Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-16-118240 punkti 3.2 kohaselt rendisessiooni lõpetamisega kliendi poolt loetakse sõiduk hagejale tagastatuks. Lepingu punkti 5 alusel esitati kostjale arve, milles on näidatud eraldi igale kasutajakontole osutatud teenus ning nende maksumus. Arve maksmise tähtaeg oli 7 kalendripäeva. Punkti 6 kohaselt edastatakse arved kliendile lepingus märgitud kontaktile. Kostja on jätnud tasumata arvete alusel 273 eurot. Vastavalt lepingu punktile 10 on hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega viivitamise korral. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub hageja viivise sissenõudmisel VÕS § 94 ja 113. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 273 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 273 eurot, viivised kuni põhinõude täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista viivis menetluskuludelt. Kohtumääruse põhjendus TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Pärnu Maakohus jättis 24.10.2016.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused, mh täpsustada ja põhjendada hagi eset, esitada kohtule kostja elu- või viibimiskoht ning muud kontaktandmed või selgitus, mida hageja on teinud andmete teada saamiseks. Lisaks kohustas kohus Kadri Timuskat esitama esindusõigust tõendav dokument. Kadri Timuskale on 24.10.2016.a kohtumäärus kätte toimetatud e-toimiku vahendusel 24.10.2016.a. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal puuduste kõrvaldamise tähtajaks 31.10.2016.a. Hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt nõuetekohast hagiavaldust. Kohus selgitab, et kohtule esitati 18.10.2016.a koos hagiavaldusega SA KredEx volikiri Julianus Inkasso OÜ-le ja Julianus Õigusbüroo OÜ-le Janis Veldre esindamiseks. Kohtule ei ole esitaud volikirja, mille kohaselt Julianus Inkasso OÜ-l või Julianus Õigusbüroo OÜ-l on õigus esindada Sihtasutust KredEx menetluses S.N.e vastu. TsMS § 371 lg 12 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus andis Kadri Timuskale võimaluse esindusõigust tõendava dokumendi esitamiseks, kuid volikirja ei esitatud. Kohus asub tulenevalt eeltoodust seisukohale, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses puuduseid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

2-16-118240 TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.