D.I.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.06.2017 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse nr 15.33.4/2017/4155-1 ja 16.06.2017 ettekirjutuse nr 1038791212 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – D.I., volitatud esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Kristiina-Marita Alliksoo ja Mari-Liis Laan
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta D.I.i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.01.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
D.I. on sündinud xx xx xxxx Ukrainas ja ta on Ukraina kodanik.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 03.12.2015 otsusega nr 1033803972/TE (tl 37) D.I.ile välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 ja § 181 lg 1 p 9 alusel tähtajalise elamisloa töötamiseks kehtivusajaga 03.12.2015 – 02.12.2017 järgmistel tingimustel: 1) tööandja: Personnel4business OÜ (registrikood 12709809); 2) töökoht: lukksepp; 3) töötamiskoha aadress: Valdeku 109h, 11216, Tallinn, Harjumaa.
3.Personnel4business OÜ edastas 17.05.2017 PPA-le teatise, milles palus tunnistada D.I.ile väljastatud elamisluba kehtetuks (tl 39).
4.PPA 12.06.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/4155-1 (tl 7) tunnistati D.I.i tähtajaline elamisluba VMS § 16, § 212, § 135 lg 2 p 2 ja § 123 p 1 alusel kehtetuks alates 12.06.2017. 1) D.I.ile anti elamisluba Eestisse töötamise eesmärgil, seega on tema Eestis viibimise õigus seotud tema Eestis töötamise tingimustega. D.I.ile anti elamisluba töötamiseks Personnel4business OÜ-s, seega elamisloa andmise alus langes ära tema ja Personnel4business OÜ vahel sõlmitud töösuhte lõppemisega. 2) Tulenevalt asjaolust, et töösuhe Personnel4business OÜ ja D.I.i vahel on lõppenud ning millest on tööandja PPA-le teada andnud, ei esine kaalukaid põhjuseid menetlusosaliste ärakuulamiseks, sest töösuhte lõpetamine on toiminud ja menetlusosalistel ei ole vastuväidete ega arvamuse avaldamisega võimalik enam otsuse sisu mõjutada. PPA on veendunud, et kõik asjas mingit tähendust omada võivad andmed on menetlusosaline juba esitanud ja kavandatavast haldusotsusest eelnev teadasaamine ei muuda haldusakti andmist. Samuti tuleb arvestada sellega, et VMS § 135 lg 2 p 2 on imperatiivne kehtetuks tunnistamise alus ja ei eelda kaalutlusõigust.
5.PPA 16.06.2017 ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 1038791212 (tl 8) kohustati D.I.i Eesti Vabariigist (EV) lahkuma 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 23.06.2017. Ettekirjutus tehti D.I.ile põhjusel, et PPA tunnistas oma 12.06.2017 otsusega D.I.i tähtajalise elamisloa kehtetuks ning seega ei oma D.I. seaduslikku alust Eestis viibimiseks.
6.Tallinna Halduskohtusse saabus 20.06.2017 D.I.i kaebus PPA 12.06.2017 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja 16.06.2017 ettekirjutuse tühistamiseks (tl 2-3). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus PPA 12.06.2017 otsuse ja 16.06.2017 ettekirjutuse täitmise peatamist kuni kohtuvaidluses tehtava lahendi jõustumiseni.
7.Kohus võttis 22.06.2017 määrusega D.I.i kaebuse menetlusse. Sama määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras PPA 16.06.2017 ettekirjutuse nr 1038791212 täitmise (tl 18).
8.PPA esitas vastuse kaebusele 06.07.2017, paludes jätta kaebus rahuldamata (tl 21-22). PPA esitas 10.10.2017 kohtule 06.07.2017 esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlked (tl 42).
9.Kaebaja esitas kohtule täiendavalt oma seisukohad 17.11.2017 (tl 54-55) ja PPA esitas oma viimased seisukohad 21.11.2017 (tl 59-60).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2(6)
3-17-1310
10.Kaebuse põhjendused: 1) Kaebajale on väljastatud tähtajaline elamisluba VMS § 181 lg 1 p 9 alusel töötamiseks lähetatud töötajana (lukksepp) Personnel4business OÜ juures, kes on renditööjõudu vahendav ettevõte. Faktiliselt aga töötas kaebaja ka siis, kui tal oli sõlmitud tööleping ettevõttega Personnel4business OÜ, ettevõttes AS APL Production (AAP). Kaebajale oli majanduslikult kasulikum sõlmida otseleping AAP-ga. Muud tingimused, st reaalne töötegemise koht, mis on olnud AAP territooriumil ka enne AAP-ga lepingu sõlmimist, samuti ametikoht on jäänud muutumatuks. Kaebaja töötab AAP-s ka käesoleval ajal samal ametikohal. Seega on PPA hinnang elamisloa tingimuste rikkumise osas ebaõige ning puudub alus elamisloa tühistamiseks. 2) VMS § 185 lg 1 ütleb seda, millised tingimused määratakse kindlaks elamisloas (sh vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht), kuid vastavate tingimuste rikkumist reguleerib VMS § 189. VMS § 189 lg 1 järgi tunnistatakse töötamiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui välismaalane ei ole täitnud Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. Siinkohal on seadusandja teinud aga olulise erandi, nimelt ei peeta VMS § 189 lg 1 p-s 2 nimetatud töötamise tingimuste muutmiseks olukorda, kus välismaalane asub tööle teise tööandja juurde. Antud juhul see nii juhtunud on. 3) Vastustaja on esitanud kohtule dokumentidena ka lepingud, mida aga vaatamata kohtu korraldusele ei ole tõlgitud (vähemalt kaebajale ei ole see teada). Seega puudub teadmine, millise lepingulise suhte alusel on kaebaja AAP-i Personnel4business OÜ poolt tööle suunatud. Kuivõrd seda teada ei ole, ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on rikkunud VMS sätteid.
11.Vastustaja vastuväited: 1) PPA on D.I.i tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlemisel ja lahkumisettekirjutuse tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest. D.I.ile anti elamisluba Eestisse töötamise eesmärgil, seega on tema Eestis viibimise õigus seotud tema Eestis töötamise tingimustega. D.I.ile anti elamisluba töötamiseks Personnel4business OÜ-s. 2) Arvestades, et kaebajal puudub töösuhe Personnel4business OÜ-ga, millest tööandja PPA-d teavitas, ei ole kaebaja puhul täidetud VMS § 185 sätestatud töötamise tingimused. Kaebajale on väljastatud 03.12.2015 otsus, millel on kirjas, et „Välismaalane on kohustatud teavitama PPA-d tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest. Välismaalasel on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel.“ Selline nõue kehtis välismaalastele kuni 01.01.2016. Uue seaduse muudatusega pandi töösuhte lõppemisest teavitamise kohustus tööandjale. Vaidlusaluses asjas tööandja teavitas PPA-d 17.05.2017 töösuhte lõppemisest, mistõttu tekkis PPA-l kohustus tunnistada kaebaja tähtajaline elamisluba kehtetuks. 3) Kaebaja leiab, et töötamise tingimuste muutmiseks ei loeta asjaolu, et välismaalane asub tööle teise tööandja juurde. VMS § 1812 lõike 1 kohaselt võib välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, samaaegselt töötada mitme tööandja juures, arvestades VMS sätestatud erisusi ning järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. Selline võimalus kehtib ainult juhul, kui kaebaja töötab mitme tööandja juures korraga. Seadusandja on näinud ette võimaluse välismaalasele asuda lisaks teise tööandja juurde tööle, ilma sellest PPA-d teavitamata. Oluline on, et kaebaja täidaks jätkuvalt töötamiseks antud elamisloa tingimusi, milleks on töötamine elamisloaga kindlaks määratud tööandja juures. Antud juhul ei ole kaebajal see tingimus täidetud, sest tema töösuhe Personnel4business OÜ-ga on lõppenud
