Anna Semenova, J.S. ja V.S. hagi Alexander Tsvetkovi, Nina Tsvetkova ja Osaühingu Nord West Electric vastu solidaarselt 4704 euro 96 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
5083 eurot 71 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Alexander Tsvetkovi, Nina Tsvetkova ja Osaühingu Nord West Electric apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad): Alexander Tsvetkov (isikukood XXXXX ), Nina Tsvetkova (isikukood XXXXX), Osaühing Nord West Electric (registrikood 10182350) ja nende esindaja Vitali Denikin
esindajad
Vastustajad (hagejad): Anna Semenova (sünd. XXXXX 1971), J.S. (XXXXX 1998), V.S. (sünd XXXXX 2004) ja nende esindaja vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. aprilli 2016 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Jätta rahuldamata Anna Semenova, J.S. ja V.S. hagi Alexander Tsvetkovi ja Nina Tsvetkova vastu solidaarselt 4704 euro 96 sendi ja viivise väljamõistmiseks.
Rahuldada Anna Semenova, J.S. ja V.S. Osaühingu Nord West Electric vastu osaliselt.
hagi
4.Välja mõista Osaühingult Nord West Electric Anna Semenova, J.S. ja V.S. ühisomandisse 3778 euro 85 senti.
5.Välja mõista Osaühingult Nord West Electric Anna Semenova, J.S. ja V.S. ühisomandisse viivis ajavahemiku 25.05.2015 kuni 06.11.2016 eest 441 eurot 98 senti ning alates 07.11.2016 viivis põhivõlgnevuselt 3778 eurot 85 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.
6.Alexander Tsvetkovi ja apellatsioonkaebus rahuldada.
Nina
Tsvetkova
7.Osaühingu Nord West Electric apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
8.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anna Semenova (hageja I), J.S. (hageja II) ja V.S. (hageja III) esitasid 21. aprillil 2015 Viru Maakohtule hagi Alexander Tsvetkovi (kostja I), Nina Tsvetkova (kostja II) ja Osaühingu Nord West Electric (kostja III) vastu, milles palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista 4704 eurot 96
senti ja viivise. 31. märtsi 2016 menetlusdokumendi kohaselt paluvad hagejad lõpliku nõudena kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 4704 eurot 96 senti, s.o hageja I kasuks 4/6, hageja II kasuks 1/6 ja hageja III kasuks 1/6. Hagejad paluvad samuti kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise põhivõlalt 0,02% päevas 25. maist 2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o hageja I kasuks 4/6, hageja II kasuks 1/6 ja hageja III kasuks 1/6. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt olid kostja I ja kostja II korteriomandi, asukohaga XXXXX Kohtla-Järvel (mõtteline osa maatükist ja reaalosana mitteeluruum nr M1) omanikud.
1.augusti 2006 üürilepinguga andis kostja I mitteeluruumi üürile kostjale III (üürnik). Üürnik kohustus tasuma majandamiskulude eest. 7. jaanuaril 2009 müüsid kostjad I ja II korteriomandi Oleg Semenovile. Korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi müügileping) p 2.3.3 kohaselt oli ostja teadlik, et müüjad kasutavad lepingueseme reaalosaks olevat mitteeluruumi ka edaspidi, s.o ka pärast 7. jaanuari 2009 lepingu sõlmimist ja on sellega nõus. Müügilepingu p 7.2 järgi jääb lepingu reaalosaks olev korter müüjate otsesesse valdusesse ja kasutusse kuni ostjapoolse lepingu eseme reaalosaks oleva mitteeluruumi vabastamise nõude esitamiseni. Müügilepingu p 7.5 järgi kannavad müüjad kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest, ning ostja nõudmisel esitatavad ostjale maksedokumendi, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Müügilepingu sõlmimisega läks ostjale üle ka üürileping. Kostja III (üürnik) kasutas üüritud ruume kuni 2012 juulini. Ostja Oleg Semenov suri ja tema vara pärisid hageja I (abikaasa), hageja II (tütar) ja hageja III (poeg). Hagejatele I, II ja III kuulub vastavalt 4/6, 1/6 ja 1/6 mõtteline osa vaidlusalusest korteriomandist. Kostjad ei ole pärast omandiõiguse üleminekut majandamiskulusid kandnud. Müügilepingu p 7.5 ja üürilepingu p 4.2 järgi vastutavad kostjad majandamiskulude kandmise eest solidaarselt. KÜ Olevi 19 (edaspidi KÜ) esitas 17. novembril 2009 Viru Maakohtule hagi ostja vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-09-60282). Ostja sai majandamiskulude võlgnevusest teada alles siis, kui sai kätte hagiavalduse. Kohus kinnitas 20. juuni 2012 kohtumäärusega kompromissi, mille kohaselt ostja tunnistas KÜ nõuet kogusummas 4704 eurot 96 senti ning tasus sellest 80% ehk 3778 eurot 65 senti. Samuti tunnistas ostja KÜ nõuet menetluskulude 1157 eurot 89 senti saamiseks ning tasus KÜ-le sellest 80% ehk 926 eurot 31 senti. Seega tasus ostja kokku 4704 eurot 96 senti. Kostjate tegevus (võla tekitamine ja selle varjamine ostja eest) põhjustas hagejatele kahju. Kostjatel tuleb solidaarselt tasuda majandamiskulude võlgnevus (kuni valduse üleandmiseni), samuti on ostja kahjuks kõnealuses tsiviilasjas kantud menetluskulud. Viivist tuleb arvestada 25. maist 2015, mil kostjad esitasid hagejate nõudele vastuse (sellest ajast olid kostjad vaieldamatult nõudest ja selle alusest teadlikud).
