Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-6903 kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja M. T kui laenusaaja 22. aprillil 2010 laenulepingu nr 10030039-VV, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 23 416,87 eesti krooni intressimääraga 26% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 25. märts 2014. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, oli pangal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates, panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär oli EKP intress + 8% aastas, s.o 0,022% päevas. Hinnakirja järgi on hagejal pärast laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 26% aastas, s.o 0,071% päevas. Laenusaaja suri 22. detsembril 2010. Laenusaaja pärijad on pärimisõiguse tunnistuse kohaselt tema lapsed kostja I ja kostja II. Pärimisseaduse kohaselt on laenusaaja õigused ja kohustused üle läinud kostjatele. Vaidlusalusest lepingust tulenev kohustus nähtub ka pärandvara inventuuri aktist. 2(7)

2-16-6903 Lepingust tulenevad kohustused muutusid sissenõutavaks lepingu tähtaja saabumisega 25. märtsil 2014. Võlgnevuse tasumiseks pöördus hageja korduvalt kostjate esindajate poole. Viimase teatise edastas hageja 15. juunil 2015, kuid võlgnevust tasutud ei ole. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust tulenev võlgnevus 2376,66 eurot, millest põhivõlgnevus 1182,25 eurot, intressi võlgnevus 880,42 eurot, viivise võlgnevus 313,99 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2376,66 eurot ning jätta kõik menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250,00 eurot solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja I vastuväited Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I annab teada, et liitub kostja II esitatud seisukohtadega. Kostja II vastuväited Kostja II hagi õigeks ei võta, palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda Kostja II ei vaidlusta, et pärandajal olid kohustused hageja ees. Kostja leiab, et hageja ei ole õigustatud esitama hagi nõuet. Kuna ei ole tuvastatud pärandvara maksumust ega nõuete täitmise järjekorda. Kostja II selgitab, et kostjale II kulub 1⁄4 mõttelises osas korter asukohaga Rahu 30-22, Narva. Kostja vastutus on piiratud pärandi väärtusega, kuna oli tehtud pärandvara inventuur. Juhul, kui oli tehtud pärandvara inventuur, rahuldatakse võlausaldajate nõudeid teatud järjekorras. Inventuuri aktist tuleneb, et inventuuri tegija kohaldas üleskutsemenetlust ja keegi tähtaegselt oma nõudeid ei esitanud. Inventuurist tuleneb ka see, et pärandajal oli elatise võlgnevus. Seega on hageja nõue teises järjekorras. Enne asjaolude väljaselgitamist puudub võimalus kindlaks määrata pärandvara väärtust ja seda, kas pärandvara väärtus on piisav, et rahuldada hageja nõudeid. Hageja seisukoht kostjate vastuste osas Hageja selgitab, et kostjad pärisid 1⁄2 kaasomandist. Tegemist on XXX asuva kahetoalise korteriomandiga, mille üldpind on 52,4m2 ning mis hagejale teadaolevalt vajab kapitaalremonti. Samuti on pärandvara hulgas pensioniosakud, mis nähtub pärandvara inventuuri aktist. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel on Narva linnas müügis 12 kahetoalist renoveerimist vajavat korterit, millede keskmine ruutmeetri hind on 466,75 eurot. Arvestades asjaolu, et päritud korteriomandi pindala on 52,4 m2, on kõnealuse vara eeldatav turuväärtus ca 20 000 kuni 25 000 eurot. Kuivõrd kostjatele kuulub pool kõnealusest korterist, siis järelikult on neile kuuluva korteriomandi osa väärtus ca 10 000 kuni 12 500 eurot. Lisaks pärisid kostjad ka pensioniosakud, mille saldo oli 12. jaanuari 2012 seisuga 2460,74 eurot. Kokku pärandvara väärtus ca 12 460,74 kuni 14 960,74 eurot. Arvestades inventuuriaktist nähtuvaid kohustusi ning eeldatavaid matuse kulutusi, on hageja seisukohal, et pärandvarast piisab hageja nõude rahuldamiseks, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Ükski kostjate esitatud väide ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja palub hagi rahuldada. 3(7)

