Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt pöördus KÜ Olevi 19 juhatuse esimees R. S. Harjaks & Partner Õigusbüroosse õigusabi saamiseks. Poolte vahel sõlmiti kliendileping nr J-1-07012014, mille p 1.1 järgi kohustus kostja osutama hagejale õigusteenust. Poolte vahelisel kokkuleppel pidi kostja esitama kohtule hagiavaldused kolme võlgniku vastu ning esindama korteriühistut tsiviilasjas nr 2-15-6044. KÜ Olevi 19 kohustus osutatud teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Esimesed kaks arvet esitas kostja 13.01.2016.a. (arve nr J-1-12012016 ja J-2-12012016), mille hageja tasus 19.01.2016.a. Kostja pidi esitama kohtule hagi KÜ Olevi 19 krt nr 8 omaniku N. P. ja krt 18 omaniku B. M. vastu võlgnevuse nõudes. Kolmanda arve nr J-1-05042015 summas 100 eurot esitas kostja hagejale 05.04.2015.a. Kostja pidi esitama hagiavalduse Vikaleks Ehitus OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hageja tasus arve 08.05.2015.a. ning 06.07.2015.a. maksis ära riigilõivu 225 eurot. Kostja käsundit täitma ei asunud ning hagiavaldusi kohtule ei esitanud. Kohtu määratud kohtuistungile tsiviilasjas nr 2-15-6044 Harjaks & Partner Õigusbüroo esindaja ei ilmunud ja kohus määras uueks istungiajaks 17.03.2016.a. 16.03.2016.a. teatas kostja hagejale, et istungile Harjaks ja Partner Õigusbüroo jurist ei tule. Hageja oli sunnitud kiiresti leidma uue esindaja ning pöördus JeweLex Advokaadibüroo poole, kandes sellega lisakulu 324 eurot. 03.01.2017.a. tegi hageja järelpärimise maakohtu kantseleisse, kust teatati hagejale, et hagiavaldusi KÜ Olevi 19 võlgnike vastu Harjaks & partner Õigusbüroo OÜ esitanud ei ole. Hageja oli tasunud ka riigilõivud. Kõik hageja katsed kostjaga telefoni teel ühendust saada ebaõnnestusid. Hageja käis korduvalt büroos, kuid seal kedagi ei olnud ja keegi ei vastanud ka hageja telefonikõnedele. Oma eelkirjeldatud käitumisega põhjustas kostja hagejale kahju kokku 829 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hoopis hageja on kostjale tehtud tööde eest võlgu. Kostja on hagejale teinud järgmised tööd: Hagi M. T. vastu, tsiviilasi nr 2-14-8454, kusjuures hagejaks oli hagiavalduse kohaselt R. S.; Hagiavaldus Lootsi Kaubandus ja N. G. suhtes, tsiviilasi nr 2-14-10722, tagaseljaotsus, kohtuotsus tänaseks päevaks täidetud; hagiavaldus A. B. suhtes, tsiviilasi nr 2-14-10729, kostja kaasamine, tõlgete tellimine;
hagiavaldus OÜ Pylahoff suhtes, tsiviilasi nr 2-15-1019; hagiavaldus OÜ Nord West Electric, Tsvetkov Alexandr ja Niina Tsvetkova suhtes, hagejaks oli A. S., tellijaks KÜ Olevi 19, tsiviilasi nr 2-14-54018; hagiavaldus L. V. suhtes, tsiviilasi nr 2-14-54018; kohtuväliste ettepanekute koostamine ja saatmine (kaks korda) hageja KÜ Olevi 19 nimelt R. Ed.; Hagi koostamine R. E. ja J. V. suhtes, tsiviilasi nr 2-15-129010. hagi jäi menetlusse võtmata kuna KÜ Olevi 19 ei esitanud täiendavat riigilõivu maksekorraldust; Pretensiooni koostamine Vikaleks Ehitus OÜ-le ja saatmine, kutse saatmine ja kir-. javahetus; Osalemine 06.06.2015 kell 11 toimuma pidanud Vikaleks Ehitus OÜ, Ehitusjärelevalve ja KÜ Olevi 19 kohtumine Olevi 19 maja ees, kohtumise leppis kokku R. S.. Hagiavalduse esitamine OÜ Vikaleks Ehitus suhtes Kokkuleppe koostamine xxx korteri suhtes, tsiviilasi nr 2-15-1019 väljamõistetud võla tasumiseks, kirjavahetus KÜ Olevi 19 palvel pankrotihaldur Indrek Lepsooga seoses korteri xxx omaniku OÜ Lootsi Kaubandus pankrotiga. Kõik hageja tellitud tööd on kostja poolt tehtud ja üle antud. Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist, kuid jätab viitamata, millist kahju on kostja hagejale tekitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et 07.01.2014.a. oli poolte vahel sõlmitud kliendileping nr J-107012014, mille kohaselt osutas Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ hagejale õigusteenust (tl 1114). Lepingu p 2 kohaselt kohustus hageja edastama õigusbüroole teenuse osutamiseks kogu vajaliku teabe ja dokumendid, informeerima teenuse osutajat kõigist teenuse osutamisega seotud olulistest asjaoludest, osutama kaasabi, tegema koostööd ning maksma tasu osutatud teenuste eest. Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustab teisele isikule osutama teenuseid käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619). Kliendilepinguga nr J-1-07012014 on tõendatud, et Harjaks & Partner Õigusbüroo osutas hagejale õigusabiteenust, hageja oli sellega nõus ja maksis teenuse eest õigusbüroole tasu (tl 6770). Seega vastab poolte vaheline õigussuhe oma olemuselt käsunduslepingu tunnustele.