2.Kostjad hagi ei tunnistanud, märkides, et nad ei ole ostjalt ja tema pärijatelt mingeid pretensioone saanud. Kostjad palusid jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja I selgitas kohtuistungil, et üürnik tasus KÜ-le kõik arved ning esitas kohtule maksekorraldused kommunaalteenuste arvete tasumise kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja põhivõlgnevuse 4704 eurot 96 senti ning viivise 25. maist 2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 318 eurot 66 senti järgmiselt. Kostjatelt tuleb solidaarselt põhivõlast välja mõista hageja I kasuks
3136 eurot 64 senti, hageja II kasuks 784 eurot 16 senti ja hageja III kasuks 784 eurot 16 senti. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista viivis hageja I kasuks 212 eurot 44 senti, hageja II kasuks 53 eurot 11 senti ja hageja III kasuks 53 eurot 11 senti. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja I kasuks 4/6 osas, hageja II kasuks 1/6 osas ja hageja III kasuks 1/6 osas viivis protsendina põhinõudelt alates 28. aprillist 2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus jättis hagejate menetluskulud kostjate kanda ja määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus tuvastas, et 1. augusti 2006 üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma kommunaalteenuste arved gaasi, elektrienergia, ruumide valve, telefoni ja ühistu arvete eest.
7.jaanuari 2009 müügilepingu p-dega 7.1, 7.2 ja 7.5 sätestati lepingupoolte õigused ja kohustused lepingueseme suhtes. Tsiviilasja nr 2-09-60282 materjalidest nähtub, et KÜ esitas 17. novembril 2009 ostja Oleg Semenovi vastu hagi võlgnevuse ja viivise saamiseks. 19. märtsil 2010 taotles üürnik enda kolmanda isikuna kaasamist põhjendusel, et mitteeluruumi omaniku vahetus toimus
7.jaanuaril 2009, kuid mitteeluruumi kasutamise õigus jäi üürnikule. XXXXX 2010 määrusega kaasas kohus üürniku kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse. Kohtumenetlus lõppes hagejate märgitud kompromissiga. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on 21. novembril 2013 surnud ostja Oleg Semenovi pärijad hagejad ning kinnistusraamatu andmete kohaselt on nad korteriomandi ühisomanikud. Maakohus kohaldas VÕS § 76 lg-t 1 ja § 100 ning rahuldas hagi. Kostjate I ja II kohustus tasuda KÜ-le hooldustasu ja kommunaalteenuste eest tuleneb müügilepingu p-st 7.5, kostja III (üürniku) sellekohane kohustus tuleneb üürilepingu p-st 4.2. VÕS § 291 lg 1 kohaselt lähevad kinnisasja võõrandamisel üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Seega vastutavad kostjad hagejate ees solidaarselt. Asja materjalide kohaselt on üürnik tasunud KÜ esitatud arveid ajavahemikul september 2008 kuni august 2009. Hilisemad tasumised
17.märtsi 2016 seisuga puuduvad. Üürniku esitatud tõendid ei kajasta arvete tasumist KÜ-le, vaid arvete tasumist Eesti Energia AS-ile, Eesti Gaas AS-ile ning GSM Valve OÜ-le. Kostjad on hagejate arvel alusetult säästnud, kui jätsid lepinguga ostja ees võetud kohustuse (tasuda KÜ arved kuni otsese valduse üleandmiseni) täitmata. See, et KÜ lõpetas kostjatele arvete esitamise, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Üürnikule oli üürilepingust ja müügilepingust tulenev kohustus teada. Selle kohustuse on täitnud hagejate õiguseelneja. Kostjad võlgnevad hagejatele ka viivise.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on rahuldatud hageja nõue 926 euro 31 sendi saamiseks. Hagejate väidetel tekkis see summa menetluskuludest, mida ostja Oleg Semenov pidi tasuma tsiviilasjas nr 2-09-60282 tehtud kohtumääruse (ja sõlmitud kompromissi) alusel. Kui ostja Oleg Semenov ei oleks KÜ nõudele vastu vaielnud, ei oleks neid kulusid sellises suuruses tekkinudki. Teises tsiviilasjas kantud menetluskulude hüvitamist müügileping ega mistahes muu leping ette ei näe. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kostjate aegumise vastuväite. Hagejate õiguseelneja oli õigustatud nõudma kohustuse täitmist KÜ väljastatava arve maksetähtpäeval ehk juba alates 2009. aastast. Kostjad ei ole müügilepingu eset alates 2012. aastast kasutanud (pärandajad asusid lepingu eset ise kasutama). Seetõttu on kostjate vastu esitatud nõuded aegunud. Kostjad ei ole käitunud pahauskselt ega soovinud ostjale negatiivse tagajärje saabumist. Kostjad ei varjanud KÜ eest ostja Oleg Semenovi kontaktandmeid, KÜ teadis neid.
Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagejad ei ole oma nõuet 3778 euro 85 sendi saamiseks tõendanud. Tsiviilasjas nr 2-09-60282 tehtud kohtumäärusest ei ole võimalik tuvastada, millisel perioodil väljastatud arvete eest on nõue esitatud ja millises osas rahuldatud. Eeltoodut ei ole tuvastatud ka praeguses menetluses, ühtegi üürnikule või vaidlusalusele korteriomandile adresseeritud arvet ei ole esitatud. Maakohus on rahuldanud oletatava (ja tõendamata) nõude. Toimikus on tõend (15. detsembri 2011 ostja e-kiri), milles kinnitatakse, et vaidlusalune mitteeluruum anti tasuta kasutusse vastutasuna kostja III tehtava koostöö eest. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et hagiavaldust ei ole kostjatele mitte kunagi nõuetekohaselt kätte toimetatud (hagejad said hagiavaldusest teada 2016 mais).
5.Hagejad vaidlesid kostjate apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Alexander Tsvetkovi ja Nina Tsvetkova apellatsioonkaebus tuleb rahuldada täielikult ning Osaühingu Nord West Electric apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 27. aprilli 2016 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Anna Semenova, J.S. ja V.S. hagi Alexander Tsvetkovi ja Nina Tsvetkova vastu solidaarselt 4704 euro 96 sendi ja viivise väljamõistmiseks, rahuldab Anna Semenova, J.S. ja V.S. hagi Osaühingu Nord West Electric vastu osaliselt ning mõistab välja Osaühingult Nord West Electric Anna Semenova, J.S. ja V.S. ühisomandisse 3778 euro 85 senti. Samuti mõistab ringkonnakohus välja Osaühingult Nord West Electric Anna Semenova, J.S. ja V.S. ühisomandisse viivise ajavahemiku 25.05.2015 kuni 06.11.2016 eest 441 eurot 98 senti ning alates 07.11.2016 viivise põhivõlgnevuselt 3778 eurot 85 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.
7.Alusetu on kostjate väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta aegumise vastuväite. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad maakohtu menetluses aegumise vastuväidet esitanud ning seetõttu ei saanud maakohus võtta seisukohta selle kohta, kas nõue on aegunud või mitte. Asjaolu, et hagejad on hagiavalduses märkinud hagi aegumistähtajaks 10 aastat, ei tähenda seda, et kostjad oleksid esitanud antud menetluses aegumise vastuväite. Samuti ei ole käsitletav käesolevale nõudele aegumise vastuväite esitamisena kostja III väidetav aegumise vastuväide tsiviilasjas nr 2-09-60282. Aegumise vastuväite apellatsioonkaebuses.
on
kostjad
esitanud
esmakordselt
käesolevas
tsiviilasjas
TsMS § 651 lg 2 kohaselt on poolel õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Lähtudes TsMS § 651 lg-st 2 ei ole kostjad kaotanud õigust esitada aegumise vastuväidet.
