Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): A.P. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Tavo Tiits
esindajad
Vastustaja (kostja): Osaühing LEIDI CONSULT (registrikood 10299626), lepinguline esindaja Marek Aunver
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 14.12.2015 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud apellandi kanda. Mõista A.P. välja 467,50 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks OÜ Leidi Consult kasuks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.P. (hageja) esitas 8. juunil 2015 Osaühingu LEIDI CONSULT (edaspidi OÜ Leidi Consult) (kostja) hagi rahalise kohustuse täitmiseks ning intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 14. oktoobril 2014 müügilepingu ja töövõtulepingu tunnustele vastava lepingu õhk-vesi soojuspumba Arctic Bird EVI 18kW (s.h soojuspumba kompressori, soojusvaheti, juhtautomaatika jm asjassepuutuvate seadmete; so küttesüsteem) müümiseks ja paigaldamiseks hageja eramusse. Lepingueelsed läbirääkimised ja lepingu sõlmimine toimusid hageja ja kostja juhatuse liikme Eero Hanikatiga peetud Skype ja SMS vestluse teel. Hageja tasus kostjale küttesüsteemi ja lisaküttekeha (tenni) ostuhinna ja nende paigaldamiseks tehtud tööde eest kostjale kokku 6230 eurot. Pärast küttesüsteemi käivitamist hakkasid aset leidma erinevad häired ja rikked küttesüsteemi töös. Hageja teavitas koheselt järjekordsest rikkest ja veakoodist kostjat (tlk 76). 22. jaanuaril 2015 Skype vestluses andis hageja kostjale küttesüsteemi rikete tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja rikete kõrvaldamiseks täiendava tähtaja (tlk 59). Hageja esitas 16. märtsil 2015 kostjale kirjaliku taganemisavalduse ja nõudekirja lepingutasu tagastamiseks. Taganemine jõustus
18.märtsil 2015. Kostja raha ei tagastanud. Paigaldades hageja eramusse mittenõuetekohaselt töötava küttesüsteemi, mis ei olnud lisaks suuteline eramut ilma muude küttekehade kaasabita ka soojal talvel soovitud määral soojaks kütma, on kostja töö lepingutingimustele mittevastav VÕS § 641 lg 2 p 2 ja p 5 alusel. Taganemine jõustus 18. märtsil 2015, järelikult muutus rahasumma tagastamiskohustus sissenõutavaks 19. märtsil 2015 ning sellest alates nõudis hageja kostjalt viivist kuni täitmiseni. Hageja palus maakohtul kostjalt välja mõista viivis hagi esitamise seisuga summas 112,67 eurot.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et paigaldatud kütteseadmed olid puudustega ja et hageja oleks andnud kostjale mõistliku tähtaja asja parandamiseks või asendamiseks ning kostja oleks keeldunud asja parandamast. Samas teavitati kostjat lepingurikkumisest alles 16. märtsil 2015, peale seda ei ole hageja lubanud kostjal asja üle vaadata rikke tuvastamiseks, ega andnud võimalust asi parandada. Kostja oli seisukohal, et hageja ei ole kostjat teavitanud kütteseadmete lepingutingimustele mittevastavusest, ei ole 16. märtsi 2015 nõudekirja ja taganemisavalduse esitamise ajaks määranud ega andnud kostjale mõistlikku aega asja parandamiseks. Nagu nähtub Skype
vestluse väljavõttest on kostja korduvalt pakkunud hagejale aega millal kostja esindaja saaks tulla kohale ja küttesüsteemi üle vaadata, et selgitada välja vea (29E) põhjuse ja võimalusel seadet reguleerida/parandada, kuid hageja ei ole seda võimaldanud. Küttesüsteem paigaldati hagejale 24 novembril 2015 ja anti üle süsteemi kasutusjuhend.
