S.C.O. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2017 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/2017/2375-1, 04.05.2017 vaideotsuse nr 15.33.6/2017/3121-1 ja 25.04.2017 ettekirjutuse nr 1038244992 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – S.C.O., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Mari-Liis Laan ja Kristiina-Marita Alliksoo
Asja läbivaatamine
24.10.2017
RESOLUTSIOON
Jätta S.C.O. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. S.C.O.le määratud riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.12.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-954 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
S. C. O. on sündinud xx xx xxxx Nigeerias ja ta on Nigeeria kodanik.
2.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16.10.2015 otsusega anti S. C. O.le tähtajaline elamisluba õppimiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 162 lg 1 p 1 alusel kehtivusega kuni 15.10.2016.
3.S. C. O. esitas 17.08.2016 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse VMS § 162 lg 1 p 1 alusel. PPA teavitas S. C. O.t tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise aluseks olevatest asjaoludest 02.12.2016 kirjaga nr 15.3-3.1/4990-1 ja 07.03.2017 kirjaga nr 15.33.1/4990-4. S. C. O. esitas nimetatud kirjadele oma arvamuse, vastuväited ja tõendid 27.12.2016 ja 10.03.2017.
4.PPA keeldus 05.04.2017 otsusega nr 15.3-3.2/2017/2375-1 (tl 13p-15) S. C. O. tähtajalise elamisloa pikendamisest. 1) S. C. O. on Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teate kohaselt lubatud akadeemilisele puhkusele alates 20.09.2016 omal soovil ning seega ta õppetöös ei osale. Alates 2016/2017 õppeaastast akadeemilisel puhkusel viibivad tudengid õppetöös osaleda ei saa – ainsaks erandiks on puudega isikud ja lapsehoolduspuhkusel viibijad. Seega ei vasta isik enam tähtajalise elamisloa andmise tingimustele (VMS § 123 p 2) 2) S. C. O. viibimine Eestis võib ohustada avalikku korda (VMS § 124 lg 1 p 1). Tallinna Lastekodu töötaja on 05.10.2016 PPA-d teavitati, et S. C. O. on avalikus kohas sõlminud tutvust alaealiste tütarlastega (lastekodu kasvandikega), vahetatud on telefoninumbreid ja suheldud sõnumite teel. Sõnumitest selgub, et S. C. O., olles teadlik tüdruku vanusest (9-aastane), kutsub alaealist tüdrukut endaga kohtama kaubanduskeskusesse ja endale külla. 3) S. C. O. on seotud isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri (VMS § 124 lg 2 p 10). S. C. O. ostis 09.10.2016 laevapileti Helsingi suunal väljuvale laevale, kuid andis selle pileti edasi teisele isikule (M.D.le) Soome reisimiseks. Kuigi S. C. O. on oma vastuväidetes selgitanud, et kaotas pileti ära, siis ei ole see usutav. S. C. O. on segitanud, et ostis laevapileti Soome Rovaniemi Lapimaa Ülikooli (Soome ülikool) õppima minemiseks. PPA hinnangul ei olnud S. C. O.l kavatsust minna Soome õppima, arvestades, et õppetöö algas 05.09.2016. Ebausutav on ka see, et õpihimuline inimene, kes soovib õppima sõita, jätab laevapileti kadumisel lihtsalt sõitmata, ilma, et ta pöörduks abi saamiseks laevafirma poole. Väide, et tal ei olnud raha uue laevapileti ostmiseks, ei ole kooskõlas tahtega minna teise riiki õppima. Soome ülikooli ei saa õppima minna ilma rahata. 4) S. C. O. tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse menetlemisel ei ole tuvastatud, et taotlejal oleks sellised eraelulised sidemed Eestiga, mille tõttu elamisloa pikendamisest keeldumine riivaks oluliselt tema põhiõigusi. Elamisloa pikendamise taotlemisel ning oma arvamuses ja vastuväidetes ei maini taotleja, et ta soovib Eestis oma õpinguid lõpetada, vaid selgitab, et soovib omandada hariduse Euroopas. Samuti on taotleja otsinud õpivõimalusi Soomes, kuhu ta oma väitel tahab õppima minna. 5) Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust Eestis õppida ja töötada. Elamisloa kehtivuse ajal ei ole taotleja olnud seadusekuulekas ning tema puhul on tuvastatud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alused. Taotlejal on võimalik jätkata õpinguid oma päritoluriigis või muus riigis. Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine on asjaolusid arvestades
2(13)
3-17-954 proportsionaalne ning taotleja puhul ei ole tuvastatud selliseid kaalukaid argumente, mis tingiksid erandina elamisloa pikendamise ja jätkuva Eestis elamise võimaldamise.
5.PPA 25.04.2017 ettekirjutusega Eestist lahkumiseks nr 1038244992 (tl 2) kohustati S. C. O.t Eest Vabariigist (EV) lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 25.05.2017, ning kohaldati sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
6.PPA 04.05.2017 vaideotsusega nr 15.3-3.6/2017/3121-2 (tl 16p-21) jäeti rahuldamata S. C. O. vaie (tl 105-106) PPA 05.04.2017 otsusele. 1) S. C. O. lubati akadeemilisele puhkusele TTÜ 20.09.2016 korraldusega. Akadeemilist puhkust taotles S. C. O. omal soovil, põhjust märkimata. TTÜ selgitas, et lisapõhjenduse märkimist ülikool ei nõua, aga olukorras, kus puhkus võetakse tervislikel põhjustel, tuleb esitada arstitõend. S. C. O. seda ei teinud. S. C. O.le väljastati perearsti tõend 11.10.2016, st pärast akadeemilisele puhkusele jäämist. Nimetatud arstitõendil palutakse S. C. O. tervisliku seisundi tõttu vabastust õppetöökohustusest, mis ei sega samas S. C. O.t alates maist 2016 töötamast. Novembris ja detsembris 2016 on S. C. O. töötasu olnud kaks korda suurem kui septembris ja oktoobris 2016 ning jaanuaris ja veebruaris 2017. Elamisluba õppimiseks antakse välismaalastele eelkõige Eestis õppimiseks, mitte töötamiseks. 2) Vaidele on lisatud Nigeeria sertifikaat nr 0037433 C. J. O. surma kohta 03.09.2016 ning S. C. O. seletus, et C. J. O. on mitte ainult lähedane pereliige (onu), vaid ka tema õpingute rahastaja, kusjuures onu surmaga seondub mitte ainult akadeemiline puhkus, vaid ka Soome reis. S. C. O. esimese tähtajalise elamisloa taotluses ei olnud märgitud onu andmeid. Lähedasteks sugulasteks olid märgitud ema, õe ja kahe sugulase andmed, kes on sündinud 12.02.2012 ja 24.08.2014. Soome reisi sidumine onu surmaga ei tundu usutav, arvestades Soome ülikooli e-kirja, milles paluti S. C. O.l hiljemalt 26.08.2016 teavitada 05.09.2016 algaval õppetööl osalemisest. PPA-le teadaolevalt küsis S. C. O. infot TTÜ-lt ka Euroakadeemia kohta ehk siis oli uurinud võimalusi jätkata oma õpinguid teises Eesti kõrgkoolis. Elamisloa järelkontrolli käigus on S. C. O. 06.01.2016 selgitanud, et peab võimalikuks Soome kolimist. Arvestades kõiki asjaolusid ja andmeid kogumis on S. C. O. esitanud palju vastukäivaid andmeid. 3) Ei ole kahtlust, et juhtum lapseealiste tütarlastega toimus. Kui tütarlaps ütles oma vanuse, siis tuleb täiskasvanul seda aktsepteerida. Ei ole vahet, kas tütarlaps meikis ennast, kandis seljas midagi täiskasvanulikku või tundus vanus S. C. O. jaoks naljana. 4) Ei ole alust kahelda PPA välja selgitatud andmetes, mille kohaselt ostis S. C. O. laevapileti M.D.le. Kuna isik on detsembris 2016 lahkunud oma kodakondsusjärgsesse riiki, siis ei ole teda võimalik küsitleda. Oluline on, et S. C. O. ei ostnud uut piletit ja õppima ei sõitnud. Seejuures on vaides märgitud, et ta soovis sõita Soome mitte õppima, vaid lõpetama suhteid Soome ülikooliga. Nimetatud infot ei ole varem esitatud.
7.S. C. O. esitas 05.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1) PPA 25.04.2017 ettekirjutuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-954). Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse (tl 3-5), mille kohus rahuldas 09.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-954 (tl 7).
8.S. C. O. esitas 15.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 9-12) PPA 05.04.2017 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse ja PPA 04.05.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi (haldusasi nr 3-17-1016). Lisaks taotles kaebaja esialgse õiguskaitse korras õigust EV-s viibimiseks kuni käesolevas asjas tehtava sisulise lahendi jõustumiseni.
3(13)
3-17-954
9.S. C. O. esitas 24.05.2017 Tallinna Halduskohtule täiendatud kaebuse (haldusasjas nr 317-954), milles palutakse tühistada PPA 25.04.2017 ettekirjutus täies ulatuses või alternatiivselt osas, millega kohaldati sissesõidukeeldu. Koos täiendatud kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada PPA 25.04.2017 ettekirjutuse täitmine (tl 23-26).
10.Kohus võttis S. C. O. kaebused 25.05.2017 määrusega menetlusse ning liitis haldusasjad ühte menetlusse. Sama määrusega peatas kohus esialgse õiguskaitse korras PPA 25.04.2017 ettekirjutuse täitmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni käesolevas asjas (tl 50-53).
11.PPA esitas vastuse kaebusele 26.06.2017, paludes jätta kaebus rahuldamata (tl 55-59).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja on TTÜ üliõpilane, kes kaebuse esitamise hetkel oli akadeemilisel puhkusel, kuid soovis 2017. a sügissemestril õppetööd TTÜ-s jätkata, mistõttu taotles elamisloa pikendamist. Kaebajale tehtud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus ja seetõttu ka vaideotsus on tehtud menetlusnorme rikkudes, eelõige haldusorgani uurimiskohustust ja ärakuulamise kohustust rikkudes. 2) PPA on vaideotsuses viidanud VMS §-dele 18 ja 19, mis sätestavad välismaalase tõendamis- ja kaasaaitamiskohustuse. PPA ei saa aga enda tegematajätmises süüdistada kaebajat ja väita, et kaebaja ei ole haldusmenetluses esitanud tõendeid. PPA ei ole kaebajat teavitanud, et kaebaja vastuväited on ebapiisavad või ei lükka ümber PPA paljasõnalisi väiteid. 