Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Valeri Kusma esitas 26. mail 2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mari-Liis Kotka vastu põhivõla 650 eurot ja viivise 650 eurot väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 6. juunil 2016. a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule e-toimiku vahendusel kätte toimetatud 7. juulil 2016. Võlgnik esitas 11. juulil 2016. a ja 28. juulil 2016 nõudele vastuväite. Vastuväites tunnistas võlgnik nõuet osaliselt, so põhinõuet summas 650 eurot. Vastuväited olid allkirjastamata. Pärnu Maakohus andis 19. augusti 2016. a määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Võlgnik esitas 16. septembril 2016. a kohtule avalduse, mille kohaselt võlgnik tunnistab nõuet summas 650 eurot. Avaldus on allkirjastatud. Kohus tegi 20. septembril 2016. a maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 23. jaanuaril 2014. a sõlmitud laenulepingu alusel välja põhivõla 650 eurot. Hageja esitas 3. oktoobril 2016. a hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23. jaanuaril 2014. a laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja kostjale 2000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 31. märts 2014. Kostja on tasunud hagejale põhivõlga ebakorrapäraselt. Viimane kostja poolt tehtud makse oli 17. novembril 2015. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt 650 eurot alates 18. novembrist 2015 kuni 23. maini 2016 lepingus kokku lepitud viivise määras, so 2% päevas, summas 650 eurot.

PÕHJENDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohus tegi 20. septembril 2016. a maksekäsu. Kohus ei määranud maksekäsus menetluskulusid kindlaks. Kohus määrab seega alljärgnevalt kindlaks nii maksekäsu kiirmenetluse kui ka sellele järgnenud hagimenetluse kulud.

Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 397,50 eurot, sh riigilõiv summas 147,50 eurot ja esindajakulu summas 250 eurot. Hagejale hagimenetluses osutatud õigusabiteenus hõlmab kohtumääruste läbitöötamist, kliendiga kontakteerumist ja konsulteerimist; hagiavalduse ja selle lisade koostamist; dokumentide skännimist, e-toimikusse sisestamist ning riigilõivu tasumist, ajakulu kokku 5 tundi. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, tuleb hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude katteks määrata 20 eurot. Arvestades esitatud menetlusdokumentide mahtu ning asjaolu, et dokumentide skännimine, e-toimikusse sisestamine ning riigilõivu tasumine ei eelda kogu ulatuses õigusalaste eriteadmistega isiku abi, leiab kohus, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on põhjendatud 10 minuti ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning mahtu, on ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 392,50 eurot (147,50 + 20 + 225). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kostjalt tuleb seega hageja menetluskulude katteks välja mõista 392,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.