesõigus seaduses sätestatud ulatuses säiliks ja mitte ei oleks tervikuna tühine. Viimane tõlgendus tähendaks, et ei oleks enam ühtegi piirangut kolmandate isikute lisandumiseks aktsionäride ringi, mis kahjustab kõiki seniseid aktsionäre. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus (vaheotsus) tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada seoses materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ja tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus on käesolevas asjas teinud TsMS § 449 lg 1 järgi vaheotsuse ja leidnud, et hageja nõue on põhjendamatu, mis tingib hagi rahuldamata jätmise. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejatel võib olla tuvastushuvi hagi esemeks olevate nõuete esitamisel, kuid seda ainult juhul, kui hageja II põhikirja järgi hageja II aktsionäridel on aktsia võõrandamisel ostueesõigus. Maakohus leidis, et hageja II põhikirja p 4.6 on vastuolu tõttu ÄS § 229 lg-ga 21 tühine. Seetõttu ei ole hagejal I võimalust teostada kostjate III-V poolt võõrandatud aktsiate suhtes ostueesõigust. Eeltoodu tõttu puudub hagejatel tuvastushuvi ja hagi tuli jätta rahuldamata.

8(10)

Arvestades, et tegemist on vaheotsusega, siis kontrollib kolleegium ainult maakohtu järeldust hageja II põhikirja p 4.6 tühisuse osas. Hageja II põhikirja p 4.6 nägi ette, et nimeliste aktsiate võõrandamisel on aktsionäridel võõrandatavate aktsiate eelisostu õigus proportsionaalselt neil olevatele aktsiatele kahe kuu jooksul alates võõrandamislepingu esitamisest. ÄS § 229 lg 2 sätestab, et aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate igakordse tasulise võõrandamise korral ja mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. ÄS § 229 lg 21 sätestab, et aktsionärid võivad ostueesõigust teostada üksnes ühiselt täies ulatuses. Kolleegium nõustub maakohtuga kostja II põhikirja p 4.6 sõnastuse tõlgenduse osas, milles maakohus leidis, et õiguse teostamine pärast lepingu esitamist viitab sellele, et kostja II aktsionärid on põhikirjas kokku leppinud ostueesõiguses, mitte „esimese äraütlemise õiguses“. Nõndanimetatud „esimese äraütlemise õiguses“ kokkuleppimisel peaks põhikirjas olevast regulatsioonist nähtuma, kuidas peab aktsionär informeerima teisi aktsionäre aktsiate müügisoovist. See peaks toimuma enne aktsiate müümist. Kolleegium leiab, et maakohtu järeldus on ebaõige osas, kus maakohus leidis, et kostja II põhikirja p

Margo Klaar

Ande Tänav

Kaija Kaijanen

9(10)

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.