XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada sigarettide ostmist ja suitsetamist
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30.01.2018 määrus
Menetlusosalised
Taotleja – XX Haldusorgan – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.01.2018 määruse peale haldusasjas nr 3-18-151.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-151 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 23.11.2017 Tallinna Vanglale taotluse suitsetamise ja kauplusest sigarettide ostmise võimaldamiseks. Tallinna Vangla 29.12.2017 otsusega nr 5-8/17/25135-2 jäeti taotlus rahuldamata.
2.XX esitas 16.01.2018 vaide Tallinna Vangla 29.12.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
3.XX esitas 18.01.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus lubada vaidluse ajaks vangla territooriumil suitsetada ja sigarette osta ning peatada justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 p-i 31 ja Tallinna Vangla kodukorra p-i 2.3 kehtivus. Taotleja eesmärk on, et peatataks Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtivus ja Tallinnat Vanglat kohustataks võimaldama sigarette osta ja suitsetada varem kehtinud korra järgi (kuni kolm sigaretti päevas).
3-18-151 Taotlejal on õigus ise otsustada, kas suitsetada või mitte, arvestades seda, et tubakas on legaliseeritud ja vabas müügis. Ta üritas suitsetamisest loobuda, kuid see on tema jaoks tohutu stress, mis põhjustab nii psühholoogilist kui ka füüsilist kahju. Psühholoogiline surve väljendub eelkõige selles, et suitsetamisest loobumine ei olnud taotleja enda otsus. Taotleja ei saa juba mitu kuud normaalselt magada, on pidevalt liigselt ärrituv ja ärevuses, tal on peavalud ja see kõik võib lõpuks põhjustada raske depressiooni, mille tagajärgi on raske prognoosida. Vanglas viibimine iseenesest avaldab olulist mõju psüühikale ning vangla õigusvastane tegevus viib närvivapustuse ja vaimse kurnatuseni. Iga kinnipeetav on juba saanud oma kuriteo eest karistuse vabadusekaotuse näol. Tallinna Vangla tegevus kinnipeetavate kohtlemisel ei ole kooskõlas inimväärikuse põhimõttega.
4.Tallinna Vangla palus 29.01.2018 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta see rahuldamata. Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31 muudeti Tallinna Vangla kodukorda ja selle seletuskirja. Käskkirja punktid 1.16–1.26 sätestavad muudatused suitsetamisega seonduvas regulatsioonis ning nende osas jõustus käskkiri 01.10.2017. Taotleja viibib vanglas alates 02.05.2016 ja suitsetamise keeld sai temale teatavaks 02.05.2017. Taotleja ei ole Tallinna Vangla kodukorra punkte 2.3 ja 7.1.15 vaidlustanud. Isegi kui kohus peataks Tallinna Vangla kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse taotleja suhtes, tuleneb suitsetatavate tubakatoodete keeld VSKE § 641 p-st 31. Kuna vanglal on kohustus VSKE-d täita, ei saaks taotlejale vanglas sigarette võimaldada. Tallinna Vanglasse saabumisel 01.02.2016 märkis taotleja end suitsetajaks ega soovinud suitsetamisest loobuda. Taotleja esitas 11.09.2017 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus oma suitsulaeka sulgeda ja avaldas soovi liituda suitsetamisest loobumise motivatsiooniprogrammiga. Taotleja esitas 12.09.2017 taotluse suitsetamisest loobumise motivatsiooniprogrammiga liitumiseks ning ta lisati samal päeval motivatsiooniprogrammi. Alates 13.09.2017 ei ole taotleja saanud suitsetada, seega vastuse esitamise seisuga 139 päeva. Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Taotleja tervisekaardist nähtub, et unehäireid, peavalu ja ärrituvust on taotleja kurtnud juba enne suitsetamise lõpetamist 2017 a. septembris. Ajavahemikul 13.09.2017–29.01.2018 ei nähtu tervisekaardis kandeid terviseprobleemide kohta, mida saaks seostada suitsetamise võõrutusnähtudega. Taotleja esitas Tallinna Vanglale 11.01.2018 taotluse nikotiinisõltuvuse ravi määramiseks, mis on menetlemisel. Enne 11.01.2018 ei ole taotleja nikotiinisõltuvuse ravi taotlenud ja talle ei ole ravi näidustatud. Vangla osundab, et Euroopas on suitsetamine täielikult keelatud Mani saare vangla sise- ja välisterritooriumil. Mani saar on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) kohaldamisalas ning seega on piirangu kehtivust peetud EIÕK kehtivusalal õiguspäraseks. Tartu Halduskohus on haldusasjas nr 3-17-2001 lahendanud sarnastel asjaoludel põhinevat kaebust ning asus 12.10.2017 määruses seisukohale, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata. Lisaks on Tallinna Halduskohus erinevates haldusasjades (nt nr 3-17-2432, 3-17-2435) jätnud analoogilised Tallinna Vangla kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise õiguspärasust on hinnanud ka Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-17-2476, kus leidis, et halduskohus jättis taotluse õiguspäraselt rahuldamata. Vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 01.10.2017. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt 2(5)
