A. S. kaebus Politsei ja Piirivalveameti 11.08.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/5749-1 tühistamiseks, millega tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeldu
Menetlusosalised
Kaebaja – A. S., volitatud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari-Liis Laan
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamise menetluse lõpetamine
taotluse
lahendamine,
RESOLUTSIOON
1.Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 2).
1.Tallinna Halduskohus võttis 13.10.2017 määrusega menetlusse A. S. kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 11.08.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/5749-1 tühistamiseks, millega tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest. Halduskohus rahuldas samas määruses esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, peatades lahkumisettekirjutuse täitmise (resolutsioon p 7).
2.PPA esitas Tallinna Halduskohtu 13.10.2017 määruse resolutsiooni p 7 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.12.2017 määrusega.
3.Kohus märkis 13.10.2017 määruses, et pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, kus kontrollitakse mh kaebetähtaja järgimist. Kohus asus samas määruses seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Välismaalaste seaduse (VMS) § 248 kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada
3-17-2055 halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja sai 11.08.2017 otsuse kätte samal päeval, mistõttu tuli kaebus esitada hiljemalt 21.08.2017. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja selleks ajaks kaebust ei esitanud, mistõttu on kaebetähtaega ületatud. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada kaebetähtaja ületamist. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel esitas kaebaja PPA 11.08.2017 otsuse vaidlustamiseks Harju Maakohtule venekeelse avalduse 29.08.2017, paludes abi, et jääda Eestisse. Harju Maakohus selgitas oma 30.08.2017 määruses, et PPA otsuse vaidlustamine on halduskohtu pädevuses ning keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Harju Maakohtu määrus toimetati kaebajale kätte 22.09.2017. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 69 lg 3 kohaselt edastab kohus, mille pädevuses ei ole esitatud avalduse läbivaatamine, avalduse õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ette nähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. Samast põhimõttest on kohtupraktikas lähtutud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65 tõlgendamisel. Eelnevast nähtub, et avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see esitati küll õigeks ajaks, ent ebapädevale kohtule. Mis ajal saab aga lugeda avaldust esitatuks, kui see esitatakse ebaõigele kohtule mittetähtaegselt? Kohtu hinnangul tuleb ebaõigele kohtule mittetähtaegse avalduse esitamise aja ajaks lugeda aega, kui avaldus esitati ebapädevale kohtule. Selle tõlgenduse poolt räägib asjaolu, et ebapädevale kohtule esitatud avaldused tuleb edastada õigele kohtule ning avaldaja õiguste efektiivse kaitse põhimõte. Seega tuleb kaebuse esitamise ajaks lugeda 29.08.2017, mitte 11.10.2017, nagu on märgitud 13.10.2017 määruses. Kuna kaebetähtaega on igal juhul ületatud – kaebus tuli esitada hiljemalt 21.08.2017 –, tuleb kohtul lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4.Kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi (RÕA) saamiseks 29.09.2017 ehk 49 pärast kaebetähtaega. RÕA taotlus esitati hilinemisega, kuna kaebaja ei oska eesti keelt ega tunne Eesti õigussüsteemi. Esindaja võttis RÕA infosüsteemis (RIS) vastu kaebaja esindamise 05.11.2017. Asja materjalid edastati esindajale 11.10.2017 ning kaebus on esitatud samal päeval, kui esindaja sai PPA-lt kätte asja materjalid. Kõik esindaja menetlustoimingud on tehtud viivituseta. Kaebaja ei ole võimeline iseseisvalt kohtule kaebust esitama. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamine on põhjendatud ka seepärast, et rahuldati RÕA taotlus. RÕA-d ei oleks antud, kui kaebetähtaja ennistamine oleks perspektiivitu. Oluline on silmas pidada, et vaidlus elamisloa üle puudutab taotleja põhiõigusi, mõjutades otseselt tema võimalust Eestisse jääda.
