SL kaebus Tallinna Vangla vastu nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – SL Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 ja 03.08.2016 määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
SL 29.07.2016 ja 23.08.2016 määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada SL 23.08.2016 määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.08.2016 määrus haldusasjas nr 3-14-52871. Ennistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.
Rahuldada SL 29.07.2016 määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määrus haldusasjas nr 3-14-52871 osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1356 eurot. Jätta Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määrus haldusasjas nr 3-14-52871 muutmata osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 1356 eurot ületavas osas. Saata asi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Määruse p-de 1 ja 2 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 206 lg 2 ls 2). Määruse p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
1.Tallinna Vanglas registreeriti 31.07.2014 kinnipeetav SL 28.07.2014 taotlus (I kd, tl 5) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema alandava ja ebainimliku kohtlemisega alates
3-14-52871 aastast 2007. Tallinna Vangla tagastas 12.09.2014 vastusega (I kd, tl 6-9) kahjunõude ajavahemike 06.07.2006-25.07.2008, 31.10.2008-17.09.2009 ja 27.04.2010-04.05.2010 osas läbivaatamatult ning jättis ajavahemike 03.01.2012-24.09.2012 ja 21.01.2013-30.07.2014 osas kahjunõude rahuldamata. Tallinna Vanglas registreeriti 14.10.2015 SL 12.10.2015 taotlus (III kd, tl 7) mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega juunist kuni oktoobrini 2012 ja alates aprillist 2013. Tallinna Vangla jättis 15.12.2015 vastusega (III kd, tl 15-16) taotluse rahuldamata.
2.SL esitas oma lepingulise esindaja v.adv Denis Piskunovi vahendusel Tallinna Halduskohtule 21.11.2014 kaebuse (I kd, tl 3-4) Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Kaebaja esitas 15.05.2015 kaebuse täienduse (II kd, tl 1-4).
3.Kaebaja esitas halduskohtule 05.01.2016 taotluse (III kd, tl 24; tõlge tl 26) saata kõik vastused tema uuele aadressile XXX seoses asjaoluga, et kaebaja vabaneb 15.01.2016 vanglast.
4.Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2016 määrusega (III kd, tl 31) kaebuse käiguta, paludes kaebajal märkida kaebuse täienduses konkreetsed kuupäevad, mille eest ta nõuab kahju hüvitamist, sest vangla andmetel ei viibinud kaebaja kõigil kaebuses märgitud kuupäevadel Tallinna Vanglas. Kaebaja ema EL võttis kaebaja näidatud aadressil saadetud määruse 22.01.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 33). Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel toimetati määrus avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 21.01.2016.
5.Kaebaja esitas halduskohtule 04.02.2016 venekeelse pöördumise (III kd, tl 34), mille pealkirjastas vastusena halduskohtu 20.01.2016 määrusele ning milles taotles riigi õigusabi korras esindaja määramist ja asja läbivaatamist suulises menetluses.
6.Tallinna Halduskohus nõudis 12.02.2016 määrusega (III kd, tl 58) kaebajalt võõrkeelse avalduse eestikeelse tõlke esitamist. Väljastusteate (III kd, tl 60) kohaselt võttis kaebaja tema näidatud aadressil saadetud määruse 16.02.2016 vastu. KIS andmetel toimetati määrus AET kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 15.02.2016.
7.Kaebaja esitas halduskohtule 23.02.2016 venekeelse pöördumise (III kd, tl 61), mille pealkirjastas vastusena halduskohtu 12.02.2016 määrusele ning milles taotles riigi õigusabi korras esindaja määramist, kuna ta on maksejõuetu.
8.Tallinna Halduskohus nõudis 08.03.2016 määrusega (III kd, tl 63) kaebajalt võõrkeelsete avalduste eestikeelsete tõlgete esitamist. Kaebaja ema võttis määruse 11.03.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 65). KIS andmetel toimetati määrus AET kaudu v.adv. D. Piskunovile kätte 09.03.2016.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2016 määrusega (III kd, tl 66-69) kaebuse ajavahemikke 2007. a jaanuar-25.07.2008 ja 31.10.2008-17.09.2009 puudutavas osas (resolutsiooni p 1); osas, milles kaebaja taotles hüvitist seoses huvialaringides osalemise ja spordiga tegelemise võimaluse puudumisega, tualeti ooteajaga, kehva valgustatuse ja ventilatsiooniga, privaatsuse puudumise ja müraga (resolutsiooni p 2); samuti ajavahemikke 26.07.200828.07.2008, 18.10.2008-30.10.2008, 25.09.2012-26.10.2012, 17.01.0213-20.01.2013 ja 16.01.2016-17.01.2016 puudutavas osas (resolutsiooni p 3). Sama määrusega rahuldas halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt, vabastades ta kaebuse esitamisel nõutavast riigilõivust 40,68 euro ulatuses (resolutsiooni p 4) ning jättis 366,12 euro ulatuses taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis 2(7)
3-14-52871 kaebajale 366,12 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p 6). Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaebus osade kaebuses märgitud perioodide ja väidete osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning osade perioodide osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja ei viibinud sel ajal Tallinna Vanglas. Kohus jätkas kaebuse menetlemist ajavahemikke 03.01.201224.09.2012 ja 21.01.2013-15.01.2016 puudutavas osas (1356 päeva); tuvastas, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek (12 eurot) ei ole piisav 406,80 euro suuruse riigilõivu tasumiseks; leidis, et kaebusega kaitsta soovitavad õigushüved ei ole kaebaja jaoks ebaolulised, kuid kohus ei pidanud 13 560 euro suurust kahjunõuet (10 eurot iga päeva eest) iseäranis perspektiivikaks. Isegi kui lugeda kaebuse väited tõendatuks ja vangla rikkumised tuvastatuks, ei ole 1356 eurost suurema summa hüvitisena väljamõistmine võimalik. Seetõttu tuleb kaebaja vabastada riigilõivu tasumisest vaid 40,68 (1356 x 0,03) euro ulatuses ning 366,12 euro ulatuses jätta riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata. Määruse kättetoimetamise katsed kaebaja näidatud aadressil ebaõnnestusid 30.03 ja 04.04.2016. Kaebaja ema võttis määruse 08.04.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 71). KIS andmetel toimetati määrus AET kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 29.03.2016.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 12.05.2016 määrusega (III kd, tl 72) kaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt sai kaebaja halduskohtu 29.03.2016 määruse kätte 08.04.2016 ning see jõustus edasi kaebamata 26.04.2016. Vastavalt 29.03.2016 määruse resolutsiooni p-le 6 tuli kaebajal tasuda riigilõiv 366,12 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2016. Riigilõiv on siiani tasumata, mistõttu ei vasta kaebus HKMS §-des 3839 sätestatud nõuetele, ei ole menetletav ja tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kaebaja ema võttis määruse 16.05.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 73). KIS andmetel toimetati määrus AET kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 13.05.2016.
11.Kaebaja esitas Tallinna Vanglas viibides halduskohtule 28.06.2016 taotluse (III kd, tl 74; tõlge tl 77) tõlkida 12.02.2016 ja 08.03.2016 määrused vene keelde. Kaebaja väitel ei saanud ta neid dokumente kätte, sest viibis sel ajal Tallinna Arestimajas aadressil Rahumäe tn 6. Dokumendid sai ta kätte alles 28.06.2016. Dokumendid kavatseti talle arestimajja kätte toimetada, kuid saadetise vedamisel arestis politsei auto koos dokumentidega ning need asusid Politsei- ja Piirivalveametis. Kaebaja taotles kaebetähtaegade ennistamist, kuna ta ei saanud määruseid kätte.
12.Tallinna Halduskohus saatis kaebajale 29.06.2016 selgituse (III kd, tl 78; tõlge tl 81), et 12.02.2016 ja 08.03.2016 määrused olid menetlust korraldavad määrused, mis ei olnud kaevatavad. Kohus on kaebuse 12.05.2016 määrusega tagastanud ja see määrus jõustus edasi kaebamata 01.06.2016. Seetõttu ei ole määruste tõlkimine põhjendatud.
13.Kaebaja esitas halduskohtule 01.07.2016 taotluse (III kd, tl 73) tõlkida 12.02.2016, 08.03.2016 ja 12.05.2016 määrused.
14.Tallinna Halduskohus saatis kaebajale 08.07.2016 selgituse (III kd, tl 89; tõlge tl 92), et määruste kaebaja poolt kohtule teatatud aadressile saatmisele lisaks edastas kohus 12.02.2016, 08.03.2016 ja 12.05.2016 määrused ka kaebaja lepingulisele esindajale v.adv D. Piskunovile, kes sai määrused kätte vastavalt 15.02.2016, 09.03.2016 ja 13.05.2016. Kaebuse tagastamise määrus on jõustunud, mistõttu ei ole määruste tõlkimine põhjendatud.
3(7)
3-14-52871
15.Kaebaja esitas 29.07.2016 määruskaebuse (III kd, tl 98-99; tõlge tl 102) Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määruse tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja määruskaebetähtaja ennistamist. Kaebaja viibis alates 04.03.2016 eelvangistuskambris aadressil Rahumäe tn 6 ning 28.04.2016 etapeeriti ta Tallinna Vanglasse. Halduskohtu poolt aadressile XXX saadetud dokumendid sai kätte kaebaja ema. Neid dokumente püüti toimetada kaebajale eelvangistuskambrisse, kuid politsei arestis auto koos selles olevate asjadega, mille hulgas olid ka halduskohtu saadetud dokumendid. Kohus, kontrollimata kaebaja viibimiskohta pärast seda, kui 08.03.2016 määrusele ei vastatud, saatis 12.05.2016 määruse aadressile XXX, kus kaebaja ei viibinud alates 03.03.2016. Kaebaja haige ema ei saanud terviseseisundi tõttu kaebajale dokumente saata, sest ta ei olnud võimeline kodust välja minema. Kaebaja sai halduskohtu määruse kätte 28.07.2016. Kaebuses ei ole midagi parandada, sest esialgne kaebus on Euroopa Inimõiguste Kohtus võiduga lõppenud asja koopia. Kohtu määrustest nähtub, et midagi on kohtule ebaselge ja midagi palutakse kindlaks määrata, aga ei nähtu, mis täpselt on kohtule ebaselge. Halduskohtu 12.05.2016 määruses ei ole toodud põhjendusi mõningate dokumentide tagastamiseks ja määrus on ebaselge.
16.Tallinna Halduskohus keeldus 03.08.2016 määrusega (III kd, tl 103) määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Halduskohus tagastas kaebuse 12.05.2016 määrusega, mis toimetati 16.05.2016 kätte kaebajale (kaebaja ema võttis määruse vastu) ja 13.05.2016 kaebaja esindajale v.adv D. Piskunovile. Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist põhjendusega, et ta sai määruse kätte alles 28.07.2016, kuna viibib vahistatuna vanglas, ning kaebaja ema ei edastanud määrust kaebajale vanglasse tervisliku seisundi tõttu, kuna ta ei olnud võimeline kodust väljuma. Kaebajale on määrus kätte toimetatud juba 13.05.2016, mistõttu pidanuks ta esitama määruskaebuse hiljemalt 30.05.2016. Määruskaebus on esitatud ligikaudu kahekuulise hilinemisega ja kaebaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Vahistatuna arestimajas või vanglas viibimine ei saa olla määruskaebuse esitamisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. Samuti ei saa mõjuvaks põhjuseks olla kaebaja ema tervislik seisund, sest kaebajal on esindaja v.adv Piskunov, kellele toimetati määrus samuti kätte. Kaebaja ei ole määruskaebuses v.adv D. Piskunovi esindusõigust eitanud. Seega, isegi kui kaebaja ema terviseseisund ei võimaldanud tal kaebajat määrusest teavitada, ei kujuta see endast mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks. Liiatigi ei ole kaebaja esitanud ema tervisliku seisundi tõendamiseks ainsatki dokumenti.
17.Kaebaja esitas halduskohtu 03.08.2016 määruse peale 23.08.2016 määruskaebuse (III kd, tl 107; tõlge tl 112), mida täiendas 12.09.2016 (III kd, tl 122, tõlge tl 125) vastuseks halduskohtu 25.08.2016 määrusele. V.adv D. Piskunov edastas halduskohtule 25.08.2016 teate (III kd, tl 116), et ta ei esinda SL ja tema esindusõigus on lõppenud. V.adv D. Piskunov palus mitte lugeda 25.08.2016 AET kaudu vastu võetud dokumente kätte toimetatuks ja tähtaja kulgemist alanuks ning toimetada dokumendid kätte SL-le. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 15.09.2016 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
18.SL palub 23.08.2016 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.08.2016 määrus ja rahuldada kaebaja 29.07.2016 määruskaebus. Kaebaja selgitas kohtule, et kaebaja 4(7)
3-14-52871 ema ei saanud postiljonilt vastuvõetud kirja kaebajale vanglasse õigeaegselt edastada oma terviseseisundi tõttu. Haigus on tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (HKMS § 71 lg 1, § 150 lg 1 ja § 181 lg 3). Kaebaja viibis 12.05.2016 määruse tegemise aja seisuga juba kaks kuud kinnipidamisasutuses ja kohus võis seda teada. Kohus osutas, et kaebajal on esindaja, kes sai 12.05.2016 määruse kätte ja võinuks vastata, kuid ei teinud seda. Kaebaja helistas 09.09.2016 v.adv D. Piskunovile, kes vastas, et ta ei ole midagi saanud ja ei kaitse kaebaja huve juba ammust aega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
19.SL 23.08.2016 määruskaebus tuleb rahuldada, halduskohtu 03.08.2016 määrus tühistada ning ennistada halduskohtu 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.
20.Halduskohus luges 03.08.2016 määruses 12.05.2016 määruse kaebajale kättetoimetatuks selle 16.05.2016 toimunud üleandmisega kaebaja emale ja 13.05.2016 kaebaja esindajale v.adv D. Piskunovile. Kaebaja väitel sai ta 12.05.2016 määruse kätte alles 28.07.2016. Määruskaebus on esitatud 29.07.2016.
22.TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kättetoimetamist edasiandmisena TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda tähendust omavaks üksnes juhul, kui tegu oli isiku eluruumiga (Riigikohtu lahend nr 3-2-2-1-16 (p 6); nr 3-2-2-2-14 (p 8); nr 3-2-2-1-13 (p 11)). Seega saaks kaebaja emale aadressil XXX halduskohtu 12.05.2016 määruse 16.05.2016 kättetoimetamist lugeda kaebajale kättetoimetamiseks juhul, kui tegemist oli kaebaja eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes. Alates kaebaja vahistamisest 04.03.2016 ei olnud nimetatud aadressi puhul tegemist kaebaja eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes, mistõttu ei saa kaebaja emale määruse kättetoimetamist lugeda kaebajale kättetoimetamiseks.
23.Halduskohtu 12.05.2016 määruse AET-s 13.05.2016 kättetoimetamist v.adv D. Piskunovile ei saa samuti lugeda määruse kaebajale kättetoimetamiseks. V.adv D. Piskunov on kinnitanud kohtule, et tema esindusõigus on lõppenud ning kaebaja 29.07.2016 määruskaebuses märgitu kohaselt on esindusõigus lõppenud juba ammu. Kohtule ei ole täpselt teada esindaja esindusõiguse lõppemise aeg, kuid asjaolu, et 12.05.2016 määruse tegemise ajaks oli esindusõigus lõppenud, nähtub sellest, et kohtutoimikus olev viimane esindaja koostatud menetludokument on 19.01.2015 määruskaebus (I kd, tl 65-66), sellest ajast alates on kaebaja osalenud menetluses iseseisvalt ning taotlenud 04.02.2016 ja 23.02.2016 halduskohtult riigi õigusabi korras esindaja määramist.
24.TsMS § 3141 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi sama aadressi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda aadressi, võib saata menetlusdokumendi sama aadressi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. HKMS § 28 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline kohtule viivitamata teatama oma aad-
5(7)
3-14-52871 ressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kaebaja teatas halduskohtule 05.01.2016, et tema uueks aadressiks on pärast 15.01.2016 vanglast vabanemist XXX. Sellel aadressil toimetati kaebajale isiklikult 16.02.2016 kätte ka halduskohtu 12.02.2016 määrus. Kohtutoimikust ei nähtu, millal täpselt halduskohtu 12.05.2016 määrus kaebaja näidatud aadressil saadeti, kuid selle põhjal, et KIS andmetel tehti määrus AET kaudu nähtavaks 13.05.2016 (reedel) ning tähtsaadetisena saadetud määruse võttis kaebaja ema vastu 16.05.2016 (esmaspäeval), võib järeldada, et määrus saadeti 13.05.2016 ning saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (19.05.2016) tuleb menetlusdokument lugeda TsMS § 3141 lg-test 1 ja 2 lähtudes kaebajale kättetoimetatuks.
25.Seega on halduskohtu seisukoht, et 29.07.2016 määruskaebus on esitatud hilinemisega, lõppjäreldusena õige. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et määruskaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Asjaoludest nähtuvalt sai kaebaja 12.05.2016 määruse olemasolust teada halduskohtu 29.06.2016 selgitusest ning faktiliselt sai ta määruse kätte alles 28.07.2016. Asjaolu, et kaebaja ei saanud tema varasemasse elukohta saadetud 12.05.2016 määrust kätte, kuna oli 04.03.2016 paigutatud uuesti kinnipidamisasutusse, on praegusel juhul mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole käitunud pahauskselt ega venitanud menetlust, vaid on reageerinud kohtumäärustele kohe pärast nende kättesaamist. Tähele tuleb panna, et kaebaja, saades 28.06.2016 teada, et kohus on teinud pärast tema kinnipidamist määrusi, taotles juba 28.06.2016 menetlusdokumendis kaebetähtaegade ennistamist. Kaebajale võiks ette heita vaid seda, et ta ei teatanud vastavalt HKMS § 28 lg-le 3 kohtule viivitamatult oma aadressiandmete muutumisest, kuid arvestades kaebaja eksiarvamust, justkui oleks isikute vahistamine halduskohtule koheselt teada, ilma et menetlusosaline sellest halduskohut teavitaks, on ka halduskohtule oma uue asukoha teatamata jätmine kaebaja õigusteadmiste vähesust arvestades vabandatav. II
26.HKMS § 207 lg 3 näeb ette, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates jäetud ebaõigesti menetlusse võtmata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega jäeti määruskaebus menetlusse võtmata, ja lahendab määruskaebuse. Halduskohtu 03.08.2016 määruse tühistamise tõttu tuleb ringkonnakohtul lahendada ka kaebaja 29.07.2016 määruskaebus halduskohtu 12.05.2016 määruse tühistamiseks.
27.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja 29.07.2016 määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja halduskohtu 12.05.2016 määrus tühistada samuti osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 2 ebaõige kohaldamise tõttu.
28.Halduskohus tuvastas 29.03.2016 määruses, et kaebaja on maksejõuetu ega suuda tasuda kaebuse esitamisel seaduse järgi nõutavat riigilõivu ka mitte osaliselt. Halduskohus eristas kaebuse perspektiivika ja ilmselgelt perspektiivitu osa, vabastas kaebaja kaebuse perspektiivika osa eest riigilõivu (40,68 eurot) tasumisest ning kohustas kaebajat tasuma perspektiivitu osa eest riigilõivu (366,12 eurot). Asjaolu, et kaebaja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks kaebuse perspektiivitult osalt nõutavat riigilõivu, ei andnud kohtule alust tagastada 12.05.2016 määrusega selleks ajaks menetlusse jäänud kaebust kogu ulatuses. Kohus sai tagastada kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel üksnes osas, mille puhul oli puudus kõrvaldamata – nõutav riigilõiv tasumata. Osas, mille esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust oli kohus kaebaja 29.03.2016 määrusega vabastanud, ei olnud kaebuses kõrvaldamata puudust ning selles osas ei olnud kohtul alust kaebust tagastada. Sel põhjusel tuleb halduskohtu 12.05.2016 määrus tühistada osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju
6(7)
3-14-52871 hüvitamiseks summas 1356 eurot. Seda summat ületava kahjuhüvitise nõude osas oli kaebuse puudus kõrvaldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.