A.K.i esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada sigarettide ostmist ja päevas kolme sigareti suitsetamist
Menetlusosalised
Taotleja – A.K.
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta A.K.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.K. esitas 29.11.2017 Tallinna Vanglale taotluse (registreeritud nr 5-8/17/25615-1) viie sigareti suitsetamiseks päevas ja nende poest soetamise võimaldamiseks, kuna ta ei nõustu suitsetamiskeeluga.
2.Tallinna Vangla jättis 21.12.2017 vastusega nr 5-8/17/25615-2 A.K.i taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla selgitas, et tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määrusest nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 641 punktist 31 on kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada keelatud. Seega ei ole kinnipeetavatel õigust tubakatooteid vanglas omada. Sellest tulenevalt keelab VSkE neid kinnipeetavatele ka müüa. 01.10.2017 jõustus Tallinna Vangla kodukorra punkt 2.3, mille kohaselt on suitsetamine vangla territooriumil keelatud.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 27.12.2017 A.K.i esialgse õiguskaitse taotlus suitsetamise keelu peatamiseks ja olukorra taastamiseks, kus tal oleks õigus ja võimalus soetada poest sigarette ning tarbida vähemalt kolm sigaretti päevas. A.K. märkis esialgse õiguskaitse taotluses, et esitas oma taotluse rahuldamata jätmise peale vaide 27.12.2017. A.K. taotleb suitsukeelu tühistamist, kuna leiab, et antud piirang on inimõiguste rikkumine. Antud seisukohta, et suitsetamise keelamine vanglates on vaba tahte ja inimõiguste vastane, jagab ka Õiguskantsler, kes on viidanud sellele, et suitsetamise keelamisega kaasneb inimõiguste rikkumine. Kuni kohtud ei ole välja öelnud oma lõplikku seisukohta suitsukeelu õigsuse küsimuses, on igati otstarbekas ja asjakohane taotleda kohtult esialgset õiguskaitset, kuna ei ole
otstarbekas ära oodata, milliseid negatiivseid tagajärgi veel taotluse esitajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneda võiksid. Taotluse esitaja on pöördunud Tallinna Vangla meditsiiniosakonda palvega, et talle antaks nikotiiniplaastreid. Meditsiiniosakonna töötaja ütles, et nikotiiniplaastreid saavad ainult need inimesed, kes alles nüüd tulid vanglasse. Sõltuvustase on inimestel erinev ning kunagi ei tea, kellel ja kui pikalt need kestavad ning mis nähud nendega kaasnevad nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Seega on ilmne, et vangla ei hooli taotluse esitaja võõrutusnähtudest, kannatustest ega piinadest. Taotleja puhul on tekkinud järgmised nähud: keskendumisraskused, ärevus, närvilisus ning pidev apaatsus. Samuti ei saa lugeda ega keskenduda. Taotluse esitaja palub kohtult mõistmist, et inimeste tingimused, võõrutusnähud ja sõltuvustasemed on erinevad. Tallinna Vangla väide, et võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses, siis seda ehk osadel ning juhul kui inimene asub oma igapäevases keskkonnas ning saab lubada endale aseaineid ja muud tegevust (sh söök, sport, plaastrid jne). Vanglas on niigi närvilisem keskkond, inimesed viibivad siin teadmatuses (eeluurimise all), eemal oma perest, kinnises ja viletsas keskkonnas.
4.Tallinna Vanglas registreeriti 28.12.2017 A.K.i vaie Tallinna Vangla 21.12.2017 vastusele.
5.Tallinna Vangla esitas kohtule 28.12.2017 oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tallinna Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla selgitab, et Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/31 muudeti Tallinna Vangla Kodukorda ja selle seletuskirja. Käskkirja punktid 1.1-1.15 sätestavad muudatusi regulatsioonis, mis ei seondu suitsetamisega ja nende osas jõustus käskkiri 01.05.2017. Käskkirja punktid 1.16-1.26 sätestavad muudatused suitsetamisega seonduvas regulatsioonis ning nende osas jõustus käskkiri 01.10.2017. Enne 01.10.2017 vanglasse sattunud isikud, kes suitsetasid enam kui kolm sigaretti päevas, tegid vanglasse sattudes läbi esmase suitsetamisest loobumise sammu. Suitsetatavate sigarettide arvu vähendamine kolmele sigaretile ööpäevas avaldab kiiret mõju organismis, kuna saadava sõltuvust tekitavate ainete (sh nikotiini) kogus on kolme sigareti suitsetamisel vähene ning edasine suitsetamisest loobumine on füüsilise sõltuvuse puudumise tõttu lihtsam. Tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Need nähud avalduvad inimeseti erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist. Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt on A.K.il tekkinud järgmised võõrutusnähud: keskendumisraskused, ärevus ja närvilisus, pidev apaatsus, ei saa lugeda ega keskenduda. A.K.i tervisekaardis ei nähtu kandeid terviseprobleemidest, mida saaks seostada suitsetamise keelamisega vanglas või mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Kuivõrd nikotiinist loobumise võõrutusnähud kestavad keskmisel kuni kaks nädalat alates nikotiinist täielikult võõrutamisest, siis tänaseks on taotluse esitajal möödunud ka võimalike võõrutusnähtude tekkimise aeg. Arvestades taotluse esitaja poolt Tallinna Vanglale perioodil 01.10.-28.12.2017 esitatud pöördumiste hulka ja sisu, ei ole A.K.i väidetud keskendumisraskused usutavad ning tegemist on paljasõnaliste ja otsitud väidetega. Vangla osundab, et Euroopas on suitsetamine täielikult keelatud Mani saare vangla sise- ja välisterritooriumil. Mani saar on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) kohaldamisalas ning seega on piirangu kehtivust peetud EIÕK kehtivusalal õiguspäraseks. Tartu Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus on lahendanud kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlusi, milles on soovitud kohtumenetluse ajal suitsetada. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 leiti, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu ja asjas esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. 2(5)
Lisaks on Tallinna Halduskohus erinevates kohtuasjades (3-17-2432, 3-17-2435, 3-17-2476 jne) lahendanud Tallinna Vangla kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlusi, millistes on soovitud kohtumenetluse ajal suitsetada ja taotlused on jäänud rahuldamata. Tallinna Vangla nõustub täielikult eelnevalt nimetatud kohtumäärustes toodud seisukohtadega. Vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 01.10.2017. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt oli vahemikul 11.01.2016 kuni 30.09.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ja seda vaid ajal, kui nad said viibida kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Praktikas tähendas see seda, et kinnipeetav, sh esialgse õiguskaitse taotleja, sai päevas lubatud arvu sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis värskes õhus jalutuskäigul. Märkimata ei saa jätta, et olukorras, kus kaebajal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus sigarette päevas, on kaebajale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutist laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Riigikohus on leidnud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt loob juba kohtumenetluse ajal kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, millised võivad tekitada kahju kaebuse esitajale peale asja sisulist lahendamist. Käesoleval juhul ei ole kindlasti tegu sättes kirjeldatud olukorraga. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Eriti võttes arvesse, et tänaseks ei ole taotluse esitaja suitsetanud juba ligi kaks kuud. Vanglate tubakavabaks muutmise tegevuskava ja VSkE muudatuse peamisteks eesmärkideks on tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine), vabanemine sõltuvusest, riiklike ressursside säästmine ja julgeoleku tagamine. Õigus tervise kaitsele kaalub üles õiguse vabale eneseteostusele, milleks praegusel juhul oleks suitsetatavate tubakatoodete tarvitamine. Suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, keelamise vajalikkust ja proportsionaalsust on VSkE muutmise käigus põhjalikult analüüsitud. Asjakohased põhjendused on esitatud määruse seletuskirjas. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega. Vanglas suitsetamise keelu proportsionaalsust on analüüsinud ka välisriikide kohtud ning leidnud, et piirang on õiguspärane. Olukorras, kus ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et kaebaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kuna taotluse esitaja vaie on Tallinna Vanglas registreeritud, saab ta kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).
7.Esialgse õiguskaitse taotleja nõuab kohtult suitsetamise keelu peatamist ja olukorra taastamist, kus tal oleks õigus ja võimalus soetada poest sigarette ning tarbida vähemalt kolm sigaretti päevas. Alates 01.10.2017 kehtiva Tallinna Vangla kodukorra punkti 2.3 kohaselt on 3(5)
vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra punkti 7.1.15 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja suitsetamistarbed. Kuna taotluse esitaja soovib sellise olukorra taastamist, kus tal oleks võimalus sigarette poest osta ja päevas kolm sigaretti tarbida, tuleb tema esialgse õiguskaitse taotlust tõlgendada selliselt, et ta taotleb Tallinna Vangla kodukorra punktide 2.3 ja 7.1.15 kehtivuse peatamist ja Tallinna Vangla kohustamist võimaldada sigarettide ostmist ja päevas kolme sigareti suitsetamist kuni eeldatava kaebuse menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb tuvastada, et esialgse õiguskaitse mittevõimaldamisel võib saabuda pöördumatu tagajärg. Taotluse esitaja on viidanud võõrutusnähtudele (keskendumisraskused, ärevus, närvilisus, pidev apaatsus, raskused lugemisel), mida ta praegu väidetavalt kogeb. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Taotluse esitaja eesmärk on saavutada olukord, kus tal oleks võimalik vanglas suitsetada. Kui kohtud otsustavad, et suitsetamise keeld on õigusvastane ja Tallinna Vangla kodukorra asjakohased sätted tuleb tühistada, saavad kinnipeetavad uuesti suitsetama hakata. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus taotluse esitaja võiks mingi õiguse pöördumatult kaotada. Taotluse esitaja ei saa küll kohtumenetluse kestel suitsetada, kuid kohus ei pea pöördumatuks tagajärjeks ka seda, et isikul ei ole võimalik tagasi saada vahepealset aega, mil ta oleks võinud suitsetada. On üldteada, et suitsetamine kahjustab tervist, samas kui suitsetamisest loobumisega kaasnevad võõrutusnähud on ajutised. Kohus leiab, et võimalikud võõrutusnähud on praeguseks ilmselt möödunud ega kaalunud üles suitsetamisega kaasnevat kahjulikku mõju tervisele. Tartu Ringkonnakohus leidis 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449, et võõrutusnähtude esinemine ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Seega ei esine käesoleval juhul pöördumatuid tagajärgi, mille vältimiseks tuleks taotluse esitajale suitsetamist võimaldada. Lisaks on oluline märkida, et VSkE sätted, millest 01.10.2017 jõustunud vanglas suitsetamise keeld tuleneb (sätted, millega muudeti VSkE § 81 ja 641), võeti vastu juba justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 ehk ligi aasta enne nende jõustumist. Vanglas suitsetamise keelamist on vahepealsel ajal korduvalt kajastatud ajakirjanduses ja kindlasti olid selle muudatusega kursis ka Eesti vanglates kinni peetavad isikud. Tallinna Vangla kodukorra asjassepuutuvaid sätteid muudeti 26.04.2017 käskkirjaga. Seega on vanglas kinni peetavatel isikutel olnud piisavalt aega, et oma harjumused aegsasti ümber kujundada ja tagada suitsetamise keelu jõustumisel võimalikult vähesed ebameeldivused.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata kaebuse perspektiivi. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud vaidemenetluse ajal, mistõttu tuleb hinnata eeldusliku tulevikus esitatava kaebuse perspektiivi. Kohus leiab, et kui taotluse esitaja esitaks kaebuse Tallinna Vangla kodukorra suitsetamist keelavate sätete tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tagada võimalused suitsetamiseks, jääks see tõenäoliselt rahuldamata. Iseenesest tuleneb põhiõigustest õigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada, kuid see õigus ei ole absoluutne. Tegemist on õigusega, mida on võimalik piirata, muuhulgas ka vangla julgeoleku tagamise, suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse ning maksumaksja raha otstarbekama kasutamise eesmärkidel. Vangistuse olemusega on kooskõlas, et teatud tegevused on kas keelatud või olulisel määral piiratud. Riigil on õigus vangistusega kaasnevate piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik ei saa nõuda, et piirangud ei muutuks vangistuse kestel rangemaks. Kohtul puudub ka alus arvata, et suitsetamise keeld oleks meelevaldne ja ilma läbimõeldud eesmärkideta. Näiteks VSkE muutmise määruse seletuskirjas on märgitud, et võttes arvesse vajadust kaitsta kinnipeetavate ja teenistujate tervist, tagada vanglas julgeolek ja kord ning hõlbustada töökorraldust, tuleks vangla keskkond muuta täielikult suitsuvabaks. Tegemist on õigustatud eesmärkidega suitsetamise keelamiseks.
10.Kohus leiab, et kaebaja õiguse suitsetada kaalub üles ka avalik huvi. Suitsetamise lubamine vanglas nõuab vanglateenistuselt täiendavaid tegevusi, mis seonduvad tubakatoodete 4(5)
hoiustamisega ning selle tagamisega, et kinni peetavad isikud kasutaksid suitsetamistarbeid eesmärgipäraselt. Suitsetamise keelu kehtimine kohtumenetluse ajal on seega vangla julgeoleku huvides. Samuti on suitsetamisest loobuma pidanute endi, kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise huvides parem kui kinnipeetavatel ei lubata esialgse õiguskaitse korras suitsetada.
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.