6.Vastustaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust. Kaebajale tutvustati 11.08.2017 otsuse sisu lühidalt ka vene keeles ning ta oli teadlik vaidlustamise tähtajast. Kaebaja ei esitanud mitte RÕA taotlust hilinenult, vaid esitas kaebuse hilinemisega. RÕA taotluse esitamiseks pole ette nähtud tähtaega, vaid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul, et juba RÕA korras saaks esitada kaebuse tähtaegselt. Kaebaja viibis otsuse kättesaamise ajal Tartu Vanglas, kus talle oli tagatud võimalus RÕA-d taotleda või lisaselgitusi küsida. RÕA taotluse rahuldamine ei õigusta automaatselt kaebetähtaja ennistamist. Kohtupraktika kohaselt tähendab mõjuv põhjus seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus, nagu sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Need on asjaolud, mis ei sõltu isikust endast. Tähtaja ennistamine ei ole vabandatav, kui isik polnud piisavalt hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemusest. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib kahtlus oma teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei pöördunud kohtusse mõistliku aja jooksul. 2(4)
3-17-2055 Kaebaja ei oleks otsust allkirjastanud, kui ta poleks selle sisust aru saanud. Kaebajat teavitati võimalusest pöörduda sotsiaaltöötaja poole ning anti võimalus küsida selgitusi, kui otsuse sisu polnud arusaadav. Otsuse lõpus on venekeelne kokkuvõte resolutsioonist ja vaidlustamise korrast. Arvestada tuleb, et kaebaja on end ise esindanud 26.08.2017 toimunud halduskohtu istungil, mis tõendab, et ta on võimeline, et ise kohtus esindama. Veelgi enam, kaebaja on varasemalt nõudnud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist, mis näitab samuti, et kaebaja on võimeline alustama iseseisvalt pöördumisi, vajamata kohtu poole pöördumiseks tingimata esindajat RÕA korras.
7.Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata ning haldusasja menetlus lõpetada.
8.Kohus ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvat põhjust on kohtupraktikas sisustatud kui objektiivset asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist, kusjuures analoogia korras võib mõjuva põhjuse sisustamisel lähtuda HKMS § 150 lg-st 1. Nii tuleb objektiivse takistuse all mõista ennekõike liikluskatkestust, menetlusosalise ootamatut haigestumist, lähedase surma või ootamatut rasket haigust. Teisisõnu on tegemist sündmustega mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saa.
9.Taotluses ei ole viidatud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis oleks kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja paigutati küll politsei arestimajja PPA 31.08.2017 otsusega nr 76, kuid temaga seotud asjaoludest ei nähtu, et kaebuse esitamine oleks sellele eelnevalt olnud takistatud. Avaldus esitati Harju Maakohtule 29.08.2017, mis näitab, et avalduste esitamine ei olnud enne takistatud. Kohus ei saa hakata kaebetähtaja ennistamise taotlust kaebaja eest sisustama.
10.Küll on taotluses viidatud kaebajaga seotud subjektiivsetele asjaoludele. Iseenesest võivad menetlustähtaja ennistamise aluseks olla isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Riigikohus selgitas oma 01.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii protsessiõigusliku küsimuse keerukust kui kaebaja isikut ja tema kogemust. Ka õiguslikult kogenematul inimesel ei saa tekkida eeldust, et vaidlusi saab lahendada suvalises korras määramatult pika aja jooksul.
11.Kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud ei anna praegu alust kaebetähtaja ennistamiseks.
11.1.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ei ole oluline mitte asjaolu, et RÕA taotlus esitati hilinemisega, vaid asjaolu, et kaebus esitati kaebetähtaega ületades. Teisisõnu ei pea kohus hindama seda, kas RÕA taotluse esitamisega viivitamiseks oli mõjuv põhjus, vaid seda, kas kaebaja on niivõrd kogenematu õiguslikes küsimustes, et oma teadmiste ja oskuste põhjal ei olnud tal võimalik kaebetähtaega järgida.