8.Otsustamaks, kas hagejate nõue kostja I ja kostja II vastu on aegunud või mitte, tuleb eelkõige tuvastada, kas hagejatel on üldse nõue kostja I ja kostja II vastu hagis esitatud alusel. Ringkonnakohus leiab, et hagejatel puudub nõue kostja I ja kostja II vastu hagis toodud õiguslikul alusel ning seetõttu on õige nende väide, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hagejate nõude nende vastu. Ringkonnakohus tühistab selles osas maakohtu otsuse ja jätab hagejate nõude kostja I ja kostja II vastu rahuldamata. Asja materjalide kohaselt põhineb hagejate nõue tsiviilasjas nr 2-09-60282 Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrusega kinnitatud kompromissile (I kd tl 14-16). Nimetatud kompromiss sõlmiti
Korteriühistu Olevi 19 ja Oleg Semenovi vahel ning puudutas korteriomandi, asukohaga Olevi 19-M1 Kohtla-Järve (mitteeluruum), majandamiskulude võlgnevust. Maakohtu seisukoha kohaselt tuleneb kostja I ja kostja II kohustus tasuda korteriühistule hooldustasu ja kommunaalteenuste eest 7. jaanuaril 2009 Oleg Semenovi ning kostja I ja kostja II vahel sõlmitud lepingu p-st 7.5 (I kd tl 20-30). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ning leiab, et viidatud lepingust ei tulene kostjale I ja kostjale II kohustust tasuda nende poolt Oleg Semenovile müüdud korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse eest, mis on tekkinud siis, kui omanikuks oli Oleg Semenov. Lepingu p 7.1 järgi antakse ostjale üle lepingu eseme kaudne valdus ja müüjad jäävad lepingu eseme otsesteks valdajateks määramata tähtajaks ning müüjad loovutavad ostjale eseme väljanõudeõiguse. Ringkonnakohtu arvates on lepingu p 7.1 sõnastus vastuoluline, sest jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik jääda asja otseseks valdajaks (asi jääb võõrandaja valdusse) ning samas loovutada asja väljanõudeõigus (kui asi on kolmanda isiku valduses).
9.Antud juhul saab asja materjalide alusel asuda seisukohale, et lepingu ese oli üürilepingu alusel (I kd tl 68, 69) kostja III otseses valduses. VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Kuna kostja I ja kostja II võõrandasid korteriomandi pärast seda, kui korteriomand oli antud kostja III kui üürniku valdusse, siis seadusest tulenevalt läksid korteriomandi omandamisel Oleg Semenovile üle kostja I ja kostja III vahel sõlmitud üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused. Üürilepingu (sõlmitud 01.08.2006) p 4.2 alusel oli üürniku kohustuseks muuhulgas tasuda kommunaalteenuste arveid (gaasi-, elektrienergia-, ruumide valve-, telefoni-, ühistu arved) ning p 4.3 järgi kohustus üürnik tasuma maa- ja muid riiklikke makseid. Seega tulenes kostjale III üürilepingust kohustus tasuda omanikule majandamiskulude eest, kuid vastavat kohustust ei tulenenud kostjale I ja kostjale II Oleg Semenovi ning kostja I ja kostja II vahel 7. jaanuaril 2009 sõlmitud lepingu p-st 7.5 (nagu on ekslikult leidnud maakohus). Lepingu p 7.5 kohaselt „Müüjad kannavad kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul, arvates valduse üleandmisest, ning Ostja nõudmisel esitavad Ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist.“ Viidatud lepingu punktis ei ole täpsustatud, millised on need „kõik lepingu esemega seotud kulud“. Majandamiskulude tasumise eest vastutab kostja III üürnikuna ning kostja I ja kostja II müüjatena ei saa vastutada selliste majandamiskulude võlgnevuse eest, mis tekkis ajal, kui nad ei olnud enam korteriomandi omanikud ega ka üürilepingu pooled. Seega kostja I ja kostja II ei vastuta lepingu p 7.5 alusel majandamiskulude võlgnevuse eest ning seetõttu tuleb hagi nende vastu jätta rahuldamata.
10.Hagejate nõue kostja III vastu tuleneb üürilepingu p-st 4.2. Viidatud lepingupunkti kohaselt oli kostja kui üürniku kohustuseks muuhulgas tasuda kommunaalteenuste arveid (gaasi-, elektrienergia-, ruumide valve-, telefoni-, ühistu arved). Asja materjalide kohaselt on kostja III teinud viimase makse korteriühistule 05.08.2009 ning tasutud on 2009 maikuu arvet (II kd tl 8). Oleg Semenov on sõlminud Korteriühistuga Olevi 19 kompromissi 20.06.2012 ning tunnistanud võlga korteriühistu ees summas 3778,65 eurot (nimetatud suuruses on ka hagejate nõue kostja vastu). Seega kuigi asja materjalidest ei nähtu, millise kuupäevani hagejad nõuavad kostjatelt
kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmist, saab kompromissi sõlmimise kuupäevast järeldada, et võlgnevus ei saa puudutada hilisemat perioodi kuni juuni 2012.
11.Kuna kostja III vastutus tuleneb lepingust, siis tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Alusetu on hagejate vastuväide, et kostjad on rikkunud oma kohustusi tahtlikult ning seetõttu on nõude aegumistähtaeg 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Ringkonnakohus märgib, et ainuüksi võetud kohustuse mittenõuetekohane täitmine (ka tahtlikult) ei ole TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Antud juhul ei ole hagejad esitanud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega tahtliku rikkumise korral. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Hagejate väide, et kostjad jätsid teadlikult üürilepingust tuleneva kohustuse täitmata ning varjasid Oleg Semenovi kontakte korteriühistu eest, ei anna alust TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Pigem saab asuda seisukohale, et Oleg Semenov korteriomandi omanikuna ei olnud ise piisavalt hoolas.
12.TsÜS § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga ükski kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Kommunaalteenuste arvete alusel tekivad korduvad kohustused ning nendest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nad muutusid sissenõutavaks. Lähtudes TsÜS § 154 lg-st 1 algas 2009. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2010, 2010. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2011, 2011. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2012 ja 2012. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate kohustuste aegumistähtaeg 1. jaanuarist 2013. Hagi maakohtule on esitatud 21. aprillil 2015. Arvestades seadusest tulenevat kolmeaastast hagi aegumise tähtaega, ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud 2012. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded.
13.Ringkonnakohus leiab, et arvestades aegumise peatumist, ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud ka 2009. aasta, 2010. aasta ja 2011. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded. Hagejate väite kohaselt oli hagi aegumine peatunud 17.05.2010 kuni 20.06.2012 seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-09-60282 oli kostja III kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, ning seoses Oleg Semenovi surmaga ajavahemikul 21.11.2013 kuni 13.06.2014. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 6 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Kostja III kaasati tsiviilasja nr 2-09-60282 menetlusse kolmanda isikuna 17.05.2010 ning menetlus tsiviilasjas lõppes kompromissi kinnitamisega 20.06.2012. Seega on õige hagejate väide, et hagi aegumine oli peatunud 17.05.2010 kuni 20.06.2012. TsÜS § 166 lg 1 alusel pärandvarasse kuuluva nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Sama paragrahvi lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud nõuded ei aegu enne kuue kuu möödumist ajast, mil pärija pärandvara vastu võttis. Pärija loetakse PärS § 118 lg 1 järgi pärandi vastu võtnuks, kui ta ei loobu PärS §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist.
PärS § 119 lg 1 kohaselt pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Lähtudes PärS § 118 lg-st 1 ja PärS § 119 lg-st 1 saab lugeda, et hagejad võtsid pärandvara vastu 21.02.2014 (s.o kolm kuud pärast pärandaja surma). TsÜS § 166 lg 1 kohaselt oli nõue peatunud 21.11.2013 kuni 21.02.2014. Lisaks tuleb arvestada ka TsÜS § 166 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt nõue ei aegu enne kuue kuu möödumist pärandvara vastuvõtmist, s.o enne 21.08.2014. Antud juhul oli hagi esitatud 21. aprillil 2015.
14.2009. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg algas 1. jaanuarist 2010. Arvestades aegumise peatumist 17.05.2010 kuni 20.06.2012 ja 21.11.2013 kuni 21.02.2014 ning seda, et hagi on esitatud 21. aprillil 2015, ei olnud 2009. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded hagi esitamise ajaks aegunud (s.o hagi on esitatud enne kolme aasta möödumist). Samuti ei olnud, arvestades aegumise peatumist, aegunud hagi esitamise ajaks 2010. aasta kommunaalkulude arvetest ja 2011. aasta kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejate nõue kostja III vastu aegunud.
15.Hagejate nõue kostja III vastu koosneb Oleg Semenovi poolt korteriühistule kompromissi alusel tasutud kommunaalteenuste võlgnevusest 3778,65 eurot ning menetluskuludest 926,31 eurot. PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Hagejad on pärandi vastu võtnud ning seetõttu on neile üle läinud kõik pärandaja (s.o Oleg Semenovi) õigused ja kohustused, sh õigus nõuda üürnikult kommunaalkulude hüvitamist. Ebaõige on kostjate väide, et hagejad ei ole oma nõuet 3778 euro 85 sendi saamiseks tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega on tõendatud (I kd tl 14-16 – Viru Maakohtu 20. juuni 2012 määrus; tl 97-110 – kommunaalmaksete arvestus ja arved; II kd tl 1-68 – korteriühistu konto väljavõte; tl 64 – korteriühistu õiend kommunaalteenuste tasumise kohta), et Oleg Semenov korteriomandi omanikuna tasus korteriühistule kommunaalteenuste eest, milliste eest tasumise kohustus oli kostjal III üürilepingu alusel. Asjaolu, et kostja III väitel korteriühistu ei esitanud talle kommunaalteenuste arveid, ei vabasta kostjat III üürilepingu järgsest kohustuses tasuda kommunaalteenuste arveid. Hagi on esitatud kommunaalteenuste tasu väljamõistmiseks, kuid hagis ei ole esitatud kostjate vastu üürinõuet. Seetõttu on asjakohatu kostjate väide, et vaidlusalune mitteeluruum anti tasuta kasutusse vastutasuna koostöö eest kostjaga III.
16.Ringkonnakohus nõustub kostja III väitega, et maakohus on alusetult rahuldanud hagi menetluskulude 926 euro 31 sendi väljamõistmiseks. Nimetatud menetluskulud pidi Oleg Semenov tasuma tsiviilasjas nr 2-09-60282 sõlmitud kompromissi alusel. Kostja III üürnikuna ei pea vastutama üürileandja kantud menetluskulude eest teises tsiviilasjas. Üürileandja menetluskulud teises tsiviilasjas, milles korteriühistu nõudis üürileandjalt kui korteriomandi omanikult kommunaalkulude tasumist, ei ole käsitletavad üürniku poolt tekitatud kahjuna. Üürileandja omanikuna pidi tasuma kommunaalkulude eest ja kui ta seda ei teinud (ega taganud ka üürniku poolt nende tasumist), siis võttis ta endale riski, et korteriühistu nõuab kommunaalteenuste eest kulude tasumist kohtumenetluses. Hagejatel pärijatena on PärS § 130 lg 1 kohaselt samad õigused kui pärandajal. Seega kui pärandajal ei olnud õigus nõuda kostjalt III teises tsiviilasjas kantud menetluskulude hüvitamist, siis ei ole seda õigust ka hagejatel.
Lähtudes eeltoodust tuleb jätta rahuldamata hagejate nõue 926 euro 31 sendi väljamõistmiseks kostjalt III.
17.Hagejad on esitanud nõude pärijatena. Asja materjalidest nähtuvalt on pärandvara jagamata ning on moodustunud pärandvara ühisus. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse kohaselt (I kd tl 12-13) on notar selgitanud, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt. Kuna hagejad on kaaspärijad ja pärand kuulub neile ühiselt, siis tuleb ka hagi rahuldatud osa, s.o 3778 euro 85 senti, välja mõista kostjalt hagejate ühisomandisse.
18.Hagejad on taotlenud viivise väljamõistmist alates 25.05.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et hagejate viivise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Arvestades võlgnevuse põhisummat 3778 eurot 65 senti, viivituses olnud päevi ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära on viivise suurus ajavahemiku 15.05.2015 – 06.11.2016 eest 441 eurot 98 senti ning see tuleb kostjalt III välja mõista hagejate ühisomandisse.
19.Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ning vaid ühe kostja vastu (kostja III). Kuigi kostja I ja kostja II apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ning kostja III apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades kostjate omavahelist seotust leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.