3(6)
3-17-1310 ning seega on tema tähtajalise elamisloa andmise alus ära langenud. Seadusandja eesmärgiks ei saanud olla see, et tekiks olukord, kus välismaalane omab tööluba ühte firmasse (millega töösuhe on lõppenud) ning töötab reaalselt teises. 4) Kaebajale 16.06.2017 tehtud ettekirjutus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja tähtajaline elamisluba tunnistati 12.06.2017 kehtetuks, mistõttu puudus kaebajal seaduslik viibimisalus Eestis. Seega on kaebaja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 mõistes viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane. Vastavalt VSS § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. 5) PPA esitas 10.10.2017 e-toimiku vahendusel võõrkeelsete dokumentide tõlked ning tõlked on seal kättesaadavad. 6) Vaidlusalune elamisluba oleks kehtinud kuni 02.12.2017. Seega lõppeb vaidlusaluse elamisloa kehtivus juba enne kohtuotsuse tegemist, mistõttu on kaebajal soovi korral võimalus taotleda uut elamisluba uue tööandja juurde. Käesoleval ajal on kaebajal aga kehtiv lühiajalise töötamise luba alates 17.06.2017-09.03.2018 töötamiseks AAP-s.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus märgib esmalt, et hindab PPA 12.06.2017 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja ka 16.06.2017 ettekirjutuse õiguspärasust nende tegemise aja seisuga. Samas tuleb tähele panna, et kohtuotsuse tegemise ajal ei ole kaebajale PPA poolt 03.12.2015 antud elamisluba enam kehtiv, kuna elamisluba anti kehtivusega kuni 02.12.2017. Seega alates 02.12.2017 puudub kaebajal PPA 03.12.2015 otsuse alusel õigus Eestis viibida sõltumata käesoleva kohtuvaidluse lõpptulemusest. Haldusakti kehtivusaja lõppemine ei välista siiski tingimata tühistamiskaebuse läbivaatamist. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-44-14). Kohtu hinnangul on kaebaja tühistamisnõuete läbivaatamine käesoleval juhul võimalik ja põhjendatud.
13.Kohus leiab, et D.I.i kaebus ei anna alust PPA 12.06.2017 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse ja 16.06.2017 lahkumisettekirjutuse tühistamiseks.
14.Poolte vahel ei ole vaidlus selle üle, et kaebaja töösuhe elamisloas märgitud tööandjaga (Personnel4business OÜ-ga) lõppes. Samas on kaebaja kohtule selgitanud, et sõlmis 19.05.2017 uue töölepingu AAP-ga (tl 5), samuti on kaebaja märkinud, et tegelikkuses töötas ta ka varem Personnel4business OÜ kaudu AAP juures elamisloa tingimustes märgitud ametikohal ja aadressil, kuid sõlmis 19.05.2017 AAP-ga otselepingu. Vaidluse sisuks on seega küsimus, kas kaebaja poolt kohtule esitatud selgitused seoses töösuhte lõppemisega annavad aluse lugeda PPA 12.06.2017 otsus õigusvastaseks.
15.Töötamiseks antava tähtajalises elamisloa tingimusi reguleerib VMS § 185. Nimetatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis
4(6)
3-17-1310 töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui VMS ei sätesta teisiti. Ka VMS § 176 („Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk“) lg 2 sätestab, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. VMS § 189 lg 1 p 2 kohaselt tunnistatakse töötamiseks antud tähtajaline elamisluba kehtetuks, kui elamisloas kindlaks määratud tingimus on muutunud. Viidatud normidest tuleneb kohustus siduda töötamiseks antav tähtajaline elamisluba konkreetse tööandja ja ametikohaga, samuti on elamisloa kehtivus seatud sõltuvusse konkreetse tööandja juures ja konkreetsel ametikohal töötamisega (st tingimuste muutumine annab aluse tähtajaline elamisloa kehtetuks tunnistamiseks). Seega tuleb iseenesest nõustuda PPA-ga selles, et kaebaja ja Personnel4business OÜ vahelise töösuhte lõppemine andis aluse kaebajale PPA 03.12.2015 otsusega antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks.
