D.G.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2017 otsuse nr 15.3-3.2/2017/1886-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: D.G., esindaja v-adv Ilya Zuev Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mari-Liis Laan
Menetlustoiming
Kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmine, menetluse lõpetamine, riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine.
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja nr 3-17-762 menetlus.
2.Poolte võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Määrata vandeadvokaat Ilya Zuevi poolt haldusasjas nr 3-17-762 osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 28,80 eurot (kokku seega 172,80 eurot).
4.Edastada määruse ärakiri täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks menetlusosalistele ning Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le. Edasikaebamise kord ja hoiatused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.D.G. esitas 17.08.2016 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse. PPA 16.03.2017 otsusega nr 15.3-3.2/2017/1886-1 keelduti D.G.ile tähtajalise elamisloa andmisest.
2.06.04.2017 esitas D.G. Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 16.03.2017 otsuse nr 15.3-3.2/2017.1886-1 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. Samuti taotles kaebaja riigi õigusabi.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.04.2017 määrusega D.G.i riigi õigusabi taotluse ning andis talle
1(4)
riigi õigusabi tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja võimaliku lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks.
4.25.04.2017 määrusega jättis kohus D.G.i kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja.
5.05.05.2017 esitas kaebaja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kaebaja volitatud esindaja kinnitas, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu võtab kaebaja taotluse tagasi. Tallinna Halduskohtu 28.06.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ning kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama.
6.18.08.2017 edastas PPA kaebaja poolt allkirjastatud kaebusest loobumise avalduse.
7.Vastusena Tallinna Halduskohtu 18.08.2017 kohtunõudele esitas kaebaja esindaja v-adv Ilya Zuev 20.08.2017 seisukoha kaebusest loobumise avaldusele. Kaebaja esindaja teatel ei õnnestunud tal kaebajaga isiklikult vestelda, kuna kaebaja on Eestist välja saadetud. Pärast PPA ametnikuga vestlemist on kaebaja esindaja aga seisukohal, et kaebusest loobumine vastab kaebaja tahtele. See järeldub muu hulgas ka asjaolust, et D.G. ise on kaebusest loobumise avalduses märkinud, et ei pea oma kaebust perspektiivikaks. Koos nimetatud seisukohaga esitas v-adv Ilya Zuev kohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on taotletav summa 378 eurot, millele lisandub käibemaks 75,60 eurot, kokku seega 453,60 eurot. Taotluse kohaselt seisnesid riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud järgnevas: 27.04.2017: koosolek kliendiga (60 minutit); 04.05.2017: materjalidega tutvumine, 05.05.2017. a seisukoha koostamine (120 minutit); 18.08.2017: seisukoht kaebusest loobumise osas, asja arutamine PPA esindajaga (30 minutit); Lisaks taotleb vandeadvokaat järgmiste riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude hüvitamist: Sõidukulu kogusummas 126 eurot, millele lisandub käibemaks 25,20 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
Menetluse lõpetamine
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
9.Kuigi kaebaja ei ole omakäelises menetluse lõpetamise avalduses kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, on kaebajal olnud vandeadvokaadist esindaja, kelle poole saanuks ta õigusliku olukorra selgitamiseks pöörduda. Kaebaja esindaja ei ole pidanud kaebusest loobumise avaldust kaebaja eeldatava tahtega vastuolus olevaks ega taotlenud kohtult täiendavat tähtaega selle asjaolu selgitamiseks. Kohus leiab, et kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmine on võimalik. Kohus lõpetab haldusasja nr 3-17-762 menetluse.
10.HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Kuivõrd kaebus on seotud vastustaja ühe põhitegevusega, ei saanud kaebusele vastamisega tekkida selliseid menetluskulusid, mille väljamõistmine kaebajalt oleks põhjendatud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
11.HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest.
2(4)
Kaebaja on haldusasja nr 3-17-762 raames tasunud riigilõivu 15 eurot (maksekorralduse kviitung, tl 56). Seega on kaebuselt tasutud riigilõiv väiksem HKMS § 104 lg-s 6 nimetatud summast ja riigilõivu tagastamiseks alust ei ole. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine
12.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks riigi õigusabi andmise otsustanud kohtule, uurimisasutusele või prokuratuurile taotluse, milles märgitakse: 1) sama seaduse § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel maksmisele kuuluv tasu ja hüvitamisele kuuluvad vajalikud kantud kulud koos arvutuskäiguga, arvestades sama seaduse § 22 lg-s 5 sätestatut; 2) riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud, nende tegemisele kulunud põhjendatud aeg, iga toimingu tegemise kuupäev ning toimingu algus- ja lõppkellaaeg, kui riigi õigusabi tasu arvestatakse ajatasuna; 3) riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingud ning iga toimingu tegemise kuupäev, kui riigi õigusabi tasu arvestatakse koondtasuna; 4) põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. RÕS § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Sama paragrahvi lõike 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal.
