Osaühing Aktiva Finants hagi Marko Lumi vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
330,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
Hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska, OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, epost * Kostja Marko Lumi, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, tegelik elu- ja viibimiskoht *, e-post *, *, * Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja Osaühing Aktiva Finants hagi Marko Lumi vastu telekommunikatsiooniteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Marko Lumi (isikukood *) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja Marko Lumi vahel 04.11.2013. a sõlmitud liitumislepingu nr * ja liitumislepingu nr * lisa nr * alusel (nõue on 18.11.2015. a loovutatud Osaühingule Aktiva Finants):
2.1.põhivõlgnevus summas 159,10 (ükssada viiskümmend üheksa eurot 10 senti) eurot;
sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 19.04.2014 kuni 05.10.2016. a summas 28,98 (kakskümmend kaheksa eurot 98 senti) eurot;
2.3.viivis põhivõlgnevuselt (05.10.2016. a seisuga 159,10 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates 06.10.2016. a kuni
põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus (sh arvestades kohtotsuse resolutsiooni p.-s 2.2 väljamõistetud viivist).
3.Jätta rahuldamata hageja Osaühing Aktiva Finants hagi kostja Marko Lumi vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 130,07 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada kostjale Marko Lumi TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
6.Edastada otsus hageja esindajale ja kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 59,12% ulatuses kostja Marko Lumi kanda ja 40,88% ulatuses hageja Osaühing Aktiva Finants kanda.
2.Välja mõista kostjalt Marko Lumi hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 150,76 (ükssada viiskümmend eurot 76 senti) eurot.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal Marko Lumi tasuda hagejale Osaühing Aktiva Finants menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Menetluse käik 25.07.2016. a esitas Osaühing Aktiva Finants Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Marko Lumi 318,15 euro saamiseks. Kohus tegi 09.08.2016. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.09.2016. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõue kostja vastu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.
2.Hageja nõue 05.10.2016. a esitas hageja Osaühing Aktiva Finants esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Marko Lumi vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 159,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 159,05 eurot ja alates 06.10.2016. a viivise väljamõistmise nõudes VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhisummalt. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja Marko Lumi vahel 04.11.2013. a sõlmitud liitmisleping nr * ja liitumislepingu nr * lisa nr *. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude Osaühingule Aktiva Finants. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 325 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub hagi tagaseljaotsusega rahuldada kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
3.Kostja vastuväited Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale Marko Lumi hagimaterjale kätte toimetada, kuna kohtule ei ole teada tema elu- või viibimiskoht ning kostja ei vasta kohtule teadaolevalt e-posti aadressidelt ja telefoninumbritelt. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.10.2016. a /tlk 89-90/. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva /tlk 73-76/. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 07.11.2016. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.2.TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
4.3.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4.4.Hagiavaldusest ja Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 7.8 nähtuvalt oli Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel kokkulepitud viivise määraks 0,15% tasumata võlgnevuselt päevas /tlk 32, 5-60/. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 196,76 eurot, kuid hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 159,05 eurot ja viivis alates 06.10.2016. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt aastas. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise summas 159,05 eurot arvestanud viivisemääraga 0,15% tasumata summalt päevas /tlk 33/. Hageja poolt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivisemäär on seega 54,75% aastas ehk enam kui kuus korda suurem võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8,25 kuni 8,0% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,15% päevas e 54,75% aastas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivist alljärgnevalt: - summalt 13,60 eurot alates 19.04.2014 kuni 05.10.2016 (viivitatud päevade arv 900) summas 2,71 eurot; - summalt 13,60 eurot alates 22.05.2014 kuni 05.10.2016 (viivitatud päevade arv 867) summas 2,61 eurot; - summalt 14,60 eurot alates 19.06.2014 kuni 05.10.2016 (viivitatud päevade arv 839) summas 2,71 eurot; - summalt 117,30 eurot alates 19.07.2014 kuni 05.10.2016 (viivitatud päevade arv 809) summas 20,95 eurot. Kokku summas 28,98 eurot.
4.5.Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 159,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 28,98 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt (05.10.2016. a seisuga 159,10 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti) alates 06.10.2016. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (sh arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 28,98 eurot).
4.6.Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 130,07 eurot (159,05 - 28,98). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 325 eurot, kokku summas 400 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 325 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on telekommunikatsiooniteenuste leping ja selle lisa) ning arvestades asja mahtu (asjas on hageja esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse), peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tasu summas 180 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot, kokku 255 eurot. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (318,15 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 188,08 eurot, s.o põhinõude summas 159,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 28,98 eurot) 59,12% ulatuses kostja ja 40,88% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 150,76 eurot (255 eurot * 59,12%) Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.