Meelis Kurvitsa hagi Tireman OÜ vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tireman OÜ apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Vastuapellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Tireman OÜ (rk: 11370964), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Vastuapellant (hageja): Meelis Kurvits (ik: XXXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka
esindajad
ja
Meelis
Kurvitsa
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 otsus Tireman OÜ-lt Meelis Kurvitsa kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
2.Teha selles osas uus otsus, millega mõista Tireman OÜ-lt Meelis Kurvitsa kasuks välja menetluskulude katteks 2850 eurot.
4.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Meelis Kurvitsa hagi Tireman OÜ vastu.
4.2.Kohustada Tireman OÜ andma nõusolek lõpetada Tireman OÜ ja Telia Eesti AS vaheline liitumisleping telefoninumbri +XXXXXXXX kasutamiseks ning määrata eelistatud isikuks, kelle nimele number vormistada, Meelis Kurvits.
4.3.Jätta menetluskulud Tireman OÜ kanda. Välja mõista Tireman OÜ-lt Meelis Kurvitsa kasuks 2850 eurot.
5.Tireman OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning Meelis Kurvitsa vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Välja mõista Tireman OÜ-lt Meelis Kurvitsa kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks 1440 eurot.
7.Kokku kuulub Tireman OÜ-lt Meelis Kurvitsa kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 4290 eurot. Tireman OÜ on kohustatud tasuma menetluskuludelt 4290 eurot alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Meelis Kurvits (hageja) esitas 13.07.2015 maakohtule hagiavalduse Tireman OÜ (kostja) vastu nõudega kohustada kostjat tegema AS-le Eesti Telekom (praeguse nimega Telia Eesti AS) tahteavaldus sisuga anda nõusolek lõpetada kostja ja AS Eesti Telekom vaheline liitumisleping numbri +XXXXXXXX kasutamiseks ning määrata hageja eelistatud isikuks, kelle nimele number vormistada. Hagiavalduse kohaselt oli hageja nimel aastatel 1997-2009 AS-ga EMT sõlmitud liitumislepingu alusel vormistatud mobiiltelefoninumber +XXXXXXXX. 24.08.2009 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu, millega lepiti kokku vormistada hageja telefoninumber kostja nimele ning anda hagejale numbri kasutusõigus tööülesannete täitmiseks. Kostja kohustus suulise kokkuleppe alusel töölepingu lõppedes numbri tagastama. 23.04.2015 ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles ja tööleping lõppes 24.06.2015. Pärast töölepingu lõppemist kostja numbrit hagejale ei tagastanud, kuigi hageja seda palus. Numbriga seotud SIM-kaardile salvestatud kontaktid on enamuses hageja isiklikud kontaktid ning hageja on aastate jooksul olnud oma tuttavatele selle numbri kaudu kättesaadav. Numbri tagastamine pärast töösuhte
lõppu vastab kostja tegevusala tavale ja oli tavapärane ka kostja ettevõttes. Kostja kohustus number hagejale tagastada tuleneb ka hea usu põhimõttest.
2.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hageja nõudel puudub õiguslik alus. Töölepingust ega selle lisadest ei tulene, et kostjal oleks kohustus töölepingu lõppedes telefoninumber hagejale tagastada. Hageja viidatud suulist kokkulepet pooled sõlminud ei ole. Sidevahendite kasutamist reguleerib ammendavalt töölepingu lisa 5 „Sidevahendite kasutamise kokkulepe“. Numbri tagasiloovutamine tooks kostjale kaasa kliendibaasi vähenemise ning oleks seega kostjale kahjulik. Numbri tagastamine töölepingu lõppemisel ei ole kunagi olnud kostja tavapärane praktika.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. aprilli 2016 otsusega hagi ning kohustas Tireman OÜ andma nõusolek lõpetada Tireman OÜ ja Telia Eesti AS vaheline liitumisleping telefoninumbri +XXXXXXXXXXXX kasutamiseks ning määrama eelistatud isikuks, kelle nimele number vormistada, Meelis Kurvits. Menetluskulud jättis maakohus Tireman OÜ kanda ja mõistis Tireman OÜ-lt välja 2400 eurot Meelis Kurvitsa kasuks. Kohus leidis, et on eluliselt usutav ning koosmõjus tunnistajate Aarne Solvaku ja Ormes Tamme ütlustega tõendatud, et poolte vahel oli enne töölevõtmise kirjalikku vormistamist sõlmitud suuline kokkulepe töösuhte lõppemisel telefoninumbri tagastamiseks hagejale. A. Solvak (kostja juhatuse liige, kes sõlmis töölepingu) on öelnud, et number ei olnud tema arvates niivõrd olulise tähendusega, millest võib järeldada, et seetõttu seda tingimust töölepingusse kirja ei pandud. Mõlemad tunnistajad väitsid, et numbrite tagastamine on leidnud praktikas rakendamist mitme teise töötaja puhul. Kaudselt tõendab seda ka 26.11.2009 töötajatele saadetud e-kiri. Selline kokkulepe on mõistlik ning hea usu põhimõttest tulenevalt ootuspärane. Kokkulepe ei olnud vastuolus töölepingu eesmärkidega. Kostja ei ole tõendanud, et numbri tagastamine tekitaks talle majanduslikku kahju. Suulisest lepingust tulenevalt on kostjal kohustus number hagejale tagastada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hageja. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse summas 4160 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg 1 järgi. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot jääb tavapärase piiresse. Tähtsust ei oma, kas õigusabi osutab vandeadvokaat või tunnustatud magistrikraadiga isik, oluline on õigusabi kvaliteet ja selle suhtes hageja esindajale mingeid vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leidis, et arvestades asjaolusid, esitatud hagiavaldust ja muid hageja kirjalikke dokumente, ei olnud materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumentide koostamiseks ja istungitel osalemiseks põhjendatud kulutada üle 20 tunni. Hageja esindaja ajakulu 10,5 tunni ulatuses jättis kohus arvestamata. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 2400 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Tireman OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole poolte vahel sõlmitud kokkulepet telefoninumbri tagastamise kohta. Sidevahendite kasutamise lepingu sõlmis kostja eesmärgiga vältida klientuuri kaotust pärast töösuhte lõppu. Kostja ettevõttes on mõnikord tagastatud numbreid töötajatele, kes ei tegelenud kliendisuhtlusega. Kostja kohustust number tagastada ei saa tuletada võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p-st 2. Tunnistaja A. Solvak avaldas, et kokkulepet numbri tagasiloovutamise kohta
ei sõlmitud ja et numbri tagasiloovutamine ei olnud kostja ettevõttes üldlevinud praktika. Hagejaga sõlmis töölepingu A. Solvak ning kokkulepete sõlmimist või puudumist saab usaldusväärselt tõendada just tema. Kohus tugines tunnistaja O. Tamme ütlustele, mis on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. O. Tammel on isiklik huvi vaidluse lahendamiseks hageja kasuks. O. Tamm ei osalenud kogu töölepingu sõlmimise läbirääkimiste protsessis ega mäleta, kas ta viibis töölepingu sõlmimise juures, seega ei saa tema ütlustele tuginedes kokkuleppe sõlmimist kinnitada. Kohus ei ole ühe tunnistaja ütluste eelistamist teise tunnistaja ütlustele põhjendanud. Kohus on ebaõigesti arvesse võtnud 26.11.2009 e-kirja ja jätnud hindamata A. Solvaku 10.11.2015 seletuskirja; 2) poleks numbri tagastamise suuline kokkulepe toonud töölepingu p 13.2 ja sidevahendite kasutamise kokkuleppe tõttu kaasa õiguslikke tagajärgi. Sidevahendite kasutamise kirjalik kokkulepe reguleeris telefoninumbri temaatikat ammendavalt ning selle alusel kostjal numbri tagasiloovutamise kohustust ei olnud. Isegi kui pooled oleksid läbirääkimistel suuliselt kokku leppinud vastupidises, oleks see suuline kokkulepe tulenevalt töölepingu p-st 13.2 kehtetu; 3) taotleb kostja võtta tõendina vastu hageja esindaja Mihkel Nukka 05.05.2016 e-kiri, mis tõendab tunnistaja O. Tamme isiklikku huvi vaidluse lahenemiseks hageja kasuks.
5.Meelis Kurvits esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
15.aprilli 2016 otsuse tühistamist osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud 1760 euro ulatuses kostjalt välja mõistmata, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, mõistes Tireman OÜ-lt välja Meelis Kurvitsa kasuks 4160 eurot esimese astme kohtumenetluse menetluskulude katteks. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus alusetult kostjalt hageja kasuks välja mõistmata riigilõivu 350 eurot ja tunnistajatasu 150 eurot; 2) vähendas kohus alusetult hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 30,5 tunni ulatuses (sh toimus asjas kolm kohtuistungit kestusega enam kui 5,5 tundi, lisandub istungiks ettevalmistamisele ja protokollidega tutvumisele kulunud aeg; hageja esindajal tuli tutvuda ka kostja menetlusdokumentide ja tõenditega, nt kostja 20.11.2015 esitatud tõend on 36 leheküljel). Hüvitatava ajakulu vähendamine 10,5 tunni võrra riivab ebaproportsionaalselt hageja omandipõhiõigust ja kohtusse pöördumise õigust. Kohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel arvestanud vaidluse eripära ja õigusliku keerukusega; 3) on hageja lepingulise esindaja ajakulu ligikaudu sama suur kostja lepingulise esindaja ajakuluga maakohtus. Toimiku põhjal ei ole kostja tegevuste maht suurem kui hagejal. See viitab, et eelduslikult on mõlema poole esindajate ajakulu olnud põhjendatud ja vajalik.
6.Meelis Kurvits vaidleb Tireman OÜ apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on vaidlusaluse suulise lepingu sõlmimine tõendatud. Kohus hindas kõiki tõendeid objektiivselt. Kokkulepe hageja numbri tingimusteta üleandmiseks kostjale ei ole tõendatud ega eluliselt usutav. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt kostja praktikas sõlmitigi telefoninumbri tagastamise kokkulepped suuliselt. Tunnistaja A. Solvak ei väitnud, et suuline kokkulepe poolte vahel puudus ja et selles osas puudus praktika. Arvukad tõendid kinnitavad, et kostja on praktikas töötajatele numbreid tagastanud. Apellandi väited O. Tamme ütluste vastuolulisusest on otsitud. Kuna O. Tamm viibis suulise lepingu sõlmimise juures, siis sai ta anda ütluseid kokkuleppe tingimuste kohta;
2) ei muutunud suuline kokkulepe töölepingu sõlmimisega kehtetuks, kuna suuline kokkulepe ja kirjalik tööleping ei ole vastuolus. Kokkuleppe kirjalikult vormistamata jätmise põhjuseks oli tööandja subjektiivne arusaam, mille kohaselt pisiasjades kirjalikult kokku ei lepitud; 3) on suulise kokkuleppe tõlgendamine selliselt, et hageja saab numbri töösuhte lõppemisel tagasi, kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetega. Mõistlik ei oleks olukord, kus töötaja loovutaks isikliku numbri tingimusteta tööandjale. Kohustus tagastada töösuhte lõppemisel kõik töösuhte jooksul teiselt poolelt saadu kehtib hea usu põhimõttest tulenevalt mõlemale poolele. Kostja juhatuse liige Raivo Mererand teatas 24.04.2015 e-kirjas hagejale, et numbri tagastamine tuleb kõne alla juhul, kui hageja esitab avalduse töölt lahkumiseks omal soovil. Seega ei ole numbri tagastamine kostja jaoks nii oluline nagu ta väidab; 4) on tõendamata, et numbri tagastamine tekitaks kostjale kahju; 5) taotleb hageja võtta tõendina vastu helisalvestis hageja ja A. Solvaku 31.08.2015 telefonikõnest, milles A. Solvak kinnitab poolte suulist kokkulepet, mille järgi pärast töösuhte lõppemist tagastatakse number hagejale. Varem ei olnud selle esitamine vajalik, kuna võis eeldada, et A. Solvak avaldab samad asjaolud ülekuulamisel.
7.Tireman OÜ vaidleb Meelis Kurvitsa vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja esindaja põhjendatud ajakulu maksimaalselt 13,5 tundi. Menetlusdokumentide lehekülgede arv ei näita nende koostamise ajakulu. Hagiavaldus sisaldab õigusnormide tsitaate ja ei sisalda viiteid Riigikohtu praktikale. Hilisemates menetlusdokumentides kordab hageja esindaja suuresti hagiavalduse väiteid ning kopeerib kostja seisukohti. Vaidlus ei ole õiguslikult keerukas, vaidluse lahendamine sõltub eelkõige tõendamisest; 2) ei ole asjakohane võrrelda poolte menetluskulusid. Maakohus ei ole kostja menetluskulude põhjendatust hinnanud. Samuti sisaldab kostja esindaja ajakulu kohtuistungitele sõitmiseks kulunud aega Tallinna ja Tartu vahel, selline ajakulu hageja esindajal puudub; 3) on hageja esindaja teenuse põhjendatud tunnihind 70 eurot (sh käibemaks). Riigikohus on väljendanud seisukohta, et lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel tuleb mh lähtuda esindaja kvalifikatsioonist, tunnihinda 120 eurot on Riigikohus pidanud mõistlikuks vandeadvokaadist esindaja puhul.
8.Tireman OÜ palub jätta hageja esitatud telefonikõne helisalvestis tõendina vastu võtmata. Tõend on esitatud hilinemisega ja pole asja lahendamiseks vajalik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 15. aprilli 2016 otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, millega maakohus mõistis Tireman OÜ-lt M. Kurvitsa kasuks välja menetluskulude katteks 2400 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Tireman OÜ-lt M. Kurvitsa kasuks välja menetluskulude katteks 2850 eurot. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. M. Kurvitsa vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tireman OÜ apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.M. Kurvitsa vastuapellatsioonkaebus.
10.1.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Samas on maakohus menetluskulude Tireman OÜ-lt väljamõistmisel jätnud ekslikult arvestamata hageja poolt tasutud riigilõivu 300 eurot ja tunnistajakulu 150 eurot. Vastuses vastuapellatsioonkaebusele ei ole kostja selles osas vastuväiteid esitanud. Kuna menetluskulude koosseisu kuuluvad nii riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) kui tunnistajakulud (TsMS § 143 p 1), siis tuleb kostjalt lisaks õigusabikuludele mõista hageja kasuks ka hageja poolt tasutud riigilõiv 300 eurot (I kd, tl 1) ja tunnistajakulu 150 eurot (I kd, tl 171). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja menetluskulude katteks 2850 eurot (õigusabikulu 2400 eurot, riigilõiv 300 eurot ja tunnistajakulu 150 eurot). Selles osas on vastuapellatsioonkaebus põhjendatud.
10.2.Maakohus jättis 14.07.2015 määrusega M. Kurvitsa taotluse hagi tagamiseks rahuldamata (I kd, tl 36). Seetõttu puudub alus hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt. Vastuapellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud.
10.3.Riigikohus on korduvalt märkinud (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14), et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seetõttu on põhjendamatu vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 ning põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise esindaja ajakulu 10,5 tunni võrra. Maakohus on hageja lepingulise esindaja kulude analüüsimisel hinnanud nii õigusabile kulunud aega kui asja keerukust ning esitanud põhjendused, miks tuleb hageja esindaja ajakulu vähendada 10,5 tunni võrra. Ükski vastuapellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
11.Tireman OÜ apellatsioonkaebus.
11.1.Maakohtu otsus hagi rahuldamise osas on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hageja nõude.
11.2.Asja materjalide kohaselt seisnes vaidlus selles, kas kostja (tööandja) ja hageja (töötaja) olid sõlminud suulise erikokkuleppe telefoninumbri tagasiloovutamise osas, kui töösuhe lõppeb. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt heidab kostja maakohtule ette tõendite, s.o eelkõige tunnistajate A. Solvaku ja O. Tamme ütluste, hindamist. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ning leiab, et maakohus on hinnanud kõike tõendeid (sh tunnistajate A. Solvaku ja O. Tamme ütlusi) igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega ole rikkunud TsMS § 232 lg-t 1. Tunnistaja O. Tamme ütluste kohaselt käis ta enne hagejaga töölepingu sõlmimist koos A. Solvakuga hageja suvekodus töövestlusel, kus sõlmiti suuline kokkulepe, et töölepingu lõppemisel saab hageja oma telefoninumbri tagasi. Selline kokkulepe oli üks osa töölepingust ja selliseid kokkuleppeid sõlmiti ka teiste töötajatega (sh tunnistaja endaga).
A. Solvak on tunnistajana kinnitanud hagejaga töövestluse toimumist ning ta ei välista, et hagejaga sõlmiti suuline kokkulepe telefoninumbri tagastamise kohta. Tunnistaja jaoks oli see kõrvaline teema ning ilmselt seetõttu seda kokkulepet töölepingusse kirja ei pandud. Selliseid kokkuleppeid sõlmiti ka teiste töötajatega ning kui tööandjal seda numbrit vaja ei olnud, said töötajad numbri tagasi. Vastupidiselt apellandile leiab ringkonnakohus, et tunnistajate O. Tamme ja A. Solvaku ütlused ei ole omavahel vastuolus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate O. Tamme ja A. Solvaku ütlused kinnitavad kostja tahet sõlmida hagejaga suuline kokkuleppe, mille kohaselt kostja tagastab hagejale töölepingu lõppemisel varasemalt tema kasutuses olnud telefoninumbri. Sellest, et tunnistaja A. Solvak möönis kokkuleppe sõlmimist hagejaga, et saa järeldada, et vastavasisulist kokkulepet ei sõlmitud. Tulenevalt TLS § 4 lg-st 4 ei ole suuliselt sõlmitud kokkulepe telefoninumbri tagastamise kohta tühine. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et tunnistaja A. Solvaku ütlused kinnitavad kostja juures praktika puudumist telefoninumbri tagastamise kohta. Nii O. Tamm kui A. Solvak on kinnitanud, et kokkuleppeid telefoninumbri tagastamise kohta sõlmiti ka teiste töötajatega ning lisaks on A. Solvak kinnitanud, et ta ei mäleta, et kellelegi jäeti telefoninumber tagastamata. Vastava praktika olemasolu nähtub muu hulgas O. Vahtramäe kinnitusest (I kd, tl 72), mille kohaselt tagastas kostja talle suulise kokkulepe alusel telefoninumbri, mille ta oli töölepingu sõlmimisel kostjale loovutanud. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et tunnistaja O. Tamme ütlused on ebausaldusväärsed ning maakohus on põhjendamatult nendele tuginenud. Ainuüksi asjaoludest, et pärast tunnistajana ülekuulamist on O. Tamm lahkunud kostja juurest töölt ning ka talle oli kostja lubanud suulise kokkuleppe alusel telefoninumbri tagastada, ei saa järeldada, et O. Tamm on andnud tunnistajana ebaõigeid ütlusi. See, et O. Tamm ei teadnud nimetada töötajate arvu, kellega hagejaga sarnane kokkuleppe sõlmiti, ei kinnita tema ütluste ebausaldusväärsust. Vastupidiselt apellandile märgib ringkonnakohus, et O. Tamme ütlustest ei nähtu, et sarnane kokkulepe oleks sõlmitud kõigi töötajatega.
11.3.Pooltevahelise töölepingu p 13.2 (I kd, tl 20) kohaselt käesoleva lepingu sõlmimisel kaotavad kehtivuse kõik eelnevalt sõlmitud ja lepinguga vastuolus olevad lepingupoolte vahelised kokkulepped. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune suuline kokkulepe ei ole vastuolus töölepinguga ning apellandi vastupidine väide ei ole õige. Tunnistajad O. Tamm ja A. Solvak on kinnitanud suulise kokkuleppe sõlmimist ning ka selgitanud nimetatud kokkuleppe kirjalikult fikseerimata jätmist. Seetõttu ei ole õige apellandi seisukoht, et sidevahendite kasutamise kokkuleppes (töölepingu lisa, I kd, tl 21) fikseeriti telefoninumbri temaatika ammendavalt.
12.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja vastuapellatsioonkaebuse ning sellest tulenevalt jäävad vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda. Hagejat esindas apellatsiooniastmes lepinguline esindaja ning tema kulud seoses apellatsioonkaebuse menetlemisega tuleb kostjalt põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõista. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude suuruse kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsustus ning seda ka juhul, kui kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline sellele vastu ei vaidle (TsMS § 175 lg 11). Seejuures on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peamiseks kriteeriumiks õigusabile kulunud aeg ja vaidluse keerukus.
14.10.2016 taotlusest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja kulutanud aega õigusabile apellatsioonimenetluses 16,85 tundi. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis jäävad vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega poolte endi kanda ning sellest tulenevalt jäävad hageja kanda vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja vastuapellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud õigusabi aeg 2,75 tundi. Põhjendatud ja vajalik ei ole samuti kostja poolt vastuapellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks kulunud aeg 0,25 tundi, kostja 18.08.2016 seisukohaga tutvumine 0,1 tunni ulatuses ja kohtutoimikuga tutvumine 14.10.2016 1,75 tunni ulatuses. Põhjendatud ja vajalik on maakohtu otsusega ja kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks kostja apellatsioonkaebusele kulunud aeg kokku 12 tunni ulatuses. Kostja esitatud vastuväited hageja menetluskuludele seisnevad hageja lepingulise esindaja töötunni hinnas (120 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikkust ning seda igas konkreetses kohtuasjas eraldi. Praegusel asjas on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatud ja vajalik. Kostja seisukoht, mille kohaselt peaks hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr olema antud asjas 70 eurot (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (koos käibemaksuga) on vastavuses tema poolt osutatud õigusabi kvaliteediga ning puudub alus heita hageja esindajale ette madalat kvalifikatsiooni. Kostja peab hüvitama hagejale õigusabikulude katteks apellatsioonimenetluses kokku 1440 eurot (12x120). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks mõista menetluskulude katteks välja 4290 eurot (maakohtus 2850 eurot ja ringkonnakohtus 1440 eurot). TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta hageja taotluse võtta tõendina asja materjalide juurde helisalvestis 31.08.2015 telefonikõnest M. Kurvitsa ja A. Solvaku vahel ning kostja taotluse võtta tõendina asja materjalide juurde hageja esindaja M. Nukka 05.05.2016 kompromissettepanek kostja esindajale G. Ginterile.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.