Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52871
Haldusasi
SL kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega
Menetlusosalised
Kaebaja – SL Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
SL määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta SL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. septembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-14-52871 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SL esitas Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandava kohtlemisega aastast 2007. Taotlus registreeriti 31.07.2014. Taotluse kohaselt alandasid kaebaja inimväärikust vähene põrandapind; üks dušikord nädalas, kuigi kambris puudus soe vesi; halb ventilatsioon (akendele paigaldatud perforeeritud metallplaatide tõttu oli õhuvahetus halvatud); võimalus viibida väljaspool vanglat vaid jalutuskäigu ajal jalutusboksis suurusega 2,7 × 4,7 m. Tallinna Vangla tagastas kahjunõude 12.09.2014 vastusega ajavahemike 06.07.2006–25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009 ja 27.04.2010–04.05.2010 osas läbivaatamatult ning jättis ajavahemike 03.01.2012–24.09.2012 ja 21.01.2013–30.07.2014 osas kahjunõude rahuldamata.
2.Tallinna Vangla registreeris 14.10.2015 SL taotluse (III kd, tl 7) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega juunist oktoobrini 2012 ja alates aprillist 2013. SL heitis Tallinna Vanglale ette, et seal puudub vabaaja veetmise ruum, nagu
3-14-52871 on Tartu ja Viru Vanglas, puudub külmkapp, ruum pesu pesemiseks ja kuivatamiseks, pliit ja pesumasin, on vähe võimalusi ringi liikuda. Vangla 15.12.2015 vastusega jäeti taotlus rahuldamata.
3.SL esitas vandeadvokaat Denis Piskunovi vahendusel 21.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 17 700 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikel 01.2007–28.07.2008, 18.10.2008–21.07.2009, 03.01.2012–26.10.2012 ja 17.01.2013–05.10.2014. Kaebaja heitis vastustajale ette vähest põrandapinda; pikka ooteaega tualeti kasutamisel; kambrisse lukustamist peaaegu kogu päeva vältel (vahistatuna 23 tundi ja kinnipeetavana 20 tundi); jalutamise võimalusi (1 tund päevas 15 m2 suuruses jalutusboksis, mida tuleb jagada teiste kinnipeetavatega); kambri niiskust ja rõskust; kambri valgustatust; ühte dušikorda nädalas, samas kui kambrites pole sooja vett.
4.SL esitas 15.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse (II kd, tl 1), kus heitis ette võimatust osaleda huvialaringides; võtta osa spordiüritustest või tegeleda muul viisil spordiga; privaatsuse puudust; müra, kuna pidi kuulama raadiosaateid kambris ja jalutuskäigu ajal; kambri valgustatust; ühte dušikorda nädalas; kambri niiskust ja rõskust; seda, et õhuakende ette olid paigaldatud perforeeritud metallist plaadid; kambrist sai väljas viibida vaid ühe tunni päevas jalutuskäigu ajal jalutusboksis, mille suurus oli 2,4 × 4,7 m. Kaebaja nõudis kahju hüvitiselt ka seadusjärgset viivist alates kaebuse esitamisest kuni kaebuse rahuldamiseni.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2016 määrusega kaebuse osas, mis puudutas kaebaja kinnipidamist ajavahemikel jaanuar 2007–25.07.2008 ja 31.10.2008–17.09.2009; tagastas kaebuse osas, milles kaebaja taotles hüvitist seoses huvialaringides osalemise ja spordiga tegelemise võimaluse puudumisega, tualeti ooteajaga, kehva valgustatuse ja ventilatsiooniga, privaatsuse puudumise ja müraga; tagastas kaebuse osas, mis puudutab kaebaja kinnipidamist ajavahemikel 26.07.2008–28.07.2008, 18.10.2008–30.10.2008, 25.09.2012–26.10.2012, 17.01.2013–20.01.2013 ja 16.01.2016–17.01.2016; rahuldas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osaliselt ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest 40,68 euro ulatuses; jättis rahuldamata menetlusabi taotluse 366,12 euro ulatuses; jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduva riigilõivu tasumiseks. Määrus on jõustunud.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 12.05.2016 määrusega kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud puuduvat riigilõivu tähtaegselt. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määrusele 29.07.2016 määruskaebuse, taotledes määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Tallinna Halduskohus keeldus 03.08.2016 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 03.08.2016 määrusele 23.08.2016 määruskaebuse (täiendatud 12.09.2016). Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 15.09.2016 määrusega rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 22.09.2016 määrusega kaebaja 23.08.2016 määruskaebuse ja tühistas 03.08.2016 määruse. Ühtlasi ennistas Tallinna Ringkonnakohus 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ning rahuldas 29.07.2016 määruskaebuse osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määruse osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1356 eurot. Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebust osas, mis puudutas kahjunõuet 1356 eurot ületavas osas. Määrus jõustus 01.11.2016. Tallinna Ringkonnakohus saatis asja Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
2(8)
3-14-52871
7.SL esitas 14.12.2016 Tallinna Halduskohtule avalduse, mis sisaldas etteheiteid seoses vaba aja veetmise ruumi puudumisega. Avaldusele oli lisatud Tallinna Vangla 15.12.2015 vastus nr 5-37715/284-2, millega Tallinna Vangla jättis rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega.
8.Tallinna Halduskohus tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja 14.12.2016 avaldust soovina kaebust muuta, esitades hüvitamiskaebuse ka seoses vaba aja veetmise ruumi, pesu pesemise ja kuivatamise ruumi ning külmkapi puudumisega. Kohus ei lubanud samas määruses kaebust muuta, kuna kaebaja on nende nõuete puhul ületanud kaebetähtaega. Kaebaja soovis neid puudusi vaidlustada alles 14.12.2016 avalduses. Määrus on jõustunud.
9.Halduskohtu menetlusse jäi mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1356 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (vähene põrandapind; vähe võimalusi viibida kambrist eemal; üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub soe vesi; puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu; jalutustingimused jalutusboksis) Tallinna Vanglas ajavahemikel 03.01.2012‒24.09.2012 ja 21.01.2013‒15.01.2013.
10.Tallinna Vangla palus 12.01.2017 vastuses kaebusele lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja sai Tallinna Vangla 12.09.2014 vastuskirja nr 518/14/21148-2 kahju hüvitamise taotlusele kätte 16.09.2014. Vastuskirjaga jäeti rahuldamata kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna, ühe dušikorra, akende ees olevatest metallplaatidest tingitud puuduliku ventilatsiooni ja jalutustingimustega jalutusboksis. Kaebuse esitamise tähtajaks oli seega 16.10.2014. Kaebus esitati kohtule 21.11.2014 ehk enam kui ühekuulise hilinemisega. Puuduvad asjaolud, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Ka 15.05.2015 esitatud kaebus ei ole tähtaegne, kuna see on esitatud 21.11.2014 kaebetähtaja rikkumisega esitatud kaebuse täpsustuseks. Kaebaja 15.05.2016 kaebust ei saa menetleda ka 21.11.2014 esitatud kaebusest eraldiseisva kaebusena. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei olnud vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks.
11.Tallinna Halduskohus andis SL-le 04.05.2017 määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas määruses (p 13), et 21.11.2014 ja 15.05.2015 avaldused tuleb lugeda üheks kaebuseks. Kuna kaebust ei olnud menetlusse võetud, oli selle täiendamine lubatud. 15.05.2015 avalduses toodud väidete osas ei pidanud kohus vajalikuks eraldi kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist (puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu). Kohus leidis samas määruses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades (p 12). Kohus möönis, et kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla asjaolu, et kaebajale ei selgitatud haldusasjas nr 3-14-52394, kus esitati tähtaegselt samasisuline kaebus, et kaebuse tagastamisel võib tekkida kaebetähtaja küsimus. Kohus märkis, et tõenäoliselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas (p 16), kuna kaebaja pole selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vastavasisuline taotlus esitati esmakordselt 15.05.2015.