3) VMS ega ülikooliseadus (ÜKS) ei sea tähtajalise elamisloa andmise eelduseks asjaolu, et isik ei tohi viibida akadeemilisel puhkusel. Lisaks on arusaamatu, et kui seadus annab võimaluse õppuritel akadeemilist puhkust kasutada, mh tervislikel põhjustel, siis miks peaks isik olema sunnitud Eestist sel ajal lahkuma. Oleks põhjendamatu, et akadeemilisel puhkusel viibiv tudeng peaks selleks ajaks naasma päritoluriiki, mis tekitaks põhjendamatult palju kulutusi ja ebamugavusi – tuleks osta lennupiletid edasi-tagasi, taotleda uuesti elamisluba 2017. a sügisel õpingute jätkamiseks, ilmselt kaotaks kaebaja elamispinna ja ka töö Eestis. Kaebajale teadaolevalt on ka teiste isikute tähtajalisi elamislube õppimiseks pikendatud, kuigi nad on pikendamise ajal olnud akadeemilisel puhkusel, seega on antud asjas PPA keeldumine vastuolus PPA enda halduspraktikaga. 4) Kaebaja esitas vaidemenetluses 11.10.2016 arstitõendi, mille kohaselt paluti ta vabastada õppetöökohustusest tervisliku seisundi tõttu. Kaebajal ei olnud võimalik varasemalt arsti juurde aega saada ning kuna TTÜ-st öeldi kaebajale, et ta võib arstitõendi esitada ka hiljem, siis ei näinud kaebaja tol hetkel probleemi. Tänasel päeval õpib kaebaja TTÜ-s. 5) PPA väited kaebaja suhtluse kohta alaealistega on paljasõnalised. PPA ei ole selgitanud, mida ta täpsemalt kaebajale üldse ette heidab ja milles seisneb oht avalikule korrale. Kaebaja on PPA-le selgitanud, et tal ei ole kunagi olnud romantilisi suhteid alaealistega. Kaebaja kohtus ja suhtles 2016. a-l (mil kaebaja oli 19-aastane) neiuga, kes nägi välja 19-20 aastane ja ei saanud seega kindlasti olla 9-aastane. Ilmselt andis kaebajaga tutvunud neiu kaebajale nalja viluks hoopis noorema tüdruku telefoninumbri või sisestas kaebaja ise tüdruku numbri valesti. Kui kaebaja oleks teadnud, et isik, kellega ta suhtleb, on laps, siis ei oleks ta teda kindlasti endaga välja kutsunud ega temaga suhelnud. PPA ei ole kuidagi ümber lükanud kaebaja sellekohaseid väiteid. Kaebaja ei tea, kes oli see laps, kes talle sõnumeid saatis ega ka seda, kes oli noor naine, kellega ta algselt tänaval/pargis kohtus ja kes kaebajale vale telefoninumbri andis ning kaebajal ei ole võimalik seega tagantjärele tõendada, et ta ei ole tahtlikult saatnud kohatuid sõnumeid
4(13)
3-17-954 alaealisele. Kui PPA oleks leidnud, et kaebaja on käitunud õigusvastaselt, oleks PPA pidanud algatama kriminaalmenetluse. Tegemist on lihtsalt arusaamatusega, mida oleks pidanud PPA õiguspärase haldusmenetluse järel mõistma. 6) PPA ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kaebaja on ostnud pileti isikule, kes soovis illegaalselt riigipiiri ületada. Kaebaja on selgitanud, et ta ostis pileti, millega soovis minna Soome, kuid olles sõpradega väljas (kus viibisid ka isikud, keda kaebaja ei tundnud), läks tema pilet kaduma. Kaebaja ei tunne isikut, kes kaebaja piletiga hiljem laevale üritas minna, kaebajal puudub isikuga igasugune seos. 7) Eelnevast tulenevalt on PPA otsus kaalutlusvigadega, põhjendamatu ning tehtud uurimisprintsiipi ja ärakuulamiskohustust rikkudes. 8) Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on otseselt seotud PPA otsusega, millega keelduti tema tähtajalist elamisluba pikendamast. Seega soovib kaebaja ka lahkumisettekirjutuse tühistamist täies ulatuses või alternatiivselt osas, millega kohaldati tema suhtes 3 aastast sissesõidukeeldu. Kuigi VSS § 7 lg 2 lubab vajaduse korral kohaldada väljasaadetava isiku suhtes sissesõidukeeldu, siis see ei ole antud olukorras põhjendatud. Samuti ei ole ettekirjutuses põhjendatud, miks sissesõidukeeldu kohaldatakse. PPA ei ole viidanud sellele, et põhjendamine oleks vastuolus Eesti riigi julgeolekuhuvidega. Sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne ja ebavajalik.
13.Vastustaja vastuväited: 1) Haldusmenetluse seadus (HMS) ei anna otsest vastust küsimusele, millises mahus peab haldusorgan uurimispõhimõtet rakendama. Uurimispõhimõtte eesmärgiks ei ole ka kogu tõendamiskoormuse asetamine haldusorganile. Täieliku ning objektiivse lõpptulemuse saavutamiseks on lisaks haldusorgani poolt asjaolude väljaselgitamisele vajalik ka menetlusosalise enda aktiivne osalus. Haldusorgan ei pea ka kõigi menetlusosalise esitatud tõenditega arvestama. PPA on menetluse käigus kogunud kokku vajalikud andmed ning andnud võimaluse kaebajale esitada omapoolseid selgitusi ning seda on kaebaja ka teinud. See, et PPA seisukohad ei rahulda kaebajat, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks uurimiskohustuse rikkumisega. 2) VMS ja ÜKS kohaselt peab elamisloa saamiseks välismaalane õppima õppekaval täiskoormusel ehk üliõpilane peab sooritama õppeaasta jooksul vähemalt 45 EAP-d (õpingute läbimise arvestusühik). Akadeemiline puhkus on aga üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustööst ning seega ei ole akadeemilisel puhkusel olemine võrreldav täiskoormusega õppimisega, mistõttu on kaebaja sellekohane seisukoht väär. PPA ei pikenda isikute tähtajalisi elamislube, kui viibitakse akadeemilisel puhkusel. Erandid, kes võivad osaleda akadeemilise puhkusel viibimise ajal õppetöös, on puudega isikud ja lapsehoolduspuhkusel viibijad. Kaebaja nende erandite hulka ei kuulu. Seega ei ole PPA otsus vastuolus PPA halduspraktikaga. Samas juhul, kui isik peab ajutiselt tervislikel põhjustel minema akadeemilisele puhkusele, siis üksnes seetõttu ei pruugi PPA keelduda elamisloa pikendamisest või alustada elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust. PPA-l on õigus teha erandeid, kui erand on põhjendatud. 3) Kaebajale ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et tähtajaline elamisluba õppimiseks on eluaegne õigushüve ning kehtib isegi siis, kui elamisloa andmise alus on ära langenud ehk kaebaja ei osale enam täiskoormusel õppetöös. Seejuures kaebaja vormistati omal soovil akadeemilisele puhkusele. Kui kaebaja oleks soovinud tervislikel põhjustel akadeemilist puhkust, siis ülikooli nõuete järgi tulnuks esitada arstitõend puhkuse vormistamisel. See, et kaebaja on 11.10.2016 esitanud tagantjärgi arstitõendi, ei tähenda, et kaebaja on vormistatud arsti soovitusel akadeemilisele puhkusele. Ei ole eluliselt usutav, et arstiaja saamine võttis aega 5 kuud. Usutav ei ole ka see, et ülikoolist öeldi kaebajale, et akadeemilise puhkuse jaoks võib
5(13)
3-17-954 esitada tõendi hiljem, kui seda ülikooli informatsiooni kohaselt nõutakse koheselt. Ka asjaolu, et kaebaja tänasel päeval õpib TTÜ-s, ei mõjuta vaidlusaluse otsuse õiguspärasust, kaebaja ei oleks käesoleval hetkel tegelikult tohtinud õppida. 4) Avalik võim peab tegutsema ka olukorras, kus ta peab hindama tulevikus aset leida võivaid sündmusi. Oma olemuselt on tegemist prognoosiga. Pelgalt kaebaja kinnitus, et ta ei ole ohuks avalikule korrale, ei lükka ümber toime pandud tegu seoses alaealise tütarlapsega, mis ei olnud kindlasti moraalne ega kõlblik ning võib olla ohu märgiks. Kaebaja suhtes ei ole küll süüdimõistvat otsust, kuid kogutud teave ja teatavaks saanud asjaolud kinnitavad reaalset ja tegelikku ohtu avalikule korrale. 5) Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ostis terminali kassast pileti ning plaanis sõita Soome lõpetama suhteid Soome ülikooliga, kuid pärast pileti kaotamist ei pidanud seda enam vajalikuks. Kaebuse kohaselt avastas kaebaja sadamasse jõudes, et tema piletit enam ei ole. Kaebaja oleks saanud lasta endale sadamas välja printida uue pileti. Kui kaebaja oleks sadamasse jõudes pöördunud oma murega teenindajate poole, siis oleks selgunud ka tõsiasi, et keegi on tema piletiga üritanud laevale minna. Kaebaja poolt esitatud Soome ülikooli e-kirjast nähtub, et koolikoha aktsepteerimiseks pidi ta kinnitama oma õppima tuleku hiljemalt 26.08.2016. Samas Soome piletid ostis ta alles oktoobris 2016. Kui kaebaja oleks soovinud kooliga suhteid lõpetada, siis oleks ta pidanud lihtsalt mitte ennast õppekavale kinnitama augusti lõpuks. Kooli e-kirjast ei nähtu, et kaebaja oleks pidanud selleks kohale sõitma, veel vähem siis, kui õppetöö on juba alanud. Kokkuvõtvalt on PPA seisukohal, et kaebaja ei läinud üldse sadamasse ega omanud tegelikku soovi sõita Soome. 6) See, et kaebaja ei nõustu PPA järeldustega, ei tähenda, et haldusakt on ilmselgelt õigusvastane. Kui taotluse puhul esineb keeldumise alus, siis ei ole võimalik PPA-l elamisluba väljastada. Kaebaja tähtajalise elamisloa menetlemisel ei ole tuvastatud, et kaebajal oleksid sellised eraelulised või perekondlikud sidemed Eestiga, mis takistaksid elamisloa andmisest keeldumist. Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine ei riiva oluliselt kaebaja põhiõigusi. 7) Kaebajale tehtud ettekirjutus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Puudub vaidlus, et kaebajale keelduti 05.04.2017 tähtajalise elamisloa pikendamisest, mistõttu puudub kaebajal seaduslik viibimisalus Eestis. VSS § 1 lg 2 teise lause kohaselt ei rakendata sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes HMS-s sätestatut. See kehtib ka põhjendamiskohustuse suhtes.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et S. C. O. kaebus ei anna alust PPA 05.04.2017 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse, PPA 04.05.2017 vaideotsuse ja PPA 25.04.2017 ettekirjutuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus uuesti läbi.
15.PPA on 05.04.2017 otsuses keeldunud kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p 2, VMS § 124 lg 1 p 1 ja lg 2 p 10 alusel. VMS § 123 p 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. VMS § 124 lg 1 p 1 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda. VMS § 124 lg 2 p 10 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on
6(13)
3-17-954 seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga. Vastavalt VMS §-le 128 võib tähtajalist elamisluba pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust. VMS § 129 lg 2 järgi peavad tähtajalise elamisloa pikendamiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimused olema jätkuvalt täidetud, kui VMS ei sätesta teisiti. VMS § 131 lg 1 kohaselt kohaldatakse tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui VMS ei sätesta teisti. a) Elamisluba õppimiseks ja akadeemiline puhkus (VMS § 123 p 2)
16.S. C. O.le oli antud tähtajaline elamisluba õppimiseks VMS § 162 lg 1 p 1 alusel ning ka tähtajalise elamisloa pikendamist taotles S. C. O. õppimiseks. VMS § 162 lg 1 p 1 kohaselt võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa õppimiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Sama paragrahvi lg 2 järgi antakse tähtajaline elamisluba õppimiseks VMS § 162 lg-s 1 nimetatud õppeasutuse õppekava täiskoormusega läbimiseks ÜKS § 23 tähenduses. ÜKS § 23 lg 1 kohaselt täidab üliõpilane täiskoormusega õppes iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Ülikooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded. VMS § 170 lg 2 kohaselt võib tähtajalist elamisluba õppimiseks pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni. Eeltoodud sätetest nähtuvalt peab elamisloa saamiseks välismaalane õppima õppekaval täiskoormusel. Õppimiseks antava elamisloa puhul on välismaalase viibimine Eestis rangelt piiritletud selle eesmärgiga ehk teisisõnu välismaalase Eestis viibimine peab olema seotud just õppimisega/õppetegevusega Eestis ning viibimisalus lõpeb niipea, kui õppekava nominaalaeg või õppimise eeldatav kestus on lõppenud.
17.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on TTÜ 20.09.2016 korraldusega lubatud omal soovil akadeemilisele puhkusele. TTÜ õppekorralduse eeskirja § 19 lg 1 sätestab, et akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine tema soovil õppe- ja teadustööst üheks või mitmeks semestriks1. ÜKS § 22 lg 10 sätestab, et õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust. Akadeemilisel puhkusel viibides ei ole üliõpilasel õigus täita õppekava, välja arvatud juhul, kui ta on keskmise, raske või sügava puudega isik või alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. Viimast mõtet kordab ka TTÜ õppekorralduse eeskirja § 19 lg 8. Seega on õige PPA seisukoht, mille kohaselt ei ole akadeemilisel puhkusel olemine võrdsustatav täiskoormusega õppimisega. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja ÜKS § 22 lg-s 10 ja TTÜ õppekorralduse eeskirja § 19 lg-s 8 toodud erandite hulka ei kuulu.
3-17-954 Eelnevast saab teha järelduse, et kaebaja ei osalenud PPA 05.04.2017 otsuse tegemise ajal täiskoormusega õppetöös. Seda järeldust ei lükka ümber kaebaja esitatud TTÜ 10.03.2017 tõend (tl 74p), milles mh märgitakse, et üliõpilane on vormistatud akadeemilisele puhkusele kuni 17.06.2017, ega ka TTÜ 10.03.2017 tunnistus (tl 75, tõlge tl 96p), millest nähtuvad kaebaja läbitud õppeained ja saadud tulemused perioodil 04.12.2015-09.06.2016 (ehk enne akadeemilisele puhkusele jäämist). Seega ei vasta kaebaja VMS § 162 lg 1 p-s 1 ja ÜKS § 23 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning PPA-l tuli VMS § 123 p 2 alusel keelduda kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest.
18.Kaebaja on nii vaide- kui kohtumenetluses toonud välja, et tegelikult oli akadeemilise puhkuse võtmine tingitud tema tervislikust seisundist, mida tõendab 11.10.2016 väljastatud perearsti tõend (tl 109). Esmalt märgib kohus, et kaebaja vormistati akadeemilisele puhkusele omal soovil. See, et kaebaja on hiljem saanud arstitõendi, ei tähenda automaatselt seda, et kaebaja oleks akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjusel vormistatud. Ka ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks nimetatud perearsti tõendiga täiendavalt TTÜ poole pöördunud ja taotlenud enda (ümber)vormistamist akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel. Seega ei saa teha järeldust, et kaebaja viibis akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel. Asja materjalidest nähtub ühtlasi see, et kuigi perearst väljastas kaebajale 11.10.2016 tõendi õppetöökohustusest vabastamiseks tervislikel põhjustel, siis ei ole kaebaja tervislik seisund takistanud teda töötamast – MTA andmete järgi on kaebaja palgatulu saanud 2016. a juunist kuni 2017. a veebruarini. Seega on küsitav, kas kaebajal ka tegelikult esinesid sellised tervislikud põhjused, mistõttu ei olnud tal võimalik õppetöös osaleda. Olenemata eeltoodust on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui kaebaja oleks vormistatud akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel, ei muudaks see asjaolu, et kaebaja täiskoormusega õppetöös ei osalenud. Seega ei vastaks kaebaja VMS § 162 lg 1 p-s 1 ja ÜKS § 23 lg-s 1 sätestatud nõuetele sõltumata sellest, kas akadeemiline puhkus on võetud omal soovil (põhjendusi esitamata) või tervislikel põhjustel.
19.PPA on selgitanud, et reeglina alustatakse õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamist, kui selgub, et välismaalane viibib akadeemilisel puhkusel, samas erandlikel juhtudel on PPA siiski aktsepteerinud asjaolu, et isik viibib akadeemilisel puhkusel tervislikel põhjustel. Nimetatud PPA seisukohast ei saa siiski järeldada, et PPA-l tekkis kohustus kaebaja osas erandit rakendada, seda enam, et kaebaja akadeemiline puhkus ei olnud vormistatud seonduvalt tervislike põhjustega. PPA on kaebaja poolt esitatud perearsti tõendit vaidemenetluses analüüsinud ning jätnud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse tõendeid kogumis arvestades muutmata.
20.Ka asjaolu, et kaebaja väidetavalt tänasel päeval õpib TTÜ-s, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Nimelt tuleb halduskohtul vastavalt HKMS § 158 lg 2 teisele lausele hinnata haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega ei saa kohus selle uue asjaoluga PPA 05.04.2017 otsuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. Kaebajal ei ole aga takistatud uue elamisloa taotluse esitamine PPA-le, mille läbivaatamisel saab PPA muutunud asjaoludega arvestada.
b) Laevapileti ostmine kolmandale isikule (VMS § 124 lg 2 p 10)
21.Kuigi tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumine oli võimalik ka üksnes VMS § 123 p 2 alusel, on PPA kohtu arvates põhjendatult leidnud, et kaebaja võib lisaks olla seotud
8(13)
3-17-954 kolmandale isikule (M.D.le) laevapileti hankimisega, millest tulenevalt esines ka VMS § 124 lg 2 p-s 10 sätestatud alus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumiseks (esineb põhjendatud alus arvata, et kaebaja on seotud isiku ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri).
22.VMS § 124 lg 2 p 10 näol on tegemist imperatiivse tähtajalise elamisloa andmisest/pikendamisest keeldumise alusega, mille rakendamisel tuleb PPA-l ära näidata andmed või põhjendatud kahtlus nimetatud sättes ette nähtud tegude toimepanemise või nendega seotuse kohta. Seega on PPA-l ulatuslik hindamisruum, otsustamaks, kas sätte kohaldamise eeldused on konkreetsel juhul täidetud või mitte (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2014 otsuse p 11 haldusasjas nr 3-13-2328). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ostis Tallinki kassast 09.10.2016 kell 20.55 laevapileti Soome minekuks (pilet – tl 81) ning samal päeval kell 22.22 peeti Tallinna sadama D-terminalis kinni M.D., kes üritas kaebaja nimele ostetud laevapiletiga Soome sõita (piirivalvuri ettekanne – tl 82). Kohtu hinnangul on PPA nii vaidlusaluses otsuses kui ka vaideotsuses piisaval määral põhjendanud, miks on alust arvata, et kaebaja on seotud M.D. ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri. Kaebaja ei ole toonud esile selliseid veenvaid selgitusi ega tõendeid, mis annaksid aluse PPA seisukohast vastupidise järelduse tegemiseks.
23.Kohus peab oluliseks välja tuua, et PPA vaidlusaluses otsuses märgitud kahtlusele viitavad eelkõige kaebaja enda vastuolulised ütlused. Kaebaja on PPA-le 27.12.2016 vastuväidetes seoses laevapiletiga selgitanud järgmist: „/../laevapileti kaotasin ära ööl, kui väljas käisin. Mind võeti vastu Lapimaa rakendusteaduste ülikooli; /../ Öö enne seda, kui ma pidin ära sõitma, läksin koos oma Aafrika sõpradega natukeseks välja. Pakkisin oma seljakoti kaasa, sest tahtsin nautida aega koos oma sõpradega ja sõita kohe pärast pidu laevasadamasse, sest ma soovisin lihtsalt aega kokku hoida, et ei peaks minema tagasi koju ja sealt sadamasse. Kahjuks märkasin teel sadamasse, et mu pilet oli kadunud /../. PPA-le 17.04.2017 esitatud vaides on kaebaja esindaja selgitanud: „Taotleja onu surmaga septembris 2016 seondub /../ ka Soome reis. /../ Taotleja esitas PPA-le Lapland University 12.08.2016 kirja, milles teatati, et ta peab hiljemalt 26.08.2016 kinnitama õppekoha vastuvõtmist ja õppetöö algust 05.09.2016. Taotleja ei kinnitanud õppekoha vastuvõtmist ja kaotas selle seetõttu. /../ 03.09.2016 suri taotleja jaoks lähisugulane ja rahaline toetaja ning sellele vahetult eelnenud ja järgnenud aeg oli taotlejale inimlikult ja rahaliselt väga raske. Taotleja on selgitanud, et sõitis Soome 09.10.2016 mitte õppima, vaid lõpetama suhteid Lapland University’ga.“ Kohtule esitatud kaebuses märkis kaebaja, et ostis pileti, millega soovis minna Soome, kuid olles sõpradega väljas (kus viibisid ka isikud, keda kaebaja ei tundunud), läks tema pilet kaduma, sest hiljem sadamasse jõudes tal piletit enam ei olnud. Asjas toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et Soome sõidu peamiseks eesmärgiks oli külastada tema Soomes elavat venda, samas soovis ta külastada ka Soome ülikooli, et tühistada enda sisseastumine. Kaebaja selgitas, et 09.10.2016 kella 5 paiku oli ta koos sõpradega baaris „Cubanita“, kella 8 paiku läks ta sadamasse piletit ostma ja pärast seda läks veel 15-20 minutiks tagasi samasse baari. Pärast seda sõitis kaebaja taksoga koju, et pagasit võtta, kuid kodust ta enam laevapiletit ei leidnud ja sadamasse ei läinudki. Kaebaja selgitas, et kui ta baarist koju jõudis ja märkas, et laevapilet on kadunud, siis helistas ta oma sõbrale, kes oli veel baaris ning kes talle väidetavalt ütles, et üks isik nende seltskonnast oli selleks ajaks lahkunud. Seejuures andis kaebaja kohtuistungil vastuolulisi ütlusi baaris olnud sõprade kohta. Algselt ütles kaebaja, et baaris oli 4 inimest, kellest 2 olid tema sõbrad ja 2 olid nende sõpradega lihtsalt kaasa tulnud,
9(13)
3-17-954 keda tema ei tundnud. Hiljem ütles kaebaja kohtuistungil, et baaris oli neid kokku 4, kellest 1 oli tema. Kaebaja väitis, et teda ei tutvustatud nende seltskonnas olnud 2-le isikule. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt kaebaja ütluste vastuolulisus. Esiteks on kaebaja andnud vastuolulisi ja erinevaid selgitusi Soome mineku põhjuste kohta – kui algselt oli kaebaja väitel Soome sõitmise eesmärgiks õppima minek, siis vaide- ja kohtumenetluses nimetas kaebaja Soome sõitmise eesmärgina suhete lõpetamise Soome ülikooliga. Kohtuistungil teatas kaebaja veel täiendavalt, et Soome sõitmise peamiseks eesmärgiks oli hoopis tema Soomes elava venna külastamine. Teiseks nähtub eeltoodud selgitustest, et kui algse versiooni kohaselt pakkis kaebaja oma seljakoti kaasa ning suundus otse pärast sõpradega koosolemist sadamasse ja teel sadamasse avastas, et on laevapileti ära kaotanud, siis hilisema versiooni kohaselt kaebaja siiski sõitis pärast sõpradega koosolemist koju, ja avastas kodus, et laevapilet on kadunud. Kaebuses selgitas kaebaja, et sadamasse jõudes tal piletit enam ei olnud, kuid istungil selgitas, et sadamasse ei läinudki. Lisaks on kaebaja kohtumenetluses andnud ebamääraseid selgitusi seltskonna ja selle suuruse kohta, kellega ta enne Soome reisi koos viibis.
24.Ebaselgeks jääb ka see, et kui kaebajal oli viidatud perioodil rahaliselt raske, siis, miks oli kaebajal vaja täiendavalt Soome sõita Soome kooliga suhteid lõpetama, kui piisas üksnes sellest, et kaebaja ei vasta Soome kooli saadetud e-kirjale ja ei kinnita end õppekavale e-kirjas märgitud ajaks. Kaebaja on kohtuistungil seejuures ka teatanud, et on hiljem Soome kooliga e-kirja teel ühendust võtnud, mille kohta esitas kaebaja kohtule ka kirjavahetuse (tl 112-115).
