lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1598/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1598/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1026
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-17-1598 30. november 2017 Karin Jõks M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada õppimist riigieksamite uuesti sooritamise eesmärgil Kaebaja M.M.

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus kaebuse ärakirja saamiseks rahuldamata.
3.Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määrusele määruskaebust esitada.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.M.M. esitas 05.04.2017.a Viru Vanglale taotluse nr 6-10/12004-1, mille kohaselt ta soovib sooritada uued matemaatika, eesti keele ja inglise keele riigieksamid, et astuda kõrgkooli. Kaebaja palus eraldada talle õppematerjalid, mis on vajalikud riigieksamiteks valmistumisel, korraldada tehtud tööde hindamine ja juhendamine kaugõppe vormis või paigutada ta osakonda, kus ta saab osaleda õppetöös vabakuulajana.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Viru Vangla jättis 08.05.2017.a vastusega nr 6-10/12004-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et 27.03.2017.a kaebajale koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist. Selle põhjuseks on muuhulgas asjaolud, et kaebaja puhul ei ole võimalik luua otsest seost hariduse ja toime pandud kuriteo vahel ning et kaebajal on keskharidus juba omandatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda täitmiskavasse talle meelepärase tegevuse kandmist. Samuti ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust valida, millisesse osakonda teda paigutatakse. Paigutamisel on määravaks julgeoleku ja korra tagamine vanglas. Osakonnas, kus kaebaja paikneb, on kinnipeetavatele tagatud kõik vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad õigused, tegevused toimuvad osakonnasiseselt. Õppematerjale saab kaebaja laenutada vangla raamatukogust.
3.M.M. esitas 07.06.2017.a Viru Vanglale vaide nr 6-12/181-1. Kaebaja palus tühistada punktis 2 toodud haldusakti, lisada ITK-sse õppimine ja kohustada vanglat kaebajat hariduse omandamisel igati aitama.
4.Viru Vangla jättis 07.07.2017.a vaideotsusega nr 6-12/181-3 vaide rahuldamata.
5.M.M. esitas 30.07.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tuvastada, et Viru Vangla ei vastanud seaduses sätestatud aja jooksul kaebaja 05.02.2017.a taotlusele hariduskorraldajaga kohtumiseks; - kohustada Viru Vanglat võimaldama kaebajal õppida ühel 05.04.2017.a (kaebajal ekslikult kuupäevaks märgitud 06.04) taotluses nimetatud viisil; - kui see on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks, siis tuvastada kaebajale koostatud ITK õigusvastasus õppimist puudutavas osas, tühistada see ja kohustada vanglat koostama uus ITK; - kui see on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks, siis kohustada vanglat paigutama kaebaja osakonda, kus ta saab osaleda gümnaasiumi õppetöös ja sooritada riigieksamid või esitada faktid, mille alusel kaebajat hoitakse TJO-s, et kaebaja saaks need ümber lükata; - tuvastada kogu menetluse vastuolu hea halduse tavaga. Kaebaja selgitas, et tema eesmärgiks on sooritada riigieksamid ja astuda ülikooli. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest ja väljastada talle kaebuse ärakiri. Kohtu seisukoht
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
7.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb kohtul tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nimetas soovitud hariduse omandamise viisidena õppematerjalide eraldamist, kaebajale juhendaja andmist ja õppetöös vabakuulajana osalemist. Vaidlust ei ole selles, et õppematerjalide kasutamiseks ei ole kaebajal mingeid takistusi. Vastustaja märkis punktis 2 toodud dokumendis, et kaebaja saab õppematerjale laenutada raamatukogust ning kaebaja ütles kaebuses, et tal on võimalik laenutada raamatukogust raamatuid ja õppida iseseisvalt.
8.Seega on vaidluse esemeks kaebaja taotlused osaleda õppetööl gümnaasiumi lõpuklassis vabakuulajana või kasutada juhendajat iseseisval õppimisel ning kohus hindab seda, kas need nõuded on lubatavad. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2). Muud kaebuses esitatud taotlused (sh menetluslikud etteheited) on abistava tähendusega ja ei ole lubatavad iseseisvate nõuetena. Kohus märgib lisaks, et kaebaja väitel esitas ta 05.02.2017.a Viru Vanglale taotluse hariduskorraldajaga kohtumiseks, kuid Viru Vangla 21.08.2017.a vastuse põhjal vanglal selline taotlus puudub. Sel juhul ei saa kohus hinnata ka taotlusele vastamise õiguspärasust.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse omandamise korraldamisega. Seda näitab VangS § 16 lg 1 p 4, mille järgi ITK-s nähakse ette

kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Vastustaja väitel on kaebaja juba omandanud üldkeskhariduse ning kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla võimaldaks talle keskhariduse korduvat omandamist, sh vabakuulajana. Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus vastava haridusastme omandamiseks, siis ei ole tal ka õigust taotleda individuaalse täitmiskava muutmist hariduse omandamist käsitlevas osas. Samuti puudub sel juhul vajadus käsitleda kaebaja paigutamise seost õppimise võimalikkusega.

10.Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et vangla määraks kaebajale väljaspool põhi-, kesk- või kutsehariduse omandamist mõne aine õppimiseks juhendaja. Tavaelus on juhendaja kasutamine enesetäiendamisel eraõiguslik tehing õppuri ja juhendaja vahel. Ka kaebajal on võimalus leida endale juhendaja omal algatusel. Seejuures peab kaebaja arvestama vangistusega paratamatult kaasnevate piirangutega, s.t juhendamine saab toimuda kaebajale üldistel alustel lubatud kirjavahetuse ja kokkusaamiste piires.
11.See, et vangla abistab kaebajat tema eesmärkide saavutamisel, ei ole küll põhimõtteliselt välistatud, kuid see saab toimuda ainult kinnipeetavale antava soodustusena. (VangS § 35 lg 4-5, § 22 lg 1 p 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale soodustuste tegemist.
12.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel.
13.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse ärakirja saamiseks. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist, seega ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus ei pea antud juhul kaebaja poolt nimetatud vajadust kaebusest koopia saamiseks põhjendatuks ja jätab tema taotluse rahuldamata.
14.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium