CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
337,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127), lepinguline esindaja Triin Reinmaa (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Kohtuistung
12. oktoober 2016
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa Kostja esindaja xxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt Xxxx hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja võlgnevus (põhinõue) 127,83 eurot, intress 0,05 eurot ja seisuga 02.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 74,21 eurot.
3.Mõista kostjalt Xxxx ageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks välja viivis alates 03.11.2016 protsendina põhinõudelt (127,83 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 53,62 eurot.
Jätta hageja CREDITREFORM EESTI OÜ nõuded kostja Xxxx vastu rahuldamata 117,65 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.09.12.2014 esitas hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kohtule hagi kostja Xxxx vastu võla ja viivise saamiseks.
2.Harju Maakohus 28.05.2015 otsusega jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu.
3.Tallinna Ringkonnakohus 03.05.2016 otsusega tühistas Harju Maakohtu 28.05.2015 otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 127,83 eurot, käsitluskulu 25,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 96,15 eurot ning kahjuhüvitis 70,19 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,03% tasumata summalt päevas hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.19.08.2009 esitas kostja internetiportaali www.ferratum.ee keskkonnas XxxxOÜ-le (laenuandja) laenutaotluse, mille alusel viimane kandis pangaülekandega samal kuupäeval kostjale laenusumma 2000 krooni (127,83 eurot). Kostja oli kohustatud vastavalt portaali www.ferratum.ee leheküljel kajastatud üldtingimuste p-dele 6.1 ja 6.3 tasuma laenuandjale koos laenuga selle väljastamise ja käsitlemise kulu 400 krooni (25,57 eurot). Laenu ja käsitluskulu tasumine pidi toimuma 15 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja tagastama laenu koos käsitlemise kuluga summas 153,40 eurot hiljemalt 03.09.2009.
6.Seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 09.09.2009 ja 04.11.2009. Kostja meeldetuletuskirjadele ei vastanud. XxxxOÜ loovutas nõuete loovutamise lepingu nr 2012-132 (allkirjastatud 01.12.2012 ja 11.12.2012) alusel nõude kostja vastu hagejale. Kostja oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistab, et võttis hagiavalduses märgitud laenusumma 2000 krooni (127,83 eurot) kohustusega tagasi maksta 153,40 eurot. Kostja haigestus kaitseväeteenistuses 2009 jaanuaris. Kostjal diagnoositi bipolaarne häire ja viimaste aastate jooksul on kostja korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil. Laenu võtmise ajal esines kostjale haiguse maania staadium. Laenuandja esimestele meeldetuletuskirjadele vastuseks viis kostja isa laenuandja kontorisse PERH Psühhiaatriakliiniku teatise. Samuti on viidud nimetatud teatis hageja kontorisse. Psüühikahäire tõttu on kostja alates 2009 tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks ja kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension. Alates juulist 2014 on kostjal tuvastatud raske puue. Kostja on nõus tasuma laenusumma 127,83 eurot ja käsitluskulu 25,57 eurot, siis kui kostja sissetulek ületab nõutava miinimumi. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab
ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Hageja nõuab kostjalt 19.08.2009 sõlmitud laenulepingu alusel laenu põhiosa 127,83 euro, käsitluskulu 25,57 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 96,15 euro ning kahjuhüvitise 70,19 euro tasumist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,03% tasumata summalt päevas hagiavalduse esitamisest (09.12.2014) kuni põhinõude täitmiseni.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
12.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laenuandja ja kostja vahel on 19.08.2009 sõlmitud laenuleping, mille alusel väljastas laenuandja 19.08.2009 kostjale laenu summas 2000 krooni (127,83 eurot). Laenu tagastamine pidi toimuma 15 päeva pärast laenusumma saamist ehk 03.09.2009. Lisaks laenule tuli kostjal nimetatud tähtajaks tasuda ka laenu käsitluskulu summas 400 krooni (25,57 eurot).
13.Kohus selgitab, et kuigi kostja ei ole ise laenulepingu tühisusele tuginenud, millele on ka hageja oma 12.08.2016 menetlusdokumendis osundanud (tl 161), siis võib ja ka peab kohus menetluses omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastama tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt RKTKo nr 3-2-1-122-08 p 19, RKTKo nr 3-2-1-106-13 p 24).
