Tsiviilasi nr: 2-14-62248 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.19.08.2009 esitas KS (kostja) interneti portaali www.ferratum.ee keskkonnas Ferratum Estonia OÜ-le (laenuandja) laenutaotluse, mille alusel viimane kandis pangaülekandega samal kuupäeval kostjale laenusumma 2000 krooni (127,83 eurot). Kostja oli kohustatud vastavalt portaali www.ferratum.ee leheküljel kajastatud üldtingimuste p-dele 6.1 ja 6.3 tasuma laenuandjale koos laenuga selle väljastamise ja käsitlemise kulu 400 krooni (25,57 eurot). Laenu ja käsitluskulu tasumine pidi toimuma 15 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja tagastama laenu koos käsitlemise kuluga summas 153,40 eurot hiljemalt 03.09.2009.
2.Seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 09.09.2009 ja 04.11.2009. Kostja meeldetuletuskirjadele ei vastanud. Ferratum Estonia OÜ loovutas nõuete loovutamise lepingu nr 2012-132 (allkirjastatud 01.12.2012 ja 11.12.2012) alusel nõude kostja vastu CREDITREFORM EESTI OÜ-le (hagejale). Kostja oma kohustusi hageja ees täitnud ei ole.
3.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 127,83 eurot, käsitluskulu 25,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96,15 eurot ning kahjuhüvitise 70,19 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,03% tasumata summalt päevas hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja tunnistas, et võttis hagiavalduses märgitud laenusumma 2000 krooni (127,83 eurot) kohustusega tagasi maksta 153,40 eurot. Kostja haigestus kaitseväeteenistuses 2009.a jaanuaris. Kostjal diagnoositi bipolaarne häire ja viimaste aastate jooksul on kostja korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil. Laenu võtmise ajal esines kostjale haiguse maania staadium. Laenuandja esimestele meeldetuletuskirjadele vastuseks viis kostja isa ES laenuandja kontorisse PERH Psühhiaatriakliiniku teatise. Samuti viidi nimetatud teatis hageja kontorisse. Psüühikahäire tõttu on kostja alates aastast 2009 tunnistatud 80% ulatuses töövõimetuks ja kostja ainus sissetulek on töövõimetuspension. Alates juulist 2014 on kostjal tuvastatud raske puue. Kostja on nõus tasuma laenusumma 127,83 eurot ja käsitluskulu 25,57 eurot, kui kostja sissetulek ületab nõutava miinimumi. 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-62248
Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus tegi 28.05.2015 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohus tuvastas, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja sõlmisid 19.08.2009 internetikeskkonnas kiirlaenulepingu 127,83 euro saamiseks ning Ferratum Estonia OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale.
7.Kohtu hinnangul tuli esmalt tuvastada, kas sõlmitud kiirlaenuleping võis olla tühine seoses puudustega kostja teovõimes. Kostja esitas kohtule puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse nr 1139393, mille kohaselt tuvastati, et kostja oli osaliselt töövõimetu alates 30.09.2014 ning töövõimekaotus on 80%. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.
8.Kohus leidis, et käesoleval juhul oli võimalik välja selgitada, kas kostja võis laenulepingut sõlmida, kuna kohtul oli dokumenteeritud teave kostja vaimse tervise kohta. Tsiviilasjas nr 2-12-21375 KS avalduses täisealise KS üle eeskoste seadmise menetluses määrati kostjale kohtupsühhiaatriaekspertiis. 19.06.2012 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 243 kohaselt kannatas KS skisoafektiivse häire all, mida saab klassifitseerida vaimuhaigusena. Ekspertiisiaktist nähtuvalt hospitaliseeriti kostja esmakordselt SA PER Psühhiaatriakliinikusse 07.01.2009 ning tal diagnoositi äge skisofreeniataoline psühhootiline häire. KS lahkus haiglast 15.01.2009 ja kasutas kodus ravimeid edasi regulaarselt. Uuesti ägenes haigus 2009.a suvel. Ekspert oli seisukohal, et KS vaimne seisund ei võimalda tal teha tehinguid, v.a pisitehinguid.