22.detsembril 2014 faasirike põhjustas seadme kompressori ja automaatika riknemise. Hageja ei ole vaidlustanud seda fakti, et 22. detsembril 2014 välja vahetatud seade riknes elektririkke (voolukatkestus, puudulik faas, voolu kõikumine faasis, lühis vms.) tõttu. Rikke põhjuseks oli vale kasutus ja hageja maja faasirike. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus tegi 14. detsembril 2015 otsuse, millega jättis A.P. hagi OÜ Leidi Consult vastu rahalise kohustuse täitmiseks rahuldamata ning menetluskulud A.P. kanda. Maakohus määras menetluskulude suuruseks 467,50 eurot ning mõistis A.P. OÜ Leidi Consult kasuks välja menetluskulud summas 467,50 eurot.
4.Maakohus leidis, et küttesüsteemi ja lisaküttekeha (elektritenni) müük hagejale oli oma olemuselt tarbijalemüük VÕS § 208 lg 4 järgi.
5.Esmalt hindas maakohus, kas küttesüsteemil/seadmel esinenud häired/rikked on käsitatavad küttesüsteemi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 2 ja p 6 tähenduses. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et müüdud asjal esines puudus, oli kohus seisukohal, et müüja ei vastuta müügieseme väidetava puuduse eest. Asjas on tuvastatud, et peale kütteseadme paigaldamist esinesid kütteseadmel erinevad seadistusprobleemid ning detsembris 2014 sai kahjustada ka kompressor, mis kostja hinnangul kahjustus faasirikke tulemusena. Skypevestlusest nähtub, et kostja on käinud seadistusprobleeme lahendamas, paigaldanud kütteseadmele lisaküttekeha (tenni) ning vahetanud oma kulul ära kahjustunud kompressori. Maakohus asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja poolt paigaldatud seadme võimsus ei vasta hageja elamu vajadustele või et kütteseade on rikkis. Asjaolu, et kütteseade annab erinevaid veateateid, ei tähenda seda, et seadme õige käsitlemise korral ei töötaks see nõuetekohaselt või et asi oleks puudustega, millest tulenevalt ei vasta see keskmisele kvaliteedile.
6.Maakohus tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-59-14, milles Riigikohus on märkinud, et töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (p 15). Pooled leppisid kokku, et kostja müüb hageja majale sobiva õhk-vesi soojuspumba, millega on võimalik hageja maja soojaks kütta. Kostja käis hageja maja vaatamas ning tuvastas seal olulised probleemid soojapidavusega, sellega on nõustunud ka hageja (tlk 37). Kostja tegi vajalikud arvestused lähtudes hageja poolt esitatud andmetest ja kohapeal läbiviidud vaatlusest.
Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et informeeris kostjat soovist garaaži kütta, on kohtu hinnangul põhjendatud kostja arvutuskäik ainult eluruumide kütmiseks, sest üldjuhul garaaži toasoojaks ei köeta. Lisaks toonitas kostja hagejale, et lisaküte on külmemate ilmade korral vajalik maja suure energiakao tõttu. Maakohus leidis, et ka töövõtulepingu sätete alusel ei ole tõendatud, et tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Asjaolu, et majas ei saavutatud nõuetekohast temperatuuri, ei tähenda seda, et kostja oleks töövõtulepingut rikkunud. Selleks, et tuvastada kostja töö mittevastavus keskmisele kvaliteedile, tulnuks hagejal tõendada, et kostja on oma kohustusi rikkunud ning seetõttu ei ole olnud võimalik maja paigaldatud küttesüsteemiga kütta ja elamiseks vajalikku temperatuuri saavutada. Selleks, et töövõtulepingu alusel tuvastada kostja rikkumine, tulnuks tõendada, et hagejale müüdud soojuspump ei vastanud oma võimsuselt konkreetse maja vajadustele või seda, et kütteseadmel esinesid puudused (oli rikkis), millest tulenevalt ei saa asja vastavalt tema otstarbele kasutada ja kostja vastutab selle eest. Käesoleval juhul nimetatud asjaolusid tõendatud ei ole.
