lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2432/10

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2432/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1153
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 2, 3Esialgne õiguskaitse

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-18-151/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.02.20183-17-2868/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.12.20173-17-2866/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Haldusasi nr 3-17-2432

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Indrek Andreas Paukštys

Määruse tegemise aeg ja koht

27.11.2017.a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2432

Haldusasi

T. R. esialgse õiguskaitse taotlus (Tallinna Vangla käskkirjale nr 1-1/17/31 ning Justiitsministeeriumi piirangule keelata suitsetamine Tallinna Vanglas)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja – T. R.

RESOLUTSIOON

Jätta T. R. esialgse õiguskaitse taotlus

1.rahuldamata.
2.Saata määrus taotlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vanglas kinni peetav T. R. esitas 16.11.2017 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub võimaldada Tallinna Vanglas viibides suitsetada ja suitsu osta. Taotluse kohaselt keelas Tallinna Vangla ära suitsetamise kinnipeetavatel 2.3 ja 7.1.15 punktiga, aga mitte valvuritel, kes saavad suitsetada väljaspool vanglat, kuid teda ei lasta väljapoole vanglat. Seega rikub suitsetamise ja suitsude müümise ära keelamine tema inimõigusi ja põhiseadust. Selle kohta on esitatud ka vaie Tallinna Vanglale.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
17.novembril jättis Tallinna Halduskohus määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta põhjusel, et tasumata oli riigilõiv ning andis puuduse kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.

Määruses nõutud riigilõiv laekus 23.11.2017.

4.Tallinna Vangla esitas 22.11.2017 vastusena kohtunõudele seisukoha T. R. esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus selle jätta rahuldamata. Tallinna Vangla seisukoha

kohaselt on vaie vanglale 15.11.2017 esitatud, kuid vaides esines puudusi, mis ei võimalda seda sisuliselt menetleda ning T. R. on antud 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla selgitab ka, et T. R. taotluses ei sisaldu mõjuvaid põhjusi esialgse õiguskaitse vajaduse kohaldamiseks, samuti puudub asjas sisuline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mida toetab ka hiljutine kohtupraktika ning suitsetamise keelamine vangla territooriumil on õiguspärane.

5.27.11.2017 esitas T. R. kohtule esialgse õiguskaitse täpsustuse, milles selgitab, et soovib õiguskaitset selleks ajaks kuni kohtud otsustavad, mis saab edasi suitsetamisest ja selle ostmisest vangla territooriumil. HKMS § 249 lg 2 lubab seda. Seoses suitsetamise ärakeelamisega on taotlejal tekkinud unehäired, söögiisu probleemid, stress, mis võivad olla pöördumatud tema edasises elus. Selliste tervise probleemidega ei saa inimene elada täisväärtuslikku elu. Seega nõuab taotleja kohest suitsude tagasi panekut (andmist nii talle kui ka vangla poodi). Senikaua kuni Riigikohus otsustab, mis saab edasi, peavad saama nii tema kui ka teised Tallinna Vangla suitsetajad suitsetada, seda peab lubama õiguskaitse 5 sigaretti päevas suitsetamiskohas Tallinna Vangla territooriumil. Kuna ühele kinnipeetavale on luba antud suitsetada, siis peavad seda saama ka teised, sest Eesti Vabariigis kehtivad ühesugused seadused. Taotleja palub peatada käskkirja HMS 81 ja 82 punkt 6, pärast seda kaebab Tallinna Vangla kohtusse, aga sel ajal menetledes peab ta saama suitsetada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.
7.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Iseenesest on HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada vaidemenetluse ajal. Vaidlus puudub selles, et vaidemenetlus taotluse esitamise ajal kestis ning kohtule ei ole teatatud vaidemenetluse lõppemisest. Samuti on taotleja tasunud nõutava riigilõivu. Samas ei nähtu taotleja jaoks pöördumatute või raskesti kõrvaldavate tagajärgede saabumist kohtumenetluse ajal.
9.Kuigi T. R. väidab, et tal on tekkinud suitsetamise ärakeelamise tagajärjena unehäired, söögiisuprobleemid ja stress, siis Tallinna Vangla poolt esitatud tervisekaardist selliseid probleeme ei nähtu. Samuti ei ole taotleja ise esitanud tõendeid selle kohta (näiteks pöördumised vangla poole väidetavate unehäirete, stressi vms), et tal oleks terviseprobleeme, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Seega peab kohus taotleja väiteid pöördumatutest tagajärgedest ebausutavaks, seda enam, et võõrutusnähud mööduvad enamasti paari nädalaga (http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/nikotiini-voorutusnahud/). Juhul, kui taotlejal siiski on või tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete saamiseks.
10.Suitsetamisega harjunud inimese jaoks on suitsetamise võimaluse ära võtmine ilmselt ebameeldiv ja see võib põhjustada mõningaid vaevusi. Samas ei ole tegemist pöördumatute kahjulike tagajärgedega. Üldteada on, et suitsetamine kahjustab tervist ja suitsetamisest