9.Eeltoodust järeldas maakohust, et kostja ei saanud tulenevalt püsiva iseloomuga psüühikahäirest 19.08.2009 laenulepingu sõlmimise ajal aru, mida laenulepingu sõlmimine tähendab ja millised on sellega kaasnevad tagajärjed. Seega ei olnud kostja võimeline vastavat tahteavaldust lepingu sõlmimiseks väljendama ja tehingut tegema, mistõttu oli Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel internetikeskkonnas 19.08.2009 sõlmitud laenuleping tühine seoses puudustega kostja teovõimes ning on kehtetu algusest peale. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole alguses peale õiguslikke tagajärgi.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäid poolte menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostjal menetluskulud puudusid, ei määranud kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-62248
11.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. Maakohus rikkus TsMS § 440 lg 3 ja § 329 lg 3, kui vaatamata hagi osalisele õigeksvõtule ja mõlema poole nõusolekule lahendada asi kirjalikus menetluses, määras maakohus asjas istungi.
13.Apellant juhtis tähelepanu asjaolule, et esimeses astmes vastustaja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest selgub, et 19.09.2014 tuvastas Sotsiaalkindlustusamet, et vastustajal esineb raske puue, kestusega 2 aastat, vastustaja on osaliselt töövõimetu ja töövõime kaotuse protsent on 80%, põhjus üldhaigestumine, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 30.09.2014 ja kestus 2 aastat. Seega, erinevalt maakohtu otsuses märgitust, on menetluses esitatud dokumendid vastustaja töövõime, mitte teovõime kaotuse kohta.
14.Maakohtu otsuses viidatud tsiviilasjast nr 2-12-21375 ja selle raames tehtud toimingutest sai apellant esmakordselt teada maakohtu otsusest. Vastustaja pole selle kohta ei oma vastuses hagiavaldusele ega hilisemalt ühtegi sõna kirjutanud. Seega on maakohtu otsus üllatuslik.
15.Juhul, kui esimeses astmes tuvastatud asjaolud annaksid aluse lugeda sõlmitud laenulepingut tühiseks, pidanuks maakohus tulenevalt oma selgitamiskohustusest sellele poolte tähelepanu juhtima. Vastustaja seisukoht
16.Kostja palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Maakohus on asunud vaidlustatud otsuses seisukohale, et kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel sõlmitud laenuleping on TsÜS § 11 lg 1 alusel tühine seoses puudustega kostja teovõimes. See välistab maakohtu hinnangul asjas hagi rahuldamise. Maakohus on tuvastanud, et kostja ei saanud tulenevalt püsiva iseloomuga psüühikahäirest 19.08.2009 laenulepingu sõlmimise ajal aru, mida laenulepingu sõlmimine tähendab ja millised on sellega kaasnevad tagajärjed.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-62248
19.Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja teovõime piiratuse tuvastamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Eelkõige on kohus eksinud TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 vastu. Nende sätete kohaselt peab kohtuotsus rajanema üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Maakohus on järeldused kostja teovõime piiratuse kohta rajanud tsiviilasja nr 2-12-21375 materjalide hulgas väidetavalt olevale 19.06.2012 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile nr 243. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole seda ekspertiisiakti asjas tõendina esitatud ega kogutud, ekspertiisiakti ei ole asja materjalide juurde võetud, seda ei ole maakohtu istungil uuritud ning hagejal ei ole olnud võimalik tõendi osas arvamust avaldada. Üldjuhul peaks pooltele olema enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist teada, missugused tõendid on kohtu poolt vastu võetud ja milliste tõendite kogumise taotlused on rahuldatud ning missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud. Vastasel juhul ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid.
20.Kuna esitatud hagi vastab TsMS § 405 lg 1 kriteeriumidele, võis maakohus mh kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust (TsMS § 405 lg 1 p 5) ja koguda tõendeid omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Sellele vaatamata ei võinud maakohus kolleegiumi hinnangul eirata asja lahendamisel TsMS § 436 lg-d 2 ja 3 ning rajada otsust omal algatusel kogutud tõenditele, mida ei ole istungil uuritud ning mille kohta pooltel pole olnud võimalik oma arvamust avaldada. Ka TsMS § 405 lg 1 kohases lihtsustatud menetluses peab kohus tagama poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja nende ärakuulamise (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Lisaks peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub (vt nt Riigikohtu 06.04.2010 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p 11). Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks selgitanud pooltele, et kavatseb üldistest menetlusreeglitest erisusi teha. Samuti märgib kolleegium, et kohtu poolt kogutud tõend tuleb võtta toimikusse (TsMS § 56 lg 1). Praegusel juhul kõnealust kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti toimikus ei sisaldu.
21.TsMS § 436 lg-te 2 ja 3 eiramise tõttu on maakohtu otsus olulises osas ka nõuetekohaselt põhjendamata.
22.Kuivõrd maakohus on viinud läbi puuduliku eelmenetluse ning rajanud oma järeldused hageja nõude põhjendamatuse kohta (menetlusnorme rikkudes) üksnes teise tsiviilasja materjalide hulgas olevale ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktile, ei ole ringkonnakohtul võimalik praegusel juhul asja ise sisuliselt lahendada. Apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-62248 kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis.
23.Maakohtul tuleb esmalt täita TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded, selgitades mh välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4). Juhul kui maakohus soovib TsMS § 405 lg 1 alusel üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, tuleb pooli teavitada, mis osas kohus lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Kohus peab pooltele selgitama ja nendega arutama vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada TsMS § 436 lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus, rakendades soovi korral TsMS § 405 lg 1 p-st 9 ja §st 444 tulenevaid erandeid. Otsuses saab kohus tugineda üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida. Juhul kui maakohus leiab, et leping on kehtivalt sõlmitud, tuleb hinnata hageja nõuete, mh käsitluskulu, kahjuhüvitise ja viivise nõude, õiguslikku põhjendatust.
24.Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole kostjale seni määratud kohtu poolt eestkostjat ning tema tsiviilkohtuteovõime ei ole seega vähemalt eelduslikult piiratud (TsMS § 202 lg-d 2 ja 3). Juhul kui asja uuel läbivaatamisel tekib maakohtul siiski kahtlus kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta TsMS § 204 lg 2 järgi nõuda isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks.
25.Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium, et kuigi pooled avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses ning TsMS § 403 lg 1 ja § 405 lg 1 p 7 kohaselt oleks maakohus võinud lahendada asja seda kohtuistungil arutamata, ei rikkunud maakohus menetlusnorme sellega, kui määras asja arutamiseks kohtuistungi. Menetlust juhib kohus ning menetlusseadustik ei keela ühelgi juhul asja lahendamiseks kohtuistungi korraldamist. Kohus võib tühistada kirjaliku menetluse korraldamise, kui tema arvates on poole isiklik ilmumine hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks möödapääsmatu (TsMS § 404 lg 3).
26.Kolleegium nõustub hagejaga, et Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud kostja püsivast töövõimetusest (töövõime kaotus 80%) ei saa teha järeldusi kostja teovõime kohta TsÜS § 8 tähenduses. Maakohtu otsuse vastavad põhjendused on õiguslikult asjakohatud.
27.Kolleegiumi hinnangul ei toeta asja materjalid hageja väidet, mille kohaselt on kostja hagi osaliselt õigeks võtnud (TsMS § 440). Vastavat selget ja tingimusteta avaldust ei ole kostja menetluses seni esitanud. Kostja 26.01.2015 vastusest võiks järeldada küll
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-62248 teatud faktiliste asjaolude omaksvõttu (TsMS § 231 lg 2). TsMS § 658 lg 2 tulenevalt ei ole see ringkonnakohtu seisukoht asja uuesti läbivaatavale kohtule siiski siduv.
28.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.