lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1598/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1598/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1141
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 14. märts 2018, Tartu

Haldusasi

M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada õppimist riigieksamite uuesti sooritamise eesmärgil

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 30. novembri 2017. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustajad Viru Vangla

3-17-1598

RESOLUTSIOON

Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. novembri 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.M. esitas 5. aprillil 2017 Viru Vanglale taotluse, milles ta soovis sooritada uuesti matemaatika, eesti keele ja inglise keele riigieksamid, et astuda kõrgkooli. M.M. palus, et talle eraldatakse õppematerjalid, mis on vajalikud riigieksamiteks valmistumisel, korraldada tehtud tööde hindamine ja juhendamine kaugõppe vormis või paigutada ta osakonda, kus ta saab osaleda õppetöös vabakuulajana. Viru Vangla jättis 8. mai 2017. a vastusega nr 6-10/12004-2 kaebaja taotluse rahuldamata ning selgitas, et 27. märtsil 2017. a M.M. le koostatud individuaalses täitmiskavas (ITK) ei ole planeeritud üldkeskhariduse omandamist. Selle põhjuseks on muuhulgas asjaolud, et M.M. puhul ei ole võimalik luua otsest seost hariduse ja toimepandud kuriteo vahel ning et tal on keskhariduse juba omandatud. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida, millisesse osakonda teda paigutatakse. Paigutamisel on määravaks julgeoleku ja korra tagamine vanglas. M.M. esitas Viru Vanglale vaide, milles palus tühistada taotluse rahuldamata jätmise, lisada ITKsse õppimine ja kohustada M.M. t hariduse omandamisel igati aitama. Viru Vangla jättis 7. juuli 2017. a vaideotsusega nr 6-12/181-3 vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: - tuvastada, et Viru Vangla ei vastanud seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebaja 5. veebruari 2017. a taotlusele hariduskorraldajaga kohtumiseks; - kohustada Viru Vangla võimaldama kaebajal õppida ühel 5. aprillil 2017. a taotluses märgitud viisil; - kui see on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks, tuvastada kaebajale koostatud ITK õigusvastasus õppimist puudutavas osas, tühistada see ja kohustada vanglat koostama uus ITK; - kui see on vajalik kaebaja eesmärgi saavutamiseks, kohustada vanglat paigutama kaebaja osakonda, kus ta saab osaleda gümnaasiumi õppetöös ja sooritada riigieksamid või esitada faktid, mille alusel kaebajat hoitakse tugevdatud järelevalvega osakonnas, et kaebaja saaks need ümber lükata; - tuvastada kogu menetluse vastuolu hea halduse tavaga.
3.Tartu Halduskohus tagastas 30. novembri 2017. a määrusega M.M. kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Määruse põhjendustes leiti järgnevat.
3.1.Kaebaja nimetas soovitud hariduse omandamise viisidena õppematerjalide eraldamist, kaebajale juhendaja andmist ja õppetöös vabakuulajana osalemist. Selles ei ole vaidlust, et õppematerjalide kasutamiseks ei ole kaebajal mingeid takistusi. Vastuses, millega vangla kaebaja taotluse rahuldamata jättis, märkis vangla, et kaebaja saab õppematerjale laenutada raamatukogust ning ka kaebuses ütles kaebaja, et tal on võimalik laenutada raamatukogust raamatuid ja iseseisvalt õppida.
3.2.Vaidluse esemeks on taotlus osaleda õppetöös gümnaasiumi lõpuklassis vabakuulajana või kasutada juhendajat iseseisval õppimisel. Muud kaebuses esitatud taotluses on abistava tähendusega ja ei ole lubatavad iseseisvate nõuetena. Kaebaja väitel esitas ta 5. veebruaril 2017 vanglale taotluse hariduskorraldajaga kohtumiseks, kuid Viru Vangla 21. augusti 2017. a vastuse põhjal vanglal selline taotlus puudub. Seetõttu ei saa hinnata ka taotlusele vastamise õiguspärasust.