13.Käesoleval juhul tuleb taotluse põhjendatuse hindamisel lähtuda justiitsministri 26.07.2016 määrusega kehtestatud korra („Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“) sätetest. Nimetatud korra § 11 „Isiku esindaja tasumäärad haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses“ lg 1 kohaselt on isiku esindaja tasu esindamisel halduskohtumenetluses 12 eurot iga kümne minuti kohta, lg 2 kohaselt on toimingute tasu arvestamise minimaalmääraks 10 minuti tasu, välja arvatud kohtuistungil osalemine. Korra § 1 lg 10 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks.
14.Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaat Ilya Zuevil õigusabi osutamiseks kokku 210 minutit ehk 3 tundi ja 30 minutit. Halduskohus leiab, et vandeadvokaadi taotlus vastab küll nõuetele, kuid esindaja poolt D.G.ile riigi õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja selleks kulutatud aeg ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kaebajaga kokkusaamisele ning arutelule kulunud aja osas (60 minutit) võib taotlust pidada põhjendatuks. Võttes aga arvesse haldusasja mahtu ning seda, et kaebaja 05.05.2017 seisukoht oli vaid mõnerealine täpsustus, on materjalidega tutvumisele ning väga lühikese seisukoha koostamisele kulunud aeg (120 minutit) ülepaisutatud. Seega peab kohus materjalidega tutvumise ning 05.05.2017 seisukoha koostamise osas põhjendatud ajakuluks 40 minutit. Kuivõrd ka kaebusest loobumise avalduse osas seisukoha koostamisele ning sellega seotud telefonikõnele ei saanud vandeadvokaadist esindajal kuluda kohtu hinnangul kokku rohkem kui 20 minutit, on põhjendatud ajakuluks selles osas 20 minutit. Kokkuvõtvalt peab kohus põhjendatud ajakuluks 120 minutit.
3(4)
15.Käesoleval juhul taotleb v-adv I. Zuev ka sõidukulu hüvitamist. Tasude ja kulude korra § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Sõidu- ja majutuskulud hüvitatakse üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisel lõikes 1 nimetatud juhul riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Tuginedes korra § 17 lg 1 teisele lausele leiab kohus, et praegusel juhul ei ole sõidukulu kindlaksmääramine ja hüvitamine põhjendatud. Sõidukulu on hüvitatav üksnes juhul, kui riigi õigusabi on osutatud mujal kui linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Praegusel juhul on vandeadvokaat sõitnud advokaadibüroo Tallinna kontorist Narva kontoris toimunud kohtumisele ja tagasi (nimetatu nähtub ka tasutaotlusest), seega ei ole õigusabi osutatud advokaadibüroo või selle struktuuriüksuse asukohast eemal asuvas linnas või vallas. Lisaks, käesolevas asjas ei nähtu kohtule, et kliendiga näost-näkku kohtumine oleks tulemuslikuks esindamiseks vältimatult vajalik olnud. Sellisele vajadusele ei viita ka ükski esindaja poolt kohtule esitatud (äärmiselt üldsõnaline) dokument. Kaebajal ning tema esindajal oli võimalik ka telefonitsi suhelda ning vältimatu vajaduse korral saanuks kaebajalt täpsustavaid küsimusi küsida ka Grandman Law Firm Advokaadibüroo Narva kontoris töötav(ad) isik(ud). Eeltoodust tulenevalt tuleb tasutaotlus sõidukulu puudutavas osas rahuldamata jätta.
16.Arvestades märgitut määrab kohus riigi õigusabi tasu kindlaks summas 144 eurot. Tulenevalt sellest, et esindaja osutas õigusabi Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ kaudu, mis on käibemaksukohustuslaste registri andmetel käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks 28,80 eurot (kokku on tasu suuruseks seega 172 eurot ja 80 senti). Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.