12.SL esitas 17.05.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse kõigi tähtaegade ja haldusõigusnormide taastamiseks. Kaebaja märkis, et vaidlustas Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi (vaba aja veetmise ruumi, külmkapi, pesu pesemise ja kuivatamise ruumi, pliidi ja pesumasina puudumine) haldusasjas nr 3-15-2956. Kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud. Ta esitas Tallinna Vanglale kaebuse 12.10.2015. Tal oli kohtunike vahetuse 3(8)
3-14-52871 tõttu raske aru saada, mida kohus nõuab. Kaebaja soovis, et kohus lahendaks asja praeguses menetluses. Halduskohtule esitas 21.11.2014 kaebuse esindaja Denis Piskunov. Kaebust ei võetud esialgu vastu kaebaja ja esindaja vahelise lepingu puuduste tõttu. Esitamise tähtajad lasti mööda põhjustel, mis olid seotud esindaja lepingu seaduslikkusega. Asja oleks pidanud arutama just sellest hetkest, mitte muutma asja numbreid ja kohtunikke, mis sarnanes kohtusüsteemi loodud takistustega. Kaebuses polnud menetluslikke rikkumisi, selles olid isegi viited Euroopa Kohtule ja otsustele. Kaebaja on nõudnud kohtueelses menetluses vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja kirjavahetuskaardi koopialt on näha, et ta saatis 28.07.2014 Tallinna Vangla direktorile kirja, mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1. Vangla tahab petta kohut, jättes dokumendid esitamata. Vangla tahab menetlust takistada. Kaebaja on tõendanud, et on ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas kohtueelse menetluse läbinud. Kohus ei andnud esmase kaebuse esitamisel juhiseid tähtaegade ennistamiseks põhjusel, et asja mitte menetleda. Ajal, kui vahetusid kohtunikud ja asjade numbrid, võis õigushariduseta isik segadusse sattuda. Kaebus oli vormistatud korrektselt ja arusaadavalt, selles olid selgelt väljendatud nõuded.
13.Tallinna Vangla märkis 31.08.2017 vastuses halduskohtu 24.08.2017 kohtunõudele, et kohtumenetluses olevatel asjaoludel (vähene põrandapind, vähe võimalusi viibida kambrist eemal, üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub soe vesi, puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu ning jalutustingimused jalutusboksis) ei ole kaebaja kahju hüvitamist ajavahemiku eest alates 31.07.2014 nõudnud. Kaebaja on nõudnud kahju hüvitamist ajavahemiku eest 31.07.2014–21.10.2015, kuid seda seoses asjaoludega, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused erinevad Tartu ja Viru vanglate tingimustest. Tallinna Vanglas puuduvad kinnipeetavate eluhoonetes ruum vaba aja veetmiseks, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks, külmkapp ning sektsioonis on vähe võimalusi ringiliikumiseks. Kaebuse tähtaegsuse osas jäi vastustaja 12.01.2017 esitatud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses esitanud põhjendusi, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Ennistamise taotlusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud kaebajal kaebust tähtaegselt esitamast. Kaebaja väited kaebuse menetlusse mittevõtmise kohta 21.11.2014 on asjakohatud, kuna selleks ajaks oli möödunud kaebuse kohtule esitamise tähtaeg.
14.Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata ajavahemiku 31.07.2014‒15.01.2016 osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), luges kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades (resolutsiooni p 2), jättis kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ja lõpetas haldusasja nr 3-14-52871 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (resolutsiooni p 4). Ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 eest nõudis kaebaja esmakordselt kahju hüvitamist 15.05.2015 avalduses. Kaebaja ei ole selle ajavahemiku osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8). Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis sel perioodil Tallinna Vanglas. Tema karistusaeg lõppes 17.01.2016 (Tallinna Vangla 11.06.2015 vastus nr 1-11/15/17528-2, II kd, tl 12). Kaebaja on seisukohal, et kohtueelse menetluse läbimist tõendab kirjavahetusekaart, millelt nähtub omakorda, et 28.07.2014 saatis ta Tallinna 4(8)
3-14-52871 Vangla direktorile kirja, mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1. Tegemist on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Vastav taotlus lahendati 12.09.2014 vastusega nr 518/14/21148-2 ajavahemike 06.07.2006–25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009, 27.04.2010– 04.05.2010 (läbivaatamatult tagastamine) ja 03.01.2012–24.09.2012 ja 21.01.2013– 30.07.2014 (rahuldamata jätmine) osas. Taotleja sai vastuse kätte 16.09.2014. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas ja kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. Kaebaja on 14.12.2016 taotluses soovinud vaidlustada ka kinnipidamistingimusi, mis seonduvad vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega. Kohus tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja avaldust soovina kaebust muuta. Kohus ei lubanud samas määruses kaebust muuta (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei esitanud 04.01.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebust. Määrus on jõustunud. Kaebajale selgitati määruskaebuse esitamise korda. Kaebajal on võimalik esitada 04.01.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebus, kuid koos määruskaebusega peaks ta esitama ka kaebetähtaja ennistamise taotluse määruskaebuse esitamiseks. Kaebuse materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiks tingida määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Haldusasi nr 3-15-2956 ei puudutanud kahju hüvitamist. Seal oli kaebuse nõudeks kaebaja 12.10.2015 pöördumisele vastamine, mitte nõue kahju hüvitamiseks. Haldusasja menetlus lõpetati 18.03.2016 määrusega, mis on jõustunud. Seega ei saa kohus haldusasja nr 3-15-2956 menetleda. Kohus jääb 04.05.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ega pea vajalikuks põhjendusi korrata. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 16.09.2014. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 16.10.2014. Kaebus esitati aga alles 21.11.2014 ehk kaebetähtaega on ületatud üle kuu aja. Kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja toodud põhjused kaebetähtaja ületamiseks ei ole mõjuvad. Esmakordselt pöördus kaebaja halduskohtusse seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega 10.10.2014 (sellele kaebusele on lisatud ka väljavõtted 12.09.2014 vastusest nr 5-18/14/21148-2). Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-52394. Kuivõrd kaebus oli puudustega (puudus allkiri, esindusõigus ja tõendid, puudused menetlusabi taotluses) ja kaebaja tähtaegselt kaebuse puuduseid ei kõrvaldanud, tagastas kohus kaebuse 13.11.2014 määrusega. Määrus jõustus 05.12.2014 edasi kaebamata. Samasisuline kaebus registreeriti 21.11.2014 haldusasjana nr 3-14-52871. On tõsi, et kohus möönis 04.05.2017 määruses, et kaebetähtaja ennistamise võib tingida asjaolu, et kohus jättis haldusasja nr 3-1452394 tagastamisel kaebajale selgitamata, et uue kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus. Kaebetähtaja jälgimine on siiski kaebaja kohustus, mitte ei sõltu kohtu selgitamiskohustusest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise, võib olla isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebajal oli nii haldusasjas 3-14-52394 kui 3-14-52871 halduskohtumenetluse algfaasis õigusteadmistega esindaja, kes oleks pidanud oskama esialgse kaebuse puuduseid kõrvaldada. Kohus ei pea kandma kaebaja ja tema esindaja vahelise kommunikatsioonipuuduse riski. Haldusasja nr 3-14-52394 materjalidest ei nähtu, et kaebuse puuduseid oleks proovitud vastavalt 21.10.2014 määrusele kõrvaldada. Kaebuse puudused olid seotud ka muude asjaoludega, kui kaebaja osutatud puudused esindusõiguses, milles Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustunud. Kaebaja kirjeldatud probleemid – kohtunike ja asjade 5(8)
3-14-52871 numbrite vahetus ja sellest tekkiv segadus – ei seondu kaebuse esitamise ajaga, vaid puudutavad aega pärast kohtule kaebuse esitamist. Selliseid asjaolusid kaebetähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
15.SL esitas halduskohtu määruse peale 25.09.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 09.10.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
16.SL palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2017 määrus. Halduskohus ei arvestanud määruse tegemisel Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 määruse nr 3-14-52871 resolutsiooni p-des 1-4 tehtud otsuseid ja ringkonnakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus on oma määruses viidanud kõikidele halduskohtu senistele vigadele. Samuti ennistas ringkonnakohus tähtajad ja tuvastas kaebaja maksejõuetuse. Halduskohus peab asjaolud läbi vaatama alates kohtueelsest menetlusest, mitte alates halduskohtu määruste tegemisest ajal, mil see asi kandis numbreid 3-14-52394 ja 3-15-2956. Tähtaegade väidetava möödalaskmise tõttu ei tohtinud halduskohus asja lõpetada ka tol ajal.
18.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 1 jättis halduskohus kaebuse ajavahemiku 31.07.2014‒15.01.2016 osas HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata põhjusel, et kaebajal on nimetatud perioodi osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 kohaselt tuleb kinnipeetaval enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Halduskohtusse võib kinnipeetav hüvitamiskaebusega pöörduda siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. HKMS § 47 lg-st 2 ja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt on kannatanul õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul alates päevast, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga.
19.Kaebaja viidatud kirjavahetuskaart (IV kd, tl 14) ei tõenda kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ajavahemiku 31.07.2014‒15.01.2016 osas. Viidatud kirjavahetuskaardilt nähtub, et SL on saatnud 28.07.2014 kirja (kahju hüvitamise taotluse) Tallinna Vangla direktorile. Kiri on registreeritud 31.07.2014 numbriga 5-18/14/21148-1. Tallinna Vangla tagastas kahjunõude 12.09.2014 vastusega nr 5-18/14/21148-2 ajavahemike 06.07.2006‒25.07.2008, 31.10.2008‒17.09.2009 ja 27.04.2010‒04.05.2010 osas läbivaatamatult ning jättis ajavahemike 03.01.2012‒24.09.2012 ja 21.01.2013‒30.07.2014 osas rahuldamata. Tallinna Vangla 12.01.2017 vastusest kaebusele (II kd, tl 197-204) nähtub, et kaebaja sai Tallinna Vangla 12.09.2017 vastuse nr 5-18/14/21148-2 kätte 16.09.2014. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ajavahemiku
6(8)
3-14-52871 31.07.2014‒15.01.2016 osas ning halduskohus jättis õigesti kaebuse selles osas läbi vaatamata.
20.Halduskohus luges vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 kaebuse esitatuks kaebetähtaega ületades. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta. Tallinna Vangla 12.01.2017 vastusest kaebusele (II kd, tl 197-204) nähtub, et SL sai Tallinna Vangla 12.09.2017 vastuse nr 5-18/14/21148-2 kätte 16.09.2014. HKMS § 47 lg-st 2 ja RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt oleks ta pidanud kaebuse halduskohtule esitama hiljemalt 16.10.2014. SL esitas kaebuse halduskohtule 21.11.2014, seega kaebetähtaega ületades.
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest sisaldub HKMS §-s 150. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (vt Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-2606, p 12). Üldjuhul on selliseks mõjuvaks põhjuseks objektiivne takistus (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm vms). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Riigikohtu praktika kohaselt võib alust tähtaja ennistamiseks anda teatud tingimustel ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ennistamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud (vt Riigikohtu 19.01.2001 määrus nr 3-3-1-59-00).
22.Kuigi halduskohus möönis 04.05.2017 määruses, et kaebetähtaja ennistamise võib tingida asjaolu, et kohus jättis haldusasjas nr 3-14-52394 kaebajale selgitamata, et uue kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus, ei anna see alust praeguse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kui halduskohus oleks viidatud haldusasjas selgitanud kaebust tagastades, et uue kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus, ei oleks see saanud aidata kaasa tähtaegse kaebuse esitamisele, sest halduskohus tagastas kaebuse 13.11.2014, kuid kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud juba 17.10.2014. Kaebaja peab olema piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli kaebajal haldusasjas nr 3-14-52394, samuti praeguse haldusasja alguses, vandeadvokaadist esindaja, kellele olid kättesaadavad kohtueelse menetluse materjalid. Seega ei saa olla tegemist õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimusega protsessitoimingutes. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et ta võis kohtunike ja asja numbrite vahetumise tõttu segadusse sattuda. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla asjaolud, mis tekkisid alles pärast kaebuse halduskohtule esitamist, vaid sellised asjaolud peavad ilmnema enne kaebuse esitamist. SL ei ole välja toonud sellised mõjuvaid põhjusi, mis õigustaks möödalastud kaebetähtaja ennistamist. Kuivõrd SL kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, siis lõpetas halduskohus õigesti haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
23.Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei ole arvestanud Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 määruse nr 3-14-52871 resolutsiooni p-dega 1‒4 ja määruse põhjendustega, kus ringkonnakohus on viidanud kõikidele halduskohtu vigadele, ennistanud tähtajad ja tuvastanud kaebaja maksejõuetuse. Kaebaja etteheide on põhjendamata. Viidatud 22.09.2017 määrusega ennistas ringkonnakohus halduskohtu 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse 7(8)
3-14-52871 esitamise tähtaja, mitte kaebuse esitamise tähtaja. Samuti tühistas ringkonnakohus halduskohtu 12.05.2016 määruse osas, millega tagastati kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1356 eurot. Ringkonnakohus jättis halduskohtu 12.05.2016 määruse muutmata osas, millega tagastati kaebus 1356 eurot ületavas osas ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks, mida halduskohus ka tegi.
24.Eelneva põhjal jääb SL määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2017 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.