11.2.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited kogenematuse või puuduvate teadmiste kohta veenvad. Puudulikud teadmised Eesti õigussüsteemist ei tähenda, et isik saaks tegutseda õigusväliselt või et tema suhtes normid ei kehti. On tõsi, et kaebaja emakeel on vene keel. Kohtul puudub aga põhjus kahelda, et 11.08.2017 otsust tutvustati kaebajale lühidalt vene keeles. Vanglas on tavapärane, et kinnipeetavate suhtes tehtud otsuseid tutvustatakse neile vene keeles. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Samuti on otsuses lühike venekeelne kokkuvõte resolutsioonist (otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta VMS § 241 lg 1 p 2 alusel) ning venekeelne vaidlustamisviide (10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest). Vaidlustamisviites on ka sõnaselgelt märgitud, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Kogenematusele viitab eelkõige see, kui isik on uskunud haldusorgani eksitavaid lubadusi, ületades seetõttu kaebetähtaega; samuti võib isik olla eksinud kaebetähtajas, kuna haldusaktil puudus vaidlustamisviide. Tähtaja 3(4)
3-17-2055 ennistamise taotlusest selliseid asjaolusid praegu ei nähtu. Kaebaja on otsuse ka allkirjastanud. Kaebaja ei oleks 11.08.2017 otsust allkirjastanud, kui ta poleks seda mõistnud. Kaebaja sai 11.08.2017 otsuse kätte samal päeval ning paigutati kinnipidamiskeskusesse 26.08.2017. Tal oli vanglas viibides ja ka kinnipidamiskeskuses võimalus küsida enda suhtes tehtud otsuse kohta küsimusi. Arvestades, et kaebaja oli pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusse kaasatud, esitades 04.08.2017 ka vastuväited, pidi ta olema teadlik tema suhtes algatatud menetlusest. Samuti olid algatatud menetlusest teadlikud tema lähedased. Igal juhul pidid elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tagajärjed – Eestis elamise õigusliku aluse puudumine – olema kaebajale arusaadavad juba otsuse kättesaamisel. Kuna väljasaatmise näol on tegemist ulatusliku õiguste riivega seda enam, et isik on Eestis sündinud ja üles kasvanud, võib eeldada, et ka kogenematu isik teeb mõistliku aja jooksul toimingud, mis on vajalikud enda õiguste kaitseks, sh esitab RÕA taotluse ajal, mis võimaldab kaebuse esitada tähtaegselt. Kaebaja seda ei teinud.
11.3.Kaebetähtaja regulatsiooni ei saa pidada keerukaks või raskesti mõistetavaks. Kaebajat ei saa pidada isikuks, kes ei oleks võimeline selgitama välja, kuidas enda õigusi kaitsta. Ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 13.04.2015 ning selle rahuldamata jätmisel kaebuse halduskohtule. Halduskohtu otsuse peale esitas ta apellatsioonkaebuse (haldusasi nr 3-15-1751). PPA 10.11.2017 vastusele on lisatud ka Tartu Vangla vastus PPA päringule, mille kohaselt esitas kaebaja 12.12.2016 Tartu Vanglale kahjunõude. Siit järeldub, et kaebaja on algatanud enda õiguste kaitseks menetlusi erinevates vanglates. Seega saab kaebajat pidada isikuks, kes on võimeline välja selgitama selle, kuidas enda õigusi kaitsta.
11.4.Kui kaebetähtaja ületamiseks puudub mõjuv põhjus, ei tule kohtul asuda ennistamisel kaaluma kaebaja õiguste võimalikku riivet. Riigikohus on oma 21.06.2013 määruses haldusasjas nr 3-3-1-30-13 selgitanud, et kaebetähtaja ennistamise näol on tegemist kohtu kaalutlusotsusega. Alles mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamise võib kahjustada (p 12). Kuna kohus ei tuvastanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks, ei tule arvestada asja olulisusega kaebaja jaoks.
11.5.Kohus märgib täiendavalt, et RÕA taotluse rahuldamine ei tähenda automaatselt, et kaebetähtaeg kuulub ennistamisele. RÕA taotlus ja tähtaja ennistamise taotlus ei ole võrreldavad taotlused. On tõsi, et RÕA taotlust ei saa rahuldada, kui taotleja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene. Samas tuleb RÕA taotluse lahendamisel võtta arvesse erinevaid asjaolusid, nii taotleja majanduslikku seisu, asja tähendust RÕA taotlejale kui kaebuse perspektiivikust. Kui need eeldused on täidetud, tuleb taotleja anda RÕA-d. Praegu ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajal on kaebeõigus. Kaebetähtaja küsimus tuleb ka lahendada pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel tuleb hinnata, kas kaebetähtaja ületamiseks oli mõjuv põhjus. Isiku õigusi tuleb võimaliku riivega kõrvutada alles siis, kui on tuvastatud mõjuv põhjus kaebetähtaja ületamiseks. Seega ei tähenda RÕA taotluse rahuldamine, et rahuldada tuleks ka kaebetähtaja ennistamise taotlus.
12.HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.12.2017 määrusega halduskohtu 13.10.2017 määrusega kohaldatud EÕK (resolutsiooni p 7) abinõu, mistõttu ei tule esialgset õiguskaitset menetluse lõpetamise tõttu tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.