25.Arvestades kaebaja antud ebamääraseid ja vastuolulisi selgitusi, on kohtu hinnangul vähetõenäoline ja eluliselt ebausutav, et kaebaja kaotas laevapileti ja see sattus juhuslikult isiku kätte, kes soovis riigipiiri ebaseaduslikult ületada. Kohtu hinnangul ei saa usutavaks pidada ka kaebaja väiteid, et baaris viibides ei tutvunud ta seltskonnas olnud kahe inimesega. Eeltoodust tulenevalt oli kohtu arvates PPA-l põhjendatud alus arvata, et kaebaja ei kavatsenud tegelikult Soome sõita ja ostis laevapileti teadlikult kolmandale isikule (M.D.le), aidates kaasa tema ebaseaduslikule piiriületuse katsele. Seega on põhjendatud elamisloa andmisest keeldumine ka VMS § 124 lg 2 p 10 alusel. c) Suhtlemine alaealistega (VMS § 124 lg 1 p 1)
26.Lisaks eeltoodule on PPA keeldunud kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 124 lg 1 p 1 alusel. PPA on lugenud avaliku korra rikkumise ohuks kaebaja poolt 9-aastase tüdrukuga suhtlemist ning viimase kutsumist endaga kohtuma ja endale külla. PPA etteheited tuginevad Tallinna Lastekodu sotsiaaltöötaja avaldusele ja sõnumite väljavõttele (tl 79, tõlge tl 97p-98). Lastekodu töötaja on selgitanud, et üks nende maja 13-aastane tüdruk (kes näeb ka välja 13-aastasena või veelgi nooremana) tutvus inglise keelt kõneleva mehega (kaebajaga), kellele andis enda telefoninumbri. Hiljem suhtles selle mehega 9-aastane tüdruk, kes oskab inglise keelt. Lastekodu töötaja selgitusele lisatud sõnumivahetusest nähtub, et tüdruk ütles sõnumivahetuses enda vanuse ning sõnumivahetuse lõpus kutsus mees tüdrukut enda koju/majja või kohtuma kaubanduskeskusesse.
27.Elamisloa pikendamise menetluses eitas kaebaja teadlikku suhtlemist alaealisega (kirjalik selgitus tl 69p-70, tõlge tl 93). Vaides selgitas kaebaja, et kohtus ja suhtles neiuga, kes nägi välja 20-aastane (tl 105-106). Kaebuses märkis kaebaja, et kohtus 2016. a-l neiuga, kes ütles talle, et on 21-aastane ning kaebaja suhtles enda teada 21-aastase neiuga. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et kohtus tüdrukuga Tammsaare pargis ja tüdruk talle enda vanust siiski ei öelnud, kuid kaebaja arvas, et tegemist on täisealise neiuga. Kaebaja sai neiult telefoninumbri ning hiljem toimus telefonivestlus, mille raames sai kaebaja aru, et suhtleb teise tüdrukuga. Seejärel toimus
10(13)
3-17-954 sõnumite vahetamine. Kaebaja ei arvanud enda kinnitusel, et suhtleb sõnumeid vahetades 9-aastase tüdrukuga ja pidas seda naljaks, mis nähtub ka sõnumite sisust. Kaebaja selgitas täiendavalt, et lisaks toimikust nähtuvale sõnumivahetusele toimus hiljem SMS-sõnumite saatmine, milles neiu ütles enda kasutajanime portaalis www.vk.com (sotsiaalsuhtlusvõrgustik). Tüdruku kasutajakontol olevat pilti nähes lõpetas kaebaja temaga suhtlemise. Tüdruku kasutajanime kaebaja ei mäleta.
28.Kohtu hinnangul tuleb möönda, et toimikus sisalduvast sõnumivahetusest nähtuvalt kahtles kaebaja temaga suhelnud tüdruku vanuses. Sõnumite väljavõttest nähtub, et tüdruk on küll öelnud kaebajale oma vanuse (9-aastane), kuid seepeale on kaebaja küsinud, kas ta räägib tõsiselt või teeb nalja ja kuidas ta saab olla 9-aastane tüdruk. Samas sai kaebaja enda kinnitusel pärast Tammsaare pargis tüdrukuga kohtumist toimunud telefonivestlusest aru, et ei suhtle sama tüdrukuga, keda kohtas pargis. Seega ei saanud kaebaja telefonivestluse järgselt sõnumeid saates üheselt eeldada, et suhtleb pargis nähtud tüdrukuga ja seetõttu puudus alus kahelda sõnumeid saatnud tüdruku poolt nimetatud vanuses. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et ka pargis kohatud tüdruk, kellega kaebaja enda väitel arvas sõnumeid vahetades suhtlevat, oli samuti lapseealine. Tallinna Lastekodu sotsiaaltöötaja on kinnitanud, et tüdruk oli sel ajal 13-aastane ja nägi ka välja 13-aastasena. Kohtu hinnangul ei saa pidada kohaseks 19-aastase mehe poolt ei 9-aastase ega ka 13-aastase tüdruku, kellega on juhuslikult tutvutud, kutsumist endale külla ja kohtuma. Kohtu jaoks ei kõla veenvana kaebaja väide, et 13-aastane tüdruk sai talle tunduda 21-aastasena (s.o kaebajast endast mitu aastat vanemana). Olgugi, et PPA ei ole Tallinna Lastekodu sotsiaaltöötajalt saadud teavituses toodud asjaolusid täiendavalt kontrollinud, puudub mõistlik alus sotsiaaltöötajalt saadud teabes kahelda.
29.VMS § 124 lg 1 p 1 rakendamisel on PPA-l ulatuslik kaalutlusõigus elamisloa andmisest/pikendamisest keeldumiseks. PPA-l tuleb nimetatud sätte rakendamisel anda avaliku korra ohustamise võimalikkuse hinnang. Ka VMS § 15 lg 1 järgi on tegemist prognoosotsusega ning VMS 14 lg-st 2 võib avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks ohu ennetamise kaalutlustel haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel arvesse võtta menetluse läbiviimise ajal ebaselgeid asjaolusid. Seega ei pea PPA ära näitama või tõendama mingit konkreetset ohtu, mis välismaalase Eestisse jäämise korral realiseerub või et see realiseerub mingil kindlal ajal. On ka ilmne, et iga õiguskorra rikkumine ei saa olla käsitletav ohuna avalikule korrale, mis peaks kaasa tooma isikule riigis viibimisõiguse andmisest/pikendamisest keeldumise. Samuti ei eelda VMS § 124 lg 1 p 1 rakendamine, et avaliku korra ohustamise võimalikkuse hinnang peaks olema seotud sellega, kas isiku suhtes alustatakse mh väärteo- või kriminaalmenetlust. Avaliku korra mõistet on sisustatud korrakaitseseaduse § 4 lg-s 1, mille kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Avaliku korra tagamisena tuleb kohtu hinnangul mõista ka laste väärkohtlemise ennetamist PPA poolt (vt lastekaitseseaduse § 24 lg 1).
30.Kohus leiab, et kaebaja ja alaealiste tüdrukute vahelise suhtluse asjaolusid on võimalik sisustada riskina ja ohuna avalikule korrale, seega tuleb lugeda PPA poolt tuginemist VMS § 124 lg 1 p-le 1 põhjendatuks.
d) Menetluslikud etteheited
11(13)
3-17-954
31.Kohus leiab, et kaebaja etteheiteid PPA-le uurimispõhimõtte ja ärakuulamiskohustuse (HMS § 6 ja § 40 lg 1) rikkumise osas, ei ole sellised, mis tingiksid vaidlusaluste haldusaktide tühistamise. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on PPA teavitanud kaebajat elamisloa pikendamise keeldumise alustest (VMS § 123 p 3, § 124 lg 1 ja § 124 lg 2 p 10) oma 02.12.2016 kirjaga (tl 67p ja 68), millele kaebaja on oma arvamuse ja vastuväited esitanud 27.12.2016 kirjaga (tl 69p70, tõlge tl 93). Menetluse käigus sai PPA teada, et kaebaja on lubatud alates 20.09.2016 omal soovil akadeemilisele puhkusele. Kuna PPA hinnangul esines sellest tulenevalt ka alus elamisloa pikendamisest keeldumiseks VMS § 123 p 2 alusel, siis teavitas PPA sellest kaebajat 07.03.2017 kirjaga (tl 73), milles andis kaebajale arvamuse ja vastuväidete esitamiseks aega kuni 27.03.2017. Kaebaja sai vastava kirja kätte ning esitas PPA-le 10.03.2017 kirjaga tõendi selle kohta, et õpib TTÜ bakalaureuseõppes täiskoormusega ning viibib 2016/2017 õppeaastal akadeemilisel puhkusel (tl 74-75, tõlge tl 96-97). Seega oli kaebajal võimalus esitada kõik omapoolsed selgitused ja vastuväited PPA seisukohtadele ning sellest tulenevalt ei saa väita, et PPA ei ole taganud kaebajale ärakuulamisõigust. Kohtu hinnangul ei ole PPA jätnud täitmata uurimisprintsiibist tulenevat nõuet selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguda selleks tõendeid oma algatusel. Samas möönab kohus, et PPA oleks uurimisprintsiipi saanud rakendada paremini eeskätt selgitamaks välja asjaolud seoses alaealiste tütarlaste juhtumiga. Välismaalastega seotud erimenetlustes tuleb seejuures arvestada ka VMS §-dega 18 ja 19, milles on sätestatud välismaalasele nii kaasaaitamis- kui ka tõendamiskohustus. e) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
32.Kuna esinesid VMS § 123 p-st 2, § 124 lg 1 p-st 1 ja § 124 lg 2 p-s 10 tulenevad alused elamisloa pikendamisest keeldumiseks, siis on PPA 05.04.2017 otsus sisuliselt õiguspärane ning kaebaja kaebus jääb rahuldamata. Sellest tulenevalt puudub ka alus 04.05.2017 vaideotsuse tühistamiseks ja kaebaja esitatud kohustamisnõude rahuldamiseks. Asjaoludest ei nähtu ka seda, et vaideotsus rikuks eraldi kaebaja õigusi.
33.Samuti puudub alus 05.04.2017 otsuse alusel tehtud 25.04.2017 lahkumisettekirjutuse tühistamiseks. Ettekirjutuse tegemist on PPA põhjendanud sellega, et kaebaja 17.08.2016 esitatud taotlust elamisloa pikendamiseks ei rahuldatud ning ettekirjutuse põhjendamisel on viidatud 05.04.2017 otsusele. Eeltoodust tulenevalt on arusaadav, et ettekirjutuse ja selles kohaldatud sissesõidukeelu kohaldamise toovad kaasa samad asjaolud, mis elamisloa pikendamisest keeldumise. Ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu õigusvastasust kohtu hinnangul ei tingi ka üksikasjalike põhjenduste puudumine ettekirjutuses (VSS § 71). Ettekirjutuse vajalikkus nähtub ennekõike asjaoludest, millega põhjendatakse elamisloa pikendamisest keeldumist. Kohtu arvates on praeguses asjas kaebaja suhtes kohaldatud sissesõidukeeld 3 aastaks kooskõlas VSS § 74 lg-ga 1. Kohtule ei nähtu ja kaebaja pole esile toonud asjaolusid, et sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg oleks ebaproportsionaalne või et kaebaja suhtes oleks tulnud sissesõidukeeld jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel.
34.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
12(13)
3-17-954 Kaebajale määrati Tallinna Halduskohtu 09.05.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-954 riigi õigusabi selle hüvitamise kohustuseta. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebajale määratud riigi õigusabikulud riigi kanda. Kaebaja ülejäänud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.