loobumisega kaasnevad ajutised ebameeldivused. Teisalt tuleb arvestada, et pikemas perspektiivis toob suitsetamisest loobumine inimesele kasu. Suitsetamine on küll ühiskonnas aktsepteeritud ning vabaduses viibivatele inimestele (siiski järjest suurenevate piirangutega) lubatud tegevus, samas ei ole see tegevus eluks vajalik. Seega, kuigi suitsetamise võimaluse puudumisest tekkinud ebameeldivuste hilisem heastamine ei ole ilmselt võimalik, ei ole tegemist taotlejale kahjuliku tagajärjega, mille vältimiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kohus märgib ka, et esialgse õiguskaitse vajadust ei saa anda sel põhjusel, et teisel vanglas viibival isikul on seda esialgse õiguskaitse korras võimaldatud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata konkreetset üksikjuhtumit eraldi. Käesoleval juhul ei ole taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust.

11.Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotluse võiks rahuldamata jätta ainuüksi põhjusel, et taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus puudub, siis märgib kohus täiendavalt, et ei pea ka taotleja poolt esitatud vaiet või tulevikus esitatavat võimalikku samasisulist kaebust perspektiivikaks.
12.Kohus selgitab, et vangistuse eesmärk ei ole tagada vanglas kinni peetavale isikule mugav ja harjumuspärane äraolemine, vaid panna isik järele mõtlema oma tegude üle ja suunata õigusaktide ja -korra järgimisele läbi piirangute seadmise ja kindlale korrale allutamise. Vangistuse sisuks olevad piirangud ei tohi olla küll meelevaldsed, kuid riigil on avar otsustusvõimalus meetmete ja piirangute osas, millega vangistuse eesmärke ellu viia. Mida suurem on konkreetse keelatud tegevuse väärtus inimese elule ja heaolule, seda rohkem peab riik vastava tegevuse keelamist õigustama. Suitsetamine olulist väärtust inimese elule ja heaolule ei oma.
13.Taotleja on maininud ka, et vanglaametnikel on võimalus vangla territooriumilt lahkuda ja suitsetada, kuid kinnipeetaval see puudub. Vanglaametnike õigusi ei saa võrrelda kinnipeetavate isikute õigustega. See tähendab, et neile ei ole seatud piiranguid liikumisvabadusele jms, mis suunavad korra järgimisele ja nad saavadki oma õigusi teostada vabalt. Kinnipeetavate õigused ei saa ega peagi olema võrdsed vangistusest vabade isikute õigustega. Ühtlasi tuleb arvestada, et suitsetamise lubamine vanglas vajab vanglateenistuselt ressursse seonduvalt tubakatoodete ja suitsetamistarvete hoiustamisega ning et neid kasutataks eesmärgipäraselt. See tähendab, et takistada tuleb tubakatoodete ja suitsetamistarvete kasutamist arveldusvahendina või muul korra ja julgeoleku tagamist kahjustaval eesmärgil. Seega on suitsetamise keelamine põhjendatud julgeoleku huvides.
14.Lisaks ei saa märkimata jätta, et vangla sisekorra eeskirja sätted, millest 1. oktoobrist 2017 kehtiv vanglas suitsetamise keeld tuleneb, võeti vastu juba justiitsministri 6. oktoobri 2010 määrusega nr 21. Piirangu kehtestamist on pärast seda mitmeid kordi kajastatud ajakirjanduses ning kahtlemata ka teavitatud Eesti vanglates kinni peetavaid isikuid. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 2017. aasta aprillikuus vastu võetud käskkirjaga. Eeltoodust nähtub, et vanglas kinni peetavatel isikutel oli piisavalt aega tulevikus kehtima hakkava suitsetamise keeluga harjumiseks ning oma harjumuste ümber kujundamiseks. Samuti on vanglatel olnud kogu aeg kohustus tagada suitsetamisest loobuda soovivatele kinnipeetavatele vajalik nõustamine.
15.Eeltoodust tulenevalt ei nähtu põhiseaduse või inimõiguste sellist rikkumist, millest tulenevalt võiks taotleja esitatud vaie ja tulevikus esitatav võimalik kaebus saada rahuldatud. Seega leiab kohus, et ilmselt vaie ja tulevikus esitatav võimaliku kaebuse eduväljavaated on ilmselt vähesed, mis omakorda õigustab ka täiendavalt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja