M Ü hagi osaühingu Kivilaine vastu tahteavalduse tegemiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M Ü (isikukood xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper (e-post: [email protected]) ja advokaat Kairi Kilgi (e-post: [email protected]) Kostja osaühing Kivilaine (registrikood 10074074), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Kohustada osaühingut Kivilaine tegema Telia Eesti AS-ile tahteavaldus sisuga anda nõusolek vormistada GSM number xxxx ümber M Ü nimele.
3.Jätta menetluskulud osaühingu Kivilaine kanda.
4.Välja mõista menetluskuluna osaühingult Kivilaine M Ü kasuks 2808,60 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2808,60 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-18-5399 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puudusde kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.M Ü (edaspidi hageja) ja osaühing Kivilaine (edaspidi kostja) sõlmisid 19.01.2017 töölepingu nr 19012017 (edaspidi tööleping I). Kostjat esindas kostja tegevjuht A M. Antud lepingu alusel asus hageja kostja ettevõttesse tööle. 2017. aasta sügisel sõlmisid hageja ja kostja uue töölepingu nr 01092017 (edaspidi tööleping II), mille sõlmimisel esindas kostjat taas viimase tegevjuht A. M. Seoses töökohustuste täitmisega leppisid pooled kokku selles, et hageja isiklik GSM telefoninumber xxxx (edaspidi GSM number) vormistatakse ümber kostja nimele. 26.02.2018 sõlmisid hageja ja kostja tööleping II lõpetamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), mille p 6 sätestab, et „Tööandja on andnud Töötajale volituse tema enda gsm numbri xxxx ümbervormistamiseks OÜ Kivilainest Töötaja nimele“. Töölepingu II lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel esindas kostjat taas tegevjuht A. M. Suulises vestluses, mis toimus kostja tegevjuht A. M kostja ruumides kokkuleppe allkirjastamisel, kinnitas A. M hagejale, et hageja saab allkirjastamisel GSM numbri endale tagasi. 05.03.2018 andis kostja juhatuse liige J T paberkandjal volikirja, mille kohaselt volitas kostja hagejat esindama kostjat vormistamaks ümber Telia Eesti AS-ile (edaspidi Telia) GSM number hageja nimele. Hageja pöördus Telia poole ning palus GSM number enda nimele ümber vormistada. 06.03.2018 andis Telia hagejale teada, et Teliale laekunud informatsiooni kohaselt ei ole 05.03.2018 volikirja allkirjastanud kostja juhatuse liige. Telia palus, et GSM numbri ümbervormistamiseks edastataks Teliale kostja juhatuse liikme J. T poolt digitaalselt allkirjastatud volitus. Hageja on arvamusel, et kostja ise teavitaski Teliat kohe pärast 05.03.2018 volikirja andmist, et seda ei ole kostja juhatuse liige J. T allkirjastanud ning Telia ei tohi antud volituse alusel GSM numbrit ümber vormistada. 07.03.2018 tegi kostja juhatuse liige J. T digitaalselt allkirjastatud avalduse, millega võttis 05.03.2018 volikirja tagasi. 13.03.2018 saatis hageja kostjale kirja, milles palus kostjal väljastada digitaalallkirjastatud volitus, millega kostja volitaks hagejat GSM numbri ümbervormistamiseks hageja nimele. 23.03.2018 vastuses asus kostja seisukohale, et kostjal puudub kohustus sellist volitust välja anda ning keeldus antud volituse väljastamisest. Hageja on seisukohal, et tööleping II lõpetamise kokkuleppe p-s 6 sätestatust tulenevalt on kostjal kohustus teha tahteavaldus Teliale, mille kohaselt nõustub kostja ümber vormistama GSM numbri hageja nimele. Hageja leiab, et GSM numbri ümbervormistamine hageja nimele oli hageja ning kostja ühine tahe töölepingu lõpetamisel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1). Samuti tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse võtta hea usu põhimõtet ja kokkuleppe eesmärki. Pooled leppisid kokku, et selle
2-18-5399 kokkuleppega sätestatakse hageja õigus nõuda GSM numbri vormistamist hageja nimele. GSM number oli varasemalt hageja isiklik number ning seega pidi olema pooltele ühiselt mõistetav, et hageja saab töölepingu lõpetamisel nõuda numbri tagasivormistamist enda nimele. Suulises vestluses kinnitas kostja tegevjuht A. M, et hageja saab töölepingu lõpetamise kokkuleppe allkirjastamisel numbri endale tagasi. Hea usu põhimõttest tulenevalt peab see õigus olema ka tegelikult teostatav ning kostja ei tohi teha omapoolseid takistusi. Hageja möönab, et kokkuleppe p-st 6 ei tulene sõnaselgelt kostjale kohustust teha tahteavaldus Teliale, mille kohaselt nõustub kostja ümber vormistama GSM numbri hageja nimele. Samas leiab hageja, et tulenevalt poolte ühisest tahtest, p 6 eesmärgist ning hea usu põhimõttest tuleb p-d 6 tõlgendada selliselt, et see seab kostjale kohustuse teha Teliale sellesisuline tahteavaldus. Ainuüksi kostja poolt volituse andmisest ei piisa, et hageja saaks enda õigust ka tegelikult teostada, st GSM number enda nimele ümber vormistada. Hageja õiguse teostamine ei ole võimalik kostja antava volituse alusel, kuna kostjal on võimalik pahatahtlikult see koheselt tagasi võtta või väita, et tehtud volitus ei ole tegelikult kostja poolt antud ning seega pole kehtiv. Seega tuleb p 6 tõlgendada selliselt, et kostjal on kohustus teha tahteavaldus Teliale, mille kohaselt nõustub kostja ümber vormistama GSM numbri hageja nimele. Kostja ei saa ka tugineda sellele, justkui oleks volitus juba varasemalt välja antud ja kohustus sellega täidetud. Juhuks, kui kohus tuvastab, et ühise tahte tuvastamine pole võimalik, tuleb tõlgendamisel lähtuda hageja arusaamast (VÕS § 29 lg 3). Hageja sai ja pidi saama töölepingu lõpetamisel kokkuleppest aru selliselt, et tal on õigus nõuda GSM numbri endale vormistamist. On võimalik, et kostjal puudus tahe volikirja välja anda. Kostja oleks sel juhul pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et nad mõistavad kokkuleppe punkti 6 sisu erinevalt. Samuti tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kui poolte ühist tahet ei ole võimalik tuvastada ja ka VÕS § 29 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, tuleb kokkuleppe punkti 6 tõlgendada nii, et see seab kostjale kohustuse teha tahteavaldus Teliale GSM numbri ümber vormistamiseks hageja nimele. Selliselt mõistaksid seda mõistlikud lepingupooled samadel asjaoludel. Hageja leiab, et isegi kui A. M ei olnud kokkuleppe sõlmimisel kostja juhatuse liige, ei mõjuta see asjaolu kokkuleppe ega selles sisalduva sätte p 6 kehtivust. Hageja viitab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 116 ning leiab, et kuna A. Mägi on kostja tegevjuht ning mh tegutses kostja esindajana ka mõlema töölepingu sõlmimisel, kasutab kostja A. Mägi enda majandustegevuses ja vastutab A. Mägi eest. Seetõttu võis hageja eeldada, et tööleping II sõlmimine toimus kostja nimel. Kostja ega hageja ei ole kahtluse alla seadnud töölepingu II lõpetamise kokkuleppe kehtivust ning on sellele tuginedes astunud ka praktilisi samme. Näiteks on hageja tagastanud tema valduses olnud tööarvuti ning kostja maksnud hagejale välja lõpparve. Samuti andis kostja kokkuleppe ple 6 tuginedes 05.03.2018 volituse GSM numbri ümbervormistamiseks hageja nimele. Hageja tugineb TsÜS § 68 lg-le 5 ning leiab, et tahteavaldust asendab kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja palub, et kohus teeks kohtulahendi, millega kohustatakse kostjat tegema tahteavaldus Teliale, millega nõustub kostja ümber vormistama GSM numbri xxxx hageja nimele. Hageja taotletavat eesmärki on võimalik saavutada. Sellele viitab ka samalaadne kohtupraktika (maa- ja ringkonnakohtu lahendid asjas nr 2-15-10483). Kokkulepe punkt 6 ei ole kostjapoolne
2-18-5399 ühepoolne tahteavaldus, vaid poolte vahelise lepingu üks tingimus. Hageja ei ole kostja 23.02.2018 väljastatud volikirja kätte saanud. Isegi kui kostja väljastas hagejale 23.02.2018 volikirja, ei ole hageja selle kasutamata jätmisega minetanud õigust saada GSM number enda nimele vormistatud. Kuivõrd volitus väljastati 23.02.2018 kell 15.42 ehk alles peale tööpäeva lõppu, oli volituse kehtivusaeg sisuliselt ainult 26.02.2018, s.o Eesti Vabariigi aastapäevale järgnev esimene tööpäev. Selline kehtivusaeg on numbri ümbervormistamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg. Ka ei välista volikirja andmine, et kostjal on jätkuvalt kokkuleppe punktist nr 6 tulenev täitmata kohustus. Hageja pöördus 05.03.2018 volituse kättesaamisel viivitamatult Telia poole, kuid kostja teavitas Teliat koheselt volituse tagasivõtmisest ning Telia keeldus volituse andmisele järgneval päeval numbri ümber vormistamisest. Hageja leiab, et volituse tagasivõtmine oli põhjendamatu. Isegi kui kostjal oleks olnud vastavaid tõendeid hagejapoolse ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta, ei oleks see olnud aluseks omapoolse kohustuse täitmata jätmisele. Kostjal oleks sel juhul olnud õigus kasutada selle rikkumise jaoks sobivaid õiguskaitsevahendeid. 05.03.2018 volikirja väljastamine näitab selgelt, et kostja pidas volikirja väljastamist kokkuleppega piisavalt seotuks, et vastata lepingurikkumisele lepingurikkumisega. Ka tuleneb 05.03.2018 volituse andmisest, et vähemalt selle hetkeni puudus poolte vahel vaidlus kokkuleppe punkti 6 sisu ja tähenduse osas ning kostja on vähemalt selle hetkeni ka valmis kokkulepet selliselt täitma.
2.Hageja esitas koos hagiga ka taotluse hagi tagamiseks, mille kohus 13.04.2018 määrusega rahuldamata jättis. Kostja vastuväited
3.Kostja 29.08.2018 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et kokkuleppe punktil 6 ei olnud sellist tähendust, mille on andnud sellele lepingu punktile hageja. Samuti ei saaks sellist tähendust anda lepingu punktile ka kostja ega ükski mõistlik isik. Kuna selles kokkuleppe punktis sisaldub vaid tööandja avaldus ning selles ei sisaldu hageja avaldus, on tegemist kostja ühepoolse tahteavaldusega. Kokkuleppe punkt ei ole käsitletav lepinguna, vaid kostjapoolse informatiivse avaldusena. Punkti sisaldumine töölepingu lõpetamise kokkuleppes ei tee seda tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 1 tähenduses ega ka kokkuleppeks. Samuti ei tulene punktist 6 sõnaselge tahe tuua selle tahteavaldusega kaasa õiguslik tagajärg. Samuti on viidatud punktis juba väljastatud volitusele, s.o 23.02.2018 hageja A M e-kirjaga väljastatud volitusele. Kuna volitus oli väljastatud hagejale juba enne kokkuleppe sõlmimist, ei saanud volituse olemasolu ja sisu olla töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisel hagejale teadmata. Ka mõistliku isiku kriteeriumit kasutades ei saa kokkuleppe sisu tõlgendada viisil, nagu oleks kostja võtnud endale kohustuse väljastada hagejale avaldus või volitus, millisele ei ole kokkuleppe punktis 6 üldse viidatud. Ka ei saa kokkuleppe punktist tuleneda kohustus anda tulevikus välja volitus, kui kokkuleppes on sõnaselgelt viidatud minevikuvormis juba välja antud volitusele. Asjaolu, et kostja väljastas 05.03.2018 hagejale vastutuleku korras samasisulise volituse, ei muuda kokkuleppe punktis 6 sisalduvat kostja avalduse sisu. Ka ei muuda 05.03.2018 volituse väljaandmine kokkuleppe sisu ega tekita kostjale mistahes kohustusi, kuivõrd volitus on ühepoolse tahteavaldusena TsÜS § 126 alusel igal ajal tagasivõetav, isegi kui see on tähtajaline.
2-18-5399 Kostja leiab, et hageja on ebaselgelt viidanud üheaegselt nii sellele, et kokkuleppes tuvastati kostja kohustus anda volitus hagejale kui ka et kostja pidi andma hoopis nõusoleku numbri ümbervormistamiseks hageja nimele. Seetõttu on kostjale arusaamatu hageja nõude kujunemine ja selle alus. Kostjal puudus ka igasugune tahe numbri ümbervormistamiseks hageja nimele, seega ei saa kokkulepet tõlgendada ka selliselt, et sellest tuleneks poolte ühine vastav tahe. Kostjal puudus selleks igasugune huvi ning initsiatiiv tuli hagejalt. Viide volituse andmise kohta oli eesmärgiga fikseerida ning vajadusel tõendada, et hageja kasutusse on jäänud pärast töösuhte lõppemist kostja nimel olev telefoninumber. Seda juhuks, kui hageja jätkab numbri kasutamist ning kostjal tekib sellega seoses kulutuste hüvitamise nõue. Hageja ei realiseerinud võimalust registreerida number ümber 23.02.2018 volituse alusel volituse kehtivuse ajal. Hageja pöördumine kohtusse on hageja poolt halvauskne käitumine. Samuti ei saaks kostja garanteerida, et Telia hagejaga liitumislepingu sõlmiks. Kostjale sai 05.03.2018 volituse väljastamise järgselt teatavaks asjaolu, mille kohaselt on hageja eiranud töösuhtest tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust ning jätkanud intensiivset suhtlust kostja erinevate klientide, tarnijate ja koostööpartneritega, eesmärgiga mõjutada neid koostööst kostjaga loobuma ja hageja uue tööandjaga alustama. Seetõttu võttis kostja volituse tagasi. Kostja ei pidanudki kokkuleppe sõlmimisel saama aru, millise tähenduse hageja kokkuleppe punktile 6 omistas. Kostja hinnangul on punkti 6 tõlgendamisel ilmselge, et punktis 6 puudub mistahes kokkulepe mistahes tahteavalduse andmise kohustuse kohta, vaid sellega markeeriti üksnes juba väljastatud volituse fakt ja olemasolu. Kostjal ei ole hageja suhtes ühtegi täitmata kohustust, mida hageja saaks esitatud hagiga nõuda. 23.02.02018 volituse kättesaamist tõendab 26.02.2018 töölepingu lõpetamise kokkuleppes 6 märgitu. Volitus on saadetud ka hageja töölepingus märgitud meiliaadressile. Volituse lühikesel kehtivusajal puudub seos poolte kokkuleppega. Hageja ei ole tõendanud, et oleks püüdnud 23.02.2018 volituse alusel numbrit ümber registreerida või et teda oleks selle juures takistanud lühike tähtaeg või pühadeaeg. Sideoperaatorite klienditeenindused asuvad kaubanduskeskustes ning töötavad ka puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Liitumislepinguid ning nende lõpetamise kokkuleppeid on võimalik sõlmida ka digitaalselt. Hageja ei tundnud 26.02.2018 ja 05.03.2018 vahel mingit huvi numbri enda nimele vormistamise vastu. Kostjal oli õigus 05.03.2018 volitus tagasi võtta. Kostja pole seega lepingut rikkunud. Hageja esitatud e-kirjavahetus Teliaga tuleb jätta tõendina tähelepanuta. Hageja ei ole põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks soovib ta tõendit esitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kostja on taotlenud jätta hageja 20.09.2018 esitatud tõend tähelepanuta, kuna hageja ei ole põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks soovib ta tõendit esitada. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kohus märgib, et kohtul on õigus, mitte aga kohustus keelduda tõendi vastuvõtmisest juhul, kui tõendi esitamist ei ole põhjendatud. Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks sellise õiguse realiseerimist, kuna kohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga. Kohus on võtnud kõik asjas esitatud tõendid asja juurde.
2-18-5399
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
6.Pooltel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: • Poolte vahel sõlmiti 19.01.2017 tööleping, mille alusel asus hageja kostja ettevõttesse tööle. Töölepingut muudeti sügisel 2017. Tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 26.02.2018. Nii töölepingute sõlmimisel kui ka töölepingu lõpetamisel esindas kostjat tegevjuht A M, kes oli kostja esindamiseks õigustatud isik. • Seoses töökohustuste täitmisega leppisid pooled kokku selles, et hageja isiklik GSM number xxxx vormistatakse ümber kostja nimele. • Kostja väljastas hagejale 05.03.2018 volikirja GSM numbri xxxx ümber vormistamiseks Telia Eesti As-is kostja nimelt hageja nimele. Volikirjas märgitud kehtivuse aeg oli 07.03.2018. Kostja võttis volituse 07.03.2018 tagasi. • Hageja on nõudnud kostjalt kohustuse täitmist, s.o tahteavalduse tegemist numbri ümber vormistamiseks hageja nimele ning kostja on sellest keeldunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas 26.02.2018 töölepingu II lõpetamise kokkuleppest tuleneb kostjale kohustus tahteavalduse tegemiseks varasemalt kostja nimel olnud GSM numbri ümberregistreerimiseks hageja nimele.
7.Esmalt annab kohus hinnangu sellele, milline oli poolte kokkuleppe punkti 6 olemus, s.o kas tegemist oli poolte kokkuleppega või kostja ühepoolse tahteavaldusega või kostja informatiivse avaldusega. Poolte vahel 26.02.2018 allkirjastatud töölepingu lõpetamise kokkuleppe punkti 6 sõnastus on järgmine: „Tööandja on andnud Töötajale volituse tema enda gsm numbri xxxx ümbervormistamiseks OÜ Kivilainest Töötaja nimele“. Hageja on leidnud, et kokkuleppe punktist 6 tuleneb mõlema poole ühine tahe vormistada GSM number xxxx ümber tagasi hageja nimele. 19.01.2017 töölepingu poolte andmete osast (punkt 10, tl 8 pöördel) nähtub, et töölepingu sõlmimisel oli GSM number xxxx hageja telefoninumber. Kostja leiab, et tegemist ei olnud poolte kokkuleppega, vaid kostjapoolse ühepoolse tahteavaldusega või siis et tegemist ei olnud tahteavaldusega, vaid kostjapoolse informatiivse avaldusega, mis ei ole seotud sooviga tuua kaasa õiguslikku tagajärge.
8.Töölepingu lõppemise alused on toodud töölepingu seaduse 5. peatüki 1. jaos. Tööleping saab lõppeda kas poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja surmaga või ülesütlemisega. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et tööleping on lõppenud poolte kokkuleppel (TLS § 79). Kohtu hinnangul tuleb käsitleda 26.02.2018 dokumenti kui kokkulepet tööleping lõpetamiseks, milles on toodud kokkuleppe olulised tingimused. Kohus ei nõustu kostja seisukohtadega selles, et kokkuleppe punkti 6 tuleks (erinevalt ülejäänud kokkuleppest) käsitleda üksnes õiguslikke tagajärgi endaga kaasa mitte toova informatiivse avaldusena või ühepoolse tahteavaldusena. Kohtu hinnangul ei nähtu millestki, et tegemist ei olnud poolte kokkuleppe olulise osaga. Ainuüksi sõnastusest, mis ei viita hageja vastavale õigusele, ei tulene see, et tegemist ei olnud pooltevahelise kokkuleppega. Selline tõlgendus oleks otsitud ja meelevaldne.
2-18-5399 Kohtu hinnangul on võimalik, et sellisele kokkuleppele (GSM numbri osas) mittejõudmise korral olnuks ka poolte kokkuleppe ülejäänud tingimused teistsugused. Seega oli kohtu hinnangul tegemist töölepingu lõpetamise kokkuleppe olulise tingimusega. Kohtu hinnangul on asjakohatu kostja väide, et kokkuleppe viide volituse andmise kohta oli eesmärgiga fikseerida ning vajadusel tõendada, et hageja kasutusse on jäänud pärast töösuhte lõppemist kostja nimel olev telefoninumber ning viide oli vajalik juhuks, kui hageja jätkab numbri kasutamist ning kostjal tekib sellega seoses kulutuste hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul ei viita miski kostja eesmärgi saavutamise võimalusele sellise viite läbi. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et 26.02.2018 töölepingu lõpetamise kokkuleppe punktis 6 sätestatu tuleb lugeda töölepingu lõpetamise kokkuleppe oluliseks tingimuseks, milles pooled olid kokku leppinud.
9.Järgmisena annab kohus hinnangu sellele, kuidas tuleb kokkuleppe punkti 6 sisu mõista. Kohus nõustub pooltega selles, et ainuüksi kokkuleppe sõnastusest ei piisa, andmaks ammendavat vastust sellele küsimusele ning vajalik on lepingu tõlgendamine (VÕS § 29). Hageja on leidnud lepingu tõlgendamisel esmalt, et kokkuleppe punktist 6 tuleneb poolte ühine tahe (VÕS § 29 lg 1), mis seisnes kokkuleppes vormistada GSM number kostja nimelt hageja nimele ning et kostja kohustus selle punkti alusel vastava tahteavalduse tegema. Kui kohus leiab, et poolte ühine tahe punktist 6 ei nähtu, leiab hageja, et tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas sai hageja lepingu tingimusest aru (VÕS § 29 lg 3), kuivõrd kostja sai aru, et hageja lepingu tingimust just selliselt mõistab. Juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleks tõlgendada lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Hageja hinnangul peab lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistma kokkuleppe punktis 6 sätestatud tingimust selliselt, et sellest tuleneb kostjale kohustus teha hagis taotletud tahteavaldus. Kostja hinnangul ei saanud kokkuleppe punktist 6 kuidagi tuleneda poolte ühine tahe GSM numbri vormistamiseks hageja nimele, kuna kostjal vastav tahe puudus ning tegemist oli vaid hageja initsiatiiviga. Selliselt ei pidanud vaidlusalust tingimust mõistma ka hageja ega ka hageja asemel lepingupoolega sarnane mõistlik isik.
10.Kohus nõustub hagejaga selles, et kokkuleppe punkti 6 tuleb mõista selliselt, et kostja kohustus tegema enda poolt mõistlikult võimaliku tulemuse saavutamiseks, s.o GSM numbri xxxx ümber vormistamiseks hageja nimele ning samuti kohustus kostja selle tingimusega mitte tegema omapoolseid takistusi. See nähtub kohtu hinnangul ka punkti 6 sõnastusest, kus viidatakse GSM numbrile kui hageja enda numbrile. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi võimaliku tuletada lepingu sõnastusest mingit teistsugust tingimuse sisu. Kostja vastuväidetel võiks olla alust, kui kokkuleppe punkt võiks olla mitmeti mõistetav, s.o kokkuleppe sisule saaks anda tõlgendamisel teistsuguse tähenduse. Kohtu hinnangul ei ole aga võimalik sellele kokkuleppe punktile anda tõlgendamisel teistsugust tähendust. Kohtu hinnangul on ilmne, et selliselt, nagu on mõistnud selle punkti sisu hageja, pidid kokkuleppe punkti 6 sisu mõistma nii kostja kui ka sarnastel asjaoludel mõistlik isik.
2-18-5399 Samuti viitab kohtu hinnangul sellele, et kostja kokkuleppe tingimust sarnaselt mõistis, asjaolu, et kostja on 05.03.2018 väljastanud taaskord volituse (tl 15) GSM numbri xxxx ümber vormistamiseks hageja nimele. Kostja on küll viidanud vastutulekule hagejale ning leidnud, et volituse andmine ei ole mingil määral seotud kokkuleppe punktiga 6. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on kohatud kostja viited vastutulekuna hagejale antud 05.03.2018 volitusele. Kohtu hinnangul ei saa rääkida mistahes vastutulekust olukorras, kus volituse andmise järgselt see koheselt tagasi võetakse. Samuti viitab volituse lühike kehtivus kohtu hinnangul asjaolule, et kostjal puudus tegelikult soov volitust anda (millisest kavatsusest ta hagejat ei teavitanud). Seda olukorras, kus kostjale pidi olema arusaadav, et hageja on kokkuleppe punkti 6 sisu mõistnud selliselt, et pooltel on kokkulepe GSM numbri ümber vormistamiseks hageja nimele. Selline kostja käitumine ei ole kohtu hinnangul hageja suhtes heauskne. Kohtu hinnangul ei viita miski sellele, et kostja andis 05.03.2018 volituse (mille ta ka tagasi võttis) mingil muul põhjusel, kui oma kokkuleppe punktist 6 tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul ei anna see, kui kostja näitas hilisema volituse tagasivõtmisega ning uue andmisest keeldumisega oma võimalikke kavatsusi, mis olid olemas juba lepingu sõlmimise ajal, alust 26.02.2018 kokkuleppes kokku lepitud tingimuse tagantjärele ümbertõlgendamiseks. Ka ei või VÕS § 29 lg 2 järgi olla lepingu tõlgendamisel aluseks ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kostja on tuginenud sellele, et punktis 6 on viidatud juba antud volitusele. Kohus märgib, et on võimalik, et kokkuleppe sõnastus viitas kostja poolt juba antud volitusele eesmärgiga eksitada hagejat tema õiguse olemasolu osas. Kohus on leidnud, et volituse kehtivuse lõpp 26.02.2018, s.o kokkuleppe sõlmimisega samal päeval, ei saa tuua endaga kaasa seda, et hageja vastava õiguse on minematud. Seega ei saa ka üksnes minevikus toimunud sündmusele viitav kokkuleppe sõnastus olla aluseks lepingu tõlgendamisele. Kokkuleppe punkt 6 on sõnastatud selliselt, et üks lepingu pool kinnitab, et on andnud teisele lepingupoolele volituse. Kostja on tuginenud sellele, et selline sõnastus viitab ühe poole informatiivsele teatele ning sellest ei saa tuletada, et tegemist on kokkuleppega. Võlaõigusseaduse I kommenteeritud väljaande (Tallinn, 2016, lk 159) kohaselt: „Lepingu tõlgendamisel võib kalduda kõrvale lepingus kirjapandust või muul viisil sõlmitud kokkuleppena väljendatust, kui on välja selgitatud poolte tegelik eesmärk ja arusaamine endale lepinguga võetud kohustustest“. Kohtu hinnangul tuleneb punkti 6 sisust otseselt, et tegemist oli poolte ühist tahet väljendava kokkuleppega, mitte aga informatiivse teatega, isegi kui kokkuleppe sõnastus võis viidata eksitavalt juba täidetud kohustusele.
11.Kohtu hinnangul tuleb teha järeldus, et 26.02.2018 kokkuleppe punkti 6 sisu tuleb tõlgendada selliselt, et punktist nähtub poolte ühine tahe (VÕS § 29 lg 1) GSM numbri xxxx ümber vormistamiseks kostja nimelt hageja nimele. Kostja kohustus tegema enda poolt mõistlikult võimaliku tulemuse saavutamiseks, s.o GSM numbri xxxx ümber vormistamiseks hageja nimele ning samuti kohustus kostja selle tingimusega mitte tegema omapoolseid takistusi. Poolte ühisele tahtele viitab kohtu hinnangul ka hageja ning A M vahelises sõnumivahetuses (tl 77) märgitu. Sõnumivahetuses kinnitab A M kostja soovi, et hageja registreeriks telefoni enda nimele, samuti kinnitab A. M, et kostja on vastava volituse andnud.
2-18-5399 Kohtu hinnangul ei saa kostja tugineda väidetele, mille kohaselt saaks lugeda varasemalt volituse andmisega kostja kohustuse täidetuks. Nimelt kehtis 23.02.2018 kuupäeva kandev volikiri vaid kuni töölepingu lõpetamise päevani, s.o 26.02.2018. Kohtu hinnangul puudub igasugune alus arvata, et poolte kokkulepe sisaldas tingimust, et kui hageja koheselt, s.o 26.02.2018 telefoninumbrit ümber ei registreeri, siis kaotab kokkuleppe punkt 6 kehtivuse ning hageja minetab võimaluse numbri ümber registreerimiseks. Kohtu hinnangul oleks kostja tuginemine sellisele tõlgendusele ka vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi objektiivset põhjust, mis õigustaks volituse lühikest kestvust ning telefoninumbri ümberregistreerimise ajalist piirangut. Kohus märgib, et ajaline piirang võiks olla põhjendatud juhul, kui kostja soovis vältida telefoninumbriga seonduvate kulutuste kandmist olukorras, kus numbri kasutaja ei olnud enam kostja töötaja. Sellise tõlgendusega oleks vastuolus aga kostja käitumine, s.o keeldumine numbri ümber vormistamisest volituse tagasivõtmisega ning uue volituse andmisest keeldumisest.
12.Kohus märgib, et kui kokkuleppe punkti 6 sisu ei saaks tõlgendada selliselt, et sellest nähtub poolte ühine tahe (VÕS § 29 lg 1), siis tuleb seda tõlgendada selliselt, nagu hageja seda mõistma pidi (VÕS § 29 lg 3). Selliselt saab kohus teha siiski kindlaks poolte ühise tahte. Kohtu hinnangul on ilmne, et hageja ei saanud lepingu tingimust mõista teistmoodi kui ülaltoodud tähenduses. Kostja kui lepingupool pidi lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadma. Kohus ei ole tuvastanud, et lepingutingimust oleks võinud mõista teisiti. Seetõttu tuleb tõlgendada lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool (praegusel juhul hageja) seda mõistis. Seega tuleks jõuda samale järeldusele kokkuleppe sisu osas ka VÕS § 29 lg-s 3 toodud tõlgendamise korral. Ka juhul, kui tõendatud ei oleks VÕS § 29 lg-s 3 toodud alus lepingu tõlgendamiseks, ei saanud lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda tingimust antud asjaoludel teisiti mõista. Seega tuleks jõuda samale järeldusele lepingu tingimuse sisu osas ka VÕS § 29 lg-s 4 toodud tõlgenduse korral. Kõigi eeltoodud tõlgenduste korral tuleb teha järeldus, et kostjale tulenes lepingust kohustus teha enda poolt mõistlikult kõik võimalik tulemuse saavutamiseks, s.o GSM numbri 53007043 ümber vormistamiseks hageja nimele ning samuti kohustus kostja selle tingimusega mitte tegema omapoolseid takistusi. Kohus märgib, et ka juhul, kui kokkuleppe punkti 6 sisu tuleks käsitleda kui kostja ühepoolset tahteavaldust, siis ei muutuks sellest sisu. Tahteavalduse tõlgendamise reeglid on toodud TsÜS §s 75. Selle paragrahvi lg 1 järgi tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kostja tahteavaldust tõlgendada selliselt, et selle sisu saaks mõista millegi muuna kui kohustusena teha enda poolt mõistlikult kõik võimalik tulemuse saavutamiseks, s.o GSM numbri xxxx ümber vormistamiseks hageja nimele ning samuti kohustusena mitte tegema omapoolseid takistusi.
13.Kostja on viidanud sellele, et hageja on jätnud ise astumata vajalikud sammud telefoninumbri ümber registreerimiseks. Kohus kostjaga ei nõustu ning leiab, et hagejal puudus reaalne võimalus ise numbrit ümber registreerida.
2-18-5399 23.02.2018 volikiri on saadetud hagejale e-posti teel 23.02.2018 kell 15.42 (tl 59). Volikirjast nähtuvalt (tl 60) on see allkirjastatud paberil. Käsikirjaliselt allkirjastatud volikirja originaali epostiga saata ei ole võimalik. Kuna 23.02.2018 oli järgneva püha tõttu lühendatud tööpäev, 24.02.2018 oli riiklik püha ning 25.02.2018 pühapäev, olnuks hagejal reaalselt võimalik pöörduda kostja poole originaali enda valdusse saamiseks ning Telia poole pöördumiseks sisuliselt ainult 26.02.2018. Seega on kohtu hinnangul alusetud kostja väited selle kohta, et hageja jättis kasutamata võimaluse numbri enda nimele registreerimiseks, seda enam, et kostja ei ole isegi väitnud, et edastas hagejale ka volikirja originaali. Samuti leiab kohus, et kuivõrd töösuhe lõppes alles 26.02.2018, puudus ka igasugune vajadus enne seda kuupäeva telefoni ümberregistreerimiseks. Asjaoludest nähtuvalt kasutas hageja telefoninumbrit tööalaselt ning seega puudus igasugune vajadus teha töökõnesid kuni 26.02.2018 juba hageja enda arvelt. Telia Eesti AS 06.03.2018 kirjast (tl 16) nähtub ka, et kostja teavitas kostjat „eelmisel nädalal“ (s.o kalendrist nähtuvalt ajavahemikul 26.02.2018-04.03.2018), et paberkandjal allkirjastatud volitust ei ole allkirjastanud kostja juhatuse liige. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on võimalik, et hagejal ei oleks olnud juba 26.02.2018 võimalik tegelikkuses numbrit ümber registreerida, kuna eeldatavasti teavitati volituse võimalikust puudusest Teliat juba 26.02.2018. Paberil allkirjastatud volitus kehtis nimelt vaid kuni 26.02.2018 ning vaid selle kuupäevani oleks hagejal olnud võimalik selle volituse alusel numbrit ümber registreerida. Kostjal puudus igasugune arusaadav vajadus teavitada Teliat alates 27.02.2018 juba lõppenud volituse võimalikust võltsimisest.
14.Järgmisena käsitleb kohus asjaolu, kas kostja on oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg-te 1-3 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lgs 1 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult õiguskaitsevahendina ka kohustuse täitmist. Kostja on väitnud, et kui tal vastav kohustus ka oli, siis on ta selle juba volituse andmisega täitnud. Kohtu hinnangul ei saa lugeda kostjapoolset kohustust täidetuks. Kokkulepe, millega kostja kohustus tegema võimalikuks GSM numbri hagejale ümber registreerimise, sõlmiti 26.02.2018. Samal päeval lõppes 23.02.2018 antud volitus. Uuesti andis kostja volituse 05.03.2018 ning võttis selle 07.03.2018 tagasi. Uuesti ei ole kostja hagejale volitust andnud ega ole teinud ka muul moel võimalikuks hageja eesmärgi saavutamist. Kostja on volituse tagasivõtmisega hageja eesmärgi saavutamist hoopis takistanud. Vaidlus puudub selles, et praegusel hetkel ei ole vaidlusalune number hageja nimele registreeritud. Seega on kostja 26.02.2018 kokkuleppe punktist 6 tulenevat kohustust rikkunud. Kostja on leidnud, et hageja nõue on ebaselge, sest üheaegselt on hageja leidnud et kostjal on kohustus anda nõusolek numbri ümbervormistamiseks hageja nimele ning teisalt, et kostja peab andma vastava volituse. Volituse ja nõusoleku näol oli kostja hinnangul tegemist kahe täiesti erineva sisu ja adressaatidele suunatud tahteavaldustega. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited sisulised ning keskenduvad ülemäära formaalsele küljele. Kohtu hinnangul on üheselt mõistetav, et hagi rahuldamiseks piisab kostja tahteavaldusest Telia Eesti AS-ile anda nõusolek vormistada
2-18-5399 GSM number ümber hageja nimele. Eraldi volitust hagejale hageja hagis nõudnud ei ole. Vastava volituse andmisega varasemalt oleks kostja küll saanud kohtumenetlust vältida.
15.VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja on viidanud sellele, et rikkumine on tema poolt vabandatav, s.o hageja on rikkunud omapoolset kohustust hageja suhtes. Kostja selgituse kohaselt sai 05.03.2018 volituse väljastamise järgselt kostjale teatavaks asjaolu, mille kohaselt on hageja eiranud töösuhtest tulenevat ärisaladuse hoidmise kohustust ning jätkanud intensiivset suhtlust kostja erinevate klientide, tarnijate ja koostööpartneritega, eesmärgiga mõjutada neid koostööst kostjaga loobuma ja hageja uue tööandjaga alustama. Kohtu hinnangul on sellised väited paljasõnalised ja tõendamata. Kui vastavad asjaolud oleks menetluses ka tõendatud, ei mõjutaks see kohtu hinnangul mingil moel juba kokku lepitut GSM numbri ümber vormistamiseks nõusoleku andmise kohustuse osas ega annaks alust jätta hagi rahuldamata.
16.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ka selles, et hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kui kostja oleks jätnud juba antud volituse tagasi võtmata, oleks hageja eesmärk (numbri enda kasutusse saamine) olnud saavutatud juba enne kohtumenetlust. Tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamise läbi on võimalik saavutada hageja eesmärki ka kohtumenetluses. Kostja vastuväited selle kohta, et Telial puuduks igasugune kohustus hagejaga just selle numbri osas liitumislepingut sõlmida, on sisutud. Hageja ei ole tuginenud Telia vastava kohustuse olemasolule. See on ka hageja enda otsustada, millise operaatoriga ta liitumislepingu seda GSM numbrit kasutades sõlmib. Hagis esitatud nõude rahuldamise korral ei tulene kohtulahendist Telia Eesti AS-ile kohustust sõlmida hagejaga liitumisleping. Kohtulahendist tuleneb ainult see, et kohus on tuvastanud kostja kohustuse teha tahteavaldus selle GSM numbri ümberregistreerimiseks selliselt, et number ei ole enam kostja kasutuses. Samuti on nõustunud hageja eesmärgi saavutamise võimalusega nii maakohus kui ka ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-10483 (ringkonnakohtu 04.11.2016 otsuse punkt 11). Ka nähtub see, et hageja eesmärk on saavutatav, Telia Eesti AS 11.09.2018 vastusest hageja esindaja päringule (tl 66).
17.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et töölepingu lõpetamise 26.02.2018 kokkuleppe punktist 6 tulenevat kohustust ei saa lugeda kostja poolt kohaselt täidetuks. Kostja ei nõustunud täitma kohustust vabatahtlikult ka kohtumenetluse käigus ning hageja lepingust tulenevaid õiguseid on seega rikutud. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohus tuvastab tahteavalduse andmise kohustuse olemasolu ning rahuldab hagi eeltoodu põhjal täies ulatuses. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg-s 1 on sätestatud, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja on viidanud seisukohas, et riik ei peaks andma õiguskaitset sedavõrd marginaalse tähendusega vaidlustele. Kohus nõustub üldprintsiibis, et on kahetsusväärne, kui kohus peab vaatama läbi marginaalse tähendusega nõudeid. Kohtul puudub aga alus keelduda menetlusse
2-18-5399 võtmast nõuet ainult sellel alusel, et see on kohtu hinnangul marginaalse tähendusega. Kui kostja leidis, et tegemist oli marginaalse tähendusega vaidlusega ka kostja jaoks, siis olnuks tal võimalik vaidlus koheselt lõpetada ning vastav volitus väljastada. Kostja sellegipoolest hageja väidetavalt marginaalse tähendusega nõuet ei tunnistanud ei kohtueelses ega ka kohtumenetluses. Kostja ei ole ise samas välja toonud mõjuvaid põhjendusi, mis takistasid tal hageja taotletud tahteavaldust teha. Kostjal oli võimalik vältida menetluskulud kandmist täies ulatuses, jättes juba antud volituse tagasi võtmata või andes pärast hagiga tutvumist ja enne hagi menetlusse võtmist hagejale vastava volituse. Seega on kostja põhjustanud mõlema poole menetluskulud oma järjekindla hageja õigust põhjendamatult eitava käitumisega ning menetluskulude kostja kanda jätmine on igati õigustatud.
19.Hageja menetluskulud on riigilõiv 350 eurot (s.o hagilt 300 eurot ja hagi tagamiselt 50 eurot) ning lepingulise esindaja kulu 4800 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 35,4 tunni ulatuses, tunnihinnaga 135,6 eurot. Lisandub veel kaks äriregistri päringut kokku summas 4 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Kostja hinnangul on hageja õigusabikulude maht 4800 eurot selgelt ülepaisutatud ning ebamõistlik. Asja keerukust ja mahtu arvestades ei saa olla see tegelik põhjendatud õigusabikulu. Kostja leiab, et väidetud ulatuses ei saanud aega kuluda nii hagiavalduse esitamisele, (maksimaalselt 5 tundi), kui ka hageja seisukohale kostja vastuse osas (põhjendatud maksimaalselt 4 töötundi). Põhjendamatu on 23.08.2018 määrusega seonduv ajakulu. Hagi tagamise taotlusega seonduv ajakulu ei ole samuti põhjendatud, kuivõrd kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kostja palub kohtul arvestada ka muid kirjeid vaid põhjendatud ulatuses.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagejat esindasid vandeadvokaat ja advokaat. Hageja tunnihind on 135,60 eurot, mis on kohtu hinnangul mõistlik lepingulise esindaja tunnihind Eesti Advokatuuri liikme poolt.
21.Kohtu hinnangul on 25.02.2019 taotluses toodud kirjed põhjendatud järgmises ulatuses: 28.03.2018 kirje 1h, 14.04.2018 kirje 0,2h, 25.05.2018 kirje 0,8h ning 13.02.2019 kirje 0,5h on põhjendatud kogu ulatuses. 02.04.218-09.04.2018, s.o hagi ja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvad kirjed on põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. Kohus märgib, et hagi koostamise kuluna täiendavalt on kohus aktsepteerinud juba 28.03.2018 kirjet. Hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata, seega ei käsitle kohus ka hagi tagamise taotlusega seonduvat ajakulu kui põhjendatud ajakulu. 16.04.2018-27.04.2018 kirjed, s.o kostja seisukohaga (hagi menetlusse võtmise suhtes) seonduv ajakulu on kokku põhjendatud 1 tunni ulatuses. 03.05.2018-04.05.2018 ajakulu on põhjendatud kokku 1 tunni ulatuses. Hagi menetlusse võtmise määrus ei ole mahukas dokument, hagejal tuli vaid esitada seisukoht kompromissi sõlmimise osas ning esialgsed menetluskulud.
2-18-5399 23.08.2018 kirje, s.o kohtu 22.08.2018 määruse analüüsiga seonduv ajakulu ning määruse selgitamine kliendile ei saa kohtu hinnangul olla põhjendatud õigusabikulu. Kohus ei küsinud hagejalt seisukohta tagatise taotluse suhtes ning jättis taotluse rahuldamata. Hagejal ei tekkinud kohustust seisukohta võtta ning menetluslikus olukorras hageja jaoks ka midagi ei muutunud (mis oleks toonud kaasa põhjendatud vajaduse kliendile selgitusi jagada). 30.08.2018-10.09.2018 kirje seondub kostja vastusega tutvumisega, sellele seisukoha esitamisega ning tõendi kogumisega ja on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 7 tunni ulatuses. Kostja vastus ei olnud väga mahukas dokument ning sellel ei olnud palju lisasid. Hageja seisukohas ei toodud välja olulisi uusi asjaolusid ning hageja seisukoha põhjendused on toodud viiel leheküljel. Kohus leiab seega, et hageja põhjendatud õigusabikulu oli seega (1+0,2+0,8+0,5+7+1+1+7) 18,5 tundi, s.o 2508,60 eurot. Äriregistri päringuid kohtule esitatud ei ole, seega ei saa kohus hinnata selle kulu kandmist ega põhjendatust. Riigilõivu nõue ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu osas, kuivõrd kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata. Koos hagilt tasutud riigilõivuga oli hageja põhjendatud menetluskulu (2508,60+300) 2808,60 eurot. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2808,60 eurot. Seonduvalt kostja vastuväidetega kulu ülemäärase suuruse kohta märgib kohus, et väljamõistetav õigusabikulu ei ületa olulisel määral kostja enda taotletud õigusabikulu 2310 eurot.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.