3-18-151 oli vahemikul 11.01.2016–01.10.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ja seda vaid ajal, kui nad said viibida kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Praktikas tähendas see seda, et kinnipeetav, sh esialgse õiguskaitse taotleja, sai päevas lubatud arvu sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis värskes õhus jalutuskäigul. Olukorras, kus taotlejal oli võimalik suitsetada nii väike kogus sigarette päevas, on taotlejale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutist laadi. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Vanglate tubakavabaks muutmise tegevuskava ja VSKE muudatuse peamisteks eesmärkideks on tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine), vabanemine sõltuvusest, riiklike ressursside säästmine ja julgeoleku tagamine. Õigus tervise kaitsele kaalub üles õiguse vabale eneseteostusele, milleks praegusel juhul oleks suitsetatavate tubakatoodete tarvitamine. Suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, keelamise vajalikkust ja proportsionaalsust on VSKE muutmise käigus põhjalikult analüüsitud. anglas suitsetamise keelu proportsionaalsust on analüüsinud ka välisriikide kohtud ning leidnud, et piirang on õiguspärane. Olukorras, kus ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et taotleja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX esitas 15.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 30.01.2018 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Võimaldamaks kinnipeetaval vanglas suitsetada, peaks halduskohus kohustama vanglat selleks vajalikke toiminguid tegema või keelama vanglal suitsetamist takistavate toimingute tegemise HKMS § 5 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel (Riigikohtu 20.11.2017 määrus nr 5-17-33, p 11). Taotleja palub end ühtlasi menetlusabi korras vabastada määruskaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1, § 207 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Kuna Tallinna Vangla on esitanud seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise osas 29.01.2018 halduskohtule, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Tallinna Vanglat täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades.
8.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotluse esitajale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui 3(5)
3-18-151 selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
9.Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on vangla territooriumil täieliku suitsetamiskeelu puhul tegemist taotluse esitaja vabaduspõhiõiguse riivega. Õiguskantsler on leidnud, et vanglas suitsetamise keelamine on küsitava proportsionaalsusega piirang ja võib olla vastuolus põhiseaduse § 19 lg-ga 1 (vt nt õiguskantsleri 27.07.2015 arvamus tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta nr 18-2/150902/1503293). Õiguskantsler on seisukohal, et kuna töötajate ja kaaskinnipeetavate tervise kaitse on juba kindlustatud sellega, et siseruumides suitsetamine on keelatud ning suitsetamisele ka selleks kohandatud õuealal kehtivad piirangud, võib suitsetamise täielik keelamine olla vastuolus vangistusseaduse § 41 lg-ga 2 (õiguskantsleri 15.04.2016 arvamus justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 muutmise määruse eelnõu kohta nr 18-2/160449/1601615).
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja taotluse esitajal suitsetada võimaldamine võib kaasa tuua tagajärjed, mille eest täielik suitsetamiskeeld vanglates kehtestati, sh sigarettide peidetult kaasavõtmise kambrisse, salakaubitsemise jms. Tallinna Vangla märgib põhjendatult, et mujalgi lääneriikides on vanglates hiljuti kehtestatud täielik suitsetamise keeld. Sellisteks riikideks on näiteks Uus-Meremaa, Kanada, Ühendkuningriik (keelustab suitsetamise etapiviisiliselt; hetkel keeld jõus Mani saare ja Walesi vanglates, 2018. a jooksul laieneb keeld Inglismaa ning Šotimaa vanglatele) ning Ameerika Ühendriigid, kus föderaalvanglate territooriumil on suitsetamiskeeld jõus 2015. a algusest (vt H. Tõnise. Kinniste asutuste täielik suitsetamiskeeld Anglo-Ameerika õigussüsteemis. – Juridica 2017/10, lk 722; S. Nelson. Smoking Officially Banned in Prisons. US News, 05.12.2014). Neis riikides on kohtud pidanud suitsetamiskeelu kehtestamist põhjendatuks ja leidnud, et põhiseadusest ei tulene õigust vangla territooriumil suitsetada (vt nt Kanada Federal Court of Appeals’i 21.06.2010 otsust asjas Correctional Service of Canada and Attorney General of Canada v. Patrick Mercier, 2010 FCA 167 ja Ameerika Ühendriikide District Court’i otsus asjas Reynolds v. Bucks, 833 F.Supp 518 (ED PA 1993); vt lisaks Tõnise, osundatud töö, lk 723–724).
11.Tallinna Vangla viitab Ühendkuningriigis asuvale Mani saare vanglale kui näitele sellisest Euroopa vanglast, mis kinnitab täieliku suitsetamiskeelu õiguspärasust Euroopa Inimõiguste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvas riigis. Tegemist on esimese Euroopa vanglaga, kus kehtestati täielik suitsetamiskeeld (2008. a-l). Ringkonnakohtu hinnangul on aga märkimisväärne, et arvestades suitsetamiskeelust tingitud kinnipeetavate allumatuse tõusu, julgeolekuintsidentide arvukuse tõusu, kinnipeetavate ebatervislikke eneseabimeetodeid nikotiini võõrutusnähtudega toimetulekul ja muid negatiivseid tagajärgi on seal ning nüüdseks kõigis Ühendkuningriigi vanglates e-sigaretid koos nikotiinivedelike ja e-sigareti suitsetamiseks vajaliku varustusega vabalt vanglapoodides kättesaadavad; vanglajuhid peavad seda oluliseks saavutuseks, mis on muutnud vanglad rahulikumaks ja ohutumaks ning mh tõstnud nende kinnipeetavate osakaalu, kes soovivad jäädavalt suitsetamisest loobuda, ja vähendanud riigi kulusid nikotiini asendusravile vanglates (vt nt E. Vannin. E-cigarette trial makes Isle of Man jail 'calmer and safer'. BBC News, 05.02.2018; T. Belger. Prisoners allowed to VAPE in their cells despite smoking ban riot at Walton jail. Echo, 23.10.2017; E-cigarettes being sold in prison shops in smoking ban pilot, BBC News, 24.12.2014; Prison smoking ban to begin in 2016. BBC News, 29.09.2015). Ka teistes Angloameerika riikides on ringkonnakohtule teadaolevalt võimaldatud suitsetamiskeeluga seoses kinnipeetavatele laialdaselt nikotiini asendusravi (plaastrid, nätsud jms). Sellised abinõud tagavad ringkonnakohtu hinnangul kinnipeetavate põhiõiguste riive proportsionaalsust vangla territooriumil kohalduva suitsetamiskeelu tingimustes.
12.Tallinna Vangla märkis, et taotleja esitas talle 11.01.2018 taotluse nikotiinisõltuvuse ravi 4(5)
3-18-151 määramiseks. Selle taotluse kohta ei olnud vangla veel 29.01.2018 otsust teinud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendamatult pika menetlusajaga. Selliste taotluste lahendamine mõistliku menetlusaja jooksul peab võimaldama osutada kinnipeetavatele nikotiini asendusravi abil tegelikku leevendust suitsetamisest loobumisel tekkivate võõrutusnähtude suhtes. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb vanglal nikotiinisõltuvuse ravi määramise taotlused lahendada mõne päevaga, mitte nädalatega. Samas ei saa ringkonnakohus enam HKMS § 249 lg 1 alusel omal algatusel esialgse õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat praeguses etapis võimaldama taotlejale soovi korral nikotiini asendusravi, sest on üldteada, et enam kui viis kuud pärast suitsetamisest loobumist (13.09.2017) on taotlejal sellest tingitud füüsilised võõrutusnähud möödas.
13.Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt, et taotleja suhtes esineks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise oht. Ringkonnakohus on analoogilistel asjaoludel jätnud seni esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 määrus nr 3-172476, p 16; 30.01.2018 määrus nr 3-17-2478, p-d 8–12). Ringkonnakohtu hinnangul on taotleja õiguste tõhus kaitse võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata. Taotleja on läbinud pärast suitsetamisest loobumist (13.09.2017) ja vanglaterritooriumil suitsetamiskeelu jõustumist (01.10.2017) nikotiinist võõrutuse protsessi.
14.Kui kohustada vanglat võimaldama taotluse esitajale kasutada nikotiini asendusravi tooteid, põhjustaks see taotlejal tõenäoliselt taas füüsilise nikotiinisõltuvuse. Kui põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks tal nikotiinisõltuvusest taas keeruline vabaneda. Ilmselgelt oleks sama tagajärg sellel, kui kohus keelaks Tallinna Vanglal taotleja suhtes suitsetamist takistavate toimingute tegemise või kohustaks vanglat suitsetamiseks vajalikke toiminguid tegema. Seega tooks just esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine praegusel juhul kaasa pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje. Ringkonnakohtu hinnangul pole taotluse esitajal enam esialgse õiguskaitse vajadust.
15.Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 30.01.2018 määrus on õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.