7.Maakohus asus seisukohale, et kostjapoolne lepingurikkumine ei ole tõendatud, ei ole kehtiv ka hagejapoolne lepingust taganemine. VÕS § 116 lg 1 järgi võib võlausaldaja lepingust taganeda, kui võlgnik on kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on olulise rikkumisega tegemist eelkõige siis, kui kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti on olulise rikkumisega tegu, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3). Maakohus leidis, et seadmel veateadete esinemine ei ole hinnatav olulise lepingurikkumisena. Hageja oleks pidanud andma kostjale võimaluse küttesüsteemi ülevaatamiseks ja rikke ilmnemisel täiendava tähtaja parandamiseks või asendamiseks. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud, et hageja ei lubanud kostjat küttesüsteemi üle vaatama. Hageja on viidanud, et 22. jaanuaril 2015 andis hageja kostjale Skype-vestluses täiendava tähtaja parandamiseks või asja asendamiseks (tlk 59). Maakohus on seisukohal, et 22. jaanuaril 2015 esitatud vestlusest ei nähtu, et hageja oleks informeerinud kostjat müüdud asja puudustest ja andnud puuduse kõrvaldamiseks müüjale VÕS § 114 sätestatud tähtaja, mis möödub tulemusteta. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejapoolne lepingust taganemine kehtiv ning rahalise kohustuse täitmise nõue on põhjendamatu. Kõike eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole tõendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi oli menetluskulude suuruseks 1660 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 16 tundi tunnihinnaga 85 eurot ilma käibemaksuta. Juristi töötasu 85 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks 5 h ja 30 minutit (materjalidega tutvumine 2h ja kohtuistungil esindamine 2,5h+1h). Sellest tulenevalt on põhjendatud kulud kokku 467,50 eurot (5h ja 30 min * 85). Seega määras kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 467,50 eurot. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub A.P. Leidi Consult OÜ kasuks väljamõistmisele 467,50 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.A.P. esitas Tartu Maakohtu 14. detsembri 2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuses. Apellant palub ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses. Apellant palub vastustajalt mõista välja apellandi kasuks põhivõla summas 6 230 eurot ja viivise hagi esitamise seisuga summas 112,67 eurot. Apellant palub vastustajalt mõista välja apellandi kasuks viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest
kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga õigeaegselt tasumata summalt. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) hindas maakohus ebaõigesti apellandi esitatud tõendeid, mis on omakorda viisid võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 2 ja p 6 ja VÕS § 77 lg 1 ebaõige kohaldamiseni. Apellandi poolt esitatud tõendid kütteseadme korduvate häirete ja veateadete kohta ei viita pelgalt seadistusprobleemidele, vaid viitavad selgelt kütteseadme tehnilistele riketele või kütteseadme ebapiisavale võimsusele. Kütteseadme korduvad häired (veateated) ja sellest tulenevad kütteseadme töö katkestused on käsitlevad kütteseadme puudustena VÕS § 217 lg 2 p 2 ja p 6 ja VÕS § 77 lg 1 mõttes. Lisaks ei ole kütteseade lepingutingimustele vastav ka juhul, kui seadet on veel võimalik käivitada ja see ajutiselt mingi aja ilma tõrgeteta töötab; 2) kohaldas maakohus vääralt VÕS-i § 641 lg 2 punkte 2 ja 5. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et töövõtulepingu sätete alusel ei ole asjas leidnud tõendamist, et vastustaja töö ei vasta lepingutingimustele. Apellant on seisukohal, et töövõtulepingu alusel tehtud töö, selle puuduste sisu arvestades, on lepingutingimustele mittevastav VÕS § 641 lg 2 p 2 ja p 5 mõttes; 3) rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 sätestatut, kuna jättis hindamata mitmed apellandi esitatud tõendid ja faktilised väited (ilmaandmed perioodil 24.11 – 27.11.2014, fotod Kevade 23 eramust, 16. jaanuaril 2015 saadetud SMS-d nii apellandi kui vastustaja poolt); 4) rikkus maakohus TsMS § 229 lg 2 sätestatut ning see rikkumine on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Maakohus on lubamatult rajanud oma otsuse olulises osas vastustaja seadusliku ja lepingulise esindaja kohtuistungil antud seletustele, mis ei ole vande all antud. Sellised seletused ei oma apellandi hinnangul tõenduslikku kaalu ja oleks seetõttu tulnud maakohtul jätta tähelepanuta; 5) tuvastas maakohus ebaõigesti mitmed asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et: a) apellandi eramu on soojustamata; b) eramu garaaž oli küttesüsteemi osa; c) vastustaja sai alles pärast kütteseadme müümist ja paigaldamist teada, et apellant küttis kütteseadmega ka osa keldrikorrusest. Apellant esitas inglise pärisolu õhk-vesi soojuspumba Enviro-tex EVI17000 (m.h on sel seadmel ka sama Copeland kompressor) kasutusjuhendi apellatsioonkaebuse juurde. Apellandile sai tõend teatavaks alles pärast maakohtu otsuse tegemist.
10.Vastustaja palub ringkonnakohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväide kohaselt: 1) ei nõustu ta apellandi väidetega, milliste kohaselt (punktis 2.5.) maakohus on tuvastanud vääralt apellandi esitatud faktilisi asjaolusid; 2) ei ole vastustaja enne kütteseadme valikut ning eramut iseloomustavaid andmeid apellandilt saamist eramus käinud ega ise eramut mõõtnud, samuti ei ole apellant esitanud vastustajale oma eramu projekti, et selle alusel välja arvutada köetavate pindade või mahtude kogused ning millest selguksid kasutatud ehitusmaterjalid; 3) on apellandi esitatud kasutusjuhend esitatud hilinemisega ning tuleb jätta tähelepanuta; 4) on apellant keeldunud vastustajat oma elamusse laskmast ning ei andnud võimalust ka ekspertiisi teostamiseks hoones ja paigaldatud seadmetel.
11.Apellant esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse, milles palub vastustajalt apellandi kasuks välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga 1342 eurot ning § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise kuni täitmiseni.
Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja ja taotluse, milles palub apellandilt välja mõista 467,50 eurot. Vastustaja esitas täiendava menetluskulude taotluse 21.10.2016, milles palus välja mõista menetluskulud summas 297,50 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel rahuldamata apellandi taotluse uue tõendi juurde võtmiseks, kuna vastustaja vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kasutusjuhendi võis apellant esitada maakohtus ning kui see ei olnud talle kättesaadav, siis oli tal võimalus esitada TsMS § 236 lg 2 järgi tõendi kogumise taotlus.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid kaks lepingut – kütteseadme müügilepingu ja seadme paigaldamise lepingu, mis vastab töövõtulepingu tunnustele. Pooled ei vaidle apellatsiooniastmes ka selle üle, et hageja on käsitletav tarbijana. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja selgelt eristanud, millised on väidetavad müügieseme lepingutingimustele mittevastavust kinnitavad puudused ja millised on teostatud tööde puudused.