2-16-6903

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt solidaarselt pärandvara hulka kuuluva laenulepingust tuleneva pärandaja poolt täitmata kohustuse 2376,66 eurot, millest põhivõlgnevus 1182,25 eurot, intressi võlgnevus 880,42 eurot, viivise võlgnevus 313,99 eurot. Kostjad hagi õigeks ei võta ja vaidlevad hagile vastu. Vaidlust ei ole, et hageja ja M. Tšernetsov kui laenusaaja sõlmisid 22. aprillil 2010 laenulepingu nr 10-030039-VV, mille kohaselt andis hageja laenusaajale laenu summas 23 416,87 eesti krooni intressimääraga 26% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 25. märts 2014. Laenusaaja suri 22. detsembril 2010. Laenusaaja pärijad on pärimisõiguse tunnistuse kohaselt tema lapsed kostja I ja kostja II. Pärijad on pärandi vastu võtnud ning kummalegi kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa pärandvarast. Teostatud on pärandvara inventuur. Pärandvara on jagamata. Laenulepingust nr 10-030039-VV tulenev kohustus nähtub ka pärandvara inventuuri aktis. Pärijad ei ole laenulepingust nr 10-030039-VV tulenevat pärandaja kohustust täitnud ega võlgnevust tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga on lepingust nr 10-030039-VV tulenev võlgnevus 2376,66 eurot, millest põhivõlgnevus 1182,25 eurot, intressi võlgnevus 880,42 eurot, viivise võlgnevus 313,99 eurot. Kostjad on esitanud vastuväite, et pärandvara väärtust ei ole kindlaks tehtud ning seega ei saa hagi rahuldada. Samuti ei ole kindlaks tehtud kohustuste täitmise järjekorda. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Lähtuvalt PärS § 143 lg 1 on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 142 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt täidetakse pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustused, millest esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud ning teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 kohaselt täidetakse järgmise järjekorra kohustused pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist. Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega. Hageja on tõendanud kinnisvaraportaali www.kv.ee väljavõtetega (t.l.-148-150), et Narva linnas kahetoalise renoveerimist vajavat korteri keskmine ruutmeetri hind on 466,75 eurot ning et kostjate poolt päritud korteriomandi pindala on 52,4 m2, on korteriomandi turuväärtus ca 20 000 kuni 25 000 eurot. Kostjatele kuulub ühiselt 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist (t.l.-47), siis järelikult on kostjate poolt omandatud pärandvara hulka kuuluva korteriomandi osa väärtus ca 10 000 kuni 4(7)

2-16-6903 12 500 eurot. Lisaks pärisid kostjad ka pensioniosakud, mille saldo oli pärandvara inventuuri akti (t.l.-12 pöördel – t.l.-13) kohaselt 12. jaanuari 2012 seisuga 2460,74 eurot. Seega on tõendatud, et kokku moodustab pärandvara väärtus ca 12 460,74 kuni 14 960,74 eurot. Vastavalt PärS § 132 on pärandaja perekonnaliikmetel, kes elasid pärandaja surmani temaga koos ja said temalt ülalpidamist, õigus ühe kuu jooksul pärast pärandaja surma jätkata ühise majapidamise esemete kasutamist ja saada pärandi arvel ülalpidamist. Vastavalt pärandvara inventuuri aktile (t.l.-12 pöördel – t.l.-13) on pärandajal elatise võlgnevus 1741,10 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu 245,80 eurot (täiteasi nr 066/2009/1669). Juhul, kui täita pärandvara arvelt pärandaja ülalpidamiskohustus koos kohtutäituri tasuga, kokku 1986,90 eurot, jääb teise järjekoha kohustuste, võlausaldajate nõuete täitmiseks pärandvara järgi veel vähemalt 10 473,84 eurot, mis on piisav hageja nõude summas 2376,66 eurot tasumiseks. Kuna hageja nõue on pärandvara inventuuri käigus välja selgitatud, kuulub see pärandvara arvelt täitmisele vastavalt PärS § 142 lg 1 p 2. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt kui M. T pärijatelt solidaarselt 22. aprilli 2010 laenulepingust nr 10-030039-VV tulenevate kohustuste täitmist. Kostjad võlgnevuse ega tasumata intressi või viivise osas vastuväiteid hageja arvestustele ei esitanud. Hageja poolt teostatud laenu põhiosa jäägi, tasumata intressi ja viivise arvestuste õigsust tõendavad laenuleping (t.l.-7-11) ja lepingul sooritatud operatsioonide tabel (t.l.-14 pöördel, t.l.15). Kohus rahuldab VÕS § 76 lg 1; § 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6; § 108 lg 1 ning § 65 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 2376,66 eurot, millest põhivõlgnevus 1182,25 eurot, tasumata intress 880,42 eurot ja viivis 313,99 eurot. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjatelt hageja kasuks võlgnevus 2376,66 eurot, millest põhivõlgnevus on 1182,25 eurot, intress 880,42 eurot ja viivis 313,99 eurot. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Kohus leiab, et hagihind moodustab 2376,66 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. 5(7)

2-16-6903 Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks ning seega vastutavad kostjad TsMS § 165 lg 3 kohaselt menetluskulude eest solidaarselt. Kohus rahuldas hagi ning kohus jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja nimetab oma menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostjad hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus tuvastas, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot (t.l.-22). Kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on hageja menetluskulud 250 euro riigilõivu osas vajalikud ja põhjendatud. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt menetluskulud kokku 250 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg 1 on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Lähtuvalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Viru Maakohtu 21. juuni 2016 määrusega määrati kostjale I esindaja riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 08. novembri 2016 kohtumäärusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulutuste hüvitise kokku 168 eurot koos käibemaksuga. Viru Maakohtu 02. juuni 2016 määrusega määrati kostjale II esindaja riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Viru Maakohtu 08. novembri 2016 kohtumäärusega määras kohus kindlaks riigi õigusabi osutaja tasu ja kulutuste hüvitise kokku 216 eurot koos käibemaksuga. Kohus lahendab menetluskulude riigituludesse väljamõistmise TsMS § 179 lg 1 kohaselt eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Digitaalne allkiri 6(7)

2-16-6903 Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.