16.PPA-ga võib nõustuda ka selles, et elamisloa faktilise aluse (töösuhe elamisloas märgitud tööandjaga) muutumine on üldreeglina elamisloa kehtetuks tunnistamise vältimatuks aluseks, mida ei saa mõjutada ärakuulamisõiguse tagamine enne elamisloa kehtetuks tunnistamist (seda eriti olukorras, kui elamisloa andmise otsuses on viidatud, et välismaalane on kohustatud PPA-d teavitama tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamistingimuste muutmisest, lepingu lõpetamisest ja töösuhte lõppemisest). Samas tuleb siiski tõdeda, et ärakuulamisõiguse tagamine võib omada ka elamisloas kindlaks määratud tingimuse muutumisel haldusakti adressaadi seisukohast positiivset mõju. Nii näiteks võib kaebaja puhul pidada usutavaks, et töösuhte lõppemine Personnel4business OÜ-ga ja sellest PPA teavitamata jätmine ei olnud tingitud isiku pahausksusest, vaid ekslikust eeldusest, et konkreetse juhtumi faktilised asjaolud (renditööjõudu vahendava ettevõtte asemel otselepingu sõlmimine isikuga, kelle heaks faktiliselt tööd tehti) ei avalda elamisloa kehtivusele mõju. Sellises olukorras oleks ärakuulamisõiguse tagamine andnud kaebajale võimaluse koheselt enda eksimust mõista ning asuda uuel alusel, s.o teise tööandja juures töötamiseks uut elamisluba taotlema (teoreetiliselt saaks sellises olukorras rääkida ka VMS § 189 lg 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 koostoimes olemasoleva elamisloa muutmise võimalusest). Seega oleks ärakuulamisõiguse tagamisega välditav olukord, et isik saab üllatusliku haldusakti, millega kaasneb kohustus lühikese aja jooksul Eestist lahkuda (PPA 12.06.2017 otsuse ja 16.06.017 ettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse tähtpäeva vahe oli 11 päeva), samas kui elamisloa andmise aluseks olnud töösuhte muutumine on olnud pigem formaalne (töö sisu ja töökoht ei muutunud) ja uue ajutise elamisloa saamist ei saa pidada lootusetuks.
17.Kaebaja on viidanud ka VMS § 189 lg 2 p-le 2, mille kohaselt VMS § 189 lg 1 p-s 2 nimetatud töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuse muutmiseks ei peeta, kui välismaalane asub tööle teise tööandja juurde. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda PPA-ga, et nimetatud sättes viidatud „teise tööandja“ all tuleb silmas pidada täiendavat tööandjat, st olukorda, kui isik asub lisaks elamisloas märgitud tööandjale samal ajal tööle ka teise tööandja juures. Vastavale järeldusele viitab VMS eelnõu (809 SE) seletuskiri, seonduvalt VMS § 1812 ja § 189 muutmisega (eelnõu § 1 p-d 55-56 ja 62)1. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, et kaebaja oleks asunud lisaks elamisloas märgitud tööandja juures töötamisele tööle ka teise tööandja juures, seega VMS § 189 lg 2 p 2 ei kohaldu.
18.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kuigi PPA on kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmisega eksinud vähemalt hea halduse põhimõtte vastu, siis ei anna see käesoleval juhul alust PPA 12.06.2017 otsuse tühistamiseks. Otsuse tühistamiseks ei anna alust ka asjaolu, et PPA ei ole VMS § 135 lg 2 p 2 ja § 123 p 1 kõrval tuginenud otsuses VMS § 189 lg 1 p-le 2. Tegemist on puudustega, mis ei saanud kokkuvõttes mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
19.Arvestades, et PPA 16.06.2017 ettekirjutus tugineb otseselt PPA 12.06.2017 otsusel, siis puudub alus ka selle tühistamiseks. Vastavalt VSS § 2 lg 1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus, st välismaalasel on keelatud viibida Eestis seadusliku aluseta. Kuna kaebaja tähtajaline elamisluba tunnistati 12.06.2017 otsusega kehtetuks, puudus kaebajal seaduslik viibimisalus Eestis. Seega oli PPA-l VSS § 7 lg-st 1 tulenevalt kohustus teha kaebajale lahkumisettekirjutus.
20.Kaebaja on kaebuses viidanud ka sellele, et PPA ei ole esitanud kaebuse vastusele lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlkeid. Kohtuasja materjalidest nähtub samas, et PPA esitas 10.10.2017 e-toimiku vahendusel kohtule ja ka kaebaja lepingulisele esindajale võõrkeelsete dokumentide tõlked, mille kohta on Tallinna Halduskohtu menetlusposti aadressile saabunud vastavasisuline teavitus (tl 49). Seega ei ole kaebaja vastav etteheide põhjendatud.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.