14.Maakohus on andnud hinnangu hageja väidetele töövõtulepingu sätete alusel. Apellant tugineb apellatsioonkaebuses müügilepingu regulatsioonile. Vaidlust ei ole selle üle, et kütteseadme kasutamisel tekkisid probleemid ja asjas esitatud tõendite põhjal luges maakohus õigesti tuvastatuks, et kostja kõrvaldas puuduseid. Hageja väitel ei kõrvaldanud aga kostja kõiki puuduseid ning hageja väitel viitavad puudused kütteseadme ebapiisavale võimsusele ja kütteseadme tehnilistele riketele. Ringkonnakohus märgib, et müügilepingust taganemiseks tuleb arvestada VÕS §-des 217 ja sellele järgnevate sätetega. VÕS § 223 lg 2 kohaselt tarbijalemüügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole tõendanud konkreetsete puuduste ega ka küttesüsteemi paigaldamise tõttu kokkulepitud tulemuse mittesaavutamist. Maakohus tuvastas, et hageja ei andnud kostjale VÕS § 114 kohaselt tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmisena ei saa käsitleda hageja poolt 22.01.2015 avaldatut, kus hageja teatas, „ma arvan, et kui asi jääb majale nõrgaks, ei ole kolmandat korda mõtet enam proovidagi, ehk targem siiski süsteem veest tühjaks lasta, teete katlamaja tühjaks, teeme tagasimakse.“ (lk 49).
16.Ringkonnakohtu arvates ei saa lugeda tuvastatuks olulist lepingu rikkumist, kuna tõendatud ei ole, millised puudused müügiesemel või paigaldamisel enne lepingust taganemise avaldust esinesid. Asja materjalidest nähtub, et hageja tugines puuduste kirjeldamisel enda seletusele ja fotodele seadme veateatest, samuti poolte suhtlusele Skype ja SMS-i teel. Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Maakohtu istungitel selgitasid pooled olukorda erinevatelt positsioonidelt ning maakohus selgitas hagejale, et tema tõendamiskoormis on tõendada puuduste esinemine ja nende ulatus. Maakohus tegi hagejale 28.09.2015 istungil ettepaneku esitada ekspertarvamus puuduste kohta ja määras selleks tähtaja 2.11.2015. Samuti selgitas kohus, et hageja peaks
kostjat informeerima, millal seade üle vaadatakse, et võimaldada kostja juures viibimine ja küsimuste esitamine (lk 128). Ringkonnakohus märgib, et hageja ei esitanud vastuväidet kohtu ettepanekule, samuti ei esitanud ta 2.11.2015, s.o kohtu määratud tähtajaks uusi tõendeid. Hageja esitas 8.11.2015 uute tõenditena fotod eramust ja 4 SMS- väljatrükki (lk 141-151). Hageja teatas, et tema arvates on ta tõendamiskoormise täitnud ning leiab, et ekspertiisi tegemine ei ole vajalik ning talle ei saa ette heita olulise tõendi esitamata jätmist. Samas teatas hageja, et on nõus asja läbivaatamisega istungil ilma, et ta sellest osa võtaks.
17.Ringkonnakohtu arvates oli hagejale maakohtus tagatud tõendite esitamise võimalus, kuid hageja ei pidanud täiendavate tõendite esitamist vajalikuks. Maakohus hindas poolte esitatud ja asjas tähtsust omavaid tõendeid õigesti ning selles osas on apellandi etteheited maakohtu otsusele alusetud. Apellandi väide, et maakohus võttis asja lahendamisel arvesse poolte seletusi, ei ole maakohtu poolt oluline menetlusnormi rikkumine, kuna ei toonud kaasa ebaõiget lahendit.
18.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja taotles menetluskulude hüvituseks apellandilt välja mõista 467,50 eurot. Apellant ei ole vastustaja menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust vaidlustanud ja ringkonnakohus rahuldab vastustaja taotluse. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastustaja täiendava menetluskulude taotluse summas 297,50 eurot. Vastustaja täiendav tasutaotlus tuleneb täiendava vastuse koostamisest apellandi esitatud täiendavatele seisukohtadele. Ringkonnakohus ei ole pooltelt lisaks apellatsioonkaebusele ja vastusele täiendavaid seisukohti küsinud, apellant nimetatud dokumendis ühtegi uut väidet ega taotlust ei esitanud, mistõttu ei pea ringkonnakohus ka vastustaja täiendavat ja sisult varasemate seisukohtade omal algatusel kordamist põhjendatuks.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.