5.Hageja väitel pidi kostja vastavalt pooltevahelisele lepingule esitama kohtule hagiavaldused kahe korteriomaniku ja OÜ Vikaleks vastu ja esindama ühistut kohtus tsiviilasjas nr 2-15-6044. Korteriühistu tasus esitatud arved, kuid kostja käsundit täitma ei asunud, hagiavaldusi kohtule ei esitanud, tsiviilasjas nr 2-15-6044 kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu tuli hagejal võtta uus esindaja ja kanda lisakulu 324 eurot (tl 17-18). Kliendi õigused ja õigusnõustaja kohustused tulenevad kliendi ja õigusnõustaja vahel sõlmitavast õigusteenuse osutamise lepingust (VÕS § 619). Riigikohus on selgitanud, et kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju
on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 p 19). Hageja leiab, et hagiavalduste KÜ Olevi 19 krt 8 omaniku N. P. ja krt 18 omaniku B. M. vastu võla nõudes (arved J-1-12012016 ja J-2-12012016) ja OÜ Vikaleks Ehitus OÜ vastu (arve J-105042015) esitamata jätmise ja tsiviilasjas nr 2-15-6044 hageja esindamata jätmine (esindaja ei ilmunud kohtuistungile) rikkus kostja pooltevahelist lepingut ning see rikkumine põhjustas hagejale kahjuliku tagajärje. Kostja leiab, et ei ole hagejale kahju tekitanud, vajalikud õigusabitoimingud on tehtud. .
6.Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel VÕS § 620 lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi VÕS § 620 lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15 p 17). Asjatundlik ja efektiivne õigusabi, peab tagama kohtumenetluses esindatava õiguste kaitse parimal võimalikul moel ning õigusbüroo/jurist peab osutama õigusabi, mida klient vajab, mitte õigusabi, mis on ebapiisav, lohakas või asjatundmatu kas vähese kvalifikatsiooni tõttu või muul põhjusel. Esindaja peab ette nägema, et puudujäägid tema töös (sh. töö tegemata jätmine) võivad olla kliendile tekkinud kahju tagajärjeks.
7.Lepingulise kohustuse rikkumine on üldiselt vabandatav VÕS § 103 järgi, kuid eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. See tähendab, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab üldjuhul vääramatu jõu esinemine VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas tuvastatud ei ole ning kostja pole sellele ka tuginenud.
8.Kohus on seisukohal, et teenuseosutaja hooletus ja oskamatus on hagejale kaasa toonud kahjuliku tagajärje, ta on tasunud arved selle eest teenust saamata, lepingujärgne esindaja on jätnud oma töö tegemata, mistõttu on hageja olnud sunnitud võtma uues esindaja ja teinud sellega lisakulu (vt tl 67-70, 16, 17-18, 19-20). Kahjuhüvitise suuruse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja ei ole esitanud ka ühtegi mõistlikku põhjendust lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmisele. Kostja on oma kirjalikus vastuses viidanud reale toimingutele, mida väidetavalt on hageja huvides poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt teinud, kuid jätnud selgesõnalise seisukoha esitamata nendes asjades, millele tugineb hageja on hagiavalduses. Kohus ei nõustu hageja nõudega OÜ Vikaleks Ehitus hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu 225 euro osas. Eeltoodut ei saa lugeda kostja poolt tekitatud kahjuks, vaid tasutud riigilõiv, mille eest toimingut tehtud ei ole, on/oli võimalik hagejal taotleda tagasi vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 2 sätestatule.
Kohus rahuldab hagi osaliselt.
9.Arvestades hagihinda lahendas kohus asja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab maakohus poolte menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus rahuldab hagi 72% ulatuses, seega 72% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda. 28% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.