3.3.Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse omandamise korraldamisega. Seda näitab VangS § 16 lg 1 p 4, mille järgi ITK-s nähakse ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täiendkoolituse andmise vajadus. Vastustaja väitel on kaebaja juba omandanud üldkeskhariduse ning kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal keskharidust korduvalt omandada, sh vabakuulajana. Kui kaebajal puudub subjektiivne õigus vastava haridustaseme omandamiseks, ei ole tal ka õigust taotleda ITK muutmist hariduse omandamist käsitlevas osas. Samuti puudub sel juhul vajadus käsitleda kaebaja paigutamist seoses õppimise võimalikkusega.
3.4.Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et vangla määraks talle väljaspool põhi-, keskvõi kutsehariduse omandamist mõne aine õppimiseks juhendaja. Tavaelus on juhendaja kasutamine enesetäiendamisel eraõiguslik tehing õppuri ja juhendaja vahel. Kaebajal on võimalus leida endale juhendaja omal algatusel. Seejuures peab kaebaja arvestama vangistusega paratamatult kaasnevate piirangutega, st juhendamine saab toimuda kaebajale üldistel alustel lubatud kirjavahetuse ja kokkusaamiste piires.
3.5.See, et vangla abistab kaebajat tema eesmärkide saavutamisel, ei ole küll põhimõtteliselt välistatud, kuid see saab toimuda ainult kinnipeetavale soodustuse andmisena (VangS § 35 lg-d 4 ja 5, § 22 lg 1 p 2). Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale soodustuste tegemist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.M.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30. novembri 2017. a määruse tühistada. Määruskaebuses märgib kaebaja järgnevat.
4.1.Kaebaja on kogu oma vangistuse väitel pidanud päevikut, kus on registreeritud kõik kaebaja esitatud dokumendid, sh 5. veebruaril 2017 Viru Vangla hariduskorraldajale esitatud taotlus. See, et vastustaja eitab selle olemasolu, ei tähenda, et seda ei ole esitatud. Halduskohus ei ole kaebaja väite tõelevastavust kontrollinud.
4.2.Igaühel on õiguse haridusele ning vangla peab vastavaid püüdlusi toetama. Ei ole oluline, kas õppimise kohustus ITK-s kirjas või mitte, sest tegu on põhiõigusega (põhiseaduse § 37), mida võib piirata vaid julgeolekuohust lähtuvalt.
4.2.Kui kaebajat hoitaks tavaosakonnas, saaks ta osaleda õppetöös vabakuulajana. Kaebajat aga hoitakse põhjendamatult tugevdatud järelevalvega osakonnas, mistõttu võtab vangla endale kohustuse võimaldada talle eksamiteks ettevalmistumist ja tööde hindamist individuaalõppel. Kui kaebaja õigusi on ITK koostamisel rikutud, on tal õigus nõuda selle muutmist.
4.3.Kaebaja tervislik olukord ei võimalda tal teha füüsilist tööd, mistõttu ta peab ennast täiendama ja kõrghariduse omandama. Kaebaja on vaatamata vangla tehtud takistustele muretsenud endale õppematerjalid ning õpib oskuste piires üksi. Samas oleks kaebajal vajadus juhendaja järele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Kaebaja on määruskaebuses väitnud, et ta on vanglale siiski 5. veebruaril 2017 esitanud taotluse. See olevat üles täheldatud tema enda peetavasse päevikusse, kuhu ta registreerib enda kirjavahetuse. Ringkonnakohus ei pea sarnaselt halduskohtule põhjendatuks kahelda selles, et sellist taotlust siiski vanglale edastatud ei ole. Ka kaebaja ei ole ei kaebuses ega määruskaebuses suutnud veenvalt tõendada, et selline taotlus hariduskorraldajale siiski eksisteeriks. Sisuliselt on kaebajal võimalik enda peetavas päevikus kirjeid vastavalt vajadusele muuta vms ning kohus ei saa olla kindel selles, et nende kannete sisu oleks õige, isegi kui kohtul oleks võimalik näiteks kaebaja päeviku väljavõttega tutvuda.
7.Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on juba üldhariduse omandanud. Sellises olukorras ei kohusta vangistuseaduse vastav regulatsioon (VangS §-d 34–36) võimaldama kaebajal uuesti osaleda tegevustes, mille ta on sisuliselt juba läbinud. Kaebajal ei ole vangistuses viibides subjektiivset õigust nõuda, et ta kõrghariduse omandamisega alustamiseks saaks uuesti läbida teatud õppeained, kus ta soovib uuesti riigieksameid sooritada ning saada õppimise lihtsustamiseks endale ka eraõpetajat. Kaebaja on ka ise määruskaebuses märkinud, et vangla ei ole teinud talle takistusi õppematerjali laenutamiseks. Seega saab kaebaja soovi korral ise enda teadmiste täiendamisega tegeleda.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. novembri 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium