Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 2, § 155 lg 5).
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on S.L. kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1356 eurot seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega (vähene põrandapind, vähe võimalusi viibida kambrist eemal, üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub soe vesi, puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu, jalutustingimused jalutusboksis) Tallinna Vanglas ajavahemikul 03.01.2012–24.09.2012, 21.01.2013–15.01.2016.
2.Kohus märkis 02.12.2016 määruse p-s 10.2., et kaebaja ei ole kohtumenetluses Tallinna Vanglale ette heitnud seda, et seal puudus vaba aja veetmise ruum, külmkapp, ruum pesu pesemiseks ja kuivatamiseks, pliit ning pesumasin.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 14.12.2016 kaebaja avaldus, mis sisaldas etteheiteid seoses vaba aja veetmise ruumi puudumisega. Avaldusele oli lisatud Tallinna Vangla 15.12.2015 vastus nr 5-37715/284-2, millega Tallinna Vangla jättis rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise
3-14-52871 taotluse seoses vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega.
4.Kohus tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja 14.12.2016 avaldust soovina kaebust muuta, esitades hüvitamiskaebuse ka seoses vaba aja veetmise ruumi, pesu pesemise ja kuivatamise ruumi ning külmkapi puudumisega. Kohus ei lubanud samas määruses kaebust muuta, kuna kaebaja on nende nõuete puhul ületanud kaebetähtaega. Kaebaja soovis neid puudusi vaidlustada alles 14.12.2016 avalduses. Määrus on jõustunud.
5.Tallinna Vangla leidis oma 12.01.2017 vastuses kaebusele, et haldusasja menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja ületamise tõttu. Tallinna Vangla 12.01.2017 vastuse kohaselt sai kaebaja kätte Tallinna Vangla 12.09.2014 vastuskirja nr 5-18/14/21148-2 kahju hüvitamise taotlusele 16.09.2014. Viidatud vastuskirjaga jäeti rahuldamata kaebaja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava põrandapinna, ühe dušikorra, akende ees olevatest metallplaatidest tingitud puuduliku ventilatsiooni ja jalutustingimustega jalutusboksis. Kaebuse esitamise tähtajaks oli seega 16.10.2014. Kaebus esitati kohtule 21.11.2014 ehk enam kui ühekuulise hilinemisega. Samas puuduvad asjaolud, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Ka 15.05.2015 esitatud kaebus ei ole tähtaegne, kuna see on esitatud 21.11.2014 kaebetähtaja rikkumisega esitatud kaebuse täpsustuseks. Kaebaja 15.05.2016 kaebust ei saa menetleda ka 21.11.2014 esitatud kaebusest eraldiseisva kaebusena. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohtule esitatud kaebusega ei saa kaebaja enda nõuet laiendada ega sisustada asjaoludega, mis ei olnud vanglale kahju hüvitamise nõude esitamise aluseks.
6.Kohus selgitas 04.05.2017 määruses (p 13), et 21.11.2014 ja 15.05.2015 avaldused tuleb lugeda üheks kaebuseks. Kuna kaebust ei olnud menetlusse võetud, oli selle täiendamine lubatud. 15.05.2015 avalduses toodud väidete osas ei pidanud kohus vajalikuks eraldi kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamist (puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu). Kohus leidis samas määruses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades (p 12). Kohus möönis, et kaebetähtaja ennistamise aluseks võib olla asjaolu, et kaebajale ei selgitatud haldusasjas nr 3-14-52394, kus esitati tähtaegselt samasisuline kaebus, et kaebuse tagastamisel võib tekkida kaebetähtaja küsimus. Kohus märkis, et tõenäoliselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas (p 16), kuna kaebaja pole selles osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vastavasisuline taotlus esitati esmakordselt 15.05.2015.
7.Tallinna Halduskohtusse saabus haldusõigusnormide taastamiseks.
17.05.2017
S.L.
taotlus
kõigi
tähtaegade
ja
Selgituseks 04.05.2017 määruse p 2 3) kohta märkis kaebaja, et vaidlustas Tallinna Vangla kinnipidamistingimusi (vaba aja veetmise ruumi, külmkapi, pesu pesemise ja kuivatamise ruumi, pliidi ja pesumasina puudumine) haldusasjas nr 3-15-2956. Kaebajal on kohtueelne menetlus läbitud. Ta esitas Tallinna Vanglale kaebuse 12.10.2015. Tal oli kohtunike vahetuse tõttu raske aru saada, mida kohus nõuab. Kaebaja soovib, et kohus lahendaks asja käesolevas menetluses. Vastuseks 04.05.2017 määruse p-dele 3–10 selgitab kaebaja, et Tallinna Halduskohtule esitas 21.11.2014 kaebuse esindaja Dinos Piskunov (Denis Piskunov). Kaebust ei võetud vastu kaebaja ja esindaja vahelise lepingu puuduste tõttu. Esitamise tähtajad lasti mööda põhjustel, mis olid seotud esindaja lepingu seaduslikkusega. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 2(5)
3-14-52871 apellatsioonkaebuse, mis rahuldati 19.11.2015. Seega lepingu puudulikkuse tõttu ei saanud halduskohus keelduda asja menetlemisest. Halduskohus pidi asja menetlema. Kaebaja ei pea taastama tähtaegasid, mis olid apellatsiooni hetkeks möödunud. Asja oleks pidanud arutama just sellest hetkest, mitte muutma asja numbreid ja kohtunikke, mis sarnanes kohtusüsteemi loodud takistustega. Kaebuses polnud menetluslikke rikkumisi, selles olid isegi viited Euroopa Kohtule ja otsustele. Vastuseks 04.05.2017 määruse p-dele 11–16 märgib kaebaja, et on nõudnud kohtueelses menetluses vanglalt kahju hüvitamist. Kaebaja kirjavahetuskaardi koopialt on näha, et ta saatis 28.07.2014 Tallinna Vangla direktorile kirja, mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1. Vangla tahab petta kohut, jättes dokumendid esitamata. Vangla tahab menetlust takistada. Kaebaja on tõendanud, et on ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas kohtueelse menetluse läbinud. Kohus ei andnud esmase kaebuse esitamisel juhiseid tähtaegade ennistamiseks põhjusel, et asja mitte menetleda. Ajal, kui vahetusid kohtunikud ja asjade numbrid, võis õigushariduseta isik tohuvabohus segadusse sattuda. Kaebus oli vormistatud korrektselt ja arusaadavalt, selles olid selgelt väljendatud nõuded.
8.Kohus küsis vastavalt HMS § 124 lg-le 1 Tallinna Vanglalt seisukohta kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Kuna kaebaja märkis, et ta on kohtumenetluse läbinud ka seoses ajavahemikuga 31.07.2014 –15.01.2016, küsis kohus, kas kaebaja on nõudnud kahju hüvitamist ajavahemiku eest alates 31.07.2014.
9.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 31.08.2017, märkides, et kohtumenetluses olevatel asjaoludel (vähene põrandapind, vähe võimalusi viibida kambrist eemal, üks dušikord nädalas olukorras, kus kambris puudub soe vesi, puudulik ventilatsioon akende ees olevate perforeeritud metallplaatide tõttu ning jalutustingimused jalutusboksis) kaebaja kahjuhüvitamist ajavahemiku eest alates 31.07.2014 nõudnud ei ole. Kaebaja on nõudnud kahju hüvitamist ajavahemiku eest 31.07.2014–21.10.2015, kuid seda seoses asjaoludega, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused erinevad Tartu ja Viru vangla tingimustest. Tallinna Vanglas puuduvad kinnipeetavate eluhoonetes ruum vaba aja veetmiseks, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks, külmkapp ning sektsioonis on vähe võimalusi ringiliikumiseks. Kaebuse tähtaegsuse osas jääb vastustaja 12.01.2017 esitatud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotluses esitanud põhjendusi, mis tingiks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Ennistamise taotlusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks takistanud kaebajal kaebust tähtaegselt esitamast. Kaebaja väited kaebuse menetlusse mittevõtmise kohta 21.11.2014 on asjakohatud, kuna selleks ajaks oli möödunud kaebuse kohtule esitamise tähtaeg.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus jääb 04.05.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, kuna esinevad HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolud. Ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 eest nõudis kaebaja esmakordselt kahju hüvitamist 15.05.2015 avalduses. Kaebaja ei ole selle ajavahemiku osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt peab kinnipeetav läbima kohustusliku kohtueelse menetluse hüvitamiskaebuse esitamisel. Vaidlust ei ole, et kaebaja viibis sel perioodil Tallinna Vanglas. Tema karistusaeg lõppes 17.01.2016 (Tallinna Vangla 11.06.2015 vastus nr 1-11/15/17528-2, II kd, tl 12). Kaebaja on seisukohal, et kohtueelse menetluse läbimist tõendab kirjavahetusekaart, millelt nähtub omakorda, et 28.07.2014 saatis ta Tallinna Vangla direktorile kirja, mis registreeriti numbriga 5-18/14/21148-1. Tegemist on vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Vastav 3(5)
3-14-52871 taotlus lahendati 12.09.2014 vastusega nr 5-18/14/21148-2 ajavahemike 06.07.2006– 25.07.2008, 31.10.2008–17.09.2009, 27.04.2010–04.05.2010 (läbivaatamatult tagastamine) ja 03.01.2012–24.09.2012 ja 21.01.2013–30.07.2014 (rahuldamata jätmine) osas. Taotleja sai vastuse kätte 16.09.2014. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ajavahemiku 31.07.2014–15.01.2016 osas ja kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.
11.Kaebaja on soovinud vaidlustada ka kinnipidamistingimusi, mis seonduvad vaba aja veetmise ruumi puudumise, vähese ringiliikumise võimaluse, pesu pesemiseks ja kuivatamiseks mõeldud ruumi ja külmkapi puudumisega. Vastava taotluse esitas kaebaja 14.12.2016. Kohus tõlgendas 04.01.2017 määruses kaebaja avaldust soovina kaebust muuta. Kohus ei lubanud samas määruses kaebust muuta (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei esitanud 04.01.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebust. Kaebus on jõustunud. Kaebajale selgitati määruskaebuse esitamise korda. Kaebajal on võimalik esitada 04.01.2017 määruse resolutsiooni p 2 peale määruskaebus, kuid koos määruskaebusega peaks ta esitama ka kaebetähtaja ennistamise taotluse määruskaebuse esitamiseks. Kaebuse materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis võiks tingida määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Kohus märgib täiendavalt, et haldusasi nr 3-15-2956 ei puudutanud kahju hüvitamist. Seal esitas kaebaja taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks vastata tema 12.10.2015 pöördumisele. Kaebuse nõudeks oli kaebaja pöördumisele vastamine, mitte nõue kahju hüvitamiseks. Haldusasja menetlus lõpetati 18.03.2016 määrusega, mis on jõustunud. Seega ei saa kohus haldusasja nr 3-15-2956 menetleda.
12.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kohus jääb 04.05.2017 määruses väljendatud seisukoha juurde, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades ega pea vajalikuks põhjendusi korrata. Kaebaja sai Tallinna Vangla vastuse kahju hüvitamise taotlusele kätte 16.09.2014. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 16.10.2014. Kaebus esitati aga alles 21.11.2014 ehk kaebetähtaega on ületatud üle kuu aja.
13.Kaebaja on esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, leides, et kohus ei andnud esmase kaebuse esitamisel juhiseid kaebetähtaja ennistamiseks põhjusel, et asja mitte menetleda. Ajal, kui vahetusid kohtunikud ja asjade numbrid, võis õigushariduseta isik menetluses segadusse sattuda. Kaebuse esitamise tähtajad lasti mööda põhjustel, mis olid seotud esindaja lepingu seaduslikkusega.
13.1.Kohus leiab, et kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kaebaja toodud põhjused kaebetähtaja ületamiseks ei ole mõjuvad.
13.2.Esmakordselt pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtusse seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega 10.10.2014 (sellele kaebusele on lisatud ka väljavõtted 12.09.2014 vastusest nr 5-18/14/21148-2). Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-52394. Kuivõrd kaebus oli puudustega (puudus allkiri, esindusõigus ja tõendid, puudused menetlusabi taotluses) ja kaebaja tähtaegselt kaebuse puuduseid ei kõrvaldanud, tagastas kohus kaebuse 13.11.2014 määrusega. Määrus jõustus 05.12.2014 edasikaebamatult. Samasisuline kaebus registreeriti 21.11.2014 haldusasjana nr 3-14-52871.
13.3.On tõsi, et kohus möönis 04.05.2017 määruses, et kaebetähtaja ennistamise võib tingida asjaolu, et kohus jättis haldusasja nr 3-14-52394 tagastamisel kaebajale selgitamata, et uue kaebuse esitamisel võib tekkida kaebuse tähtaegsuse küsimus. Kaebetähtaja jälgimine on siiski kaebaja kohustus, mitte ei sõltu kohtu selgitamiskohustusest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise, võib olla isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). 4(5)
3-14-52871
13.4.Kaebajal oli nii haldusasjas 3-14-52394 kui 3-14-52871 halduskohtumenetluse algfaasis õigusteadmistega esindaja, kes oleks pidanud oskama esialgse kaebuse puuduseid kõrvaldada. Kohus ei pea kandma kaebaja ja tema esindaja vahelise kommunikatsioonipuuduse riski. Haldusasja nr 3-14-52394 materjalidest ei nähtu, et kaebuse puuduseid oleks proovitud vastavalt 21.10.2014 määrusele kõrvaldada. Kaebuse puudused olid seotud ka muude asjaoludega kui kaebaja osutatud puudused esindusõiguses, milles Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustunud. Kaebaja kirjeldatud probleemid – kohtunike ja asjade numbrite vahetus ja sellest tekkiv segadus – ei seondu kaebuse esitamise ajaga, vaid puudutavad aega pärast kohtule kaebuse esitamist. Kaebaja viidatud segadus saab olla aluseks määruskaebuse esitamisel. Kaebuse materjalidest nähtuvalt ongi Tallinna Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuseid rahuldanud. See aga ei tähenda, et kaebetähtaja ennistamise aluseks saaksid olla asjaolud, mis tekkisid pärast kaebuse kohtusse esitamist. Kaebetähtaja ennistamist tingivad asjaolud pidid ilmnema enne kaebuse esitamist. Selliseid asjaolusid kaebetähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu. Seega puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
14.HKMS § 152 lg 1 p-s 2 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Arvestades, et kohus on leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2).
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja vabastati menetlusabi korras kaebuselt tasutava riigilõivu maksmisest, mistõttu riigilõivu ei tagastata.