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama sätte lõike 2 kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui isik on muutunud pärast
tehingu tegemist teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
15.Kohus on tuvastatud, et kostjale on eestkoste seadmiseks läbi viidud kohtumenetlus, tsiviilasi 212-21375. Harju Maakohtu 02.08.2016 määrusega on nõutud tsiviilasja nr 2-12-21375 toimikust välja kostja suhtes teostatud 19.06.2012 ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisi akt nr 243 ning võetud nimetatud akt tsiviilasja 2-14-62248 toimikusse. Puudub aga vaidlus, et kostja teovõimet ei ole piiratud ei käesoleval ajal ega ka vaidlusaluse laenu võtmise ajal. Kostja ei ole pidanud, vaatamata kohtu selgitustele (tl 127), vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid enda teovõime kohta TsÜS § 8 tähenduses. Kostja vanemad on selgitanud, et ei pea vajalikuks kostjale eestkoste määramist, kuna see võtaks kostjalt igasuguse vastutuse oma tegude eest ja paranemistahte (tl 158). Seega asub kohus seisukohale, et kuna kostja teovõimet ei ole piiratud, siis ei ole vaidlusalune laenuleping eelnevalt käsitletu alusel tühine.
16.Järgnevalt hindab kohus, kas leping võib olla tühine krediidikulukuse määrast lähtuvalt.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1- 186-13, p 22). Kohtutoimikust nähtub, et krediidikulukuse määr lepingu punkt 6.1. järgi laenusumma 2000 krooni (127,83 eurot) puhul oli 8347,80% aastas (tl 13). Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2009 juulis 27,86 % (vt http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010). Seega ületab vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr (s.o 8347,80 %) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (s.o 27,86%) enam kui kuus korda (s.o 299,63 korda). Seetõttu on kostja poolt saadud laenu ja selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka laenusaaja sundolukorda hindamata. Seega on laenuleping tervikuna tühine.
18.TsÜS § 84 lg 1 tulenevalt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus on selgitanud nimetatud ka 12.10.2016 toimunud istungil.
19.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud asjas laenulepingu tühisuse, võib hagi kuuluda (osaliselt) rahuldamisele alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja (hageja) nõuda ka siis ja seda põhimõtteliselt ka sama hagi raames alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 21.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-14, p 21; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18613, p 23). Hageja on 12.10.2016 toimunud kohtuistungil avaldanud, et kui kohus asub seisukohale, et leping on tühine, soovib hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel (tl 178). Kohus on selgitanud kostjale 12.10.2016 toimunud istungil, et asjaolu, et kui leping on tühine, ei tähenda, et kostjal ei ole kohustust laenu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja ei soovinud enda seisukohti täpsustad.
20.Lepingu sõlmimise ajal 19.09.2009 kehtinud TsÜS § 86 lg 4 sätestas, et juhul, kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Sisuliselt sama on sätestatud ka kehtiva VÕS § 4062 lg-s 3, mille kohaselt, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
21.Seega peab kostja tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1 järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest. Samuti on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmise viivitamisega seoses viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113).
22.Kohus selgitab, et hageja märgib küll esitatud hagiavalduses, et pooled ei ole intressi tasumise kohustuses kokku leppinud (tl 3) ja ka hagiavalduse resolutsioonis ei ole hageja esitanud sõnaselgelt intressinõuet (tl 6), kuid kohtu hinnangul on hagiavalduse resolutsioonis esitatud käsitluskulu nõude näol, vaatamata hageja poolt kasutatud terminile „käsitluskulu“, siiski sisuliselt tegu intressinõudega.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sai kostja 19.08.2009 oma kasutusse 127,83 eurot (2000 krooni) 15 päevaks, s.t laen tuli tagastada 03.09.2009. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagastamata põhivõlg 127,83 eurot ja kõrvalnõuded (intress ja viivis) alljärgnevates suurustes.
24.Tulenevalt ülalmärgitust on periood intressi arvestamiseks seega 19.08.2009 – 03.09.2009. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eelnevalt viidatud perioodil oli seadusest tulenev intressimäär 1% aastas. Ajavahemiku 19.08.2009 – 03.09.2009, s.o 15 päeva eest on 127,83 euro suurust nõudesummat ja 365-päevast aastat arvestades intress 0,05 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.
25.Alates 04.09.2009 tuleb kostjal tasuda tagastamata põhivõlalt (127,83 eurolt) viivist seadusjärgses määras. Alates lepingu sõlmimisest 19.08.2009 kuni 14.04.2013 loeti viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Alates 15.04.2013 kuni praeguseni loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alljärgnevalt on kajastatud viivisearvestus alates 04.09.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 02.11.2016 arvestatuna põhivõlalt summas 127,83 eurot seadusjärgses määras.
Tulenevalt eelnevast kohtu poolt esitatud viivisearvestusest on viivis seadusjärgses määras seisuga 02.11.2016 74,21 eurot. Nimetatud summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja. Samuti kuulub kostjalt välja mõistmisele alates 03.11.2016 viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 53,62 eurot.
26.Hageja nõue kahjuhüvitise (võla sissenõudmise kulude) väljamõistmiseks summas 70,19 eurot tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata. Kõnesoleva nõude osas tugineb hageja üldtingimuste p-le 8.3, mille kohaselt laenu või käistluskulu mittetähtaegsel tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud meeldetuletuskirjade eest ning mis näeb ette, et meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 150 krooni (9,59 eurot). Kostjale on saadetud kokku kaks meeldetuletuskirja. Lisaks tugineb hageja vastava nõude osas ka üldtingimuste p-le 8.7., millest tulenevalt nõustub laenutaotleja vastuvaidlematult tasuma kõik laenu ja lepingust tulenevate võlgnevuste sundsissenõudmise kulud, sealhulgas hüvitama laenuandjale kulud, mis kaasnevad laenuandajale sissenõudmisteenuse tellimisega. Sissenõudmiskulusid on hageja hagiavalduse kohaselt 21.01.2010 seisuga kandnud 51,01 eurot. Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, puudub õiguslik alus kulude hüvitamiseks lepingust lähtuvate tasumäärade ja kokkulepete alusel. Võla sissenõudmise kulude tegelikule suurusele ei ole hageja tuginenud ega selle kohta asjakohaseid tõendeid esitanud. Kohtu hinnangul ei saa sissenõudmiskulude suuruse tõendamiseks lugeda piisavaks kohtule esitatud hageja andmebaasi väljavõtteid (tl 51; 53), kuivõrd viimased kajastavad vaid sissenõudmistoiminguid ega võimalda teha järeldust sissenõudmiskulude suuruse osas.
27.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 127,83 eurot, intressi 0,05 eurot ja seisuga 02.11.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 74,21 eurot ning edasi viivise protsendina põhinõudelt (127,83 eurolt) alates 03.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas, s.o 117,65 euro ulatuses, jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS §
163 lg 2 tulenevalt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
29.Arvestades, et kohus pakkus 12.10.2016 toimunud kohtuistungil pooltele välja kompromissi, millise kohaselt tulnuks kostjal hagejale tasuda põhivõlgnevus 127,83 eurot, intressid 0,06 eurot, viivis 30 eurot ja mille ulatus on kohtu hinnangul sarnane käesoleva kohtuotsusega rahuldatud nõude suurusega ning lisaks eelnevale arvestades ka asjaolu, et kostja nõustus pakutud kompromissiga ning hageja kompromissi sõlmimisega ei nõustunud, on kohtu hinnangul põhjendatud juhindudes TsMS § 163 lg-st 2 jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jätmine hageja kanda on kohtu hinnangul põhjendatud ka TsMS § 162 lg 4 alusel, kuivõrd johtuvalt käesoleva menetluse raames ilmnenud asjaoludest kostja tervisliku ja vaimse seisundi kohta on kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kasvõi osaliselt kostja kanda.
30.Tulenevalt eelnevast ja juhindudes TsMS § 163 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 4 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
31.Kostja kohtule taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.